Konguta valla VII külade päev toimub 20. augustil algusega kell 14 Mäeotsa külas.
Konguta valla külade päeval on kavas: laat, õpitoad, loterii, ühislaulmine, jõukatsumised külade vahel, lastele hobusõit jne. Esinevad Konguta, Puhja, ja Rannu valla taidlejad. Külade esindajatel palutakse ette valmistada isetegevusprogramm ning koduõlu ja grill-liha. Paremaid premeeritakse.
Kell 12 algab võrkpallivõistlus. Reinsalu Sport esitleb ehtsaid Konguta vallas ehitatud rallikrossiautosid.
Külade päeval mängib tantsuks ansambel Kukerpillid. Sissepääs üritusele on prii.
20. augustil algusega kell 11 oodatakse kõiki Jõelähtme Passaarile kirikumõisa peoplatsil.
Tegusat ja toimekat rahvast tuleb kokku kõikidest küladest üle kogu kihelkonna. Kaubeldakse aiasaaduste ja käsitööga, meisterdatakse, mängitakse pilli, lauldakse ja tantsitakse.
Hea ja paremaga kostitavad Kostivere, Rebala ja Ruu külaselts. Jõelähtme golfiklubi pakub laadasuppi ja tutvustab golfimängu algtõdesid. Lastele teeb lõbusõitu poni, esindatud on kennel Ribessita huvitavate koertega Parasmäelt.
Esinevad Saha küla ansambel, Loo Pihlakobar, Neeme Nogia ja paljud teised. Töötab päevapiltnik, toimub loterii ja leidub muudki huvitavat.
Endisesse Jõelähtme koolimaja klassituppa on oodatud vilistlased ja õpetajad mälestusi vestma. Väljanäitusel on vanu õpikuid ja pilte. Paneme välja fotonäituse, kuhu on oodatud kõikide kohalike harrastuspiltnike tabatud hetked; siinsed inimesed, loomad, maastik, unustuse hõlma jäänud töötegemisvõtted või esemed. Valime välja parimad tööd ja tublimaid ootavad auhinnad.
Näitame arheoloog Vello Lõugase lühifilme „Inimene mäletab maad” ja „Maa mäletab inimest”, mis on tehtud Rebala aladel sel ajal, kui fosforiidikarjäärid ähvardasid laieneda ja alla neelata mitu küla.
Lisainfot saab www.rebala.ee või triin 448@gmail.com.
Täna kell 14 – 19 toimub Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja uue õppehoone parklas Kooli 6b (vihma korral majas sees) taskukohaste asjade laat ja töötubade päev.
Tule müü või vaheta kasutult kapis, toas, garaažis seisvaid asju ja saadud rahaga osta endale midagi vajalikku, kasvõi kõrvalistuva kaupmehe käest. Müüa ja vahetada võib kõike: riideid, jalanõusid, toalilli, mööblit, elektroonikat, tehnikat jms.
Kohal on Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õpetajad, kes ootavad lapsi majaga tutvuma ja töötubadesse meisterdama.
Traditsiooniline Hauka laat toimub 13.-14. augustil 2011 Võrumaal, Antslas.
Avapauk antakse reedel, 12. augustil kell 20 Antsla lauluväljakul koos Grete Kleini ja Bad Orange’ga, diskorid Siim Pohlak ja Lenny LaVida.
Regulaarseid laatasid hakati Antslas korraldama eelmise sajandi 60ndatel aastatel. Seega on Hauka laat kõige pikema traditsiooni ja ajalooga laat Eestis. Tõsi küll, 1991. ja 1992. aastal laata ei toimunud, sest valitses üleüldine kaubapuudus. 1994. aastast alates toimub Hauka laat Antsla kesklinnas, muutes niimoodi kogu linna üheks suureks laadaplatsiks.
13. augustil on Antsla Lauluväljakul Romuralli. Afterpartyl astuvad üles Getter Jaani, Outloudz ja Ultima Thule. Diskor Marko Pille ja tantsutüdrukud. Vaata ka kodulehelt programmi ja Facebooki sündmuse lehte!
12. augustil 2011 leiab Pärnus aset ainulaadne koolituslaat, mille raames pakutakse kõigile soovijatele võimalust osaleda kohapeal erinevatel praktilistel koolitustel. Laadale omaselt on „kaupa“ palju ja haridustooteid saab terve päeva jooksul „maitsta“. Eesmärk on teada saada, mis teema huvitab ja millesse tahaks tulevikus süveneda.
Laadal on võimalik osaleda järgnevatel lühikoolitustel: avalik esinemine, võru keel, kuivviltimine, sotsiaalne meedia, kalligraafia, fotograafia, taaskasutus, „liftijutt“ ehk 30 sekundi mulje kujundamine, tooli värvimine, looduslaulud, tervisejuhtimine, lapsevanema jutud.
