Kolmapäeval, 24. juulil kell 16 avatakse Viljandi Kultuuriakadeemias Loov Eesti virtuaalse tootearendusprogrammi PESA teise lennu toodete näitus. Väljapanek tutvustab 12 uut Eesti erinevates paikades arendatud tooteprojekti. Näitus jääb avatuks 7. augustini.
PESA virtuaalse tootearendusprogrammi lõpetas sel aastal edukalt 12 kodumaist toodet, omandades aasta jooksul uusi teadmisi tootearendusest ärimudeli koostamiseni. PESA vilistlase, Viljandimaale Soomaa rahvusparki rajatava Mardu talu avatud stuudio esindaja Anu Almiku sõnul andis PESAs osalemine peamiselt vajalikku oskusteavet toote arendamiseks. Toote müügist saadav tulu on planeeritud suunata jäljemustritel kujutatud ikoonliikide elupaikade kaitseks ja uute sarnast sõnumit kandvate tarbeesemete loomiseks.
PESA teise lennu toodete hulgas on disainmööblit, lauanõusid, lauamänge, kardinaid, voodipesu, jalanõusid jt. Üks projektidest on sotsiaalne ettevõte, kus paberkottide valmistamisel kasutatakse erivajadustega tööjõu abi.
PESA projektid 2013. aastal olid: k00d.ee, Linnupette Lusikad, Wilderness Dreams, Goldmerk, MAKU, Kiriline, KAAL Disain, Projekt 0.72, E. Strauss, Nutikas Eesti Asi, Kontuur, Suzani.
Edasi on võimalik näitust näha Viljandi Kultuuriakadeemias (Posti 1) 24. juulist 7. augustini ja Tartu Loomemajanduskeskuses (Kalevi 17) 15. augustist 30. augustini.
Allikas: looveesti.ee
Silt: näitus
Kuressaares avatakse reedel filateelianäitus
Reedel, 12. juulil kell 11.00 avatakse Kuressaares REFS Estonia koostöös Saare Kogujate Seltsi ja Kuressaare Linnavalitsusega seoses linna 450. aastapäevaga rahvusvaheline filateelianäitus. Tasuta näitus toimub Kuressaare kultuurikeskuse saalis.
12. juulil on näitus avatud külastamiseks kella 18ni ja laupäeval 13. juulil kella 9-17ni. Samas toimub laupäeval filatelistide kokkutulek, kus ostetakse-müüakse-vahetatakse nii Eesti kui välismaa marke ja postisaadetisi.
Näitusel saab näha ERM Postimuuseumi kogudest haruldusi Kuressaare kirjadest, mereposti saadetisi, raudteeposti omi ning ka REFS Estonia juhatuse esimehe Peeter Sgirka kogu 80 aastat margikorjajate seltsi Estonia 1931-2011. Ka Soomest tuleb näitusele suur, 5 stendiküljene kogu Saaremaa postiajaloost, kui mainida vaid mõnda. Huvilistele, kuidas nägi vanasti välja Kuressaare, on vaatamiseks saarlase Viktor Nurja kaks postkaardikogu Kuressaare kohta. Neile, kes arvavad, et postmargid on vaid värvilised nelinurksed hammastatud paberitükid või uuemal ajal kleepsud, saavad näha ebatavalisi postmarke. Kokku on näitusele kirja pandud 22 kogu.
12. juunil on Kuressaares kasutusel ka eritempel REFS Estonia XXII filateelianäitus.
Täiendav info:
Peeter Sgirka 56 350 070
Ago Papp 56 646 604
Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013
Täna asub Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval konkursil “Viss 2013” võistlustulle 124 lehma, kelle seast valitakse välja kauneimad eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmad.
“Juba 24. korda toimuval konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomakasvatuse propageerimises,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Eesti aretushuvilistele loomakasvatajatele on see konkurss juba aastaid väga oluline kogemuste vahetamise koht.”
Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga toimuvale lehmade iludusvõistlusele on 74 eesti holsteini ja 49 eesti punast tõugu lehma välja pannud 28 põllumajandusettevõtet. Suurima osalevate lehmade arvuga on esindatud Tartu Agro AS, Aravete Agro OÜ ja Sadala Piim OÜ. Kohtunikud on Körösi Zsolt (Ungari) ning Mats Eriksson (Rootsi).
