Ida-Virumaal elaval ja Vooremaaga juurtega ning hingeliselt seotud kirjanik Anneli Lamp sai tänavusel aastal iseäranis tuntuks raamatuga „Introverdi kaitseala.” Kaitseala on Anneli Lambi jaoks ka üldistav mõiste – keskkond, mida ta enda jaoks vajab. Külauudiste külalisena rääkis ta sellest, kuidas seda kaitseala oleks võimalik endale luua. Samuti rääkis ta oma vanematest, siduvatest joontest ja teemadest oma raamatutes, ettevalmistusest jõuludeks.
Neljapäeval, 25 . mail esietendus Jänedal asuvas Pulliteatri hoones Arlet Palmiste kirjutatud näidend „Mees raamatust”, mis jutustab ühe Eestimaa populaarseima kirjaniku Raimond Kaugveri (1926-1992) põnevast ja keerulisest elukäigust. Näidendit mängiti paaril maikuu lõpupäeval. Taas võib seda vaatama tulla 10. ja 11. juunil.
Arlet Palmiste sõnul kajastab näidend Raimond Kaugveri erinevaid eluetappe. Juttu on lapsepõlvest Rakveres, Nõukogude okupatsiooni algusest, noorte protestist Vabadussõja mälestussamba lõhkumise vastu, Saksa okupatsioonist, sõdimisest Soome sõjaväes, Nõukogude vangilaagrist, tööst kaevanduses ja trammipargis, kutselise kirjaniku tee algusest, kohtumisest armastatud naise Aavega, kirjaniku viibimisest viinaravil, Aave hukkumisest põlengus kliendi süütamise tõttu: amputeeritud jalaga Kaugver ei suutnud tragöödiat ära hoida. Näidend lõpeb Kaugveri viimaste eluaastatega Lehtses, kuhu sõbrad talle pärast abikaasa hukkumist uue kodu otsisid.
„Raimond Kaugverti vastavalt tema vanusele mängivad neli näitlejat,” ütles Arlet Palmiste. “Üldse on näidendis kaasategijaid 30. Etenduses on segi reaalsus ja fantaasia Raimod Kaugveri raamatute põhjal. Näidendis on kasutatud tema teoseid „Jumalt ei ole kodus”, „Nelikümmend küünalt”, „Kirjad laagrist”, „Peotäis tolmu” ja „Igapäevane leib”.
Kirjandusest tuntud inimestest on tegelaseks ka Võrumaa kirjanik Juhan Jaik, kes Rakvere gümnaasiumis koolipoiss Raimond Kaugveriga kohtudes arvas, et temast võiks saada kirjanik.
Arlet Palmiste sõnul oli Raimond Kaugver üks produktiivsemaid Eesti kirjanike, kelle raamate tiraažid ulatusid miljonitesse.
Kirjaniku tütre Katrin Kaugveri ja Arlet Palmiste koostöös ilmus hiljuti esmatrükis ka Raimund Kaugveri romaan „Viimse meheni”, mis räägib kirjaniku ja tema sõprade elust ja võitlusest Nõukogude okupatsiooni algusaastatel.
Külalisteks olid Kivi-Vigala raamatukogus Vigala aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuline, tuisune talveilm tõi kodudest välja inimesed, kellel oli huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu.
Jaak Uibu ja Kaie Bergmanni vastastikune tänuavaldus
Jaak Uibu töid tutvustasime kohalikus ajalehes varem. Haridusseminari asutajaliikmena alustas ta rahvatervisega, eelkõige statistikaga, st numbrite levitamisega. Mis on rahvastiku tervise tähtsam näitaja: ikkagi sündivus. Paljude entusiasmi täis aastate jooksul on tehtud sadu ettepanekuid ilma vastuseid saamata. Raamat „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“ sai valmis enne president Ilvese ametist lahkumist. Raamatuesitlus riigikogus läks korda, sellele aitas kaasa Rein Ratas, kelle algatusel loodi Eesti rahvastiku toetusrühm. Komisjoni tööd juhib Siret Kotka.
10. veebruaril oli Toompea Haridusseminari liikmete kohtumine peaminister Jüri Ratasega, kes tunneb enamikku komisjoni staažikatest liikmetest. Jätkub rahvastiku kahanemisetrend: mõni märkab, teine mitte, kolmanda silmaring piirdub kitsa valdkonnaga. Paljud on käega löönud sellele probleemile. Samas on kuulus majandusteadlane J.M. Keynes seostanud madalat sündimust majanduslangusega. Demograafia on ikkagi majanduskasvu mootor. Rahvastiku probleemkomisjon on eelkõige põhiseaduse preambula paremaks täitmiseks.
„Lood ja tegelased elavad mu peas, arenevad, tekivad tegevusliinid. Ja kui see kõik paberile kirja ei saa, siis lähen lõhki,“ kirjutab Heli Künnapas oma raamatus „Minu ilus elu maal“ ja tunnistab, et iga endast välja saadetud looga saab tõesti sisemus selgemaks.
Heli Künnapas. Foto: Urmas Saard
Kindlasti köidab autori selgus ka lugejat, kes tunneb kiiresti ära, kas kirjanik teab või ei tea, millest ta räägib. Heli teadmine ei tekita kahtlust. Hea vestluskaaslasena teab ta vastata küsimustele ka siis, kui küsijal puudub piisav selgus küsimuse sõnastamiseks. Meie jutuajamine toimus Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuse kolmanda korruse Piano kohvikus vabalt kulgeva vestlusena, ilma usutluseks ettevalmistatud küsimuste ja vastuste vooruta.
