Viljandi pärimusmuusika festivali teisel päeval oli teist korda taas Kirsimäe laval Eesti ETNO 2017, mille moodustasid rahvusvahelise muusikakollektiivi 75 muusikut maailma 16 erinevast asukohast.
https://youtu.be/B0Vb4l9Cr8M
Viljandi pärimusmuusika festivali teisel päeval oli teist korda taas Kirsimäe laval Eesti ETNO 2017, mille moodustasid rahvusvahelise muusikakollektiivi 75 muusikut maailma 16 erinevast asukohast.
https://youtu.be/B0Vb4l9Cr8M
Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud Eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps saatis täna maailma parimatele õpilastele ja õpetajatele südamliku tänukaardi.
Minister ütleb, et viimastel päevadel on väga palju räägitud noortest ja juurtest, jäämisest ja pühendumisest. Ta ei hakanud neid mõtteid kordama, vaid saatis pildi, mis räägib iseenda eest. Selgitavalt ütles Reps juurde, et noorte tantsu- ja laulupeole järgneval hommikul ei alustanud viieaastane Triinu multifilmide vaatamisega. Ta joonistas kauni värvilise pildi kõige tähtsamast, mis praegu meeles ja mõtetes.
Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast →
Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.
Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.
Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.
Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast
Sindi linnast oli XII noorte tantsu- ja laulupeol esindatud 32 Sindi gümnaasiumi õpilast, kes jagunesid tantsijate ja lauljatena täpselt kaheks võrdseks osaks.
Samal teemal:
Pärnu linn XII noorte laulupeo rongkäigus
Pärnumaalased XII noorte laulupeo rongkäigus
Täna hõivasid XII noorte tantsu- ja laulupeoks valmistuvad 1. ja 2. klassi segarühmad A Le Coq Arena staadionikompleksi tagumises nurgas asuva täismõõtmetes Eesti Jalgpalli Liidu sisehalli.

Ühes teiste eakaaslastega alustas ka Sindi gümnaasiumi 16 segarühma tantsijat oma teist harjutuste päeva kell 10. Veerand tundi enne kekspäeva said lapsed pikema puhkepausi ja jutukamad olid varmad esimesi muljeid jagama.Vestlusringis seisid Carolyn, Merili, Gerlin, Anni Mari, Alex ja nende tantsuõpetaja Malle Ormilaan. Gerlin ütles, et alguses harjutati terve klassiga erinevaid tantse ja seejärel tehti valik parimatest. Merili tunnistas, et tööd pidi tantsupeole saamiseks väga palju tegema. Harjutati igal nädalal 45 minutit. Gerlin oli uhke, et nende rühm pääses ülevaatusest läbi.
Alex läheb sügisel juba viiendasse klassi ja poleks pidanud 1.-2. klassi rühmas tantsima. „Mulle tuli kutse ootamatult. Eile õhtul helistati emale. Ta küsis, kas ma tahaksin minna 1. ja 2. klassiga esinema?Ütlesin jaa ja siis ma tulingi.“ Ormilaan selgitas põhjust: „Üks poistest haigestus nii, et kohe mitte kuidagi ei saanud enam tantsupeol osaleda.
Eeloleval nädalavahetusel toimuva XII noorte laulu- ja tantsupeo tähistamiseks kutsuvad peo kunstilised juhid ja korraldajad kõiki eestimaalasi heiskama meie rahvuslippe, et tervet Eestit hõlmav rõõmupidu jõuaks igasse koju.

Tuhandete lauljate, tantsijate ja pillimängijate varasem pingutus muutub sel laupäeval ja pühapäeval ülevaks õhinaks ja ühiseks rõõmuks publikuga, mis valgub üle laulukaare ja Kalevi staadioni kümnetesse tuhandetesse kodudesse.
“Eestis on vähe perekondi, keda need kaks päeva ei puudutaks. Laulu- ja tantsupidu on midagi üdini eestlaslikku ja oma, mille tähenduse näitamise üheks ilusaimaks viisiks võiks olla oma kodu kaunistamine meie rahvuslippudega,” ütles XII noorte laulupeo üks ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.
Idee kutsuda inimesi üles heiskama kahel peo päeval rahvuslippe tekkis laulu- ja tantsupeo meeskonnal. “Kuigi laulu- ja tantsupidu toimub Tallinnas, on see ikkagi osa igast külast, alevist ja linnast, kust tuhanded peolised saabuvad. Me ehime end peoks rahvarõivastega ja samamoodi võiksime kaunistada kodukohad sinimustvalgete lippudega, et suve suursündmus jõuaks tõepoolest üle kogu Eesti,” kutsus Puur üles.
Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo korraldajad kutsuvad heiskama Eesti lippe
Käesoleva suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist jäävad meenutama Erich Krieger, Toomas Toimeta, PartyЯ, Waxxers, Ujuvtransportöör PTS-M, Articard uppuja päästmisel ja muidugi Raido Nazarov, kes selle ja palju muudki põnevat ühtse tervikuna suurele rahvahulgale kättesaadavaks tegi.