Konkursipäeva avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Võitjad selguvad orienteeruvalt 15.30-16.00.
Samal ajal toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, kus kõigil külalistel on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi ning osaleda temaatilistes töötubades. Mõisa- ja talupäeval leiavad tegevust igas vanuses külastajad. Lastele toimuvad mängud ning võimalus sõita hobusega. Maarahva laadal pakutakse eestimaiseid toidu- ja käsitöö kaupu. Loe edasi: Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013
Rõuge rahvamajas näeb krokodille ja madusid
Laupäeval, 29. juunil Rõuge rahvamajas krokodillide ja reptiilide näitus kell 12.00 – 20.00. Näitusel on ülihuvitav väljapanek, kus lisaks krokodillidele saab näha ka teisi erinevaid roomajaid, kilpkonni, madusid ja ämblikke. See ekspositsioon on hariv ja põnev vaadata igaühel, kes vähegi maailma asjade vastu uudishimulik on. Rändnäitus on pärit Saksamaalt. Pilet 6 €, õpilasele 4 €
Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid
Klaasipealinnas Järvakandis kogutakse alates 25. maist kuni 15. juunini üle-eestilise õpilaste kunstikonkursi MINU KLAAS 2013 töid.
Oodatakse klaasist tehtud omaloomingut, klaasiteemalist kujutavat kunsti ja kirjanduslikku omaloomingut, kus klaas või klaasikunst on peategelasteks. Igas teemavaldkonnas saab töid esitada kolmes vanuserühmas, vastavalt: nooremas I – IV klass, keskmises V – IX klass ja vanemas X – XII klass.
Klaasi, kui kõikide võimaluste materjali tutvustamiseks ja väärtustamiseks kujunenud õpilastööde konkurssnäitus toimub Järvakandis seitsmendat korda, olles saanud klaasipealinna traditsiooniks. Näitus MINU KLAAS 2013 avatakse 20.juunil Järvakandi Klaasikunstigaleriis Pargi t. 1. Konkursi võitjate auhindamine toimub näituse pidulikul lõpetamisel 28. septembril Järvakandi Kultuurihallis klaaspillidel esitatud kontserdil. Loe edasi: Klaasipealinn Järvakandi kogu õpilaste võistlustöid
Koolinoored panevad üles pärandinäituse
Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse
Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo
Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.
Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.
Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.
26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.
Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.
Tallinna Botaanikaaias on 16.-19. maini säntpooliate näitus
Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.
Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.
Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.
Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel
Viljandi muuseum peab sünnipäeva ning tähistab muuseumiööd
Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.
14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.
Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.
Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.
Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.
Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935”.
Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.
Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.
Muuseumiöö Võrumaal
Muuseumiöö “ÖÖs on inimesi” 18. mai 2013. a programmid Võrumaal,
Kreutzwaldi muuseumi kava
18.00 ringkäik muuseumis.
19.30 “Udumäe kuningas” muuseumi aias (Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. kl).
20.30 ringkäik Kreutzwaldi elumajas, kohtumine majalistega.
21.30 lood lõkke ääres.
Lisainfo: http://www.lauluisa.ee/
Võrumaa muuseumi kava
18.00, 19.00, 20.00 rännak Võrumaa ajalukku kindralkuberner Browni juhtimisel.
18.00 – 20.00 nobenäppudel võimalus meisterdada.
Näitusel “Võrokesed molberti ees ja molberti taga”.
18.30 – 20.00 krokii ehk kiirjoonistamine, juhendab Piret Kullerkupp.
21.00 Kontsert – Anu Taul ja Ülemakstud Rentslihärrad.
Hea ilma korral toimub kontsert muuseumi esisel trepil.
Mõniste muuseumi kava
19.00 – 19.15 Lugusid Pümme-Katrõ elust.
19.15 – 20.00 Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed räägivad toimetulekust pimedana, õpetavad lugema pimekirja ja tutvustavad vaegnägijate abivahendeid.
20.00 – 23.00 Õpituba “Aga kui mina…” Kuidas valguseta hakkama saada? Nägijaid juhendavad Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed.
