Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale.
Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu.
Lavastajaks on Merle Jääger ning lavastaja abiks Tanel Jonas, kes mõlemad on Taarka Pärimusteatri noortele õpetanud näitekunsti nelja talve jooksul. Kunstnik ja kujundaja on Epp Margna. Peaosades astuvad üles Marje Metsur, Riho Kütsar, Tanel Jonas ja Markus Luik. Lisaks löövad etenduses kaasa Taarka Pärimusteatri noortestuudio liikmed ja kohalikud näitlejad ning lauljad. Seto laule õpetavad leelokoori „Tsibihärblase“ liikmed Maarja Hõrn ja Riin Tammiste. Etendus on setokeelne ja näha saab riideid, mille taolisi eeldatavalt kanti umbes 1000 aastat tagasi. Loe edasi: Alanud on Setomaa uue suvelavastuse „Maratsäuk“ (`marjakobar´) proovid
Laupäeval, 9. juulil algusega kell 10 toimub teekond läbi Setomaa, pealkirjaga „Seto külavüü”, teejuhiks on Kauksi Ülle.
Retkel saab parema mõistmise setode pärimusest – usust ja kommetest, seto rõivastest ja seto köögist, UNESCO kultuuripärandiga tunnustatud leelost ja lauluemadest, Seto kuningriigist ja Peko asemikest sootskadest.
Päev algab kell 10 Värska turismiinfokeskuse ees ja lõpeb sealsamas kell 18.30. Reisiseltskonnaga saab liituda nii Obinitsas, Oraval kui ka Värskas.
Registreeruda tuleks hiljemalt 7. juulil, kirjutades aadressil turism@setomaa.ee või helistades telefonil 796 4782 või 512 5075. Lisainfo: www.visitsetomaa.ee
Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.
Külastusmängus osalemine on lihtne. Külastades üht muuseumi, saab piletiga kaasa järjehoidja, millele tuleks järgmistes muuseumides piletit ostes küsida tempel. Kui järjehoidjale on kogunenud kõigi kolme muuseumi templid, saab viimases muuseumis väikese üllatuse.
Aasta lõpus algaval rahvaloendusel saavad Eesti elanikud esimest korda märkida loendusküsimustikku lisaks muule keeleoskusele ka eesti keele murrete ja kohalike keelte oskuse, kirjutab 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze Statistikablogis. See võimaldab hinnata, kui palju elab Eestis näiteks võrokesi, setosid ja mulke. Pikemalt saab lugeda Statistikablogi postitusest.
Setomaal Obinitsas Seto seltsimajas toimub pühapäeval, 10. aprillil rekvisiitide tegemise õpituba.
Rekvisiitide tegemisest räägib ja näidisrekvisiite aitab valmistada Raina Varep, kes on pikka aega töötanud Vanemuise teatris rekvisiitori ja kostümeerijana.
kuhjake odrajahu (+ natuke nisujahu + natuke tatrajahu)
jahu sisse natuke (tl) söögisoodat
võid 15-20 cm
Segada ja panni või vormi sees ahju 180-200 kraadises kuumuses hoida umbes tund aega, võtta välja kui tundub, et on valmis.
Ahjust tulnud karaskit silitatakse märja käega üle kooriku, rätt peale, natuke jahtub ja siis võib või või meega süüa. Hea söök metsa jalutama või merele kaasa võtta.
Kolmapäeval, 26. jaanuaril kell 19 saavad Pärimusmuusika Aidas kokku seto laulu huvilised.
Mulgimaal elab palju setosid või seto päritolu inimesi ja nii tekkis klubi kokkukutsujail idee hakata kord kuus kokku saama ja seto laule laulma.
Leeloklubisse võivad tulla kõik lauluhuvilised soost, vanusest ja päritolust olenemata. Peamine, et oleks huvi seto laulu ja kultuuri vastu. Ei nõuta ka viisipidamist ega varasemat laulmiskogemust.