On 25. juuni ja kell hakkab neli saama. Ujula korvpalliplatsil visatakse palli korvi. Noormeste käed teevad täpseid viskeid. Liival triblatakse rannajalkat. Välijõusaalis istutakse reas turnpuudel, tõmmatakse lõuga ja surutakse raskust rinna kõrgusele. Künka talu vesijalgrattad pritsivad vett. Jõgi lainetab tavatult rahutult. Vetelpääste lipumastis püsib kollane lipp tuulevallas triigitult sirgena ja ei ürita kordagi löntsi vajuda. Kella kolme ajal on õhusooja märgitud 18 ja veesooja 16 kraadi. Temperatuurinäidu järgi on vesi jahe, mõne hinnangul päris külm isegi. Ka kollane lipp teatab, et ujumine on ohutu vaid kogenutele. Suplejate vanust hinnates selgub, et kõige kogenenumad on just nooremaealised lapsed. Siiski on ka erandeid. Linnavolikogu liige Mati Kuusk ütleb, et temagi kastis enda ujulas märjaks. Temasuguseid tõsiseid spordimehi näeb teisigi. Põlised sintlased Marko Šorin ja tema isa Mihhail Šorin tunnevad kodulinna ajalugu hästi. „Sindi ujula traditsioonid ulatuvad kaugele ennesõjaaegsesse väikelinna idülli. „Kolmekümnendate Pärnumaa ja ka Eesti ujumisrekordid sündisid ikka Sindi ujulas,“ teab Marko täpsustada. Mitmed uudistajad märkavad, et tänavu on lisaks noortele silmnähtavalt palju ka vanemaid inimesi.
Sindi gümnaasiumi direktor: „Kallid klassijuhatajad Maia ja Signe! Te olete oma klassidega teinud koolis ajalugu, sest üle mitmete aastate ei ole me pidanud kasutama terminit korduseksam.“

Võidupüha eelõhtul, 22. juunil, toimus Sindi gümnaasiumi aulas 9. ja 12. klasside lõpetamine. Pidulikul aktusel austas lõpetajaid oma kohalolekuga Sindi linnapea Rein Ariko, õpilaste lähedased ja sõbrad. Kõikide saalisviibijate silmadesse tõi eriline päev heldinud ärevuse ja õnne voolavuse.
Aktus algas Eesti hümni ja kooli laulu ühislaulmisega.
„Kuulates mõned nädalad tagasi teie äriplaane, ei tekkinud minus kordagi mõtet, et te ei saaks elus hakkama, et teil puuduks julgust midagi ette võtta. Kas need ettevõtmised on alati sada protsenti läbi mõeldud, seda ei julge ma kinnitada. Aga koolis omandatud oskused ja teadmised aitavad teil kindlasti elus õigeid valikuid teha,“ oli direktor Ain Keerup veendunud gümnaasiumi lõpetajate hakkamasaamises veendunud. Võis märgata, et just see mõttetera läks 12. klassi lõpetajatele väga südamesse ja tõi naeratuse näole. “Ma mäletan teid veel aastaid”, ütles Keerup sõnad, mis muutis saalirahva emotsionaalselt kaasaelavaks.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiastmes ei vajatud korduseksameid
Pärnumaa võidupüha maratonil Torist Pärnusse kulgeval teekonnal on kõigil aastatel tervitatud sinimustvalgete kandelippudega jooksjaid ja võidupüha mälestustulega tõrvikukandjaid. Tänavu seisid juba kolmandat korda Eesti lippudega pikas spaleeris Sindi noortevolikogu algatusgrupi noored.

