MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard
Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg[/pullquote]Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia  muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.

Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto Urmas Saard
Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.

Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.

Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

Ajalooraamatu “Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond 1924-1934” esitlus toimub Sindi muuseumis 2. veebruaril algusega kell 13.00

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto Urmas Saard
Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II / 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaieldamatult on see sisukaim ülevaade ühest toonase Kaitseliidu allüksusest.[/pullquote]Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisega kulmineeruvat Vabadussõja perioodi iseloomustas mitmete eelnevate aastapäevade väärikas tähistamine. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100 aastapäeva jätkuna tähistas möödunud aasta 9. oktoobril asutamise 95 aastapäeva Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond. Märgiliseks ja Sindiga seotuks teeb selle malevkonna Sindi vanale kalmistule maetud sama malevkonna kolmas pealik ja VR II/3 kavaler reservkapten Viktor Arak.

Viktor Araku juhitud Kaitseliidu Vabadusristi Vendade malevkonna ajalooraamatust saab ülevaate Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamisel Sindi muuseumis. Ajalooraamatu aluseks on originaalne käsikiri, mis valmis toonase propagandapealiku poolt alles 1944. aastal ning ootas avaldamist kuni tänaseni.

Loe edasi: MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA

2. veebruaril tähistab Sindi Tartu rahulepingu sõlmimise sajandat aastapäeva mitmes paigas täiesti erinevate kogunemistega, mis on järg eelnevatele suurjuubeli sündmustele.

Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa monument rahuläbirääkija sünnilinnas. Foto: Urmas Saard

Sindis alustati Tartu rahu sajandale aastapäevale pühendatud sündmuste sarjaga juba mullu 4. detsembril kui vastuseks EV 100 üleriigilisele üleskutsele korraldas Sindi gümnaasium ülisuure kogunemise Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures. Ajalootunni vormis toimunud kogunemisel meenutati erilise pidulikkusega Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist rahuläbirääkimiste algust täpselt sada aastat tagasi. 3. jaanuari relvarahu päeval mälestati traditsioonilises paigas Vabadussõjas langenud Sindi päritolu sõjamehi.

2. veebruaril toimuv jääb üksikutes paikades tagasihoidlikumaks, aga sellega ei vähendata juubelipäeva tähtsust.

MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna korraldusel toimub algusega kell 12.00 Seljamaa monumendi juures kogunemine. Sindi gümnaasiumi noored lipu seltsi abilised hoiavad auvalves Eesti lippe, millega avaldatakse lugupidamist Sindis sündinud rahuläbirääkimistel osalenud Seljamaale ja luuakse rõhutatult pidulik meeleolu. Lühikeste sõnavõttudega esinevad lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima. Sündmusel osalevad Tori vallavalitsuse esindajad. Monumendi alusel läidetakse küünlad ja asetatakse lillekimbud või korvid. Osalema oodatakse linna- ja vallarahvast. Lipu selts soovitab kõigil tulles võtta kaasa ka varajasematel tähtpäevadel kingitud väikesed käsilipud.

Samaaegselt lipu seltsi ettevõtmisega korraldab Sindi muuseum ühiselt kohaliku naisliiduga kell 12.00 kogunemise vana kalmistu väravas. Muuseumi juhataja Aita Puust teatas, et peavärava juurest minnakse Vabadussõjas võidelnute kalmudele küünlaid süütama. „Pärast seda suundume Sindi muuseumisse, kus sirvime teemakohast kirjandust. Lisaks ootab kuum tee ja maitsev kook,” ütles Puust.

Mihkel Mathieseni mälestusfondi toimkonna esimees Edgar Salin andis teada, et nemad korraldavad kogunemise Kirikupargi servas asuva kolmikpühendusega monumentaalse mälestusmärgi ees, kus graniittahuka üks külg meenutab Tartu rahu. Toimumise aeg 13.00. Salin rõhutas, et Eesti ainus Tartu rahule pühendatud monumentaalne mälestusmärk asub Sindis. Tartu rahule on pühendatud ka Nõmme Rahu Kirik.

Urmas Saard

Eesti Muuseumraudtee arendamiseks tuleb jõud ühendada

22. novembril Eesti Muuseumraudtee ruumides kohtunud omavalitsuste, sihtasutuse Pärnu Muuseum ja raudteefirmade esindajad leppisid kokku, et Eesti tehnikapärandi säilitamiseks ja eksponeerimiseks tuleb jõud ühendada.