Eriti oodatakse laulma vanemaid inimesi, tulla võib ka laste ja lapselastega. Selline mõnus kokkusaamine hakkab toimuma Pärimusmuusika Aida kaminasaalis iga kuu esimesel kolmapäeval, vahel kutsutakse külla ka seto laulikuid ja pillimehi Setomaalt ja mujalt Eestist.
Esimene kokkusaamine, asja üle arutamine ja lauluhäälte proovimine toimub kolmapäeval kell 19.
Maarahval on alati olnud linnarahvast erinev elamise kalender ehk päevade jaotus, see on sõltunud töödest ja tegemistest. Tööd ajastati vastavalt aastaaegadele, kus jälgiti kindlasti kuu seisu ja muid looduse märke. Praegu on kõige õigem aeg kangasteljed tuppa tuua, et hakata kuduma. Setomaal on olnud ning on siiani kasutusel vanemate tüüpi nn. maateljed. Seto keeles on teljed peele’. Kõige lihtsamalt seletatuna maateljed on kitsamad ja tallalaudade sidus on lihtsam – niied (nitse’) seotakse otse tallalaudade (lavvaku’) külge ning ülevalt on nad pandud liikuma rullide (tsõõri’) pealt, teistel telgedel on selleks vipid.
Kui kangalõime telgede peale pandi, siis sai see, kes telgede all oli ja lõimi niidepanija kätte andis, pärast keedumuna.
Mõelge, kas te suudaksite kogu pere riided ja majapidamises vaja mineva tekstiili ise kududa ja kudumismaterjali enne valmis kedrata! Ega siis ei viskaks vist ühtegi riidetükki prügikonteinerisse!
Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse taotlusvooru Setomaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks, projektitaotlusi saab esitada 21. veebruarini.
Setomaa kultuuriprogrammist saab taotleda toetust pärimuskultuuri, pärimuspõhise uusloomingu, keele ja hariduse, teadus- ja arendustegevuse, meedia ja mainekujunduse ning kogukonnaga seotud projektidele. Möödunud aastal toetas Kultuuriministeerium Setomaa programmist ligi 80 erinevat projekti ja ettevõtmist.
Kultuuriprogramm aitab kaasa Seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ja arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuriga. Samuti keskendutakse setu kultuuri uute väljundite, nagu setu kunst, teater, film, toetamisele. Programm on eelkõige suunatud setu pärimuskultuuri ja keele hoidmisele setude põlisel asualal, aga ka mujal, kui tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.
Setomaa Valdade Liit ja Seto Kongressi vanematekogu tunnustasid aunimetusega üheksat inimest, kes 2010. aastal andsid olulise panuse Setomaa heaks, vahendas Setomaa.ee.
Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.
Setomaa aasta inimeseks kuulutati Margus Linnamäe, kes on juba aastaid toetanud Setomaal mitmesugusied ettevõtmisi.
Setomaa aasta ettevõtjateks kuulutati Aarne Kiviste (OÜ Kimeko), kes on oma ettevõtte arendamise kõrval aktiivselt osalenud Setomaa arendamises ning käivitanud Setomaa ettevõtlike inimeste klubi tegevuse, ning Urmas Jõgeva (AS Värska Vesi), kes on oma ettevõtet arendades leidnud ka ekspordivõimalusi.
Setomaa aasta talunikuks kuulutati Mart Uibokand (Mardimäe talu), kes on eeskujuks mahetootmise edendamisel ja noorema põlve kaasamisel talu majandamisse.
Setomaa aasta sõbraks kuulutati kolm inimest. Urmas Klaas on järjepidevalt tutvustanud Setomaa ja Eesti ettevõtteid ja organisatsioone Pihkva oblastis ning aidanud kaasa piiriülese koostöö edendamisele. Juhan Parts on toetanud piiriäärsete teede kordategemist. Tõnis Lukas on toetanud pärimuskultuuri edasiandmisega seotud tegevusi.