„Koolituslaada raames tehakse päeva jooksul igal täistunnil 45-minutilisi koolitusi, see on hea võimalus saada kiiresti ülevaade väga erinevatest teemadest, mida sügisel rahvaülikoolides üle Eesti edasi õppida. Osalejatele antakse kaasa ka informatsioon pikemate kursuste toimumisaegade ja -kohtade kohta,“ tutvustas ainulaadset ettevõtmist Eesti Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Mõtlesime, et haridusmessid on inimese jaoks siiski passiivne infovoldikute kogumine ja seega otsustasime külastaja jaoks luua atraktiivsema ürituse – koolituslaada, kus inimesel on võimalik kohe asjadest osa saada.“
Koolituslaata rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ kaudu. Programmi eesmärgiks on luua täiskasvanud elanikkonnale tasuta õppimisvõimalused võtmekompetentside (õppimisoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelte oskus, emakeeleoskus, kultuuriteadlikkus, algatusvõime ja ettevõtlikkus, sotsiaalne ja kodanikukompetents, matemaatikakompetents) arendamiseks ja tööalaseks koolituseks vabahariduslikes koolituskeskustes. Üle Eesti koolitatakse programmi raames vähemalt 40 000 inimest.
Programmi elluviijaks ja koolituslaada organisaatoriks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon.
Koolituslaat algab Pärnus Nooruse Majas 12. augustil kell 10 ja kestab kella 17-ni. Laat on külastajale tasuta. Täpsemat päevakava võib vaadata Vabaharidusliidu kodulehelt.
Lisainformatsioon:
Tiina Jääger
Eesti Vabaharidusliidu programmijuht tiina.jaager@vabaharidus.ee
Tel +372 5646 3834
Reedel, 19. augustil 2011 kell 9-18 toimub Võrus, Jüri tänaval traditsiooniline Võru kultuuriruumi rikastav Linnapäevade laat!
Kauplema oodatakse toodetega, mis on omavalmistatud, omakasvatatud, käsitsitehtud, rahvuslikud või/ja muud moodi erilised.
Tingimused laadakauplejale:
– Laadal osalemine on tasuline ja eelneva registreerimise alusel;
– Registreerimise aluseks on korraldaja pangaarvele õigeaegselt tasutud kohamaks;
– Kohamaksu suurus: 2 m = 7 €, 3 m = 10 €. Vähemate või rohkemate meetrite puhul võimalik kokkulepped. Kohapeal sularahas tasumisel kohamaks kahekordistub;
– Tasuta koha anname laadakorralduse toetajatele ja ÕPILASFIRMADELE;
– Registreeritud laadamüüjale garanteeritakse müügiplats. Müügi pinna sisustab müüja;
– Müügikohtade ettevalmistamine ja kauba kohaletoimetamine toimub 19. augustil kell 6.30 – 8.45;
– Korraldajad määravad müügipindade paigutuse;
– Korraldajad tagavad kogu üritusel ühise müügiloa;
– Laada territooriumil on transpordivahendiga liiklemine piiratud/keelatud, täpseid juhiseid annab korraldaja;
– Müüja tagab oma müügikoha ümbruse puhtuse ja korra, nii laada ajal kui laada lõppedes;
– Korraldajad vastustavad üldise korra eest laada toimumise kohas, kuid ei vastuta vääramatu jõu poolt tekitatud kahjustuste, samuti külastajate ja osalejate poolt põhjustatud kahjustuste eest, samuti isiklike esemete, toodete ja muude materjalide ning seadmete kahjustamise või nende kadumise eest laada toimumise ajal;
– Laadale ei ole oodatud tooted, mis on toodud Poolast, Leedust, Türgist jne.
Palun andke teada oma soovist laadal osaleda hiljemalt 15. augustiks 2011!
Kohatasu:
MTÜ Võrumaa Naiste Ühendus pangakontole: 2210 4769 2195 (Swedbank). Selgitusse kindlasti: kaupleja nimi, Võru laat või arve number. Arve esitamiseks palume maksja rekvisiidid saata allpool olevale meiliaadressile.
Info ja registreerimine:
Aino Suurmann, tel +372 513 8379
Helle Kivi, tel +372 5452 1962
E-post vorulaat@hotmail.com Koduleht!
Sel nädalavahetusel algab Haapsalus Valge Daami aeg, mis on pühendatud piiskopilinnuse vahel elavale kuulsale legendile – Valgele Daamile. Valge Daami aega peetakse augustikuus täiskuu ajal.
Reedel võib Karja tänaval osa saada käsitöölaadast ja erinevatest töötubadest. Loomekeskuses on avatud näitused ja õhtul näidatakse kaunis-lõbusaid-nukraid filme. Galeriis Central saab terve nädalavahetuse jooksul lasta ennast jäädvustada ajaloolises Haapsalus. Iloni imedemaal näidatakse etendust “Pettson ja Findus rebasejahil” ning Lääne Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis peab vestlusringi lugejatega Tallinna Sünagoogi ülem Rafail Beltšikov. Lisaks võib nautida muusikat, kuulata Haapsalu linna muinsuskaitse spetsialisti ja “helisevat näitlejat” Kristjan Üksküla. Piiskopilinnuses etendatakse hilisõhtul vabaõhulavastust “Valge Daam”.
Laupäeval peetakse Valge Daami regatt. Lisaks käsitöölaadale avatakse ka kaks raamatulaata, üks Karja tänaval ja teine (tasuta raamatute laat) lasteraamatukogu hoovis. Rannarootsi muuseumis õnnistatakse ja lastakse vette renoveeritud Naissaare paat. Kultuurikeskuse ees toimub Björn Koobi teibimaali töötuba, kus publiku silme ees valmib teibirulle kasutades maal. Lisaks saab taas kuulata muusikat, näha etendust ja tantsu ning ka ise tantsida.