Mario Mustasaar läbis esimesena 13,5 kilomeetril lippuderivi kell 15.50. Mälestustuli jõudis samasse punkti 16.25, aga tõrviku saatjad ei jooksnud aja peale. Tõrvikutega teatejooksjad peavad läbima kogu 42 kilomeetri pikkuse raja, jõudma Pärnusse Rüütli platsile ja seal andma 19.15 tule üle Kindral Johan Laidoneri Seltsi hoolde, kes viivad selle paraadilinna Rakverre kohale.
Tänavu on Laidoneri noori abistamas ka Audru noorkotkad. Ühiselt läbitakse ajaloolisi kihelkonnakeskuseid, kus mälestustuld tervitatakse Vabadussõja ausammaste juures jm. Esimene peatus tehakse kell 19.30 Sindi raekoja ees, kus samal päeval tervitatakse mälestustuld veel teist kordagi. Traditsioonilisel tseremoonial võtab sõna tuld saatev Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja Sindi linnapea Rein Ariko. Tantsuetendusega esineb Sindi seltsimaja tantsurühm Omasoodu. Järgnevad mälestustule tervitamised leiavad aset Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas 24.00.
Enne jaani saavad Pärnu ühisgümnaasiumi majandussuunal õppinud õpilased koos lõputunnistusega ka Tartu Ülikoolilt tunnistuse, mis tõendab 390 tunni ulatuses täiendusõppeprogrammi „Noorte ettevõtluse õppesuuna ettevalmistuskursus“ läbimist Pärnu kolledžis.

Majandusõpetaja Mari Suurväli meenutab üldhariduskooli ja ülikooliga tehtava koostöö eellugu, mis sai selgelt määratletud sisu 2010 aasta veebruaris tolleaegse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastatud käskkirja „Ettevõtlus – ning innovatsioonialaste teadmiste ja oskuste ning teadlikkuse arendamise programmi“ kinnitamisel.
„Kinnitatud programmile toetudes on TÜ Pärnu kolledžis koostatud täienduskoolituse programm, millega alustasime tööd koostöölepingule toetudes. 2011. a juunis ühinesid lepinguga Häädemeeste keskkool, Pärnu-Jaagupi gümnaasium ja Pärnu ühisgümnaasium. Lepingu järgi kaasati noorte õppeprotsessi Pärnu kolledži õppejõud ja vabatahtlikud konsultandid – mentorid ettevõtlusest,“ selgitab Suurväli.
Kursusel osalejatele on antud võimalus omandada arusaam ühiskonnas toimuvatest majandusprotsessidest ja nähtustest ning nende vastastikustest seostest nii üksikisiku, ettevõtte, riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil. Omandades olulisemad majandusalased mõisted ja teadmised kujuneb õppijal süsteemne ülevaade mikro- ja makrotasandil toimuvatest protsessidest ning lisaks sellele areneb ka ettevõtlikkuse mõttelaad.
Loe edasi: Koolituse korraldust pidasid heaks kõik 29 vastanut
Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.

Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.
Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.
Täiendatud videoga
Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.
https://www.youtube.com/watch?v=tehYzSlRf0Q&feature=youtu.be

Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel
Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.
Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.
Loe edasi: Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet
Eile paluti Pärnu maavanema Kalev Kaljuste ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri vastuvõtule maakonna üldhariduskoolide tublidest tublimad õpilased ja nende õpetajad.

