Silt: loodus

2011. aasta puudeks valiti jalakas ja künnapuu

Jalaka leht
Ajakiri Eesti Loodus valis 2011. aasta puudeks jalaka koos künnapuuga. Aasta puuks võib olla iga eestimaine puude perekond, kellele aasta jooksul enim tähelepanu pööratakse.

Ettevõtmise eesmärgiks on tuua välja ka puude vähemtuntud külgi ning neid rohkem tutvustada. Aasta puu valimise idee algatas põhjanaabrite eeskujul professor Viktor Masing (1925-2001) ja seda ettevõtmist alustati meil 1996. aastal. Ehkki esmalt oli mõttes valida rahvuspuu, peeti seda siis liiga enneaegseks ning piirduti aasta puu nimetamisega. Esialgu aitasid aasta puud valida ajakirja Eesti Loodus lugejad nii kirja teel kui interneti-hääletuse abil, viimastel aastatel on toimetus puude valimisega ise hakkama saanud.

Tänavune aasta puu valimine võib jääda viimaseks, sest sellega on kodumaised puuna kasvavad puud otsa saanud. Siiski otsustatakse edaspidi, kas tulevikus peetakse ka põõsana kasvava kontpuu, kuslapuu, paakspuu, kukerpuu jt aastaid või hakatakse nimekirja algusest kordama. Aasta puudeks on olnud kadakas (1996), kuusk (1997), tamm (1998), kask (1999), pihlakas (2000), mänd (2001), pärn (2002), vaher (2003), lepp (2004), haab 2005), paju (2006), saar (2007), jugapuu (2008), sarapuu (2009), toomingas (2010).

Allikas www.aiandus.ee

Väljasurnuks peetav euroopa naarits käis Järva-Jaanis kanavargil

Oktoobris Järva-Jaani alevikus kanavargil käinud loom, kelle koer maha murdis, osutus euroopa naaritsa isasloomaks, kirjutab Järva Teataja.

 Kust üliharuldane loom Kesk-Eestisse sattus, jääb saladuseks. Euroopa naaritsa kaitsega tegeleva sihtasutuse Lutreola juhataja Tiit Maran lausus, et euroopa naarits on üle Euroopa kriitiliselt ohustatud poolveeline kiskja ning viimased kindlad andmed tema esinemisest Mandri-Eestis pärinevad 1996. aastast. «Seetõttu peetakse teda Eesti looduses väljasurnud liigiks,» sõnas ta.

Lihtsalt üks mõtisklus

Ivi Rausi,
kultuuritöö juht

Meil Eestis on neli aastaaega. Igal ajal oma võlu ja valu. Talvel on kogu maa valge. Meid ümbritseb hääletu vatine vaikus. Kõik on justkui unne uppunud. Ega siis muidu mitmed loomad end kerra vea ja põõna. Isegi mõned inimesed magaksid hää meelega (kaasaarvatud mina) pikalt ja kaua, sest Emake Maa puhkab. Loodus puhkab. See on aeg iseendaga vaikselt olemiseks, puhastumiseks igas mõttes, et siis taas mõne aja pärast Ärgata.

Kevad toob alati meie meeltesse ürgset jõudu, lootust, soojust ja mida kõike veel. Kui talv on vaikuseaeg, siis kevad mu meelest ületab kõik aastaajad oma häälte kauniduselt ja rohkuselt. Milline imeline kõla on päikese käes sulavatel jääpurikatel või lumest läbimurdval ojakesel. Ja see lõhn, mida tundes su keha täitub õnnetundega. Ja need kelmikad linnud! Loe edasi: Lihtsalt üks mõtisklus

Soomaal on homme selle aasta viimane räätsamatk

matkJõulude ajal võetakse aeg maha, nauditakse lähedaste seltskonda ning võetakse koos ette midagi toredat. Kui aga rikkalikud jõuluroad söödud ja kingikotid salmi eest lunastatud, tuleks hetkeks võtta väike paus enne järgmisi aastavahetuse pidustusi. Miks mitte mitte teha üks matk Soomaale, et osa saada imelisest looduselamusest praeguse lumerohkusega. Just tänu paksule lumele on matk mõnusalt paraja koormusega.

