põllumajandus

Maamajanduse kutseõppureid toetati 51 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 51 427 euroga.

„Õppetoetus on mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES juhatuse liige Andres Vinni. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Tänavu esimese kuue kuu jooksul toetati kutseõppureid 51 427 euroga. Koolide lõikes maksti õppetoetust järgmiselt:
Järvamaa Kutsehariduskeskus – 39 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 15 õpilasele, Luua Metsanduskool – 13 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 67 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 21 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 17 õpilasele, Räpina Aianduskool – 16 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.

Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.

Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.

Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.

Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.

Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Loe edasi: Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendina jätkab mahetootja Juhan Särgava

Teisipäeval, 13. augustil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu Suurkogu, kus järgnevaks kolmeks aastaks valiti Põllumeeste Keskliidu Presidendiks praegune president mahetootja ja Saidafarmi juht Juhan Särgava.

1. augustist asus ametisse Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehena Kalev Kreegipuu, kes vahetas välja üheksa aastat sama ametit pidanud Üllas Hunti.

Suurkogu põhiliseks arutlusteemaks oli uus Maaelu Arengukava 2014-2020. Olemasolevale kavale täiendavaid ettepanekuid ja seisukohavõtud edastatakse Põllumajandusministeeriumile.

Allikas: EPKL

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pärnumaal anti kätte Carl Robert Jakobsoni preemiad

20. juulil kuulutati C. R. Jakobsoni talumuuseumis välja tänavused Jakobsoni preemia laureaadid. Pärnumaa parimaks põllumeheks pärjati Peeter Aassalu ning haridus- ja kultuuritegelaseks Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi.

“C. R. Jakobsoni preemiaga püüame väärtustada Pärnumaa põllumeeste ning haridus- ja kultuuritegelaste tööd, kes on andnud suure panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse. Tänavu anname preemiad välja juba 25. korda,” rääkis C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa.

Pärnumaa 2013. aasta parima põllumehe tiitel omistati Are valla Tabria küla Uida talu peremehele Peeter Aassalule. “Uida talu on eesrindlik piimandustalu, kus peetakse üle saja lüpsilehma. Samuti on peremees aktiivne kohaliku elu edendaja,” ütles Monika Jõemaa.

Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli sai Pärnu-Jaagupi Muusikakooli direktor Elena Mägi, kelle juhtimisel on kooli arengus toimunud suur edasiminek. “Lisaks on Elena Mägi kohaliku kultuuri eestvedaja ja korraldab muuhulgas valla puhkpillifestivali,” lisas Jõemaa.

Ajalehe Pärnu Postimees maaelu väärtustava ja piirkonda edendava ettevõtja eripreemia läks Koonga valla Rabavere küla Tänavaotsa talu perenaisele ja Lõpe lubi juhataja Kristel Rohumägile.

Preemiad annab välja C. R. Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liiduga ja Pärnu Maavalitsusega. Esimesed Jakobsoni preemia laureaadid kuulutati välja 1989. aastal.

Maablogi: kas me vajame rikastatud toitu?

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

Loe edasi Põllumajandusministeeriumi ajaveebist Maablogi!

Taimekasvatajad korjavad Viljandimaal teadmisi

Kolmapäeval ja neljapäeval on Viljandimaal põllumajandusuuringute keskuses kümnendad viljeluspäevad.

Mittetulundusühingu Viljeluspäevad juhatuse liikme Margus Ameerikase sõnul on sellest kokkusaamisest kujunenud tähtsaim kesksuvine põllumajandusüritus, millel huvilised saavad näha erineva agrotehnikaga kasvatatud põllukultuure. Kohapeal annavad nõu Eesti parimate taimekasvatuse ja põllumajandustehnika ettevõtete ning teadusasutuste esindajad.

Samas saab tutvuda põllumajandustehnikaga, sel aastal on kavas demonstreerida väetiselaoturite tööd.

Viljeluspäevad avab 10. juulil kell 10 põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Tööd alustab Eesti Taimekasvatuse Instituut

Täna alustab tööd Eesti Taimekasvatuse Instituut, mis ühendab senise Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi. Asutuste ühinemine võimaldab teha mahukamaid teadus- ja rakendusuuringuid.