Urmas: „Ma ei tunne ennast kolmekümne viie aastasena väga vanana…,“ ütleb sinu tegelane sarja „Mõni õhtu romantikat“ teise raamatu esimeses loos. Oled kohe saamas oma jutustuse minategelasega samaealiseks. Kuidas tunned sina ennast selles teadmises?
Heli: Ma ei tunne, et oleksin vanem kui olin kahekümneviieselt. Loomulikult kümne aasta tagustele aegadele mõeldes olen nüüdseks targem ja kogenum. Tegutsemisrõõmu ja võimalusi on aga nüüdseks hulga rohkem, sest olen kogu aeg liikunud selle poole, mis tõesti silma särama paneb ja millega tegeleda tahaks.
6. novembril on Otepää valla Pühajärve raamatukogus külas neli Eesti tuntut kirjanikku: luuletajad Jürgen Rooste, Doris Kareva, Eda Ahi ja prosaist Peeter Helme.
Pühajärve raamatukogu juhataja Ly Haaviste sõnas, et kõik kirjandushuvilised on oodatud 6.novembril kell 13.30 Pühajärve põhikooli saali kuulama, kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja autogramme võtma.
Doris Kareval ja Jürgen Roostel on ilmunud hulk luuleraamatuid, nende looming on tuntud ja lugejate poolt hinnatud. Noorluuletaja Eda Ahi võitis oma debüütkoguga “Maskiball” 2012.aastal Betti Alveri luulepreemia. Prosaiste esindavalt Peeter Helmelt on ilmunud neli romaani: “Puudutus”, “September”, “Varastatud aja lõpus” ja hiljaaegu “Tuleviku mäletajad” I osa. Peeter Helme teeb lisaks raadios kirjandussaateid ning avaldab kirjandustemaatilisi artikleid.
Üle-eestilisi kirjanike ringsõite korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Seekordne ringsõit on juba kümnes. Pühajärve raamatukogust suunduvad kirjanikud kohtumisele Valka.
Umbes paarkümmend aastat on Maret German Sipas ja Märjamaal töötanud õmblejana. Praegu istub ta päeviti Joutsenis õmblusmasina taga, õhtuti ja nädalavahetustel loob kirjutades uusi maailmu. Loe edasi: Õmbleja kirjutab õhtuti romaane
“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”
Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat kui ka õnnestunud karaktereid.
Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.
Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.
Tema jutu põhjal Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.
Renoveeritud "Kaarnakivi" monument. Foto: Jaanus MarkVahel astub üllatus uksest sisse. Seekord Rõuge vallamaja uksest. Rõuget külastasid täna 1899. aastal Sännas sündinud kirjamehe Juhan Jaigi järeltulija Koit A. ja Anu Jaik, kes resideeruvad Saksamaal Münchenis ning suviti Rootsimaal.
Rõugesse tõi neid kirjaniku auks püstitatud monument “Kaarnakivi”. Monument, mille skulptoriks Tiiu Kirsipuu, oli veel eelmisel aastal kehvas seisus, küljeplaadid lahti ja vajas kõpitsemist. Rõuge valla rahastamisel ja eestvõttel ning kohaliku kiviraiduri Margus Kurvitsa abil sai Rõuge pargis asuv monument uue näo käesoleva aasta kevadeks. Renoveerimisest sai e-maili teel teavitatud ka Juhan Jaigi tütart Ilo Jaik-Riedberg`i kes elab Prantsusmaal.
5. juulil uudistasid remonditud “Kaarnakivi” juba Koit ja Anu, kes olid seekord Eestisse kohale sõitnud laevaga Rootsimaalt. Jäädes tulemusega väga rahule, oli neil soov Rõuge valda Jaik`ide nimel tänada. Valla raamatupidamisse jäi maha nende annetus: 300 eurot monumendi renoveerimistööde kulude katteks. Rõuge Vallavalitsus tänab omaltpoolt Jaik`ide suguvõsa üllatustoetuse eest.
Kolmapäeval, 4. aprillil kell 17.00 toimub Tallinna Keskraamatukogu suures saalis kohtumine kirjaniku, ajakirjaniku ja filmirežissööri Imbi Pajuga.
Kohtumisel saab vaadata katkendeid rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud filmidest „Tõrjutud mälestused“ (2006) ja „Soome lahe õed“ (2009). “Tõrjutud mälestuste” teemaks on holokausti Eesti vaste: inimelu kulgemise hävitamine, peatamine, segamine, üksikisikute alandamine ja muserdamine, lastele pärandatud pained. Film „Soome lahe õed“ on lugu 1940. aastal Eestis sõpruskülaskäigul käinud Soome lotadest, kes siin Eesti okupeerimisele jalgu jäid. Filmikatkendeid kommenteerib Imbi Paju. Juttu tuleb ka autori kirjanduslikust tegevusest. Loe edasi: Kohtumine Imbi Pajuga rahvusraamatukogus
Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jututarõ, kuhu tuleb külla reservkolonelleitnant ja kirjanik LEO KUNNAS. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja juttu ajama. NB! Keskusel on nüüd uus aadress: Lossi 3-134. Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee
El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper
El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.
La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.
“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona
Anatoli Nekrassov. Foto: pegasus.eeEnesetäiendajate Klubi annab teada, et täna õhtupoolikul toimub Pärnus seminar “Mees ja naine”, kus esineb Moskva tuntud psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov. Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka.
Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.
Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.
Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.
Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).
Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.
![IMGP8639 [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/IMGP8639-1600x1200.jpg)