Sel pühapäeval (26.detsembril) minnakse lõbusas jõulumeeleolus nautima põnevat talvematka Soomaa looduses. Giidiks on kaasas Algis Martsoo, kellega kohtutakse Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juures kell 11. Pange end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.

Allikas: soomaa.com

Kiri Vanale, jõulude puhul

Tere, Vana!

Mul on Sinu üle hea meel! Et Sa olemas oled ja nii. Ega ma Sind päriselt ju näinud ei olegi, aga ma tean küll, et Sa oled. Paljud ei usu, aga nad ei usu niikuinii midagi. Mina tean, et Sa oled, õigemini tunnen.

Ma tahtsin Sinult paari asja küsida. Aga ei teagi kohe, kuidas alustada. Mul ei ole nagu midagi erilist hetkel vaja, tahaks lihtsalt rääkida. Mitte et ma kinke saada ei tahaks. Ikka tahaks. Aga rohkem tahaks Sinuga rääkida.

Vaata, täna jälle Sinu suurpäev – oled igal pool ja mitte kusagil. Oled kirikus ja oled viinapitsis, oled laulus ja oled sõimus. Ütle mulle ausalt, mis toimub? Sa kuuled-näed kõike. Mis värk on? Kas meiega, inimestega, on ikka kõik korras? Kas selle meie maailmaga on endiselt kõik OK?

Sa saad aru küll, mida ma mõtlen. Et mida me, inimeseloomad, teeme praegu, kuidas me elame. Miks me sünnime, kasvame ja siis kaotame ennast? Ärkame hommikul üles ja hakkame oma tõde kuulutama. Igaüks oma. Ärkame üles ja hakkame valitsema. Üle teiste. Ärkame ja hakkame kasumit teenima. Kellegi arvelt. Et endal oleks parem kui teisel. Miks teisel halvem peab olema, miks kõigil ei võiks hästi olla?

Loe edasi: Kiri Vanale, jõulude puhul

Täna, talvise pööripäeva hommikul on kuuvarjutus

Foto: astronoomia.ee

Kui kuud varjotadas – ja kiä sis raha kotti umblõs, tuu inemine lääväd rikas.
H II 71,465 (1) Vas

21. detsembri hommikul on täielik kuuvarjutus. Varjutuse algus on Eestis näha.

Täna, 21. detsembri hommikul toimub täielik kuuvarjutus. Eestis läheb Kuu sel ajal looja.

Maa vari ilmub Kuule Eesti aja järgi kell 8.32, täisvarjutus algab kell 9.40, täisvarjutuse lõpp on 10.53 ning vari lahkub Kuult 12.01.

Tartus loojub Kuu kell 9.11, Tallinnas 9.29, Kuressaares 9.26.

Ehkki me Eestis kogu varjutust ei näe, tasub teisipäeva hommikul loodesse vaadata – pilt on ilus. Mida madalamale silmapiiri poole tumepunane heleda servaga Kuu on vajunud, seda suurem ta näib.

Varjutuse päev ise on haruldane. Seni on meie ajaarvamise jooksul juhtunud ainult üks kord, et täielik kuuvarjutus talvisele pööripäevale satub.

Allikas: Maaleht

Viimase Öö Unistus ehk ebatraditsiooniline aastavahetus

plakatJooksu- ja käimisüritus Viimase Öö Unistus on mõeldud neile, kes tahavad enda vana-aasta õhtut ebatraditsioonilisel moel tähistada ning uude aastasse joosta/käia või lihtsalt aasta viimasel päeval värsket õhku, looduse ilu ning head seltskonda nautida. Ürituse eesmärk on propageerida liikumist ja tervislikke eluviise ning pakkuda koos tegemise rõõmu.

