heategevus

Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Vabadussõja mälestuspäeval koguneti Tallinnas Kaitseväe kalmistule, Reaalkooli juurde ja võidusamba jalamile. Ühtlasi algatati üleilmne raha kogumine Konstantin Pätsi mälestusmärgi püstitamiseks Toompeale.

Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste ja Jan Enriko Laidsalu Vabadussõja mälestussamba ees, mõlemal on öelda oluline sõnum. Foto: Urmas Saard

Eile, 28. novembril tähistati pealinnas Eesti Vabadussõja algust, mis muutis meie maa ja rahva ajalugu. 98 aastat tagasi otsustati kaitsta noort riiki ja peatada pealetungivad Vene vaenuväed. Julge tahtekindlus viis Vabadussõja võiduka lõpuni. Kindral Johan Laidoneri Selts kutsus ajaloolist päeva meenutades looma sidet toonaste ja tänaste põlvkondade vahel.

Laidoneri seltsi esimehe Trivimi Velliste sõnul oli Vabadussõja sangareid mälestamas kõige rohkem inimesi keskpäeval Kaitseväe kalmistul. Kell 13:30 tulid oma lippudega võidusamba ette Ants Erm Vabaerakonnast ja Tarmo Kruusimäe IRL-ist. Juba enne nende saabumist oli asetatud sini-kollastes rahvusvärvides pärg mälestusmärgi jalamile. Erm asetas selle kõrvale lillekimbu ja Kruusimäe süütas küünla.

Laidoneri seltsi uus tegevjuht Jan Enriko Laidsalu läitis samuti küünla. Oma lühikeses sõnavõtus tegi ta teatavaks Laidoneri seltsi poolt välja kuulutatud koolinoorte esseevõistluse „Mida oleksin mina teinud Vabadussõja puhkedes?“, mis kestab kuni 9. detsembrini.

Loe edasi: Vabadussõja aastapäeva kaks algatust

Jaanus Torrim: ärgem olgem ainult jõuluajal head

Pärnus süüdati pimeda saabudes esimene advendiküünal ja tehti head mitte ainult sõnades.

Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard — Esimesel adventpühal Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Traditsiooniliselt alustasid pärnakad esimese adventpüha tähistamist kaunimate advendi- ja jõululaulude ühislaulmisega Eliisabeti kirikus. Seejärel kogunesid kirikulised Eliisabeti kiriku ette, et ühiselt jõuluvanade ja Janne Ristimetsa tantsuinglitega alustada jalutuskäiku mööda Rüütli tänavat Rüütli platsile. Kõige ees sammusid Eliisabeti koguduse diakon Jaanus Torrim ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Rüütli platsil tervitas linnakodanikke jõuluvana Ärni. Kõnelesid Torrim ja Kosenkranius.

Torrim rääkis valgusest, mida vajab iga inimene ja kogu loodu: loomad, linnud, taimed. „Valgus aitab tihtipeale eemalduda ka meie muredest ja vaadata läbi pimeduse kumava valguse poole. Torrimi arvates võiksime mõelda advendi ajal nendele inimestele, kellel võibolla ei ole lähedasi, kellel ei ole perekondi ja kes on üksinda. „Vaadakem enda ümber ringi, kas minu naabrimehel või -naisel on jõuluõhtul kedagi. Kas meie võiksime olla nende kõrval ja kutsuda neid endale kasvõi külla. Et nad ei oleks kurvad. Et ka neil oleks rõõmsad jõulud.“ Diakon pidas tähtsaks, et kiriku altari küünlast läidetud tuli valgustaks meie riigi inimeste hingesid ja südameid. „Ärgem olgem ainult jõuluajal head või väga head. Olgem kogu aeg head, ärgem riielgem ja ärgem tehkem kurja üksteisele, vaid olgem üksteise kõrval ja toetagem üksteist. Et inglid oleksid saatmas teid teie eluteel.“