Ekspositsioon on sellel päeval kohandatud vaegnägijatele. Lisainfo: http://www.monistemuuseum.ee/
Tasuta bussiliin Võru linnast Mõniste muuseumisse!
Väljasõit Võru Katariina kiriku platsilt kell 18.00. Tagasisõit Kuutsilt kell 20.00.
Muuseumite väravad on avatud kella 23.00.
Muuseumiööl kõik sündmused tasuta!
MUUSEUMITES ALBAG SUVINE KÜLASTUSMÄNG!
Rahvusraamatukogus avatakse akvarellistide suurnäitus
Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.
Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).
Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.
Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.
Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.
Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima
Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.
Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.
Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.
Loe edasi: Søren Kierkegaardi 200. sünniaastapäeva näitus paneb taas eksistentsialismist rääkima
Homseni on Raplas avatud kaasaegse kunsti näitus
Võru Linnagaleriise tuuakse kevade hõngu
Täna avatakse Võru linnagaleriis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näitus „Kevade mitu nägu“.
Linnagaleriis avataval näitusel “Kevade mitu nägu” on välja pandud kevadetemaatikast inspireeritud taiesed, mille autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengid.
Enamus näitusel eksponeeritud töid on valminud spetsiaalselt selle näituse teemat silmas pidades. Näitus on värvi- ning materjaliküllane ning tulvil noorte autorite otsingulist lähenemist. Vastavalt iga konkreetse töö kontseptsioonile varieerub kasutatud materjal kipsist, puidust ning metallist kuni moodsate materjalideni. Modelleeritud skulptuuriobjektide kõrval eksponeeritakse installatsioone ning maale.
TKK skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luike rõõmustas näitusetööde mitmekesisus, mis on tingitud suuresti sellest, et näitusel eksponeeritavad taiesed on valminud tudengite iseseisva töö tulemusena. “Iseseisev töö annab tudengitele võimaluse väljendada ennast just nii, nagu nad tahavad ning see annab värskeid tulemusi. Tulemus palju südamlikum ning vahetum, kui see oleks võimalik juhendatud tööde puhul. Selle näituse tööde juures on tore see, et noored on saanud siin välja elada omaenda mõtteid,” rääkis Luik.
Tööde sisulist poolt analüüsides osutas Luik pikale kevadeootusele, mis meid kõiki eriti sel aastal on saatnud ning igaüht omal kombel mõjutanud. “Mis võiks veel toredam olla, kui et see kevad nüüd lõpuks käes on ning sellega koos ka selline näitus selliste toredate töödega,” arvas Luik.
Näituseprojekti nimetus “Kevade mitu nägu” suhestub nii näituse toimumise perioodiga kui viitab ka teema sümboolsele seosele osavõtjate vanusega. Tegemist on noorte kunstnikega, kes oskavad üllatada ning vaatajat ennast jälgima panna. “Kevade mitu nägu” on mahukas grupinäitus, mis täidab Võru Linnagalerii mõlemad korrused.
Näitus jääb avatud 23. maini ja selle külastamine on tasuta.
Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest
Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.
Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.
Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.
Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.
Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum
Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass
Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.
Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.
Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid. Loe edasi: Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass
Täna algab Maamess 2013
Täna algab AS Tartu Näituste messikeskuses ja väliterritooriumil tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades – Maamess 2013.
Külastajatele avatakse uksed kell 10.00, messi ametlik avamine toimub keskpäeval messi Showarenal. Avamisel võtavad sõna põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise asepeadirektor Mrs. Loretta Dormal-Marino.
Tänavune mess on suurem, kui kunagi varem – messil osaleb 370 firmat 10-st riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada), osavõtjatest 140 on messil esmakordselt. Välisriikide ettevõtteid on 40. Mess hõlmab 5 900 ruutmeetrit hallipinda ning 45 000 ruutmetrit välipinda.
Maamess pakub suurt huvi ka välismaistele külalistele. Messil teevad ringkäigu messiga samal ajal toimuvast Agrofoorumist osavõtjad, messi külastab Peterburi maaettevõtjate esindus ning Vene, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.