Viimase Öö Unistus toimub Keila vallas Meremõïsa telkimisalal 31.detsembril. Rada on avatud kella 12.-24. Võistlus toimub non-stopi põhimõttel umbes 1 km pikkusel ringil. See tähendab, et iga osaleja võib startida omale sobival kellaajal ja joosta/käia nii pika maa, kui soovib ja sellise tempoga, nagu talle sobib.

Ka puhkepauside aja ja arvu valib iga osaleja ise ning võistluspaigast võib ära käia ja kui soovi on, siis omale sobival ajal rajale tagasi tulla ja distantsi jätkata. Pimedal ajal on rada tähistatud õueküünaldega. Minimaalne distants, mis tuleb läbida, et tulemust kirja saada, on 10 km.

Loe edasi: Viimase Öö Unistus ehk ebatraditsiooniline aastavahetus

Nädala pärast vallutatakse Eestis ligi 6000 meetrit mägesid

Suvepilk Suurelt Munamäelt Vällämäele. Foto: Erkki Peetsalu
25. ja 26. detsembril toimub Haanjas Lumeilvese matk, mille jooksul vallutatakse Eesti 20 kõrgemat mäge. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit.

Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Loomulikult on kõrgeim mäetipp Suur-Munamägi (318 m merepinnast), millele järgnevad Vällämägi, Kerekunnu, Tsälbä ja Rohtõsuu mäed. Madalaim kahekümnest mäest on 278 meetrine Tsardsõmägi.

Matk algab 1. jõulupühal kell 9.30 Haanja suusabaasi juurest ja esimesel päeval loodetakse ületada pooled tippudest.

Kokku läbitakse jalutades umbes 20 kilomeetrit. Matk peaks korraldajate hinnangul olema jõukohane kõikidele talve- ja matkanautijatele.

Allikas: www.haanjamatkad.ee

Kotkakino taas avatud

Eile keskpäeval alustas ülekannet looduskalender. ee talvine merikotka veebikaamera. Kaamera sai paigale juba detsembri esimesel nädalavahetusel, kuid vahepealsed tormid rikkusid ülekandeseadmeid. Kaamera on paigaldatud maapinna lähedale, usutavalt on pilt esialgu ülevaatlik.

Looduskalendri tegija Gennadi Skromnov ütles, et esimesel päeval oli pildis näha kahte merikotkast, tõenäoliselt oli läheduses ka kolmas lind. Lisaks neile oli söötmisplatsil arvukalt ronki, vareseid ja harakaid, õhtu lõpetas hiireviupaar.

„Põnev tegevus algab kaamerasilma ees kohe kui valgeks läheb, enne kella üheksat ja vaatamisväärset jätkub pimedani,“ lubab Skromnov.

Kotkaste toidulaua eest hoolitseb kotkamees Tiit Randla

Vaata kotkakino siit: http://www.looduskalender.ee/node/8910.

Puude kuulaja loodusõhtu

Täna, 13. jõulukuupäeval toimub Tallinnas Rahvusraamatukogus Puude kuulaja – Hendrik Relve, Peeter Lauritsa ja Jaak Tuksami õhtu.
Äsja saabus Hendrik Relve põnevalt uurimisreisilt korowai metsarahva juurest. Loodusõhtul kõneleb ta ka oma pikaaegsest kiindumusest Eesti põlispuudesse. Esitletakse Hendrik Relve uut raamatut “Puude kuulaja”. Näha saab raamatu kujundaja kuvataiduri Peeter Lauritsa näitust. Laulab Jaak Tuksam.

Allikas: greengate.ee

Uue linnuraamatu esitlus Läänemaal

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub kõiki huvilisi Läänemaale ühele põnevale loodusõhtule, mis leiab aset Lihula Muusika-ja Kunstikoolis sel laupäeval,11. detsembril. Külalisi oodatakse juba kell 13.00 kui üheskoos hakatakse valmistama jõulukinke ja -ehteid.