Pühapäeval on jätkuvalt avatud käsitöötänav ja Rootsituru lava. Rootsiturul peetakse ka Haapsalu salli päeva, kus saab osaleda nii õpitubades kui ka kudumisvõistlusel. Toimuvad näitusmüük, käsitööloterii ja moedemonstratsioon. Viive Marleen, naiskoor Netty ja tantsurühm Black Coffee etendavad Haapsalu salli lugu. Lisaks on võimalik kuulata erinevat muusikat, vaadata Aita Vaheri sõnadeta etendust “Südamelähedased asjad” ning lihtsalt lesida Limonaadimaja lesilas.
6. augustil peetakse Sangastes Rukkifestivali, kus saab osaleda nii neljandatel Rukkihundi rahvajooksul kui rukkimaarjapäeva laadal.
Rahvajooksule ja kepikõnnile algab registreerimine stardipaigas Sangaste lossi juures hommikul kell 10.00. Võimalusel palutakse osalejatel endast teada anda ka meili teel. Kirjutada tuleks aadressil kodukant@sangaste.ee.
Rukkimaarjapäeva laadal toimub käsitöö, leiva ja leivakõrvase müük. Avatud on Leivaakadeemia, isetegemise töötoad ja laste tegevusala. Toimub Valgamaa parima rukkileiva konkurss, rukkitoitude fantaasiavoor ning heategevuslik koduleiva loterii . Kultuuriprogrammi pakuvad kohalikud muusikud ja külalised Lätist.
Rukkifestivali korraldavad MTÜ Kodukant Sangaste, MTÜ Sangaste Spordiselts, Sangaste Vallavalitsus, AS Silva-Agro/Sangaste Rukki Maja.
Proloog. Võru folkloorifestival Uma ehe on saanud tänaseks oma hoo sisse. Et jätta maiuspalad (loe: esinejad) lõppu, otsustasin esimesena tutvuda selleaastase folgilaadaga. Mul on eelnevatest kordadest meelde jäänud, et festivali ajal on Liiva tänav alati paksul kauplejaid ja ostlejaid täis, nii ma sinna suuna võtsingi. Ei tea, kas oli asi selles, et kui mina laadale jõudsin, oli kauplemistuhin juba lõppenud, aga Liiva tänav oli harjumatult tühi. Kandle kultuurimaja ees märkasin alustuseks kangastelgesid ja sellel askeldavaid erinevas vanuses naisi. Kui üks neist ütles, et aitab küll, jäi kuduja koht tühjaks ja nii otsustasin selle kiirelt hõivata. Kudumise ajal sain teada, et koon punast triipu traditsioonilisele festivalivaibale. Aastaarv oli vaibale juba eelnevalt sisse kootud ja silma järgi mitu meetrit kangast veel pealegi. Juhendaja Valeria Tassolt sain teada, et vanasti tuli kostüümigi jaoks ise riie valmis kududa, tal endal on siiani meeles üks ruuduline kootud kostüüm. Hea, et tänapäeval lihtsamalt hakkama saab, jõudsin mõelda ja tänasin võimaluse eest pisut kududa. Loe edasi: Kolm ostu folgilaadalt
Polnud tükil ajal oma kodukandis käinud. Kuna jaanipäev ja jõulud on eestlaste suurimad pühad ja need veedetakse enamjaolt sugulaste ringis, otsustasin minagi sammud Avinurme seada.
Tünnilaat, surnuaiapüha ja koduküla jaanilõke – need kõik mahtusid kahe-kolme päeva sisse. Rakveres elades näen alati tublisti vaeva, et kaseoksa tuppa leida. Seevastu kodumetsad on kaskedest rikkad. Õde on rajanud omale maja juurde imeilusa pargi, kus need valgetüvelised iludused aukohal on.
Kõigepealt käisime vanemate ja teiste lähedaste kalmudel. Panime vaasidesse karikakraid ja süütasime mälestusküünlad. Vend hooldekodus rõõmustas samuti meid nähes.
Tünnilaada melu juba käis. Avinurme koolistaadion võis linnalennult paista ehtsa telklinnakuna, sest vaba pinda polnud kusagil. Ümberringi autoparklad, mis olid samuti täis kiilutud. Et sealsed puutöömeistrid olid kuulsad juba vanal ajal, siis see üritus minu arvates erilist reklaami ei vajagi. Siin oli koos rahvast kogu vabariigist. Punutud korvid, pütid, tünnid, aiaskulptuurid jm käsitöö, pudi-padi, taimed, kurgid-tomatid, maasikatest rääkimata, singid, juustud, vorstid, õlu, kali jm ootasid ostjaid. Kaupa oli igale maitsele.
Pärastlõunal meelitas punastest tellistest uhiuue tsinkplekk-katusega kirik huvilisi kontserti kuulama. Tegemist-sagimist kui palju. Kes veel puiduaidas polnud käinud (otse kiriku vastas), suundus sinna. Raudteejupil sai lapsed ka väikese suslaga pisut sõita.