Pärnu maavalitsuse haridustalituse peainspektor Gerdi Rebane ütles, et vastuvõtule paluti tulla 18 omavalitsuse piirkonna koolist 75 parimal õpilasel, kes on edukad olnud õppimises, aineolümpiaadidel, spordis, muusikas, õpilasesinduste töös ja paljudes muudes valdkondades. „Iga tubli õpilase selja taga seisab tema õpetaja, neid on siia kutsutud 22. Olulised õpetajad on need, kes sinusse usuvad ja seda usku ka välja näitavad,“ rääkis Rebane, kelle arvates on kiitmine ja tunnustamine tegevus, mida kunagi ei ole üleliia, pigem jääb mõnikord puudu.
Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli kõigi aegade noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar, kes saavutas „Kaunima metsalaulu“ konkursil solistide arvestuses teise koha, osales üleriigilisel õpilasleiutajate konkursil, äriideede konkursil, Hullu Teadlase teadusprojektis „Olen tragi, sordin prügi“. Mia juhtis Lydia Koidula rollis Vändra gümnaasiumis toimunud vabariiklikku keeleüritust „Keeletegu 2016“.
Loe edasi: Pärnu maavalitsuses tunnustati õppijaid ja õpetajaid
27. mail toimub Sindis Eesti ja Läti noorte vaheline sõpruskohtumine, et võistelda automudelismi juhtrajasõidus. Lätlaste osalus ületab eestlasi kolme kordselt.
Kavas on kolm klassi: algajad (meie N-14); PR-32 ja PR-24. Algajate vanuse ülempiir on 14 aastat, teistes klassides 19 aastat. Läti poolelt oodatakase ca 25 võistlejat Limbažist, Rujienast, Valmierast, Mazcalacast, Berzainest ia võib-olla ka Madonast. Eestist osaleb arvatavalt 8 võistlejat Haapsalust, Äksist, Sindist ja Jõõprest. Võistluse algus kell 10.00. Treeningsõitudeks avatakse uksed paar tundi varem.
Johannes Mets
Automudelismi juhtrada Sindis. Foto: Urmas Saard →
Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.
Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.
Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.
„Olen õnnelik ja tänulik, et saan Eesti lipu heisata oma kodutalu õuel, et saan selle all laulda ja sellest laulda,“ ütleb Kait Tamra, kes esineb 5. juunil Sindi linnas asetleidval sinimustvalge lipu 133. sünnipäeva tähistamisel.

Käesoleval aastal otsustas Eesti lipu seltsi Sindi osakond ühiselt oma koostööpartneritega tähistada Eesti lipu sünnipäeva erandlikult 5. juunil. Sarnaselt iseseisvuspäevaga tähistatakse ka lipu päeva koos Sindi linna ja ühinevate valdade üldhariduskoolidega.
Tänavu toimub pidulik lipurivistus raekoja esisel väljakul algusega kell 10:00. Kogunetakse muidugi varem ja Pärnu Noorte Puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel päevakohaseid lugusid mõnikümmend minutit enne algust. Kümnete ja kümnete sinimustvalgete kandelippude alla koonduvad lisaks koolide esindustele ka Are, Sauga ja Tori vallas tegutsevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kodutütred ja noorkotkad, kinnitas Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse liige Kristi Kivisaar. Lipu päeva tervitussõnavõttudega esinevad Sindi linnapea Rein Ariko, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Sindi gümnaasiumi õpilane Antti Riiet, kes kutsub kõiki ühisele rongkäigule läbi linna.
Loe edasi: Sindis tähistatakse lipu päeva ühiselt liituvate valdadega
Emadepäeva miniatuurid Sindi gümnaasiumi õpilastelt

Ema on isik, kes võib asendada kõiki teisi, aga keda keegi teine asendada ei suuda! Ema on alati olemas, kui kõik teised on sulle selja pööranud. Ema on nagu selgeltnägija, ta saab alati aru, kui sul on mure, sa võid küll talle valetada, et kõik on hästi, aga tal on eriline aimdus, ta suudab isegi välja mõelda, mis sind vaevab. Ema on kõikvõimas. Ta on kokk, koristaja, õpetaja, nõustaja, arst, sõber, õmbleja, just parasjagu see, keda vajad. Elu algusetapil on ema asendamatu inimene, mida vanemaks saad, seda rohkem mõtled ja tunned, et saad ise hakkama ning ema jutt ning õpetussõnad tunduvad suisa tobedad. Julgen väita, et see ei vasta päris tõele, olen ise mitu tüli emaga maha pidanud ja jõudnud lõpuks järeldusele, et emal oli ikkagi õigus. Sõnaga „ema“ käivad kaasas sõnad „tingimusteta armastus“. Emale oled sa alati kõige tähtsam, kõige ilusam ja kõige kallim, arvaku teised, mida tahavad.
Andro Seppi, 11.a
Lätis, Bauska linnas peeti meeskondlik kuuetunni sõit, kuhu oli kutsutud võistlema ka Pärnumaa esindus. Tiimis võistlesid Karin Mets, Karmen Mets ja Andy Aron.