Loe edasi: Jaanus Torrim: ärgem olgem ainult jõuluajal head

Rannahotell kinkis Sindi seltsimajale valgusteid

Uuenduskuuri läbinud Pärnu Rannahotell asendas senised valgustid ajastukohase sisustusega paremini kokku sobituvate armatuuridega ja otsustas täiesti kasutuskõlblikud elektrit säästvad lambid kinkida Sindi seltsimajale.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, tunneb head meelt uutest seinavalgustitest Foto Urmas Saard — Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, tunneb head meelt uutest seinavalgustitest. Foto: Urmas Saard

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et praegu käsil olev välisseinte soojustamine, uute evakuatsiooniuste paigaldamine ja muud hoone väliskülgedel teostatavad tööd muudavad maja pilkupüüdvalt kauniks. „Saan aru, et linnal kõigeks korraga raha ei jätku ja näiteks suure saali remondiga tuleb veel mõnda aega kannatlikult oodata, aga püüan siis omalt poolt panustada selle vähesega, mis teeb ruumides viibimise õdusamaks,“ rääkis Uustalu, kelle vahendusel leidis Rannahotellis kasutuks muutunud mööbel ja muu inventar uuskasutuse Sindi seltsimajas juba tänavu jaanuaris.

Nüüd lisandusid veel säästupirnidega nägusad valgustid: 7 seinalampi väikeses saalis ja 24 suures saalis. „Rein Ariko, Sindi abilinnapea, kiitis samuti nüüdisaegse disainiga säästupirnidel põlevaid valgusteid. Uskumatult kiiresti tuli linnavalitsus nende ülespanemisega appi. Kui olin vajadusest eelmisel päeval rääkinud, olid elektrikud juba järgmisel päeval kohal. Suur saal sai valgemaks ja väikeses saalis loob seinavalgustus hubase tunde. Näiteks tantsimisel on praeguste seinalampide paistel hoopis teine tunne, kui ülevalgustatud laearmatuuride valgel,“ selgitas Uustalu.

Urmas Saard

Samal teemal:

Pärnu Rannahotell toetab kultuuri

Konstantin Päts Toompeale

Eesti riik saab peagi saja-aastaseks. Konstantin Päts juhtis selle riigi väljakuulutamist ning oli esimene peaminister ja sõjaminister kõige raskemal ajal – Vabadussõja alguses.

Püstitades Toompea lossi aeda mälestusmärgi Eesti Vabariigi väljakuulutajale pühitseme selle riigi sünnilugu ja tugevdame meie ajaloomälu.

Toeta ettevõtmist Sinagi!
Iga väiksemgi annetus on oodatud.

Konstantin Pätsi Muuseum

Annetuse saaja: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum
Arveldusarve: EE101010031568127222
Selgitus: Konstantin Pätsi mälestusmärk

Elle Lees, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht. Foto: Urmas Saard →

Ain Keerup: vahtrale mõnusat kooliga kohanemist

Jätkuvalt kooli õpilaste arvult tõusuteel asuv Sindi gümnaasium sai algaval õppeaastal oma vilistlastelt kingituseks punase vahtra istiku.

Ain Keerup ja Taivo Luik asetavad punase vahtra istutusauku Foto Urmas Saard — Ain Keerup ja Taivo Luik asetavad punase vahtra istutusauku. Foto: Urmas Saard

Algselt õppehoone esisele kavandatud pidulik 1. septembri aktus otsustati hommikupoolsete muutlike ilmaolude tõttu jaotada siiski kahte osasse. Esmalt viibiti kooli aulas, kus laulsid ja esinesid õpilased, kõneles direktor Ain Keerup ja Sindi linnavolikogu esimees Toomas Asi. Esimesse klassi astujatele kingiti Aabitsad. Lõpuks anti allkiri tähtsale dokumendile, mis hiljem pudelisse suletult asetati punase vahtra juurte alla.