Maamessilt saab alguse ka suuremaid projekte. Nii on Põllumajandus-Kaubanduskoda messil väljas köögiviljastendiga, kus tutvustatakse Eesti köögi- ja aedviljakasvatajate abiga erinevaid köögivilju ja nende kasutamist toidu valmistamisel, et kasvatada rahva köögivilja tarbimist.
Maamess 2013 annab ülevaate kõigest, mis maaelus aktuaalne – messi teemad on põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja muu maaeluga seonduv (nõustamine, maaturism jne).
Elva matkakeskus avab matkahooaja
27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.
27. aprillil pakub matkakeskus järgmisi tegevusi:
1. Tervist kosutav matk – kepikõnnimatk Vellaveres
2. Elva parkmets-linna ja metsa piiril – matk Elva linna pargis
3. Puude taga on mets – jalgsimatk Vapramäel
4. Sik-sak sildu pidi – jalgrattamatk
5. Seiklusmatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
6. Muinasjutumatk väikesel väerajal
7. Matk “Pimedas metsas”, algus pärast kella 22
Matkadele viiakse inimesed organiseeritud transpordiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.
Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.
Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.
Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.
Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Otselink broneerimislehele: http://broneerimine.mobiserv.net/
Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.
Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku
Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.
„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.
Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku
Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus
Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.
Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.
Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.
Näitus jääb avatuks 30. aprillini.
Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”
Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.
Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).
Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00
Tartus avaneb võimalus rännata ookeanisügavustesse
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses avatakse 8. aprillil allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäitus “Ookeani hing”, millega tähistatakse keskkonnahariduse keskuse 11. sünnipäeva.
Näituse külastajatel avaneb võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga saladuslikesse ja üllatustest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Sukeldudes äärmuslikes oludes, Arktika jää all või röövloomi täis vetes, on Skerry pildile jäädvustanud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas.
Heade fotode tegemiseks peab fotograaf vaatlema ja tõepoolest nägema, on öelnud Bryan Skerry. “Looduse vaatlemisest ja märkamisest algabki loodusharidus,” kinnitab ka keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa.
Näituse avamisega tähistatakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuse 11. sünnipäeva. Viimast aastat tähistab Tartu Keskkonnahariduse Keskus oma aastapäeva praeguses asukohas. Järgmist aastapäeva tähistatakse juba uues Loodusmajas, Tartus Lille 10.
Näitus avatakse 8. aprillil kell 16.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10. Avamispäeval on näitust võimalik vaadata ka õhtupoolikul kell 17-20. Näitus jääb keskuses avatuks tööpäeviti kell 10-17 kuni 29. aprillini ja on külastajatele tasuta. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.
Täpsemalt Eesti Loodusmuuseumi ja ajakiri National Geographic Eesti näitusest loodusmuuseumi kodulehel.
Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 8. aprillil 2002. Keskus tegutseb selle nimel, et äratada ja hoida inimestes huvi looduse vastu, tõsta keskkonnateadlikkust ja suurendada vastutust looduse ees.
Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”
Reedel, 5. aprillil kell 15 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste kolmandat osa “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” ning avab muuseumi näitusemaja uue hooaja näitusega “Lapse põli”.
Lisaks muuseumi toimetiste esitlusele kõnelevad värskelt ilmunud “Mulgi sõnastikust” selle koostaja Alli Laande ning Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm.
Raamat “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” tutvustab ajaloolise Mulgimaa kihelkondi Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste hulgast tehtud valiku ning täiendavate saatetekstide vahendusel. Tekstid on rööpselt mulgi, eesti ja inglise keeles. 264-leheküljelise raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu. Tegemist on muuseumi viieteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.
Fotod on pärit Abja muuseumi, Helme koduloomuuseumi, Karksi külamuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Tarvastu muuseumi ja Viljandi muuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Viktor Kuld, Helju Lehesmets, Margus Mõisavald, Ly Mäemurd, Helvi Palusaar, Tõnu Parmakson, Felix Priimägi, Sirje Rist, Kalle Räästas, Imbi-Sirje Torm, Peeter Vabrit, Jaan Vali, Heino Vares, Laine Velner ja Jüri Villemson. Loe edasi: Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”
Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust
Esimesel aprillil kell 18 avavad Võru Linnagaleriis näitusi Kärt Hammer, Tanel Tolsting ja Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid.