29. aprillil toimunud Bauska meeskondlikul pikamaasõidul osalesid kuni 19-aastased noored. Kuna viimasel ajal on meie kontaktid lätlastega olnud päris tihedad, siis kutsuti meid ka sellele võistlusele. Algselt pidanuks võistlustele tulema tosin meeskonda. Kuna leedukad jäid tulemata ja ka Lätist loobus üks meeskond, siis asus võistlustulle 10 meeskonda.
Meie meeskond võistles koosseisus Karmen Mets, Andy Aron ja Karin Mets. Sõitsime kohale juba reede õhtul ja sellest oli kasu, sest telefoni teel saadud juhiste kohaselt kokku pandud mudel ei vastanud siiski nõuetele. Jõudsime võistlustele pääsemiseks reede õhtul mudeli veel nõuetele vastavalt ümber teha. Laupäeval saime paar tundi harjutada ja siis läks võistluseks. Tehnilise komisjoni tööle järgnes kvalifikatsioon. Meie meeskonnas langes kvalifikatsioonisõidu valik Karmenile, kuna ta sõitis meie omadest harjutamise käigus välja kõige kiirema ringiaja.
Karmen Vesselov, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine, avas Sindi muuseumis rändnäituse, mis pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Samas tunnustas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi noori kodutunde oskusliku mõtestamise eest.

“Naiskodukaitses on tänapäeval kaheksa eriala: toitlustamine, side- ja staap, sport, meditsiin, avalikud suhted, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine,” rääkis Vesselov 1. mail Sindi muuseumis toimunud foto näituse avamisel.
„Näituse pildid on valitud tänapäevast ja minevikust, võimalikult paljudest erialadest. Näeb toitlustamist, millised olid katlad varem. Ilusad naiste vormid on ajapikku samuti muutunud. Tänapäeval käivad naised ka kaitseväelastega ühesuguselt riietunult. On ka paraadist pilte,“ tutvustas Vesselov. Tema jutust selgus näituse kokkupaneku keerukus. Vanade fotodega oli asi lihtsam, kuna kõik pildid olid arvutisse juba kogutud ja teada, kust midagi leida. Raskem on digiajastu algusaegade fotode leidmisega. „Kõige rohkem võttis aega tänapäevaste fotode sorteerimine, sest nüüd osatakse neid arhiveerida. Võetakse üritustest 900 pilti, pannakse ühele kettale ja siis läheb otsimiseks ja valikute tegemiseks,“ rääkis Vesselov. „Soovitati valida 15 fotot, aga me ei suutnud ühe osas otsustada ja nii sai näituse jaoks 16 fotot,“ naeris Vesselov.
Loe edasi: „Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel
Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.
Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.
Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks
Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.
Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“
Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.
Loe edasi: Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis
Sindi gümnaasiumi, Pärnu Koidula ja ühisgümnaasiumi riigikaitse õpilased külastasid Võrus asuvat ajaloolist kaitseväe sõjaväelinnakut, kus Tagalapataljoni veebel Andrus Gross rääkis Kuperjanovi pataljoni, 2. Jalaväebrigaadi ja Tagalapataljoni ülesannetest ning tutvustas muudki huviväärset.

Turvakontrollis toimus suhtlemine läbi tumeda klaasi. Näha polnud kedagi, aga läbi võimendi kostuv hääl oli selgelt kuuldav. Tundus nagu räägiks ruumiga, mitte konkreetse isikuga. Meile tuli vastu Tagalapataljoni veebel Andrus Gross, kelle sõbralik hääl muutis julgemaks ka arglikumad uudistajad. Näha ja kuulda oli palju huvitavat. Grossi sõnul on ajaloolise Taara sõjaväelinnaku perimeeter 2,8 kilomeetrit. Territooriumil asub kolm sõjaeelset ja kaks tänapäeval ehitatud kahekorruselist kasarmuhoonet. Neisse on võimalik majutada kuni tuhat ajateenijat. Suurust on umbes samapalju, kui Viru jalaväepataljon ja Tapa sõjaväelinnak kokku liidetult.
Esmalt suundusime õppehoone avarasse saali. Gross tutvustas kolmandat aastat tegutsevat uut sõjaväeüksust. 2. Jalaväebrigaad loodi 2014. a 1. augustil. Ülesandeks on operatiivse valmisoleku säilitamine, sõjaüksuste ettevalmistamine ja riigikaitse planeerimine. 2. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni põhiülesanne on väljaõpe, tagalatoetus ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ning läbiviimine. Täiendavad ülesanded on ajateenijate tagalavaldkonna väljaõppe läbiviimise toetamine, tule- ja tööohutus, raamatukoguteenuse osutamine.