Tartus mälestati rahvusvahelisel poksipäeval rahvusliku poksikultuuri suurkuju Erich Lukinit.
Loe edasi: RAHVUSVAHELISEL POKSIPÄEVAL MEENUTATI ERICH LUKINITRAHVUSVAHELISEL POKSIPÄEVAL MEENUTATI ERICH LUKINIT
Silt: mälestusüritus
KOLONEL KOERNI LANGEMISE JA AUDRU LAHINGU 80. AASTAPÄEVA MÄLESTUSTSEREMOONIA
Esmaspäeval, 19. juulil möödub 80 aastat Audru lahingust ja kolonel Viktor Koerni VR II/3 langemisest. Toimunut meeles pidades korraldavad Eesti sõjahaudade hoolde liit, Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkond ja Pärnu linna Audru osavald mälestuskogunemise kell 12.00 Pärnu Vabadussõjas langenute kalmistul ning kell 18.00 Audru lahingupaigas.
Loe edasi: KOLONEL KOERNI LANGEMISE JA AUDRU LAHINGU 80. AASTAPÄEVA MÄLESTUSTSEREMOONIATÕNU TAREMAA: MINDI PISARATES JA TULDI TAGASI RÕÕMSATENA
Täna koguneti põhjalikult uuendatud Pärnu Leinaparki, kus mälestati ja meenutati nõukogude punaterrori ohvreid Pärnumaal ning kogu Eestis – inimesi, kellest valdava enamiku moodustasid eestlased ja kelle vastu oli suunatud riiklikult korraldatud rahva hävitamine.
Loe edasi: TÕNU TAREMAA: MINDI PISARATES JA TULDI TAGASI RÕÕMSATENAÜLIÕPILASSELTSI JAKOBIA KOGUNEMINE TARTUS I ÜLDLAULUPEO MÄLESTUSKIVI JUURES
KIRI EMAJÕELINNAST JAAGUPLASTELE
Kolmapäeval, 25. novembril kogunes kümmekond üliõpilasseltsi Jakobia veteranliiget Tartus I üldlaulupoe mälestuskivi juurde, et mälestada meie hulgast hiljuti Pärnu-Jaagupi surnuaeda oma perekonna rahulasse viidud seltsikaaslast, matemaatik Jaan Reinandit.
Loe edasi: ÜLIÕPILASSELTSI JAKOBIA KOGUNEMINE TARTUS I ÜLDLAULUPEO MÄLESTUSKIVI JUURESKOLM AASTAKÜMMET RIIGIPEA ÜMBERMATMISEST
Tallinna Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulas mälestatakse 21. oktoobril 2020 algusega kell 16 Eesti Vabariigi esimest valitsusjuhti ja esimest Vabariigi Presidenti.
Loe edasi: KOLM AASTAKÜMMET RIIGIPEA ÜMBERMATMISESTEESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVI
Tartus Vana-Peetri kalmistul puhkava Erichi Lukini (8. august 1905 – 4. oktoober 1986) kalmul avati 22. juulil mälestuskivi. Kehalise kasvatuse õpetaja, mitmekülgse treeneri ja legendaarse poksi- edendaja mälestussündmuse korraldas tänase Eesti poksi üks eestvedajaid, kauaaegne Eesti Poksiliidu president Vello Kade.
Loe edasi: EESTI POKSIKULTUURI RAJAJALE ERICH LUKINILE AVATI MÄLESTUSKIVIAvinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega
Täna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.
Loe edasi: Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega
Mälestusüritus Tartus
14. jaanuaril 2014. aastal algusega kell 12 toimub Tartus, Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus.
Tähistame Tartu vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestame Vabadusõjas langenuid ja Tartu Krediitkassa keldris toimunud massimõrva ohvreid.
Avaliku ürituse korraldajaks on MTÜ Tartu Memento.
Velise ootab kodanike presidendi mälestusüritusele
Velise kultuuri ja hariduse selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõuna osas kutsuvad kõiki hea tahtega kaaskodanikke- nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama suurel reedel, 29.märtsil Lennart Meri mälestusüritust.
Nüüseks juba traditsiooniks saanud ürituse algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest , Väike-Maarja vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma vallavalitsus Saaremaalt.
Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled, lapiküünlad oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – ehk oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.
Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla.
Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas
Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puudutades pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.
Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide.
Velise-Valgu kandi rahvas teeb tuld seekord Aravere küla maadel oja kaldanõlval reedel, 29. märtsil üks tund enne päikeseloojangut. (kell 17.57)
KAASA HEA TUJU ja VÄÄRT LOOD! Kohtumiseni Tulede Teel!
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Velise Muinsuskaitse Selts
Eesti Looduskaitse Seltsi
Märjamaa osakond
Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki
Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.
Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.
Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.