Lavassaare muuseumraudteel. Foto Urmas Saard
Lavassaare muuseumraudteel. Foto: Urmas Saard

Osa Eesti Muuseumraudteest asub Pärnu linna, osa Põhja-Pärnumaa valla territooriumil. Tehnikapärandi tähtsus on üleriigiline. Seni on muuseumi eest hoolitsenud entusiastidest koosnev mittetulundusühing.

Arutlusel on mõte ühendada Eesti Muuseumiraudtee kultuuriministeeriumi ja Pärnu linna poolt asutatud sihtasutusega Pärnu Muuseum. See eeldab konkreetset arengu- ja tegevuskava, mille muuseumiraudtee lubas koostada. Pärnu linn ja erinevad raudteefirmad olid valmis muuseumi toetama, alustades kõige hädapärasematest muuseumi atraktiivsust suurendavatest ja tehnikapärandi säilitamist tagavatest töödest.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard

 

 

 

Muuseumraudtee viib tulevikku

Muuseumraudtee viib tulevikku

22. novembril tutvusid Pärnumaal Lavassaares sealse kitsarööpmelise raudtee muuseumiga Eesti raudtee-ettevõtete esindajad, samuti Pärnu linna ja Põhja-Pärnumaa valla ning Pärnu muuseumi juhid. Muuseumraudtee ühingu esimees Mehis Helme tutvustas lageda taeva all paiknevat ulatuslikku tehnikamälestiste kogu. Järgnes ümarlaud, mille käigus otsiti lahendusi muuseumi elushoidmiseks.

Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto Urmas Saard
Mehis Helme, Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Velliste kutsus kõiki osapooli – raudtee-ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja ka pädevaid riigiasutusi – ühendama oma jõud, et säästa ning päästa tulevikule, meie pealekasvavale põlvkonnale Lavassaares asuv haruldane tehnikapärand.[/pullquote]Lavassaare raudteemuuseum on algselt välja kasvanud omaaegsest rohujuuretasandil sündinud muinsuskaitseliikumisest. Kokkutulnuid tervitas Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kes mõtestas muuseumi tähendust ja tähtsust laiemas ajapeeglis. Ta meenutas muinsuskaitse algtõdesid ja kirjeldas uuema aja mõtteviisi olnusse põimumist.

Lennart Meri armastas kunagi rõhutada: kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, muutub – muinsuseks. Vanade asjade hulk on alati piiratud, neid ei saa kunstlikult juurde tekitada. Nõnda on ka oksjonitel ammuloodud kunstiteosed ja antiikesemed väga hinnatud, sest nad kannavad mingit vana, asendamatut hõngu ja sõnumit.

Loe edasi: Muuseumraudtee viib tulevikku

Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Rehekuu 19. päevaks oli Karjamõisa kolhoosi saak salves, sead rammusad ja külamutid piimapuki juures valvel ning kohalik partorg aastast 1974 lubas Seljametsa rahvamajas kolhoosi lõikuspeo käima lükata.

Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto Urmas Saard
Tõupuhas täispuhutav lehm Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kõne järel hakati välja hõikama tublimaid seltsimehi, kellele anti Uljanovi 110. sünniaastapäeva puhul Aukiri ja punane nelgiõis.[/pullquote]1911. aastal ehitatud kunagise Pustuski meierei müürid on näinud ja üleelanud väga mitmesuguseid aegu, ka nõukogude korra. Kolhoosid on tulnud ja läinud, aga inimesed jäänud ikka samaks ka nüüd, kui Seljametsast saanud tükike maad Pärnu linna Paikuse osavallas. Eakamatel on mälestuste killud tervikpildina praegugi veel hästi meeles, nooremale põlvele saab olnust üksnes jutustuste ja kujundite abil aimdust tekitada. Laupäeval pidutseti ajas aastat 45 tagasi, aga see polnud üksnes trall ja lõbu vaid ka sama maja katuse all tegutseva muuseumi mäletamiste ja museaalide ellu äratamine. Riietuski valiti läinud sajandi seitsmekümnendate vahemikust.

Loe edasi: Karjamõisa kolhoosi lõikuspeol lõbutseti ja koguti raha harmooniumi remondi tarvis

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg
Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

[pullquote]Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.[/pullquote]Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Loe edasi: Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard
Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard
Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas[/pullquote]Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Loe edasi: Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto Urmas Saard
Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard

[pullquote]video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust[/pullquote]„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”

Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.

Loe edasi: Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Sindi muuseumis saab katsuda ajakapslit ja vaadata selle sisse peidetud teateid minevikust

Laupäeval , 14. septembril palume sisse astuda Sindi muuseumituppa. Alustame kell 11.