Setomaa aasta õpetajaks kuulutati Vello Jüriöö, kes on koostanud setokeelseid kooliõpikuid, õpetanud pärimuskultuuri, korraldanud hariduskonverentsi.
Setomaa aasta sportlaseks kuulutati Kaisa Raudkepp, kes on kolmekordne Eesti meister orienteerumisjooksus 18aastaste vanuseklassis, saavutas Balti meistrivõistlustel esikoha ja Euroopa meistrivõistlustel 18. koha.
Eile Põlvamaal ajaloolise Postitee ääres Varbuse Muusikamõisa aidas peetud magusakonkursil “Kuldne Maius 2010” tunnistati kaheksa magusameistri seast parimaks Setomaalt pärit Kolmõ Sõsarõ Hõrgutisõ. Teist aastat korraldatud näitusmüügil “Magus Postitee” hinnati kõrgeimalt seto sõsarate peedi-šokolaadi kooki.
Ettevõtmise korraldaja Kalev Lindal ütles, et tänavune konkurss oli mullusest erinev, kuna mõõtu võtsid magusameistrid eri valdkondadest. „Magusameistrite jõupingutust hindas laiapõhjaline žhürii, mille liikmeks võis saada igaüks. Kokkuvõttes tunnistati võitjaks seekord kõige rohkem tunnustust väärinud osaleja – Setomaalt pärit kolm sõsarat ja nende peedi-šokolaadi kook,“ märkis Lindal. „Ilmselt tegi just peet šokolaadikoogi sees oma töö!“
Kolmõ Sõsarõ Hõrgutisõ nime all pakuvad õed Kerti, Triin ja Kadri Vissel käsitsi valmistatud kondiitri- ja pagaritooteid (vt www.setogurmee.ee). Konkursi parimaks tunnistatud tume peedi-šokolaadikook on valmistatud toorkakaost ja speltajahust ning mahlasuse saavutamiseks on lisatud riivitud peeti. Sõsarad ütlesid, et selle šokolaadikoogi eriline hõrk maitse tuleb kõige paremini esile alles kolmandal päeval pärast koogi valmistamist.
Žürii soovis esile tõsta ka tänavusel magusakonkursil “Kuldne Maius 2010” osalenud Chocolaterie de Pierre klassikalist trühvlit ning Berryfarmingu ja Meveda koostöös välja pakutud mett mustsõstraga. Lisaks nimetatud magusameistritele osalesid konkursil ka Werneri kohvik Tartust (marmortort), Restoran Põlva (brandy-pasun), Tamme Pagar (kihiline šokolaadikook), Nondora (kookospallid), Berryfarming ja Meveda (mesi astelpajumüsliga).
Käesoleva aasta augustist novembrini uuris ja analüüsis Saar-Poll OÜ Setomaa Valdade Liidu tellimusel Setomaa nelja valla sotsiaalmajandusliku olukorda. Uuringu tulemusel selgus, et Setomaal on jätkuvalt hulgaliselt probleeme, kuid usk elu jätkumise võimalikkuse seal on kasvanud.
Setomaa arengu kriitilisemad valdkonnad on piirkonna demograafiline olukord ning tööturu olukord. Piirkonna arengustrateegiates ettenähtud tasemed on tegelikkuses osutunud liiga optimistlikeks. Rahvaarvu, sh noorte arvu vähenemine seab ohtu olemasoleva koolivõrgu jätkusuutlikkuse. Koolide sulgemine võib aga anda täiendava tõuke väljarändeks.
Positiivne on suurenenud huvi Setomaale elama asumise ning kohalike elanike optimismi uute inimeste suhtes.
Setomaa arengu võtmeküsimuseks on vaieldamatult, kas kohapeal on tööd või kas Setomaal elades on võimalik piisavalt mugavalt mõnes teises piirkonnas tööl käia. Kui majanduskriisist väljudes tekivad uued ja paremini tasustatud töökohad esmalt Setomaalt kaugemal, on see täiendav surve inimeste väljarändele.