Eesmärgid olgu ikka suuremad

Toomas Asi soovitas õpilastel alati püüelda rohkema järele ja hoiduda poolikute eesmärkide seadmisest. Õpetaja Laur lubas leppida ka sellega, et Toots teeks vähemalt pool rehkendust, kui tõesti rohkem ei jaksa. Aga Asi arvates võib see tähendada hõlpsat liikumist libedale. Eesmärk olgu ikka suurem ja täielik.

Ain Keerupi sõnavõtust ilmnes, et ka kool on kangekaelselt seadnud enda ette suuremaid eesmärke, kui teised on lootnud ja tulemused annavad endast märku juba mitmendat aastat. „Tänasel kooliaasta avaaktusel on mul siiralt hea meel teile teatada, et Sindi gümnaasiumil läheb hästi, sest meie kooli usaldatakse.“

Loe edasi: Ain Keerup: vahtrale mõnusat kooliga kohanemist

Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Seoses alanud õppeaastaga pühitseti 25. augustil Helsingi Viikki kirikus riigikogu ja Eesti lipu seltsi poolt Latokartano põhikoolile kingitud sinimustvalge esinduslipp.

Õpetaja ja õpilased Helsingi Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipuga Foto erakogust — Latokartano põhikoolile kingitud Eesti lipp. Foto: erakogust

„Eesti lipp kingiti meie koolile 4. juunil Toompeal, kui toimus Eesti lipu päeva pidulik tähistamine. Lipu seltsi esimehe Jüri Trei ettevõtmisel saavad tublimad väljapool Eestit töötavad koolid endale kingituseks meie riigi sinimustvalge lipu. Lippu käis vastu võtmas meie kooli 2. klass koos klassijuhatajaga. Pika Hermanni tornis osales lipuheiskamisel õpilane Elizabeth Krause“ rääkis Silja Aavik, kes on Helsingis Viikki linnajaos asuva Latokartano põhikooli eesti laste õpetaja.

Latokartano tähendab tõlkes karjamõisa ja ei viita millegiga Eestile, ometi toimub selles koolis alates 2009. aastast soome-eesti kakskeelne õpe.

Eelmise nädala neljapäeval pühitseti kingitud lipp Helsingis asuvas Viikki kirikus. Juba järgmisel päeval peetud eesti-soome klasside 20. sünnipäeva pidulikul aktusel asetati lipp aukohale. Aavik ütles, et nüüd asub lipp hoolikalt hoiul eesti laste klassis. Eriliselt asetatakse lipp aukohale Eestiga seotud tähtpäevadel või muudel olulistel sündmustel. Näiteks tõi ta emakeelepäeva. „Kuna lipu saamine oli meile suur üllatus ja auasi, siis peame koolis veidi veel aru pidama, millal ja kuidas edaspidi lippu kasutame,“ lisas Aavik juurde.

Loe edasi: Silja Aavik: olles küll ära isamaalt, on meil kaasas oma emakeel

Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Valio Eesti eestvedamisel käivitatud Alma Liblikaefekti heategevusliku projekti raames külastas sportliku eluviisiga laulja Uku Suviste Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagrisuve veetvaid lapsi ning rääkis nendega sellest, miks on tähtis olla füüsiliselt aktiivne.

Uku Suviste Foto Aron Urb — Uku Suviste. Foto: Aron Urb

“Minu jaoks on oluline liikuda ja teha sporti, ilma selleta kaob mul ära motivatsioon ja hea enesetunne. Minu isa oli kõva spordimees, mis ilmselt nakatas ka mind spordipisikuga,” rääkis Uku laagrilastele.

Kohtumise käigus rääkisid lapsed Ukule sellest, milliste spordialadega neile meeldib tegeleda ja miks nad sporti teha armastavad. Ürituselt ei puudunud ka laste omavaheline sportlik mõõduvõtt ning ühiselt lauldi kõigi laste lemmiklaulu, “Kättemaksukontori” tunnuslugu “Saatanlik naine”.