Allikas: Tartu Memento juhatus
Rakveres mälestati Vabadussõjas võidelnuid
Täna, 3. jaanuaril kell 10.30, kui 93 aastat tagasi vaikisid relvad Vabadussõjas, tähistas Rakvere linn koos Kaitseliidu Viru malevaga Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva mälestushetke ja pärgade asetamisega Vabadussõja monumendi jalamile.
Pärjad asetasid ausamba jalamile Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami, linnapea Toomas Varek, Lääne-Viru maavanem Einar Vallbaum, Kaitseliidu Viru maleva leitnant Meelis Kütt ja nooremleitnant Aavo Pekri, auvalves seisid Viru
maleva noorkotkad.
Linnapea Toomas Varek ütles, et üheksa päeva pärast, 12. jaanuaril tähistab Rakvere linn punavõimudest vabastamise 94. aastapäeva kahuripauguga linnusest päikesetõusul ja linna lipu heiskamisega linnuse torni. „Rakvere vabastamine punavõimude käest 12. jaanuaril 1919. aastal tähendas paljudele inimestele pääsemist surmast, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata,“ lisas Varek.
Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid
31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.
Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.
Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast.
Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.
31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.
Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR
Fakte Aserbaidžaanist:
- Vabariik taastati 30. augustil 1991
- Pindala: 86 600 km2
- Rahvaarv: 9 000 000
- Pealinn: Bakuu
- President: İlham Əliyev
Täna meenutatakse jooksuga Paju lahingut
Homme möödub 92 aastat Paju lahingust. Mälestusüritused algavad täna kell 12 Paju jooksuga, mis sellel aastal toimub 18. korda.
Start antakse lahingu mälestusmärgi juurest. Distantsi pikkus on 8,2 km ja see kulgeb mööda Tartu–Valga maanteed, Valga piires piki Tartu–Raja–Riia tänavaid Jaani kirikuni. Osaleda võivad kõik stardipaigas registreerunud võistlejad.
Paju lahingust võtsid Eesti poolelt osa Kuperjanovi partisanide 3. rood ja vabatahtlikud Soome sõdurid. Teiste seas langes ka legendaarne väejuht Julius Kuperjanov. Paju lahingu võit tähendas, et tähtis raudtee sõlmpunkt Valga sai vabaks ja sõjategevus suundus Eesti piirest välja.
Sellest aastast on muudetud Paju lahingu aastapäeva formaati. Üritus lõpeb matkaga, kus mälestuskogunemisele tulnutel on mootorsaanidega võimalik läbida Vabadussõja Paju lahingu matkarada.
AJAKAVA
Paju jooks täna, 30. jaanuaril
11 väljub Valga keskstaadioni tänavapoolsest parklast buss stardipaika,
11.30–12 eelregistreerimine Paju monumendi juures,
12 Paju lahingu aastapäevale pühendatud jooksu start.
Paju lahingu mälestusüritus esmaspäeval, 31. jaanuaril
9.30–9.45 mälestuskogunemine Valgas Jaani kiriku juures Põhja Poegade mälestustahvli juures. Kirikuõpetaja peab seal välijumalateenistuse, sõnad saab ka Valga linnapea Ivar Unt;
10.05–10.15 mälestuskogunemine Põhja Poegade mälestuskivi juures Paju mõisa pargis. Sõna saab Tõlliste vallavanem Madis Gross;
10.07–10.12 lühikokkuvõte mälestusmärgi taastamisest teeb kolonel Uno Kaskpeit;
10.15–10.35 mälestuskogunemine Paju lahingu monumendi juures. Kohalolijate poole pöörduvad Valga maavanem Margus Lepik ning Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülemmajor Maidu Allikas. Välijumalateenistus;
10.35–10.45 Paju lahingu lühikokkuvõte Olev Tederilt;
10.50 – … Paju matkaraja läbimine. Paju mõisas toimub Paju matkaraja projekti arutelu.
Räpinas on täna aianduskonverents
Täna toimub Räpina aianduskoolis konverents „100 aastat Adolf Vaigla sünnist”.
Adolf Vaigla (1911-2001) oli aianduskooli õpilane ja selle kauaaegne õpetaja. Ta aretas palju sirelisorte. Osa tema parematest sortidest võib leida ka sirelisortide rahvusvahelisest registrist.
Tänase konverentsi põhiettekande teeb Vaike Kivistik. Kaasettekannetega astuvad üles Tiina Luup, Jaan Kivistik, Tiina Tallinn, Ants Bender, Enu Mäela, Arnold Hannust, Andres Vaasa, Valdur Miller, Sirle Salmistu ja Indrek Kaeli.
Päev algab kell 12. Päevakavaga saab lähemalt tutvuda aianduskooli kodulehel.
Meeleolu loob Räpina meeskoor.