Kell 16.00 tuleb esinema tuntud Matsalu ornitoloog Eve Mägi, kes esitleb ühtlasi oma trükisooja raamatut „101 Eesti lindu“. Juttu tuleb raamatu saamisloost ning vastuse saavad ka huviliste küsimused. Kõigil soovijatel on võimalik ka kohapeal raamatut osta. Õhtu muusikalise poole eest kannab hoolt Pille Saatmäe.

Üritus on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine tel. 513 8783 või e-postiga: helle.veltman@rmk.ee.

Tallinnas kärgatas laupäeval kõu

Laupäeva õhtul sai Põhja-Eestis keset tihedat tuisku näha suhteliselt harva ettetulevat nähtust – talvist äikest. Esimene äikesehoog vallandus Paldiski kohal õhtul kell pool kaheksa, Tallinnas lõi kõu taeva valgeks kella 23 ajal.

Maret Järv kirjutab: „19.35 ja 20.40 olid Paldiskis parajad äikesetormid, vaheldus lumetormiga. Peale 19.35 pikselöökide hoogu lõi taeva selgeks, aga hiljem kordus nii lume kui piksena uuesti.“

Lasnamäel lõi kella 23.03 ajal merepoolse taevakaare täiesti valgeks, umbes minuti pärast järgnes müristamine. Mõne minuti pärast toimus sama veelkord, seejärel hakkas alla krõbisema lumekruupe. Talvine äike on üsna haruldane, seda enam, et eriti detsembris ja jaanuaris kiputakse seda segi ajama ilutulestikuga.

Noorteadlane Jüri Kamenik kommenteerib juhtunut ilm.ee-s: „Läänemerelt jõudis 4. detsembri õhtuks Soome lahele täituva osatsükloni kese, mille ümbruses tekkis hulgaliselt rünksajupilvi. Nende teke on seotud konvergentsiga tsükloni keskmes, sest sinna voolab igalt poolt õhku kokku ja sel pole mujale minna kui tõusta, moodustades konvektsioonipilvi. Lahtine meri andis pilvede lisaenergiat, lisaks on õhumass üsna külm, aga aluspind (meri) soe, nii et seegi andis lisatõuke ja nii see äike koos lumesaju ja lumekruupidega tuligi.“

Toome ise endale metsast jõulukuuse

metsast
Foto:Ingmar Muusikus, greengate.ee

RMK kodulehel saab end kirja panna juhendatud kuuseretkedele riigimetsa, jõulupuu saab etteantud juhiste järgi metsast koju tuua ka omal käel, teatab RMK.
Juhendatud metsaretki korraldatakse 15 kohas üle Eesti detsembri lõpuni, metsaminekule eelneb loodushariduslik lühiprogramm. Kuuseretked firmadele toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril ning eraisikutele 17.-23. detsembril. Sobivad paigad jõulupuu leidmiseks on RMK spetsialistide poolt eelnevalt välja otsitud, nii et osalejatele jääb vaid maksmise, õige puu valimise, saagimise ja äraviimise rõõm.
Kõik need, kes on endale sobiva jõulupuu ka varem riigimetsast toonud või kes teavad kindlaid kohti, kust puu võtta võib, saavad kuuse metsast tuua ka iseseisvalt. Selleks tuleb eelnevalt veenduda, et valitud koht asub riigimetsas ning seal pole looduskaitselisi piiranguid.
1-3meetriste kuuskede hinnad jäävad 50 ja 200 krooni vahele ning jõulupuu eest saab maksta pangaülekande, mobiiliga või looduskeskustes sularahas. Kuna eelmisel aastal osteti enam kui pooled kuused mobiilimaksega, on tänavu seda võimalust veelgi laiendatud – seda saavad kasutada nii need, kes toovad kuuse metsast omal käel kui need, kes võtavad osa RMK poolt organiseeritud kuuseretkedest.
RMK juhib tähelepanu, et looduskeskuste ja kontorite juures ei müüda juba raiutud kuuski, seega peab kuuseretkele tulijal kaasas olema oma saag. Samuti vastutab igaüks ise oma kuuse äraviimise eest.
Eelmisel aastal müüs RMK riigimetsast ligi 5000 jõulukuuske, kuuseretkedest võttis osa 2100 inimest. Jõulukuuski tohib riigimetsas raiuda vaid sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada – teede ja kraavide servadest, elektriliinide alt ja metsasihtidelt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või kust neist loodetakse saada tulevikupuid, on kuuskede varumine metsaomaniku huvide põhjendamatu kahjustamine, mis on seaduserikkumine ning karistatav.
Lisainfo ja registreerimine kuuseretkedele aadressil www.rmk.ee/kuuseke, jooksvaid küsimusi aitab lahendada kuuseabi telefon 676 7532 või meilitsi kuuseke@rmk.ee.