Setomaa ettevõtluse ja majanduse areng on võrreldavate analoogsete lähipiirkondadega kulgenud positiivsemalt. On põhjust arvata, et sellel on oluline koht Setomaa programmil.
Setomaa ettevõtluses on oluline koht väikestel primaarsektori ettevõtetel. Selle sektori efektiivsusele Setomaal tuleks kindlasti kasuks suurem ühistegevus toodete realiseerimisel. Ühine turundus võiks tõsta ka Setomaa turismisektori tulemuslikkust.
Värska Vallavalitsus võttis 2. detsembril oma otsusega vastu üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand“.
Teemaplaneeringu eesmärgiks on täpsustada ja täiendada kehtivat valla üldplaneeringut, käsitledes detailsemalt valla miljööväärtuslikke alasid. Värska valla miljööväärtuslike alade hoidmiseks ja nende paremaks arendamiseks täpsustati teemaplaneeringu koostamise raames miljööväärtuslike alade arvu ja piire ning määratleti täpsemalt nende hoiu-, kasutamis- ja ehitustingimused. Teemaplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks aladeks Podmotsa, Popovitsa, Õrsava, Verhulitsa, Korela, Saabolda, Rääptsova, Kolodavitsa, Väike-Nedsaja ja Vedernika külad ning Põhjalaagri ala, miljööväärtuslikuks üksikobjektiks Laane talu Kolossova külas.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 13.12.2010–09.01.2011 Värska raamatukogus E, T, K, R 10-17, N 12-19 ja L 10-14 ning Saatse raamatukogus E-R 10-16. Planeeringuga saab tutvuda ka Värska valla kodulehel (www.verska.ee). Ettepanekud ja vastuväited teemaplaneeringu kohta esitada kirjalikult Värska Vallavalitsusele hiljemalt 10.01.2011. Planeeringu avalik arutelu toimub 17.01.2011 kell 16 Värska vallamajas (Pikk tn 12).
Laupäeval, 4. detsembril kogunes Obinitsa Külakeskusesse kenake rahvahulk, et tähistada Obinitsa Hariduselu 120 aastapäeva.
Obinitsas anti kooliharidust aastatel 1890–2008. Külaliste saabudes alustati jumalateenistusega Obinitsa Kooli mälestuskivi juures, misjärel koguneti aktuseks.
Alustuseks kõlasid nii Eesti kui Seto hümn. Põhjaliku ülevaate Obinitsa hariduselust 120 aasta vältel tegid Liidia Sillaots ja Aare Hõrn. Laulsid vilistlaste koorid ja meenutati möödunud kooliaegu. Avaldati lootust, et järgmisel kooli tähtpäeval on jälle vana kool jälle õpilaste päralt.
Järgmiste laulusõnadega võttis mälestused kokku vanim vilistlane Aleksandra Kooser, kes lõpetas Obinitsa kooli 1941.aastal:
Armas olõt sa Obinitsa
kallis kerik ja koolimaja
Käve siia lajalt latsi, seltsih setokõisi,
armasal Eesti aol, herra Pätsi päivi aigu.
Alostadi aabitsast, tähti tundma opmisõst.
Olõs sis autit olõmah,
olõs muudsit mootorit.
Tullimõ joosu jalaga,
külast uma kambaga.
Ausa’ olli sis oppaja,
kõrralitsõ’ olli mi koolitaja’,
Palgi oll peris peremiis,
kõva kõrra pidaja.
Olõs sis viina võtjit
õga suidsu säädjit.
Opmist õks õigõst arvati
ja hindit hinnati.
* * *
Tuu oll’ mi nuurus,
illos elo alostus,
olle illos armuaig.
Saas mi tuud pito pikalt pitä’,
andas meile armuaigu.
Tulti meid siiä segähamä,
vaivama tulli’ võõra valtsusõ’.