Õhtuks olime küll väsinud, aga minu koduküla – Teadussaare külas – juba mitmendat aastat elavad Tartu noored, kes seal mahajäetud talu taastavad, ootasid meid kõiki, st selle küla endisi ja praegusi elanikke oma krundile, kus süüdati uhke jaanilõke. Kes oli viletsa tervisega, toodi autoga kohale. Oli kodus tehtud head värsket salatit ja lihagrilli ning naabrinaise kollastest kanamunadest suus sulav tort. Nii lapsed kui ka vanad võtsid osa võistumängudest ja nautisid sumedat jaaniõhtut pisikeses Teadussaare külas Ida-Virumaal.
Laupäeval, 9. juulil kell 10.00–15.00 toimub Pühajärve Spa Hotelli pargis ökotoodete laat, kus on võimalik osta mahetoitu, ökokosmeetikat ja palju muud. Kohapeal on grill ja barbeque, lastele ponisõit. Samal ajal toimub 30. jooks ümber Pühajärve. Laadalt on võimalik osta köögivilju ja marju, mahlu, moose, mett, piimatooteid, jahu ja jahutooteid, pagaritooteid ning maiustusi, lisaks ökoloogilist kosmeetikat, pesu- ja puhastusvahendeid. Laadal on esindatud TÜ Eesti Mahe, Kopra Karjamõis, Pajumäe talu, Taali mesila, Tarvastu-Saariku talu, Säga-Aaviku talu, OÜ Mahe Seeme, OÜ Olivello, Taarapõllu talu, Evard-Jaan Keerd, Süvahavva talu, Zerna ökotalu, Uuskaubi talu, Ly Laasik, OÜ Vändra Leib, OÜ Ökosahver, Liisi Kutkina, OÜ Teraviljatoode, Reeno Sikk.
2. ja 3. juulil toimuvad esimest korda Narva linnuse päevad. Narva linnusel on 700 aasta pikkune ajalugu. Selle aja jooksul on linnus näinud nii sõdu kui rahuaegu, nii viletsust kui rikkuse kogumist. Linnuse päevadel avaneb erakordne võimalus teostada ajalooalane retk – teie ette ilmuvad vaprad rüütlid ja sõdalased, kaunid daamid, rikkad linnakodanikud ja töökad käsitöölised erinevatest aegadest.
Mõlemal päeval on Läänehoovis avatud laat. Käsitöölised õpetavad kõiki soovijaid korve punuma, vilti vanutama ja ehteid valmistama. “Narva Balagan” viib läbi žonglööride õpitoa, kus lapsi ja noori õpetatakse žongleerimise aluseid ja köielkäimist. Kõige väiksemad külastajad saavad oma perekonna vappi joonistada.
Mõlemal päeval demonstreeritakse relvi ning keskaegseid võitlusvõtteid. Rahumeelsed käsitöölised tutvustavad Põhjaõues 17. sajandi käsitööameteid.
Perenaised saavad oma kokaraamatuid täiendada keskaegse köögi unikaalsete retseptidega. Meistrite juhendamisel õpivad nii lapsed kui täiskasvanud keskaegseid tantse. Laupäeva õhtu lõpeb tuleshow ja trummarite esinemisega.
Pühapäeva peasündmuseks on kirve- ja noaviskamise võistlused ning vibulaskmine. Kutsume kõiki soovijaid oma jõudu proovima!
narvamuuseum.ee
A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.
Seidla tuuleveski.
Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.
Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!
Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!
Eestimaa ühes kauneimas paigas – Rõuge Ööbikuorus – toimub tänavu esmakordselt kahepäevane üritus kogu perele: 9.-10. juulil saab teoks Rõuge laada- ja kalaralli.
Rallil pakutakse põnevaid ja vaatemängulisi tegevusi igale maitsele. Kohalikku käsitööd, talutoodangut, kodus valmistatud pirukaid, mett ja kõike muud vajalikku saab osta laadalt.
Löö kaasa kalarallil, mille käigus kalamehed ja -naised tuiskavad Ööbikuoru servalt alla Rõuge kolmele järvele, et püüda välja kõige suurem kala ja saada kroonitud Rõuge Vetevanaks. Kalaralli algus on laupäeval, 9. juulil kell 9, registreerumine algab tund aega varem.
Osale mammutijahis, orienteeru suitsusaunaralli käigus mööda Võrumaa turismitalusid, taltsuta rodeohärga ja valmista oma perele kauneim tort. Lisaks keedetakse laadal uhhaad, grillitakse kala, lastakse sihtmärke, hüpatakse batuudil ja keereldakse veepallides.
Laupäeva õhtu lõpetavad ansambel „Visiit“ ja disko. Pühapäeval tutvustab pärimuskultuuri Võru linnateater etendusega „Võrumaa rituaalid vol 2“.
Kui sa tahad lihtsalt puhata, siis võid kogu selle aja hoopiski pikutada murul, lugeda raamatut ja vaadelda laadamelu.
Leia ennast Rõuges! Saa osa ilusast loodusest ja haaravatest tegevustest!
Tule oma telgiga meie juurde laagrisse! Telkimisala on tasuta.
Vaata laada programmi ja loe võistluste kohta rohkem www.laadaralli.eu.
Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.
Laupäeval, 9. juulil jätkub pidu Kihnu sadamas esinemistega. Samal ajal on avatud käsitöö- ja rahvusliku toidu laat, meistrite õpitoad (võrgukudumine, varrastel kudumine jms), kohvikud. Toimuvad mitmesugused võistlused. Õhtuse tantsupeo sisustavad ansambel Kukerpillid ja Iiukala bänd.
25. ja 26. juunil toimuvad Põltsamaal XVI üle-eestilised käsitööpäevad, kus sel aastal on erilise tähelepanu saanud lapitööna valminud esemed, mis toovad Põltsamaale sadu käsitööhuvilisi nii Eestist kui ka naaberriikidest.
MTÜ Käsiteokoda korraldab koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Põltsamaa linnavalitsuse, Eesti Lapitöö Seltsi ja paljude Põltsamaal tegutsevate ettevõtetega suurejoonelise linna ehtimise – vabaõhugalerii. Terves linnas on kaunistatud 31. asutuse vaateaknad – mis on erakordne vaatepilt! Üle linna on erinevates paikades üles seatud 18 käsitöönäitust erinevatelt Eesti meistritelt.
Käsitööpäevadega samal ajal toimub ka Põltsamaa lossipäev, mille raames korraldatakse käsitöölaat ”Ehe ja eestimaine”. Käsitöölaat alustab täna, 25. juuni hommikul, müüakse käsitööd ja pakutakse Eestile omast toitu. Toimuvad erinevad töötoad, kus osalejad saavad valmistada ehte-aastale kohaselt tekstiilist ja lapitehnikas ehteid ning tutvuda uute nippidega lapitöös.
Keskpäeval saab ise osaleda lossijooksul või kaasa elada osavõtjatele.
Pealaval on lapirõivaste suur moedemonstratsioon, kus vaatajateni tuuakse igapäevarõivastust ja ka mitmeid auhindu võitnud õhtutualette.
Lossipäeval toimub Põltsamaa lossihoovis palju huvitavat, mida tasub järele proovida ja kogeda. Kuulutatakse välja parim kaupleja, toimub köievedu üle Põltsamaa jõe. Pakutakse põnevat kultuuriprogrammi, millest ei puudu rahvamuusika ja tants.
Õhtul toimub rahvapidu ansamblitega Ummamuudu ja Nukker Kukeke. Õhtu lõpetab tuleshow Põltsamaa jõel.
Käsitööpäevad lõpevad pühapäeval, 26.juunil Põltsamaa kultuurikeskuses Jõgevamaa II käsitöökonverentsiga ”Lapitöö- kunst või käsitöö?”. Ettekanded püüavad selgust tuua käsitöö ja kunsti piiridest.
Allikas: poltsamaa.ee
18.-19. juunil toimuvad Põhjaõues käsitööpäevad nimega „Selga. Tarbeks ja iluks“. Korraldajad kutsuvad kõiki 17. sajandi käsitööliste tänavale! Mõlemal päeval on avatud käsitöö laat. Laadal on väljas käsitsi tehtud ehteid, riietusesemeid ning muid esemeid, milleta ei saaks ükski perenaine köögis hakkama.
Meistrite käe all saab ka ise õppida, kuidas nipeldada pitsi, valmistada viltesemeid ja kudumeid. Meisterklassid on tasuta ning valminud esemeid võib hiljem ka kaasa võtta. Tiina Tamberg viib läbi vildi kuiva vanutamise ja Julia Sumaroks aga märja vanutamise meisterklassi. Meister Irina Gavrilova õpetab täiskasvanuid nõelaga kudumise vanu tehnikaid, lapsed aga saavad nukke valmistada.
Põhjaõues ootavad külastajaid ka teised meistrid, kes õpetavad, kuidas valmistada ehteid, punuda vööd või õmmelda kotte.
Meisterklassid toimuvad mõlemal päeval kell 11-17.
Üllar Saaremäe ja Pille-Riin Purje eelmisel Punk Laulupeol, kui lavalt kõlas parjasti laul "Pille-Riin". Foto: kultuuriveski.ee
Tänavuste Rakvere linna päevade peamised suursündmused on Eesti esimene ööjooks täna, 10. juunil ning punk laulupidu “Anarchy in the E.U!” 11. juunil. Neile lisandub veel arvukalt linna päevadel traditsiooniks saanud üritusi ning Rakvere teatri suvelavastuse “Noor Eesti” esimesed kaks etendust.
Linnapäevad said alguse täna, 10. juuni ennelõunal kell 10, mil Lääne-Virumaa keskraamatukogus avati Punk Punkt. See, kes on laenatud raamatu tagastada unustanud, pääseb viivisetrahvist juhul, kui ta toob raamatu tagasi ja on ise punk – kas välimuselt või siis näiteks loeb ette mõne punkluuletuse.
Samal ajal kogunesid spordihalli juurde invasportlased oma spordipäeva pidama. “Sport Contra Puue” kavas on virgutusvõimlemine, vigursõit ratastoolidega ja mitmed teised spordialad, samuti Puuetega Inimeste Koja taidlejate kontsert.
Spordihuviliste jaoks jagub võimalusi veelgi – laupäeval kell 11 võib valida, kas jälgida kunstmurustaadionil linnapäevade jalgpalliturniiri või hoopis tenniseväljakul linnapäevade tenniseturniiri. Või minna spordikompleksi taha tiigi äärde, sest seal püütakse jälle kala – toimub võistlus “Rakvere Koger 2011”. Pühapäeval omakorda pakub vaatemängu Strongman Grand Prix karikasarja II etapp: kell 15-18 katsuvad spordihalli juures jõudu 12 Eesti tugevamat professionaalset rammumeest.
Kauplemine, kultuur ja ajalugu
Mõistagi tegutseb Pikas tänavas traditsiooniline laat laupäeval ja pühapäeval, 11. ja 12. juunil. Selle üks stardipauke on juba viiendat korda toimuv põnnide paraad. Kuna on punk laulupeo päev, siis pole üldse ime, kui ka põnnid on vastavalt ehitud.
Kauplemise kõrval on laada seekordseks eripäraks kirikuparki koondunud tegevused. Rohkesti on võimalusi oma kätega kohapeal valmistada meelepäraseid esemeid. Lisaks laste töötubadele saavad ka täiskasvanud kaasa lüüa. Esmakordselt on väljas vabaõhusepikoda, kus voolitakse metalli ja igaüks saab vermida Rakvere mündi. Kohalikud kunstnikud on lubanud tulla oma taieseid näitama ja samas uusi looma. Huvilised saavad endilegi pintslid kätte haarata.
Kultuurivürtsi pakutakse laadalistele endiselt Virumaa Teataja hoovis Pikas tänavas – kummalgi laadapäeval on alates kella 10st hommikul iga poole tunni tagant keegi uus esineja laval. Näeme ja kuuleme peamiselt rahvamuusikat ja -tantsu Eestist, mujalt Euroopast ja idamaadestki, ent üles astub ka Virumaa Noorteorkestrer ning puhkpilliorkestrid Tapalt, Uhtnast ja Rakverest.
Hoopis akadeemilisem kultuuriprogramm saab aga huvilistele osaks Kolmainu kirikus – näiteks veel mõni tund enne suurt punki annab kontserdi kammerkoor Solare. Kontsert algab laupäeval, 11. juunil kell 14. Kõlab eeskätt romantismiajastu muusika, lisaks kuuleme muusikat Arvo Pärdilt ning Veljo Tormise tsüklit “Ingerimaa õhtud”.
10. ja 11. juunil jätkub ka Rakvere linnuses tegevust, mis on mõistagi keskajahõnguline – müntide valmistamisest ravitseja ja bordelli külastamiseni. Lisaks päevasele ajale kella 11-19 pakutakse seal õhtust programmi, mis algab kell 20 kahuripauguga. Toimub vibuturniir, alkeemiaetendus ja kõhutantsuetendus.
Nagu alati, nii ka nüüd saavad linnapäevalised teha ekskursioone nii linnas kui ka päästjate juures.
Peaüritused: jooks, punk ja teater
Reede, 10. juunil õhtul kell 21.30 antakse keskväljakul ühisstart Aqva Spa Ööjooksu kõikidele distantsidele. Sõltumata distantsist on kõigil finiš spordihalli ees Kastani puiesteel. Lastele on eraldi mõeldu mõmmijooksud spordihalli vahetus läheduses. Ööjooks paistab muu hulgas silma selle poolest, et ta haarab enda alla pea kogu Rakvere territooriumi – pikim distants on 21 kilomeetrine poolmaraton, millel osalejad teevad sisuliselt kogu linnale tiiru peale. Võimalik on osaleda ka 10 kilomeetri jooksus. Lühim, viiekilomeetrine distants aga on mõeldud pungijooksuks ning mõistagi on sinna oodatud punklaulupeolised. Sellel rajal ei peagi tegelikult jooksma, vaid võib teha ka kepikõndi või lihtsalt jalutada ning nautida ilusaid vaateid, mis “juhuslikult” teele ette jäävad.
Päris “pungirada” aga täitub ligi 2000 koorilauljaga laupäeval, 11. juunil kell 18. Kogu punk laulupeo vägi liigub Vabaduse platsilt kesklinna kaudu Vallimäele – lauljad ees ja publik järel. Kes linna päevade melust liialt ära väsinud ei ole, jõuab Vallimäele ka. Vallimäel läheb peoks lahti kell 20 – publik kuuleb koorilauluks seatud punki eesti, vene, inglise, soome ja saksa keeles. Sekka on torgatud üllatusi. Kui aga koorid on lavalt lahkunud, tuleb Soome legend Pelle Miljoona ja paneb peole väärikalt punk(t)i.
Neil kahel peaüritusel on ka oma meened olemas. Neid saab endale hankida Rakvere turismiinfokeskusest (Laada 14).
Linna sünnipäevamelule loob omamoodi raamistiku Rakvere teatri suveetendus “Noor Eesti”. Juba reede hommikul kella 10st on raamatukogus näitus „Nooreestlased – Jeunesse oblige“. Kell 21.30 algab rahvaaias esietendus, mille järel kutsub Noor Eesti teatri väikesesse majja pidutsema – see on LEYAL NYTE värske Rakvere muusika ja külalistega. “Noor Eesti” teine etendus pühapäeval, 12. juunil kell 21 lõpetab seekordsete Rakvere linna päevade kava.
Liiklust mõjutavad ööjooks, põnnide paraad ja laulupeorongkäik
Rakveres ja linna sissesõiduteedel pole linnapäevade aegu teesulgusid ette näha. Küll aga tuleb arvestada liikluspiirangutega linna sees reede õhtul ööjooksu ajal ning kahel korral laupäeval – hommikul kell 10-11 põnnide paraadi ajal ning õhtul kella 18-19, kui toimub Punk Laulupeo rongkäik.
Kuna eriti just punk laulupeole tulijate hulk võib olla väga suur, siis neil, kes tulevad Rakverre oma autoga, soovitavad korraldajad teha seda piisava ajavaruga, et leida linnas sobiv parkimiskoht ning jõuda õigeks ajaks soovitud üritusele. Arvestada tuleb sellega, et parkimisolud Vallimäel peopaiga lähiümbruses on väga ahtad. Seetõttu pole mõtet üritada sõita “väravasse”, vaid tuleb leida autole koht pigem südalinnas või ka näiteks raudteejaama lähistel.
Linnavalitsusel on ühtlasi politseiga kokkulepe, et juhul, kui mõni auto on pargitud parkimiskeelu alale või sellisel viisil, et ta liiklust häirib, siis auto teisaldatakse linnavalitsuse hoovi Tallinna 5. Seega on linnavalitsuse hoov laupäeval “reserveeritud” teisaldatavatele sõidukitele.
Pühäpäävä sai Urvastõ kandi rahvas kokko Urvastõ kerigumõisa pargin, et pitä viiendät kõrda urbanilaata. Et perämädsel aol om hulga laatu peetü, sõs olli joudnu kauplõma tulla päämidselt uma inemise. Urvastõ rahvarõivameistri Bergmanni Karille (pildi pääl) möi Urvastõ ja Karula kihlkunna prundsirõivast tettüid as’akõisi: sallõ, kruusi- ja kohvikannilämmistäjit. Nuu perämädse lätsi Karille jutu perrä kõgõ inämb kaubas.
Pühapäeval Värskas toimunud V suviste käsitöö-ja maalaat läks korda. Juba hommikul vara kohale sõitnud müüjad jäid rahule ostjate, hea ilma ja üldise korraldusega. Oldi arvamusel, et taoline laat võiks iga aastaga suurmaks muutuda. Kuna ostjaid oli parasjagu, arvati, et kauplema võiks tulla tulevalgi aastal.
Samuti meeldis laat ostjatele. Oli neid, kes käisid niisama uudistamas ja oli inimesi, kes tulid laadale konkreetse ostusooviga. Hästi läksid kaubaks kõikvõimalikud lilletaimed ja istikud. Ostjaid jätkus ka käsitööga kauplejate lettide juurde.
Laadapäeval esinesid kohalikud tantsurühmad Lustiline ja Käokuld. Lisaks sellele mängisid rahvuslikku muusikat Värska Muusikakooli õpilased Laura Kruusamäe ja Ruti Kirikmäe. Kauplejate ja laadakülastajate emotsioone ja arvamust küsis laada jooksul päevajuht Jaak Madismäe.
Korraldajad jäid laadaga igati rahule, kõik õnnestus. Isegi ilm oli laada korraldamiseks igati soodne. Järgmine Suviste käsitöö- ja maalaat toimub 27. mail 2012.aastal. Kohtumiseni!
Sel laupäeval, 28. mail on Urvastes urbanipäeva laat, kus laadarahana kehtib ka kogukonna kinkekaart urban. Urbanit ei saa kasutada igal pool, küll aga saab selle eest pannkooki ning loteriipileti.
Urbanipäeva laat algab hommikupalvusega kirikus kell 8, kell 8.15 saab hakata müüma-ostma talukaupa, istikuid, raamatuid. Laadasupi ja pannkookide eest hoolitsevad naiskodukaitsjad ning Urvaste külade selts. Kohal on vana tuttav jäätiseauto Otepäält.
* Kell 9 algab koduveinide degusteerimine ja parima valimine. Kõik koduveini valmistajad on oodatud osalema!
* Kella 10 paiku tuleb rahvatants ning alustavad õpitoad. Seekord õpetavad Uue-Antsla vanaemad kaltsunuku tegemist, Sibulatee-äärne rahvas tuleb näitama kalavõrgu valmistamist, Sänna kultuurimõisa vedajad õpetavad vanadest puusuuskadest vibu tegema ning põlistõugude uurija Annika Michelson räägib maalambast ja õpetab ketrustööd.
* Kell 11 toob tutvustab Erma Kallasse Urvaste valla noori pillimehi ning igaüks saab näidata, mida ta juba oskab. Samuti astub üles Erma loodud külakapell.
* Kella 12 paiku jõuab Urvaste maile lehepillimängija Erki-Andres Nuut koos kitarrimehega. Nemad lõpetavad ametliku laadaprogrammi.
* Õhtul kell 20 saab tulla kirikusse vaatama Henry Laksi kontserti.
Urbanipäeva üritusi korraldab Urvaste külade selts, õpitubade tegevust toetab kultuurkapital. Väga oodatud on ka laadaliste annetused!
Jänedal 27.-29. maini kestvad aia- ja lillepäevad pakuvad lisaks põnevatele leidudele taime- ja lillekasvatajatelt ka kultuuri- ja spordielamusi.
12. korda toimuvad aia –ja lillepäevad on Jäneda suursündmuste triloogia (aia- ja lillepäevad, talupäevad ja sügislaat) avaüritus. Algusaastatest peale on aiapäevi korraldatud mõttega aidata koduõuesid ja eluasemete ümbrust kaunimaks muuta.