TANEL TOLSTING – isiknäitus “Maalid 2011-2013”
Võru Linnagaleriis avatakse Tanel Tolstingu (1987) esimene isiknäitus. Kunstnikul on hea meel teha oma esimene isikunäitus just Võrus, oma kodulinnas. Väljapanek koosneb viimase pooleteise aasta jooksul Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistratuuris tehtud töödest, mis sisaldavad nii visandi värskust, pooliku töö lummavat terviklikkust, kui ka kummitama jäävaid naturalistlikke portreid ja igapäevaelus muidu märkamatuks jäävaid stseene.
KÄRT HAMMER – maalinäitus “Vaikuse esteetika”
Käesolev näitus pretendeerib puhtalt visuaal-esteetilisele naudingule, heites kõrvale kunsti liigse seletamise ning defineerimise. Kui kunstis midagi on, siis haarab see ise oma vaataja järele. Ning seda, kas seal midagi on, võib igaüks ise otsustada, sest kunstnik pole võimeline andma rahuldavaid definitsioone kõikidele võimalikele vastuvõtjatele. Igaühe kogemise ning mõistmise võime on sama hästi lõputult piiramatu kui ka piiratult lõplik. Sõnad kipuvad visuaalesteetilisi ideid ja väärtusi lämmatama, alla suruma. Teos kaotab oma mõtte, sest iga seletus on aina enam kaotsi minev tõlgendus. Seega teose tekstilise killustamise asemel on eesmärgituks eesmärgiks kunsti puht-intuitiivne kogemine. Heites kõrvale tekstuaalsuse, heidan kõrvale ka liigse vormi. Jättes järele vaid värvi, joone ning lõputu tunnetusliku vabaduse. Loe edasi: Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust
Gábor Bereczki mälestusnäitus tutvustab Eesti ja Ungari tõlkekirjandust
Näitus “Ungari kirjandus eesti keeles, eesti kirjandus ungari keeles. Gábor Bereczki 85” avatakse emakeelepäeval, 14. märtsil kell 16 Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis.
Eesti kultuuri pühendunud saadiku, suure estofiili ja eesti kirjanduse ungari keelde tõlkija Gábor Bereczki 85. sünniaastapäeva puhul tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu eesti kirjanduse tõlkeid ungari keelde ja ungari kirjanduse tõlkeid eesti keelde. Näitusel on välja pandud ca 300 raamatut, mis pärinevad nii Eesti kui ka Ungari Rahvusraamatukogust.
2001. aastal ilmunud artiklis eesti raamatust Ungaris arvas Gábor Bereczki, et kuigi eesti keeles on ilmunud väga palju ungari kirjanduse tõlkeid, võib-olla isegi rohkem kui vastupidi, on eesti kirjanduse tutvustamine Ungaris olnud sihipärasem. Bereczki on välja toonud eesti kirjanduse tutvustamise kolm perioodi Ungaris. Esimene kestis 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi alguseni. Kahe ilmasõja vahelise teise perioodi olulisemaid tegelasi oli Aladár Bán, tõlkija ning erakordselt innukas ja hea uurimuste kirjutaja. Bán oli ka “Kalevipoja” esimese tõlke autor.
Eesti kirjanduse tõlkimise õitseajaks võib pidada aastaid 1960-1989. Selle perioodi olulisim tõlkija oligi Gábor Bereczki. Viimasel kahel aastal on ungari keeles ilmunud üheksa eesti keelest tõlgitud raamatut.
Ungari kirjandust hakati eesti keelde tõlkima 19. sajandi lõpus, alguses küll saksa keele kaudu, nagu see oli traditsiooniks paljude keelte puhul. Otsetõlkeid hakati tegema 20. sajandi alguses, tõukeks sai “Noor-Eesti” kirjandusrühmituse vaimne mõju. Vahest kõige populaarsemaks ungari raamatuks Eestis on olnud Julius Margi tõlgitud Ferenc Molnári “Pál-tänava poisid”, mis on ilmunud 1921.-2003. aastal seitsmes trükis.
Näituse koostas Signe Suursöödi Eesti Rahvusraamatukogust ja see valmis koostöös Ungari Instituudi ja Ungari Suursaatkonnaga.
Näitus jääb avatuks 6. aprillini.