Kua sis sõtta saadõti,
kua muido murdu,
Kes är kaldu kavvõndõhe,
viirdü välismaalõ,
Kia saadõti Siberihe,
viidi Vinnemaalõ,
Jäie meil kalli kaotsihe,
tiidmäldä täämbäni.
Kiä järge jäie,
tuul tul ellä edesi.
Ohtu jäie mi Obinitsa
uma kalli kooliga,
olõs inäp külast latsi löudä,
pallö oll’ är liina lännu.
Külatarõ’ tühast jäänü,
nii sjoo kool ju kokku kuivi,
latsõkõisist lakõst jäie.
No’ om meil viil kerigukõnõ,
tuu mi kallis kodokõnõ,
Jummal om meele armust andnu,
siiä kallihe kerikohe
virga esä Viktori,
kiä meid juhatas jumalalõ.
Tuuperäst, kallis kolgarahvas
käuge iks kokku kerikohe
ja kallikõstõ haudu pääle.
Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja
Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.
Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma
Helilooja Erki Meister on valmis saanud teise Setomaast inspireeritud teose “Seto sümfoonia Peko”, mille esmaettekanne toimub täna õhtul Värskas.
“Seto Sümfoonia Peko” on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko esä”. Loogiliselt jätkab sümfoonia “Peko esäs” alustatud liini ehk siis setu mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta üksnes mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.
Teose aluseks on setu rahvaluuletekstid, rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka setu rahvaviise. Erinevalt “Peko esäst” on “Seto sümfoonia Peko” kirjutatud naturaalpillidele.
Helilooja Erki Meister ütles, et “Peko esä” kirjutamiseks tegi talle ettepaneku sünnipärane setu Aivar Piirisild.
“Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli “Peko esä” justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus Meister.
Esituskooseisuks on Kalevi Kammerkoor, neli tenorsolisti ning kammerorkester (setu) rahvamuusika instrumentide ja traditsiooniliste sümfooniaorkestri pillidega. Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. “Seto sümfoonia Peko” on umbes tunnipikkune neljaosaline teos.
“Seto sümfoonia Peko” tuleb ettekandmisele: 26.11 kell 19 Värska kultuurikeskuses 27.11 kell 19 Tartu Ülikooli aulas 28.11 kell 19 Tallinna lauluväljaku Klaassaalis
Värska kultuurikeskuses täna peetud Setomaa ettevõtluskonverentsil kõneldi “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorrast ja arenguvõimalustest. Tuntud analüütikud andsid ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlesid ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.
Riik on edukalt panustanud viie aasta jooksul piirkonna arengusse läbi Setomaa arengu programmi. 2004. ja 2009. aastal teostatud uuringud näitavad, et viimasel viiel aastal on MTÜ-de ja ettevõtete arv Setomaal kasvanud kiiremini kui Eesti keskmiselt. Kasvanud on projektide ettevalmistamise ja teostamise võime MTÜ-de poolt. Setomaa elanike keskmine brutopalk on kasvanud kiiremini Eestis keskmiselt. Viie aasta jooksul on MTÜ-d juhtinud projekte mahus ca 35 miljonit krooni.
Eelolevad kaks nädalalõppu mööduvad Viljandi Pärimusmuusika Aidas setode kultuuri võtmes – sel reedel peetakse suurt kirmaskit ning nädal hiljem süvenetakse Setomaa piirkondlikku pärimusse August Pulsti õpistu korraldataval kursusel.
Suurel seto peol ehk kirmaskil päästavad üheskoos ja vastastikku lauluväe valla Värska naiste leelokoor ja meeskoor Liinatsuraq, tantsumuusikat teeb ansambel Klapp (fotol). Publikul avaneb muu hulgas võimalus kaasa lüüa setode laulumängudes ning õppida pärimuslikke tantsusamme.