Tiit, kelle masina purustaja haardest ilmuski lammutustööde käigus päevavalgele Sindi töölisnoorte keskkooli hoone soklisse peidetud ajakapsel. Foto Kiki Pärnpuu

Avame pidulikult Sindi töölisnoorte keskkooli ajakapsli. Kapsel leiti nimetatud hoone lammutustööde käigus. Ootame kõiki, kes selles koolis töötanud, õppinud ning õpetanud on. Samuti kõiki sintlasi uudistama, sest tegemist on haruldase, kui mitte ainulaadse leiuga.

Vaatame, meenutame, sööme torti ning peame plaani, mida huvitavat teha algaval sügis-talvisel hooajal. Tulge kindlasti!

Aita Puust
Sindi muuseumi uus töötaja

 

Tiit, kelle masina purustaja haardest ilmuski lammutustööde käigus päevavalgele Sindi töölisnoorte keskkooli hoone soklisse peidetud ajakapsel. Foto: Kiki Pärnpuu →

Samal teemal:

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto Urmas Saard

 

 

 

 

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Teisipäeval külastasid Tori valla kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel ja Külauudiste reporter Urmas Saard teist päeva Sindi muuseumi juhatajana töötavat Aita Puusti. Vestluslauas osales ka muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu, kes pärast senise juhataja Heidi Vellendi ametiaja lõppemist korraldas muuseumi tööd ja nüüd lubab olla Puustile abiks linna mäluasutuse töösse sisseelamisel.

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto Urmas Saard
Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi kool oli novaator, eestvedaja – terves tolleaegses Eestis[/pullquote]Vaabel ei tulnud linna tähtsasse ajalookeskusesse tühjade kätega, kaasas oli muuseumi kõrvalt lammutatud hoone ajakapsel. Möödunud nädalal tuli metalne silinder hoone sokliosa purustamisel nähtavale. Ajakapsli sisu on juba maakonna lehes asjakohaselt tutvustatud ja tänastele külalistele Puust enam kapslit ei avanud. Küll aga on kavatsus leidu edaspidi kõigile külastajatele museaalse väljapanekuna näidata ja koos põhjalike selgitustega tutvustada. Aga esmalt tuleb leid nõuetekohaselt muuseumis arvele võtta.

Puust: Olen olnud Tori elupõline elanik, mitmendat põlve juba. Väga pikka aega olnud Tori raamatukogu juhataja. Raamatukogu on olnud põnev selles mõttes, et asutaja oli minu vanaisa vanaisa. Ühel hetkel tuli müür vastu ja tuul hakkas vastu puhuma. Kuna siin avanes võimalus kandideerimiseks, siis oma toredate sõbrannade ergutamisel saatsingi paberid ära.

Loe edasi: Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto Urmas Saard
Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda[/pullquote]Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.

Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.

Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.

Loe edasi: Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

Suur pildigalerii Järvakandi klaasimuuseumist ja Järvakandi vaadetest

20. juulil külastasid Sindi Naisliidu teadmishimulised naised paarikümne aasta vanust Järvakandi klaasimuuseumit, mis asub 1879. aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas. Ukse avas muuseumi varahoidja Külli Muromägi ja juhatas huvilised esmalt nõgisesse tuppa, kus kõigepealt äratas tähelepanu päris elusuurune klaasiahju makett.

Järvakandi klaasimuuseumis. Foto Urmas Saard
Järvakandi klaasimuuseumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Fantaasiaküllus, tundlik vormikõne, elegants ja täiuslikkuseni viimistletud proportsioonid iseloomustavad Pilvi Ojamaa klaasidisaini[/pullquote]Muromägi seisatas tema enda pikkusega võrreldava klaaspudeli kõrval ja küsis, kas keegi teab selle otstarvet? Selgus, et sellistest pudelitest on ka Järvakandis aknaklaasi toodetud. Aga muuseum ei jutusta üksnes Järvakandi klaasi valmistamise ajaloost. Seinale riputatud kaardilt saab täieliku ülevaate Eesti klaasikodade kunagisest paiknemisest läbi ajaloo. Hüti oli Eestis esimesena tegutsemist alustanud klaasikoda (1628-1664). Läbi aegade on Eestis tegutsenud üle poolesaja klaasitööstuse. Tehislikult saadakse klaasi kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel ning vajalike lisandite manustamise teel. „Kas on olemas ka looduslikku klaasi,” küsis giid. „Jah. looduslik kvartsklaas võib tekkida välgulöögist, vulkaanilise tegevuse tagajärjel, samuti meteoriidi langemise tulemusena.

Loe edasi: Suur pildigalerii Järvakandi klaasimuuseumist ja Järvakandi vaadetest

Vladimir Võssotski muuseum Jekaterinburgis

Kaugelt saabunud Jekaterinburgi külastajat võib üllatada, et linnas, kus Võssotski on vaid paaril korral käinud, asub temale pühendatud muuseum.

Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto Urmas Saard
Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto: Urmas Saard

Jekaterinburgis asuv Võssotski nimeline keskus avati ametlikult 2011. aastal. Uurali pilvelõhkujale poeedi nime andmise ametliku loa andis Võssotski perekond. Tollel hetkel oli tegemist väljapool Moskvat asuva Venemaa kõrgeima hoonega. Võrdluseks, et Peterburis kõrgub nüüd juba Euroopa kõrgeim, 462-meetrine pilvelõhkuja. Võssotski keskuse kõigest 54-korruselise poolpilvelõhkuja kõrgus on ainult 188,3 m. Kuid kõrghoone vaateplatvormilt avaneb sellegipoolest suurepärane vaade linnale. Kõrghoonele Võssotski nime andmise järel sündis muuseumi asutamise idee.

Muuseum avati 2013. aastal legendaarse Vene laulja, luuletaja ja näitleja Vladimir Võssotski (Владимир Семёнович Высоцкий; 25. jaanuar 1938 Moskva – 25. juuli 1980 Moskva) mälestuseks tema 75. sünniaastapäeval. Muuseumi avamine hoone teisel korrusel sai teoks tänu ärimees Andrei Gavrilovi metseenlusele. Suurt abi muusemi sisustamiseks museaalidega osutas poeedi poeg Nikita. Miks ikkagi Võssotski muuseum Jekaterinburgis, kus ta on kõigest paaril korral esinenud? Muuseumi seinal oleval suurel kaardil näeb kümneid linnasid, kus Võssotski omaaegses NSV Liidus esines. Ka Tallinnas aastatel 1972 ja 1973. Muuseumi giidilt kuuldud selgitus oli lihtne: keskuse arendaja Gavrilov oli olnud Võssotski tuline fänn. „Meie muuseum – see on lugupidamise avaldus Võssotski isiksusele.”

Loe edasi: Vladimir Võssotski muuseum Jekaterinburgis

Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto Urmas Saard
1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.[/pullquote]Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.

Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.

Loe edasi: Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Muuseumiööl Sindi muuseumis

Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul avas traditsioonilisel muuseumiööl enam kui saja Eesti mäluasutuse hulgas järjekordselt ka Sindi muuseum külastajatele oma uksed.

Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto Helen Parmen
Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto: Helen Parmen

[pullquote]fotograaf Helen Parmen olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.[/pullquote]Täna kinnitas Sindi muuseumi juhataja kohuseid täitev Kiki Pärnpuu, et väikelinna mälukeskus on varemgi muuseumiöödel osalenud. „Kahjuks kirjutati Pärnu Postimehe veebilehes (21. mail), et Sindi muuseum osales muuseumiööl esmakordselt, mis ei vasta tõele,” selgitas Pärnpuu, kelle sõnul on mõnel juhul hinnatud külastajate hulka koguni sadades. Näiteks 2009. aasta muuseumiööl võisid põlised Sindi elanikud ja kõik teisedki astuda kümneaasta pikkuse sammu minevikku ja vaadata katkeid üheksa tunni pikkusest videosalvestusest, mida olid teinud praegused manalamehed Mihkel Saar ja Jaan Muri. 2010. aasta muuseumiöö pealkirjaks valitud „Öös on lugusid“ andis põhjust jutustada Sindi muuseumisse talletatud lugusid, mis paljus seotud kalevivabriku ajalooga. Siis vestles vabriku ajaloo teemal tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend. Lisaks põhiekspositsioonile vaadati Eesti raha ajalugu tutvustavat rändnäitust.

Loe edasi: Muuseumiööl Sindi muuseumis

Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Sellel laupäeval, 4. mail kuulutab Eesti Maanteemuuseum suvehooaja avatuks ajarännakuga aastasse 1869. Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad, mis jutustavad neid kasutanud teeliste lugusid.

Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto Urmas Saard
Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale[/pullquote]Ajarännak aastasse 1869 toimub koostöös Tartu Laulupeomuuseumiga. Ajarännakus osalevad legendi järgi Kanepi kandi koorid, kes arutavad, kas üldse laulupeole minna, ja teevad just saabunud nootide abil lauluproovi. Ajarännakut ja muuseumi hooaja avamist uudistama tulnud tavakülastaja saab osa õpitubadest, lauluproovist ja preili Lydia Koidula visiidist. Kohal on ka Hugo Treffner, kes omakanda rahvast ärgitama on tulnud.

„Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale,“ rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Nii muuseumi suve avaüritus kui kaks hooajanäitust pööravad pilgu laulupeoliste mineku teekondadele ja selle muutumisele aja jooksul.

Loe edasi: Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.

Märgutuli Pakamäel. Foto Urmas Saard
Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga[/pullquote]Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.

Loe edasi: Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Mammutite ja jääkaru juures ning miljoneid aastaid ajalugu

Äksi Jääaja Keskus on terves Baltikumis ainulaadne elamusi tekitav õppekeskkond, kus saab tutvuda aastatuhandete kestel kujunenud maailma ja Eesti looduse, elusuuruses eelajalooliste loomade ja palju muu huvipakkuvaga.

Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses Foto Urmas Saard
Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Päris viimasest jääajast on möödas umbes kümme tuhat aastat, aga seegi polevat veel päriselt lõppenud[/pullquote]Möödunud nädala kolmapäeval vuras taas suur buss Pärnust Äksi alevikku. Reisijateks TÜ Pärnu Väärikate ülikooli tudengid, kellest enamik külastas Vooremaa keskmes asuva Saadjärve kaldal paiknevat jääaja elamuskeskust esmakordselt. Mõned sõitsid Jääaja Keskuse õppematerjalidega tutvuma juba teist korda, sest 2200 ruutmeetri suurusel näitusepinnal jätkub vaatamist ja teadasaamisi sootuks rohkem kui tunni-paari või koguni terve päevaga suudaks haarata.

Samas iga giid on oma jutustamise tahkude poolest erinev ja iga järgmine huviseltskond võib paluda vastuseid küsimustele, mida varem pole osatud küsida. Nii pole korduvad külastused igavad varem kogetud kohtumised, vaid alati uudsed ning põnevad.

Loe edasi: Mammutite ja jääkaru juures ning miljoneid aastaid ajalugu

Muuseumiööl kutsutakse külastajaid rohkem kui 200 paika üle Eesti

Veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 18. mail – toimub järjekorras üheteistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mustreid”. Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, mustriteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto Henno Luts
Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto: Henno Luts

Kokku võtab tänase seisuga muuseumiööst osa üle 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 125 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka öö külastusrekordit.

Muuseumiöö ühe korraldaja Vivian Siirmani sõnul on muuseumid ühed parimad paigad, kust otsida mustrite osas inspiratsiooni, sest muuseumikogudes leidub nii palju unikaalseid ja huvitavaid esemeid: “Muuseumiöö on võimalus omapäi või mitmekesi kodust välja tulla ja muuseumide põnevast valikust oma muster kombineerida. Kutsume muuseumiöölisi otsima ja märkama mustreid elus meie ümber – kultuuris, ühiskonnas, looduses – ja küsima milliste mustrite osad ise oleme. Miks me käitume teatud olukordades kindlal moel ehk millised on meie käitumismustrid, olgu siis indiviidi või grupina? Milliseid mustreid kasutavad tööstused ja masinad? Üle terve Eesti ootavad öö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus enda jaoks lõputult uut avastada. Muuseumiöö on otsekui üks suur suur muuseumipidu ja igaüks on oodatud.”

Loe edasi: Muuseumiööl kutsutakse külastajaid rohkem kui 200 paika üle Eesti

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni
Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest[/pullquote]Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Loe edasi: Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Nõmmel avatakse kabemuuseum

Laupäeval, 15. detsembril kell 11 avab kabetreener Heinar Jahu Nõmme huvikooli (Vikerkaare 10) kolmandal korrusel mõttemängude klasside ees kabemuuseumi.

Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni
Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Kabemuuseumi eksponaadid pärinevad Heinar Jahu isiklikest kogudest. Kabemuuseum tutvustab kabemängu teket ja arengut maailmas, Eestis ja Nõmmel. Vanim eksponaat on prantsuskeelne kaberaamat aastast 1801.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme huvikool kabemuuseumi jaoks ainuõige koht, kus Heinar Jahu on noortele kabet õpetanud mitukümmend aastat. „Heinar Jahu õpilased on nii Eesti kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud kõrgeid kohti. Tema aastatepikkuse töö tulemusel omistati mõned aastad tagasi Nõmmele Eesti kabepealinna tiitel,“ lausus linnaosavanem.

Heinar Jahu rääkis, et tal on kabemuuseumi avamise mõtet haudunud üle 50 aasta. „Tänavu sügisel valmis Pääsküla kooli juurdeehitis, kuhu sai ruumid ka Nõmme huvikool, endise nimega Nõmme noortemaja. Uutes ruumides leidis huvikooli direktor ruumi ka kabemuuseumi jaoks,“ rääkis ta.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard
Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel