näitus

Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Emmaste Põhikooli kunstitöö. Foto: Piret Veevo — „Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo

Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.

Tallinna Botaanikaaias on 16.-19. maini säntpooliate näitus

Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.

Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.

Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.

Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel

Viljandi muuseum peab sünnipäeva ning tähistab muuseumiööd

Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.

14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.

Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.

Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.

Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.

Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.

Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.

Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.

Muuseumiöö Võrumaal

Muuseumiöö “ÖÖs on inimesi” 18. mai 2013. a programmid Võrumaal,

Kreutzwaldi muuseumi kava
18.00 ringkäik muuseumis.
19.30 “Udumäe kuningas” muuseumi aias (Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. kl).
20.30 ringkäik Kreutzwaldi elumajas, kohtumine majalistega.
21.30 lood lõkke ääres.
Lisainfo: http://www.lauluisa.ee/

Võrumaa muuseumi kava
18.00, 19.00, 20.00 rännak Võrumaa ajalukku kindralkuberner Browni juhtimisel.
18.00 – 20.00 nobenäppudel võimalus meisterdada.
Näitusel “Võrokesed molberti ees ja molberti taga”.
18.30 – 20.00 krokii ehk kiirjoonistamine, juhendab Piret Kullerkupp.
21.00 Kontsert – Anu Taul ja Ülemakstud Rentslihärrad.

Hea ilma korral toimub kontsert muuseumi esisel trepil.

Mõniste muuseumi kava
19.00 – 19.15 Lugusid Pümme-Katrõ elust.
19.15 – 20.00 Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed räägivad toimetulekust pimedana, õpetavad lugema pimekirja ja tutvustavad vaegnägijate abivahendeid.
20.00 – 23.00 Õpituba “Aga kui mina…” Kuidas valguseta hakkama saada? Nägijaid juhendavad Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed.
Ekspositsioon on sellel päeval kohandatud vaegnägijatele. Lisainfo: http://www.monistemuuseum.ee/

Tasuta bussiliin Võru linnast Mõniste muuseumisse!
Väljasõit Võru Katariina kiriku platsilt kell 18.00. Tagasisõit Kuutsilt kell 20.00.

Muuseumite väravad on avatud kella 23.00.
Muuseumiööl kõik sündmused tasuta!

MUUSEUMITES ALBAG SUVINE KÜLASTUSMÄNG!

Rahvusraamatukogus avatakse akvarellistide suurnäitus

Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.

Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).

Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.

Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.

Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.

Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.

Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.

Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.

Loe edasi: Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima

Homseni on Raplas avatud kaasaegse kunsti näitus

Võru Linnagaleriise tuuakse kevade hõngu

Täna avatakse Võru linnagaleriis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näitus „Kevade mitu nägu“.

Linnagaleriis avataval näitusel “Kevade mitu nägu” on välja pandud kevadetemaatikast inspireeritud taiesed, mille autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengid.

Enamus näitusel eksponeeritud töid on valminud spetsiaalselt selle näituse teemat silmas pidades. Näitus on värvi- ning materjaliküllane ning tulvil noorte autorite otsingulist lähenemist. Vastavalt iga konkreetse töö kontseptsioonile varieerub kasutatud materjal kipsist, puidust ning metallist kuni moodsate materjalideni. Modelleeritud skulptuuriobjektide kõrval eksponeeritakse installatsioone ning maale.

TKK skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luike rõõmustas näitusetööde mitmekesisus, mis on tingitud suuresti sellest, et näitusel eksponeeritavad taiesed on valminud tudengite iseseisva töö tulemusena. “Iseseisev töö annab tudengitele võimaluse väljendada ennast just nii, nagu nad tahavad ning see annab värskeid tulemusi. Tulemus palju südamlikum ning vahetum, kui see oleks võimalik juhendatud tööde puhul. Selle näituse tööde juures on tore see, et noored on saanud siin välja elada omaenda mõtteid,” rääkis Luik.

Tööde sisulist poolt analüüsides osutas Luik pikale kevadeootusele, mis meid kõiki eriti sel aastal on saatnud ning igaüht omal kombel mõjutanud. “Mis võiks veel toredam olla, kui et see kevad nüüd lõpuks käes on ning sellega koos ka selline näitus selliste toredate töödega,” arvas Luik.

Näituseprojekti nimetus “Kevade mitu nägu” suhestub nii näituse toimumise perioodiga kui viitab ka teema sümboolsele seosele osavõtjate vanusega. Tegemist on noorte kunstnikega, kes oskavad üllatada ning vaatajat ennast jälgima panna. “Kevade mitu nägu” on mahukas grupinäitus, mis täidab Võru Linnagalerii mõlemad korrused.

Näitus jääb avatud 23. maini ja selle külastamine on tasuta.

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Jäätmeklass Põlvamaa keskkonnamajas. Foto: Mari Kala

Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.

Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid. Loe edasi: Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Täna algab Maamess 2013

Täna algab AS Tartu Näituste messikeskuses ja väliterritooriumil tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades – Maamess 2013.

Külastajatele avatakse uksed kell 10.00, messi ametlik avamine toimub keskpäeval messi Showarenal. Avamisel võtavad sõna põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise asepeadirektor Mrs. Loretta Dormal-Marino.

Tänavune mess on suurem, kui kunagi varem – messil osaleb 370 firmat 10-st riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada), osavõtjatest 140 on messil esmakordselt. Välisriikide ettevõtteid on 40. Mess hõlmab 5 900 ruutmeetrit hallipinda ning 45 000 ruutmetrit välipinda.

Maamess pakub suurt huvi ka välismaistele külalistele. Messil teevad ringkäigu messiga samal ajal toimuvast Agrofoorumist osavõtjad, messi külastab Peterburi maaettevõtjate esindus ning Vene, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamessilt saab alguse ka suuremaid projekte. Nii on Põllumajandus-Kaubanduskoda messil väljas köögiviljastendiga, kus tutvustatakse Eesti köögi- ja aedviljakasvatajate abiga erinevaid köögivilju ja nende kasutamist toidu valmistamisel, et kasvatada rahva köögivilja tarbimist.

Maamess 2013 annab ülevaate kõigest, mis maaelus aktuaalne – messi teemad on põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja muu maaeluga seonduv (nõustamine, maaturism jne).

Elva matkakeskus avab matkahooaja

27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.

27. aprillil pakub matkakeskus järgmisi tegevusi:
1. Tervist kosutav matk – kepikõnnimatk Vellaveres
2. Elva parkmets-linna ja metsa piiril – matk Elva linna pargis
3. Puude taga on mets – jalgsimatk Vapramäel
4. Sik-sak sildu pidi – jalgrattamatk
5. Seiklusmatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
6. Muinasjutumatk väikesel väerajal
7. Matk “Pimedas metsas”, algus pärast kella 22

Matkadele viiakse inimesed organiseeritud transpordiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.

Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.

Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Otselink broneerimislehele: http://broneerimine.mobiserv.net/

Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.

„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.

Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”

Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.

Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).

Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00

Tartus avaneb võimalus rännata ookeanisügavustesse

OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC — Foto: Brian Skerry, National Geographic

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses avatakse 8. aprillil allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäitus “Ookeani hing”, millega tähistatakse keskkonnahariduse keskuse 11. sünnipäeva.

Näituse külastajatel avaneb võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga saladuslikesse ja üllatustest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Sukeldudes äärmuslikes oludes, Arktika jää all või röövloomi täis vetes, on Skerry pildile jäädvustanud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas.

Heade fotode tegemiseks peab fotograaf vaatlema ja tõepoolest nägema, on öelnud Bryan Skerry. “Looduse vaatlemisest ja märkamisest algabki loodusharidus,” kinnitab ka keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa.

Näituse avamisega tähistatakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuse 11. sünnipäeva. Viimast aastat tähistab Tartu Keskkonnahariduse Keskus oma aastapäeva praeguses asukohas. Järgmist aastapäeva tähistatakse juba uues Loodusmajas, Tartus Lille 10.

Näitus avatakse 8. aprillil kell 16.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10. Avamispäeval on näitust võimalik vaadata ka õhtupoolikul kell 17-20. Näitus jääb keskuses avatuks tööpäeviti kell 10-17 kuni 29. aprillini ja on külastajatele tasuta. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Täpsemalt Eesti Loodusmuuseumi ja ajakiri National Geographic Eesti näitusest loodusmuuseumi kodulehel.

Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 8. aprillil 2002. Keskus tegutseb selle nimel, et äratada ja hoida inimestes huvi looduse vastu, tõsta keskkonnateadlikkust ja suurendada vastutust looduse ees.

Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Reedel, 5. aprillil kell 15 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste kolmandat osa “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” ning avab muuseumi näitusemaja uue hooaja näitusega “Lapse põli”.

Lisaks muuseumi toimetiste esitlusele kõnelevad värskelt ilmunud “Mulgi sõnastikust” selle koostaja Alli Laande ning Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm.

Raamat “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” tutvustab ajaloolise Mulgimaa kihelkondi Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste hulgast tehtud valiku ning täiendavate saatetekstide vahendusel. Tekstid on rööpselt mulgi, eesti ja inglise keeles. 264-leheküljelise raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu. Tegemist on muuseumi viieteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Fotod on pärit Abja muuseumi, Helme koduloomuuseumi, Karksi külamuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Tarvastu muuseumi ja Viljandi muuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Viktor Kuld, Helju Lehesmets, Margus Mõisavald, Ly Mäemurd, Helvi Palusaar, Tõnu Parmakson, Felix Priimägi, Sirje Rist, Kalle Räästas, Imbi-Sirje Torm, Peeter Vabrit, Jaan Vali, Heino Vares, Laine Velner ja Jüri Villemson. Loe edasi: Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Esimesel aprillil kell 18 avavad Võru Linnagaleriis näitusi Kärt Hammer, Tanel Tolsting ja Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid.

TANEL TOLSTING – isiknäitus “Maalid 2011-2013”

Võru Linnagaleriis avatakse Tanel Tolstingu (1987) esimene isiknäitus. Kunstnikul on hea meel teha oma esimene isikunäitus just Võrus, oma kodulinnas. Väljapanek koosneb viimase pooleteise aasta jooksul Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistratuuris tehtud töödest, mis sisaldavad nii visandi värskust, pooliku töö lummavat terviklikkust, kui ka kummitama jäävaid naturalistlikke portreid ja igapäevaelus muidu märkamatuks jäävaid stseene.

KÄRT HAMMER – maalinäitus “Vaikuse esteetika”

Käesolev näitus pretendeerib puhtalt visuaal-esteetilisele naudingule, heites kõrvale kunsti liigse seletamise ning defineerimise. Kui kunstis midagi on, siis haarab see ise oma vaataja järele. Ning seda, kas seal midagi on, võib igaüks ise otsustada, sest kunstnik pole võimeline andma rahuldavaid definitsioone kõikidele võimalikele vastuvõtjatele. Igaühe kogemise ning mõistmise võime on sama hästi lõputult piiramatu kui ka piiratult lõplik. Sõnad kipuvad visuaalesteetilisi ideid ja väärtusi lämmatama, alla suruma. Teos kaotab oma mõtte, sest iga seletus on aina enam kaotsi minev tõlgendus. Seega teose tekstilise killustamise asemel on eesmärgituks eesmärgiks kunsti puht-intuitiivne kogemine. Heites kõrvale tekstuaalsuse, heidan kõrvale ka liigse vormi. Jättes järele vaid värvi, joone ning lõputu tunnetusliku vabaduse. Loe edasi: Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust

Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.

Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.

2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.

Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.

Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.

Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.

Näitus jääb avatuks 6. aprillini.

Karolin Ott avab Võru Linnagaleriis näituse

Homme kell 18.00 avatakse Võru Linnagaleriis Karolin Otti näitus “Tagasi armastuse juurde”.

Näituse kohta on Karolin Ott kirjutanud järgmist:

“Need turvalised kooliseinad, mis olid soditud erinevate seal õppinud tulevaste kunstnike poolt. See pidevalt kinnikiiluv lift, mis sind kolmanda korruse maaliklassi viis. See suur ruum, mis alati pilgeni kunstimaterjale täis. See hea ja soe enesekindlus, et ühel päeval saab sinust professionaalne kunstnik, kes veedab kõik oma tulevased päevad oma ateljees. See kõik oli justkui üks heleroosa mull, mille sees sa tudengina elasid….. Ühel hetkel lõhkeb see heleroosa mull ja sa seisad toas, mis polegi see imeliselt avar ateljee ja sina pole ikka veel see professionaalne kunstnik…sest sul polnud raha. Sa läksid tööle, et teenida raha ja võimaldada endale kõik see, aga raha pole olnud piisavalt palju ja mis peamine…sul pole olnud enam piisavalt aega… Ma seisan toas, mis pole isegi päris minu oma ja vaatan end ümbritsevaid asju. Need asjad räägivad mulle milliseid rolle ma olen vahepeal kandnud…kontorinaine, koduperenaine, rändur, naine oma mehele….neis rollides elades olen kaotanud aja, et keskenduda rollile, mida südames kõige rohkem igatsen. Ma võtan selle aja. Nüüd, selle näitusega.”