Allikas: RMK

Paks lumi ähvardab rikkuda vilja ja ajab rotid viljapuude kallale

Kõige kurja juur on sooja ja sajuse sügise tõttu külmumata jäänud maapind.
Põhjarannikul kohati juba enam kui 40 sentimeetri paksuseks paisunud lumevaiba tõttu on põhjust muret tunda nii selle kandi aiapidajatel kui ka teraviljakasvatajatel.

Kuna maa oli enne paksu lumekihiga kattumist külmumata, saavad hiired ja rotid lume all mööda maapinda rahulikult toimetada. Närilised hakkavad aedades ja puukoolides maapinna ja lumekasuka vahel noorte puude magusat koort krõmpsutama. Selle vältimiseks tuleks istikute ümber lumi kinni tallata.

Need, kel jäid koduaias roosid või muud külmatundlikud taimed kinni katmata, võivad aga arvestada, et paksu lume all ei juhtu nendega midagi hullu.

Viljakasvatajad aga muretsevad juba, et sulale ja märjale maale maha sadanud paks lumekiht võib taliviljale saatuslikuks saada.

Allikas: Eesti Päevaleht

Noore loodustaluniku auhind läks Siiksaarde

Kalev Au ja eesti hobune. Foto: ELF

Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.

Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.

Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.

Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.

Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.

Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.

Allikas: ELF

Eesti Rahva Muuseumis põlevad põllud

Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus alepõllundusest „Kui põllud põlesid“, näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini 2011.

Näitus „Kui põllud põlesid“ tutvustab alepõllundust kui erilist maaharimisviisi, mida on Eestis kasutatud aastatuhandeid ja mille traditsioon hääbus alles 20. sajandi alguses.

Näitus koosneb peamiselt kahest osast – filmimaterjalile üles ehitatud emotsionaalsemast ja atraktiivsest keskmest (ka ruumilises mõttes), mida täiendavad temaatilised stendid ning teemaga seotud esemed.

Näituse põhirõhk on ajaloolise-etnograafilisel ainesel, kuid selle kõrval toome sisse ka loodusteaduslikku temaatikat, näiteks, mis toimub mullas põletamise tagajärjel ning tutvustame lihtsas vormis mineviku maakasutuse uurimise teadusmeetodeid, näiteks, et taimede õietolm on miski, mis säilib pinnases aastatuhandeid ja võimaldab saada aimu, milline maastik minevikus oli.

Külastajad saavad  näha millised olid ale tegemiseks vajalikud esemed: karuäke, harkader, viljavihud, külimit jms. Ühtalsi on 4 stendil lahti seletatud alepõllunduse olemus, millised on aletamisega seotud mõisted ja tehnikad (vanametsaale, võsaale, kütis), milline oli tuleviljeluse  geograafiline ja ajaline levik Eestis, mis on tänapäevane ale ehk alepõletuse eksperiment kui mineviku maakasutuse uurimise viis – tugineb 2007-2010 Karula rahvuspargi alal toimunud alepõletuse eksperimendi materjalil ning millised on tuleviljeluse jäljed meie ümber (koha- ja isikunimed, objektid  maastikul, mis annavad tänapäeval aimu kunagisest alepõllu asukohast).