Aida produtsent Janne Suits märkis, et Eestis on autentne pärimuskultuur järjepidevalt säilinud vähestes piirkondades ning Setomaa on neist vaieldamatult kõige silmapaistvam. Tema sõnul oskab selle maanurga rahvas juuri tunnetada ning tahab seda ka teistele näidata. Seepärast on produtsendi hinnangul igati asjakohane, kui ka Eesti Pärimusmuusika Keskus neile oma hooajategemiste raames tähelepanu pöörab.
Suits avaldas lootust, et setode omanäoline laul ning värvikirevad rõivad aitavad tuua halli novembrikuusse vaheldust ning värskust. “Setomaal on pärimusmuusikast kantud kirmask loomulik nähtus, nüüd näitame seda ka Viljandis.“
26. ja 27. novembril oodatakse enam kui 20 huvilist August Pulsti õpistu korraldatavale kursusele „Piirkondlik pärimus“, mille käigus jagavad Setomaa kohta teadmisi Õie ja Maarja Sarv.
August Pulsti õpistu eestvõttel aset leidva kursuse „Piirkondlik pärimus“ käigus tutvustavad Õie ja Maarja Sarv. Kursus aitab süveneda setode üsna suletud kultuurimaailma ja saada vahetult osa nende muusika erilisest vaimsusest. Põhirõhk on üheskoos laulmisel, mängimisel ja tantsimisel.
Õpistu õppejuhi Mare Lilienthali sõnul on kursusele veel paar vaba kohta, mistõttu tasub huvilistel aegsasti endast pärku anda e-kirja aadressil mare.lilienthal@folk.ee või telefonil 4342061.
Reedel, 19. novembril Värska kultuurikeskuses toimuval Setomaa ettevõtluskonverentsil arutatakse “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda ja arenguvõimalusi.
Tuntud analüütikud annavad konverentsil ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlevad oma ettekannetes ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.
Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.
Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.
Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.
“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.
Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.
Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.
Setomaa Ülebbsootska Raudoja Ahto and tiidä, õt novembrih om kõik seto nii setoside sõbra oodet Tartoh puhvetihe Trepp, Rüütli uulits 16, tõne kõrd. Neläpäävite kellä 12-15 (sjoo nätäl lisast ka kolmapäävä) saat lämmit süüki. Päält kellä 5 om kulatamine, koh või olla nii laulu, tandsu, ku pillihelü.
Neljapäeval, 4. novembril kell 18 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses teemaõhtu „Guatemala kohtub Setomaaga”. Jututare külaliseks on Riin Tammiste, kes räägib oma kogemusest vabatahtlikuna Guatemalas ja tutvustab ka vabatahtlike organisatsiooni Together.
Keskuses avatakse fotonäitus vabatahtlike elust ja tegemistest ning kontserdi annab seto leelokoor Tsibihärbläseq.
Kõik huvilised on oodatud!
Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 737 5422 või helenake@ut.ee.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Hoidmetsa Ilme om saisukotussõl, õt ku latsõga võro keeleh kõnõlõda sõs tuu tähenda-ai tuud, õt lats kooli minneh kiräkiilt selges saa-ai. Nutovi Mirjami pilt
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Menuka teatritüki „Taarka“ ajendil loodud MTÜ Taarka Pärimusteater toob lavale Kauksi Ülle uue näidendi, mis põhineb kolmel seto muinasjutul ning viib vaataja 1000 aastat tagasi viikingiaegsele Setomaale. 
Laupäeval, 9. juulil algusega kell 10 toimub teekond läbi Setomaa, pealkirjaga „Seto külavüü”, teejuhiks on Kauksi Ülle.
Saatse muuseum, Seto talumuuseum Värskas ja Obinitsa Seto muuseumitare käivitasid jaanilaupäevast külastusmängu, millega soovitavad Setomaa külalistel suve jooksul läbi käia kõik kolm muuseumi. Külastusmäng kestab augusti lõpuni.
Aunimetused anti välja kuues kategoorias. Aunimetuste kandidaadiks esitati kokku 30 isikut, kõige enam kandidaate esitati Setomaa aasta sõbra aunimetuse saajaks.