Oma osa on sellesse andnud arvukad eksponendid nii Eestist kui naaberriikidest. Tänavu tulevad Jänedale peale kodumaiste puukoolide, istikute ja taimede kasvatajate, väetiste ja taimekaitsevahendite ning aiatehnika müüjate ka Läti eksootiliste veetaimede kasvatajad.
Lisaks konsultatsioonid spetsialistidelt, käsitöö näitusmüük, puukujude näitusmüük ja töötuba, vigursaagimine – igaühele leidub midagi.
Kõigil kolmel päeval algab kauplemine kell 10 ja kestab õhtul kella kuueni, pühapäeval kella viieni.
Sel aastal esimest korda pakutakse lapsehoiuteenust: lapsevanem saab mõne tunni segamatult aiamaailma süveneda, usaldades oma vähemalt kolmeaastase lapse lasteaeda.
Laadaliste jaoks on kavandatud värvikas meelelahutusprogramm. Lavale tulevad Aegviidu taidlejad, nabatantsijad, rahvatantsurühm Kakerdajad ja Mõisapiigad, rahvakultuurikollektiivid Lätist ja Venemaalt. Nagu tavaks on saanud, kutsub Musta Täku tall aia- ja lillepäevalisi kahel õhtul simmanile.
28. mail kell 14 tasub end aga laadamelust lahti kiskuda ja minna vaatama murutraktorite krossi. Kestussõidu võidab see, kes suudab ühe tunni jooksul läbida suurima arvu ringe. Originaal- või vabaklassis võistleja peab olema väheamalt 18aastane, noorem isik tohib võistelda vastutava isiku kirjalikul loal.
Rohkem infot saab aia- ja Lillepäevade peakorraldajalt Aini Sildveelt (aini@janeda.ee, tel 384 9750).
Sel pühapäeval, 29. mail on Värskas laadapäev. Viiendat korda toimub suviste käsitöö-ja maalaat. Laat algab kell 10 ja selle peamiseks eemärgiks on pakkuda kevadel hästi kaubaks minevaid lillede ja köögiviljade taimi. Lisaks sellele tuleb kohale käsitööga, vanavaraga, puitesemete jm kauplejaid. Näha saab seto tantsu ja kuulda pillimuusikat. Päeva juhib Jaak Madismäe.
Kauplejad saavad registreeruda kuni 26.maini. Eriti oodatud on käsitöölised, istikutega tegelevad aiandid ja taimekasvatajad. Samuti loomapidajad, maakauba, vanavara ja käsitöötarvikute pakkujad.
Järgmisel nädalavahetusel, 21.-22. mail peetakse Tallinna kesklinnas Skoone bastioni staadionil (Suur Rannavärav 1) Maaema kevadmess.
Messil müüakse tervise- ja loodustooteid ning kõikvõimalikku põnevat omamaist ja ehedat talukaupa. Päeva ilmestab meelelahutusprogramm, mille raames esinevad rahvatantsijad ja muusikud, jõudu demonstreerivad “Rammumehed”.
Lisaks toimub konverents “Energia meis endis ja meie ümber”, kus esinevad Anto Raukas, Aleksei Turovski jt Maaema messi külastajate lemmikesinejad. Maaema mess on avatud 21. mail kell 11.00 – 18.00 ja 22.mail kell 11.00 -15.00, sissepääs tasuta.
Maaema mess ühendab tänapäeva teadmised mineviku ja tuleviku vahel. Maaema messiks nimetatakse igal aastal toimuvat eluterve keskkonna ja teadmiste messi.
Maaema messi eesmärgiks on lähendada inimest loodusele, tugevdada rahva tervist ja elujõudu, arendada teadmisi ja tegutsemisvõimalusi eluterve keskkonna suunas.
Müügil käsitöö, põllu-, aia-, tarbe- ja muud laadakaubad. NB! Laadale registreerinute seas on omanäolise kauba pakkujaid.
Kavas on Sänna sumo ning teised laadamängud ja lõbustused (seiklusbatuut, ponisõit, jõutest, jooks kolmikute pükstes jne). Õlu, õhupallid ja õnneloos. Saab süüa-juua, uusi suhteid luua.
Samal õhtul kell 20 algab Sänna rahvamajas pidu. Tuurid võtab üles Viitka kapell, peaesineja on Sulo.
Traditsiooniline Hauka laat toimub 13.-14. augustil 2011 Võrumaal, Antslas.
Merepäevad juhatab sisse regilaulu õpituba 6. juulil. Tihedam tegevus algab reedel, 8. juulil. Pidu avatakse hommikul saare lõunatipus. Külastuseks on taas avatud ka Kihnu tuletorn. Kihnu rahvamajas toimub seminar „Avamere tuulepark ja pärimuspiirkond” ja muuseumis avatakse näitus teemal „Hülgepüük”. Õhtul esinevad sadamas Audru Jõelaevanduse Punt ja Järsumäe Virve pereansambel.
Jänedal 27.-29. maini kestvad aia- ja lillepäevad pakuvad lisaks põnevatele leidudele taime- ja lillekasvatajatelt ka kultuuri- ja spordielamusi. 