Lisaks on võimalik näha 2 seinasuurusel ekraanil 10 minuti pikkust filmi allepõllundusest. Film annab ülevaate alepõllundusega kaasnevatest töödest ning maastiku tsüklilisest muutumisest (mets – põletus – põld – mets). Kirjeldab ühtlasi, et aletamine kui maakasutusviis iseenesest ei kahjusta looduskeskkonda. Sellest võib saada röövmajandus teatud tingimustel, kuid mitte igal juhul. Traditsiooniline aletamise tehnika on süsteem, mis kasutab looduses olemasolevaid ressursse ja muudab keskkonda, kuid võimaldab ka loodusel taastuda.

Tuli metsas pole alati hävitav, vaid ka loov. Tänapäeval on levinud arusaam, et tuli metsas = metsatulekahju, häving, õnnetus, kuritegu. Traditsioonilistes kultuurides on alati kasutatud tuld maastiku muutmise vahendina. Inimestel on olnud teadmised ja oskused, kuidas tulega looduses ümber käia, mis on praeguseks tavateadmisest kadunud.

Koostöös õpetajatega on valminud tööleht, mida näitust külastavad õpilased saavad  pärast näituse vaatamist täita ja saadud teadmisi läbi töötada.

Näituse kuraatorid on Liisi Jääts, Pille Tomson, Marge Konsa, Kersti Kihno.

Poku ootab lapsi oma sünnipäevale

Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks. Aga ega siis toimetused toimetamata jäänud…

Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saab teada, kui lähed soojade soovide ajal ehk 9.-20. detsembrini Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rännatakse All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne. Täpsemalt programmi ja ürituste toimumisaegade kohta saab lugeda siit.

Üritustele palutakse kindlasti registreeruda tel 53425054 või info@pokumaa.ee

Allikas: Pokumaa

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub talvistele matkadele!

Pühapäeval, 28. novembril kell 17 ootavad retkejuhid Ingrid Raadom ja Mare Linnamägi huvilisi laternamatkale Elva Paisjärve ümbruses. Oodatud on noored ja vanad täiskasvanud, alla 14aastastele mittesoovitav. Erandid kokkuleppel. Kogunemiskoha saad teada registreerimisel. Metsas ootavad jõulujutud, jõulumängud valguse ja pimedusega, kuum tee ja südamlikud suupisted üllatusega. Taskusse joogikruus, selga kõigekindlad riided. Huvilisi paneme kirja alates 22. novembrist telefonil 556 007 69 (Mare).

Täna on talgud Pikajalamäe suusaradadel

Täna, 21. novembril korraldavad SK Sula, Taebla Vallavalitsus, SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus ja Orienteerumisklubi Okas järjekordsed talgud Pikajalamäe liikumis- ja suusaradel. Koguneme kell 10 Palivere suusaraja parklas.
Seoses liikumis- ja suusaradade rajamise ja ettevalmistustega algavaks suusahooajaks kutsume kõiki talispordi huvilisi talgutele Pikajalamäe suusaradadel. Kavandatud on puude langetamine suusaradatelt, võsa eemaldamine lumelaua nõlvalt, raiejäätmete kogumine ja vedu ning radade tasandamine. Eriti oodatud on abilised mootorsae ja võsatrimmeriga. Riietuda tuleks ilmale vastavalt, kaasa jook, töökindad ja töövahendid (reha, kirves, labidas).
Talgulistele pakutakse kuuma jooki.
Talgute korraldamist toetab Taebla Vallavalitsus, suusaklubi Sula, Orienteerumisklubi Okas, Selja Talu ja SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskus.

Kohtumiseni Pikajalamäel.

Allikas: laanemaa.ee

Jahimehed küttisid 57 karu

Jahimehed küttisid augusti algusest oktoobri lõpuni kestnud karujahi hooaja jooksul kokku 57 karu, lubatud maht oli 60.  Suurkiskjate karu, ilvese ja hundi küttimine on võrreldes teiste jahiulukitega rangemini reguleeritud ning lubatud mahu ja selle jaotuse maakonniti määrab Keskkonnaamet. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning vähendada võimalikke kahjude riski.

  Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade säilimisel kannab Eesti rahvusvahelist vastutust. Karude arvukus on viimase viie aasta jooksul pidevalt suurenenud ning seireandmete järgi on neid Eestis kokku 700 ringis. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas. Karusid elab meil tihedamalt Lääne-Viru, Jõgeva, Järva ja Ida-Viru maakonnas, kust kütiti kokku 34 ehk üle poole kõikidest kütitud karudest.

 1. novembril alanud hundijaht ja 1. detsembril algav ilvesejaht kestavad kuni 28. veebruarini. Keskkonnaamet on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 85 hundilaskmisluba ja 180 luba ilveste küttimiseks.

Allikas Keskkonnaamet

Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Kuni 5. detsembrini võtab Erametsakeskus vastu metsaomanike toetuse taotlusi metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks. Erinevate toetuste eelarve on kokku ligi 40 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks on toetuse eelarves 35,7 miljonit krooni. Kahjustatud metsa taastamiseks ja metsatulekahju ennetamiseks on kokku 4 miljonit krooni.
Metsa majandusliku väärtuse parandamiseks ja metsatulekahjude ennetamiseks tehtavate investeeringutega võib alustada järgmisest päevast pärast taotluse esitamist. 
  Loe edasi: Tänasest saavad metsaomanikud esitada taotlusi Euroopa Liidu toetuste saamiseks

Navi kalamiis sai kodojärvest «elo kala»

Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv sai Põrmu järvest elo kõgõ suurõmba havvo. Foto: eräkogo
«Mineväaasta sai säält kah sama kotussõ päält inne ijä tulõkit kats kolmõpoolõkilost,» selet’ kalamiis elo kala saamist suurõ ähinäga. «Sääl om järve kõgõ süvämb kotus, 3,3–3,4 miitret, suvõl mõõtsõmi kajaloodiga. Vissi üts tossin kõrda ja häste pikk viskaminõ tull’ allatuult. Sai mõnõ miitre kerri ja oll’gi otsan. Õkva tundsõ, et tuu om elo kala! Olli purdõ pääl ja haug tahtsõ purdõ tokkõ ala tõmmada hinnäst – kavval kah, vana kala! A ma vidi tä kavvõmbalõ viirde, üts kümme minotit jandsi timäga. Ma ei olõ nii kavva võidõlnu ütegi «rüüvliga»! Pandsõ näpu lõpussõ taadõ ja tõmbsi är maa pääle: väega napilt – kolmõ haroga konks oll’ suunukan! 98 senti pikk ja 7,61 killo.»

Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»

Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.

Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.

Autor: Harju Ülle, Uma Leht

Raamatuteadlased räägivad täna loodusraamatutest

Täna  toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus XXIII eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Kui varasematel kordadel on olnud tähelepanu all rohkem raamatuteadus ja Oskar Kallas, siis täna võetakse luubi alla eesti loodusloolise trükise läbi aegade, sest käib ju bioloogilise mitmekesisuse aasta ja lugemisaasta.

Vanimad eestikeelsed loodusjutud on ilmunud kalendrites. Esimene loomade-lindude piltidega illustreeritud koolilugemik ilmus aga 1841 ja on ka faksiimilena välja antud.  Konverentsil osalejad saavad teada sedagi, kuidas tehti digiteerimisvalik 1851–1917 ilmunud eestikeelste looduslooliste trükiste hulgast. «Digiteerituna saab hulk vanemat kirjandust veebis kättesaadavaks, kuid teisalt nõuab see ka ressursse, pidevat hoidmisprotsessiga tegelemist, failide ülevaatamist, uuendamist, konverteerimist. Raamatute säilitamisel on olulisim nõuetekohane kliima hoidlates,» kommenteeris Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus uudisteportaalile Greengate.

Digiteeritud kirjandusega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Arutletakse ka teemal, kas iga loodust käsitlev tekst väärib trükkimist.

Loodusloolistest raamatutest ja nendega seonduvast räägivad konverentsil Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust. Kirjandusmuuseumis on avatud ka näitus loodusloolistest trükistest.