Ehk siis näitus keskendub noore naise minapildi leidmise otsingule ja enda erinevate rollide vahel jagamise konfliktile.

Näituse kohta leiab infot Facebooki lehelt.

Võru keskraamatukogus märtsikuus

Alates 5. märtsist on avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba teisipäeviti kell 11-15 raamatukogu II korrusel.
13. märtsil tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Kell 12 esineb konverentsisaalis Kadri Tüür loenguga “Marie Underi ja Juhan Smuuli problemaatiline kaugsuhe”.
Vaadata saab näitust “Talurahvakultuur Võrumaa Muuseumi kogudest”.
Urve Kolbakovi illustratsioonide näitus on välja pandud lasteosakonnas.
Täpsem info raamatukogu veebilehel http://lib.werro.ee

Eesti Panga näitus Meremäel

Alates 27.veebruarist on Meremäe vallamaja saalis võimalik tutvuda Eesti Panga rändnäitusega.

Näitus “Eesti raha margast euroni” on valminud koostöös Eesti Ajaloomuuseumi, Euroopa Komisjoni ja Eesti Pangaga.

Rändnäitusel käsitletakse nelja Eesti vääringut:

marka, mis tähistas eestlaste iseolemise algust 1918. aastast;
krooni, mis hakkas kehtima 1.jaanuarist 1928 ning mis oli igapäevases ringluses kuni 25.märtsini 1941. aastal;
krooni taassündi 1992. aastal ja käibel olemist kuni 1.jaanuarini 2011. aastal;
eurot, meie praegust raha.

Kuuel suurel ja värvilisel alusel on näitus sobilik vaadata nii lasteaia-, koolilastel kui ka kõikidel teistel. Näitusel saab teada palju huvipakkuvaid nüansse. Näiteks seda, et esimesed pennid ei olnud mitte metallist vaid väiksema suurusega paberkupüürid. Samuti saab teada, et juba 1989. aasta detsembris kuulutas ENSV Ministrite Nõukogu välja konkursi uute rahasedelite ja müntide kujundamiseks!

Vabariigi juubeliaastale sobilik näitus on vaatamiseks Meremäe vallamajas kuni 11.märtsini 2013.

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

Pastaca pastakajoonistused MoKSi galeriis

Mooste KülalisStuudio (MoKS) galeriis saab kuni 24. veebruarini vaadata muusiku ja kunstniku Pastaca pastakajoonistusi läbi aastate. Pastacas, passinimega Ramo Teder, on Viljandis sündinud eesti muusik ja kunstnik, kes praegu elab Soomes. Ta on studeerinud Eesti Kunstiakadeemias maali ja Georg Otsa Muusikakoolis flööti.

Nii kunstniku kui ka muusikuna tegutsev mees on tuntud rahvusvahelises alternatiivmuusikaringkonnas. Ta on kirjutanud heliloomingut filmidele ja teatrietendustele, tema muusikat on antud välja plaatidel ja ta on esinenud live’is nii siin- kui sealpool piiri. Kujutava kunstnikuna on ta illustreerinud raamatuid, korraldanud näitusi, kujundanud CD-sid, teinud seinamaale jm.

MoKSi galeriis saate temalt näha üht parajat portsu pastakajoonistusi. Filigraansetelt kritseldustelt vaatavad vastu erisugused olevused omailmadest: mehed ja naised, kassid ja jänesed, linnud ja muud elajad. Natuke murelike ilmetega teile unistades vastu vaatamas ja kaasa kutsumas.

MoKSi galerii asub Moostes, Põlvamaal.
Näituse külastamine on tasuta. Avatud K-P 12-18

Tulekul on uued huvitavad näitused

13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php

Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php