“Kahe asutuse liitumisega tekivad paremad võimalused põllumajandusteaduse arenguks ja saame kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Näiteks saavad tekkida suuremad uurimisgrupid ja seeläbi kasvab võimekus teadustöö tegemisel.”

Instituut koosneb üheksast üksusest – neli teadus- ja arendusüksust (agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse ja taimebiotehnoloogia), geenipank, seemnekeskus, arendus- ja haldusosakonnad ning juhtkond.

Instituut jääb tegutsema liitunud asutuse ruumidesse Jõgeval ning Sakus.

Põllumajandusmuuseum tähistas 45. sünnipäeva rahvusvahelise konverentsiga

Eesti Põllumajandusmuuseum. Foto: puhkaeestis.ee

Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. sünnipäeva tähistamiseks toimuvad uute ekspositsioonide avamised, mitmed töötoad ja rahvusvaheline põllumajandusmuuseumide konverents.
Muuseum tähistab oma sünnipäeva 27.-30. juunini mitmete üritustega. 27. juunil avati Tartumaal Ülenurmel asuvas muuseumis uued lina- ja linnukasvatuse ning põllumajandustehnika ekspositsioonid. 28. juunil toimus Tartus AHHAA keskuses rahvusvaheline konverents teemal „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“, kus osalesid põllumajandus- ja maaelumuuseumide ning teadusasutuste esindajad 14 riigist (Jaapan, USA, Kanada, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Valgevene, Venemaa, Läti, Eesti, Island, Norra, Poola, Ühendkuningriigid).
Kristo Mäe

EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis.

„Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti jaoks on väga oluline, et õnnestus saada erisus nn rohestamise nõude osas. See tähendab, et riikides, kus mets katab üle poole pindalast, ei pea kõige metsasemates piirkondades osa põllumajandusmaast kasutusest välja jätma,“ ütles Seeder.

Kokkuleppe kohaselt kaovad Euroopa Liidus alates 2015. aastast piima- ja alates 2017. aastast suhkrukvoodid.

Samuti saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamisega kuni 2020. aastani. „Sealjuures on võimalus rakendada väiketootjaid soosivat ümberjaotavat toetust, kus esimestele hektaritele kehtivad kõrgemad toetusmäärad,“ lisas Helir-Valdor Seeder. Loe edasi: EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

Mahladele suhkru lisamine keelustatakse

Valitsus kehtestas täna oma määrusega uued mahlatoodete koostise- ja kvaliteedinõuded, millega keelustatakse mahladele suhkru lisamine. Määrusega viiakse Eestis kehtivad nõuded vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga.

Valitsuse määrus “Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded” keelustab alates 28. oktoobrist 2013 suhkrute lisamise mahlale, mahlakontsentraadile, kontsentraadist toodetud mahlale, mahlapulbrile ja tõmmismahlale.

“See aitab muuta inimeste toidulauda tervislikumaks. Kuigi Eestis toodetud mahladele üldiselt suhkruid ei lisata, on paljude teiste riikide toidutootmises mahladele suhkru lisamine veel üpris tavapärane,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Praegu kehtiva korra järgi võib mahlatoodete maitse parandamiseks lisada suhkrut kuni 15 grammi ja magustamise eesmärgil kuni 150 grammi liitri kohta.

Erandina võib uue määruse järgi lisada suhkrut vaid astelpajumahlale. Määrusega sätestatakse ka nõuded tõmmismahlale (ing k water extracted fruit juice) ja tomatist valmistatud mahlatoodetele.

Uus kord jõustub 28. oktoobril 2013. Juba turule viidud või seniste nõuete kohaselt märgistatud tooteid on lubatud turustada kuni 28. aprillini 2015.

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Sellega seoses toimub 29. mail Tartus Eesti Maaülikooli peahoones konverents „Põllumajandus ja keskkond“.

Konverentsil antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.

Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Loe edasi: Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

Pressiteatele on lisatud foto võitjatest. Vasakult: Kristo Jürisoo (II koht), Teet Adamberg (III koht), Reinard Kann (I koht) ja esireas Liina Eilmann (parim noor taluperenaine). Foto: Liina Liiv, SA Innove.

Täna, 23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann.

Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.

“Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. “Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”

“Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Põllumehi toetati keskkonna parandamisel mullu
58 miljoni euroga

Kõige rohkem toetusi keskkonna ja paikkonna parandamiseks on makstud Pärnu-, Saare- ja Lääne-Viru maakondade põllumeestele.

Kokku maksti eelmisel aastal keskkonna ja paikkonna parandamise toetusi 58 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem keskkonnatoetusi said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor (40%), järgnesid piimatootmine (27%), loomakasvatus (21%), segatootmine (11%) ning sea- ja linnukasvatus (1%).

Kõige rohkem keskkonnatoetusi maksti eelmisel aastal Pärnu- (5,8 miljonit eurot), Saare- (5,3 miljonit eurot) ja Lääne-Virumaa (5 miljonit eurot), kõige vähem aga Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumeestele (1,7 miljonit eurot).

Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olev maa moodustas 2012. aastal 63% kogu ühtset pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4% kogu toetusalusest maast.

Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk nn teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.

MAK 2007-2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.

Karin Volmer, põllumajandusministeerium

Täna algab Maamess 2013

Täna algab AS Tartu Näituste messikeskuses ja väliterritooriumil tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades – Maamess 2013.

Külastajatele avatakse uksed kell 10.00, messi ametlik avamine toimub keskpäeval messi Showarenal. Avamisel võtavad sõna põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise asepeadirektor Mrs. Loretta Dormal-Marino.

Tänavune mess on suurem, kui kunagi varem – messil osaleb 370 firmat 10-st riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada), osavõtjatest 140 on messil esmakordselt. Välisriikide ettevõtteid on 40. Mess hõlmab 5 900 ruutmeetrit hallipinda ning 45 000 ruutmetrit välipinda.

Maamess pakub suurt huvi ka välismaistele külalistele. Messil teevad ringkäigu messiga samal ajal toimuvast Agrofoorumist osavõtjad, messi külastab Peterburi maaettevõtjate esindus ning Vene, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamessilt saab alguse ka suuremaid projekte. Nii on Põllumajandus-Kaubanduskoda messil väljas köögiviljastendiga, kus tutvustatakse Eesti köögi- ja aedviljakasvatajate abiga erinevaid köögivilju ja nende kasutamist toidu valmistamisel, et kasvatada rahva köögivilja tarbimist.

Maamess 2013 annab ülevaate kõigest, mis maaelus aktuaalne – messi teemad on põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja muu maaeluga seonduv (nõustamine, maaturism jne).

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.

Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.

Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule

Külvikalender

23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.

24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.

25. märts paastumaarjapäev.

26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.

29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.

Aiamaa planeerimine

Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest. Loe edasi: Külvikalender

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Maaelu arengukavas plaanitakse toetada keskkonnasõbralikku aiandust

Maaelu arengukava 2014-2020 juhtrühma koosolekul vaeti uute meetmetena keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetusi.

Keskkonnasõbraliku aianduse meetme puhul kavandatakse puuviljade, marjade, köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikate kasvatamise toetamist.

“Eesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut, sest aianduse sõltuvus taimekaitsevahenditest on suur ja sellest lähtuvalt ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Soovime, et aedviljade tootmine kasvaks, kuid samas ei kaasneks sellega kahjulikke mõjusid keskkonnale,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Teise uue meetmena oli kõne all piirkondliku mullakaitse meede, mis on suunatud erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa edasise kasutamine tagamisele ning happeliste muldade neutraliseerimisele. Erodeeritud ja turvasmuldadega põllumajandusmaa puhul plaanitakse toetada selle kasutamist peamiselt rohumaana.

Tänane maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjoni istung oli järjekorras üheteistkümnes ning sellega on kõik meetmed läbi arutatud. Järgnevatel istungitel tullakse tagasi nende meetmete juurde, kus mõned küsimused on jäänud lahtiseks.

Maaelu arengukava 2014-2020 jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastu võtmiseks sügisel. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Lisainfo Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 koostamise kohta www.agri.ee/mak2014-2020.

Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013-2017. Eestis esimest korda koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest.

Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel.

“See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,” rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.

Alates 2014. aastast muutub integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamine professionaalsetele kasutajatele kohustuslikuks.

Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitusele. Lisaks professionaalsetele kasutajatele on senisest enam plaanis teavitada ka neid, kes kasutavad taimekaitsevahendeid oma koduaias ning kellel puudub erialane väljaõpe taimekaitsevahendite kasutamise kohta. Nii nähakse ette teavitusmaterjalide koostamine kemikaalivabade tõrjemeetodite kohta, mis oleksid ohutud, praktilised ja tõhusad koduaias kasutamiseks, aga ka samme selles suunas, et koduaias kasutatavad preparaadid oleksid võimalikult lihtsalt ja riskivabalt doseeritavad ja kasutatavad.

Loe edasi: Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Ees reas parim piimakarjakasvataja Tõnu Post (vasakul) ja parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan. Tagumises reas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti koos ministeeriumi teenetemärgi saajatega. Foto: Artur Sadovski

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis anti üle ministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandusvaldkonna ettevõtjatele, teadlastele, nõustajatele ning ametnikele.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel või tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga. Kokku anti välja viisteist hõbemärki ja üks kuldmärk.

Kuldne teenetemärk:

Rein Nigul on Eesti piimanduse arendaja ja eesvedaja, kes pole märkamata jäänud ka välismaal – 2010. aastal tunnustas Soome president Tarja Halonen Rein Nigulit Soome Lõvi rüütelkonna I klassi rüütlimärgiga. 1962. aastal võimeistrina alustanud Rein Nigul on juhtinud erinevaid piimatoodete kombinaate, põllumajandusministri asetäitja ja kantslerina põllumajandusministeeriumi ning konsulteerinud Soome, Ukraina, Valgevene ja Balti riikide piimandusettevõtteid. Alates 2001. aastast on Rein juhatuse esimees Tallinna Külmhoone Läti tütarettevõttes Livonia ning juhatuse liige ja ostudirektor AS-is Valio. Loe edasi: Täna anti üle teenetemärgid silmapaistvatele põllumajandustöötajatele

Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, parim piimakarjakasvataja Tõnu Post, parim lihaveisekarjakasvataja Aldo Vaan ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. Foto: Artur Sadovski

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Oüst Topi Mõis. Aunimetused anti kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis.

„Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,” ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.” Loe edasi: Parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

Seeder: saime põllumeestele väga hea tulemuse

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles Euroopa Liidu ülemkogul sõlmitud eelarvekokkulepet kommenteerides, et Eesti saavutas parima võimaliku lahenduse.

„Jõudmine 196 euro tasemeni hektarilt oli tänastes tingimustes kindlasti parim võimalik lahendus,” ütles Seeder. “2014. aasta toetuste vähenemine on meil võimalik katta maaelu arengu vahendite arvelt, kuhu Eesti sai algse pakkumisega võrreldes juurde 50,7 miljonit eurot.”

Maaelu arengukava osas võib Seederi sõnul tulemust pidada laiemat eelarvekonteksti arvestades igati positiivseks. „Olukorras, kus kogu Euroopa Liidu eelarvet vähendati eelmise perioodiga võrreldes 33 miljardi euro võrra, on MAKi vahendite säilitamine peaaegu senises mahus, väga hea tulemus,“ rääkis Seeder.

Seederi sõnul on kokku ligi 40-protsendilise Euroopa Liidu vahendite tõusu taga diplomaatide, ametnike ja põllumeeste ühine tegutsemine. „Tulemus on oluliselt parem, kui ta oli sel perioodil ja ka võrreldes sellega, mida Euroopa Komisjon algselt pakkus. Selle taga on kaks aastat kestnud poliitikute, diplomaatide ja ametnike pidev selgitustöö teistele liikmesriikidele ja põllumeeste aktiivne toetus, “ ütles Seeder.

Ülemkogul täna heaks kiidetud eelarve kohaselt saab Eesti Euroopa Liidust aastatel 2014–2020 põllumajandustoetusteks kokku üle 1,73 miljardi euro, mis on ligi 500 miljoni võrra enam kui eelmisel perioodil. Põllumajandustoetuste kasv on ka kõigist valdkondadest suurim.

Perioodil 2007–2013 sai Eesti Euroopa Liidult põllumajandustoetusteks ligi 1,23 miljardit eurot, millest ca 500 miljonit eurot läks otsetoetusteks ning 723,7 miljonit eurot maaelu arengukava meetmetele.