Uku Suviste kinnitusel on tema silmis äärmiselt oluline populariseerida sporti laste seas. “Ma innustan kõiki inimesi, eriti lapsi, spordiga tegelema. Ma usun, et kui lastele juba maast madalast spordi olulisust näidata, siis saadab see neid terve elu – nad on tervemad, tublimad ja tervislikumad,” rõhutas sportlik staar. Loe edasi: Uku Suviste käis laagrilastele spordist rääkima

Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Eesti Lipu Selts külastas olümpiamängude eel Eesti Olümpiakomiteed ja andis üle traditsioonilise kingituse – komplekti erinevas suuruses Lipuvabriku poolt valmistatud Eesti lippe Eesti olümpiadelegatsioonile.

Siim Sukles ja Jüri Trei Foto Eesti Olümpiakomitee — Siim Sukles ja Jüri Trei. Foto: Eesti Olümpiakomitee

Eesti Lipu Seltsi esimehe Jüri Trei sõnul on Eesti olümpiadelegatsioonile Eesti lipu kinkimine pikaajaline traditsioon, millega Eesti olümpiakoondisele olümpiaks kõike kõige paremat soovitakse. “Olümpiamängud on globaalne spordi- ja kultuurisündmus, kus Eesti riigi väärikas ja esinduslik osalemine on oluline. Loodan, et kingitud lipud toovad sportlastele head õnne ja aitavad meeles hoida, et ka kaugel Rios olles elab nende pingutustele kaasa terve Eesti.”

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles tänas Eesti Lipu Seltsi kingituse eest! “Eesti lipp on olümpiamängudel olnud alati aukohal ja see on meie sportlaste, taustajõudude ja ka fännide jaoks esmane identifitseerimise vahend. Eesti lippudega tähistame alati oma elukoha piirkonna olümpiakülas, neid kantakse ava- ja lõputseremoonial, neid kasutatakse sportlastele kaasaelamisel ja loomulikult on lipud alati olemas, kui on see vaja anda üle meie medalivõitjale auringi läbimiseks. Tänan veelkord kingituse eest! Saan lubada, et kingitud lippudest osa leiab koondislaste poolt kasutust juba üsna peatselt, 5. augustil toimuval Rio 2016 olümpiamängude avatseremoonial delegatsioonide sisse marsil.”

Loe edasi: Eesti Lipu Selts kinkis Eesti olümpiakoondisele komplekti Eesti lippe

Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

Käesoleval nädalal vastas AS Tootsi Turvas Pärnu JK Poseidoni sõbrahinna küsimisele, et firma otsustas jalgpallurite ettevõtmist toetada 60 kantmeetri turbamullaga, mille eest tasu ei nõutagi.

Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada Foto Urmas Saard — Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni alalt tuleb veel kive koristada. Foto: Urmas Saard

Turvas on vajalik liivase pinnase niiskustpidavamaks muutmisel, selgitas OÜ Kodu Kuubis juhatuse liige Mikko Selg, kes tegeleb Sinti rajatava Poseidoni jalgpallistaadioni murukatte eeltingimuste loomisega. Täpselt nädal tagasi palus Selg teha sõbraliku hinnapakkumise 60 m3 turba ostmiseks ja lisas juurde, et kindlasti on sajad jalgpallimuru kasutajad hiljem väga tänulikud.

Käesoleva nädala esimesel tööpäeval vastas AS Tootsi Turvas müügijuht Krista Toomiste, et nende firma otsustas Poseidoni etevõtmist sponsoreerida turbaga. Peale selle sai Toomiste sponsoreerimise osas nõusse ka autotranspordifirma KEA OÜ, kes nõustus suure rekkaga turba ehitatavale staadionile kohale viima tingimusel, et pinnas oleks piisavalt tugev ja jätkuks manööverdamise maad.

Teisipäeval käis autotranspordi omanik vaatamas staadioni asukohta ja tõdes, et sinna ei sa nii suure haagisega auto sõita. Järgmisel nädalal lubas ka Toomiste minna kohapeale võimalusi hindama, et aidata mõelda parema lahenduse leidmist juhul kui vahepeal midagi täiendavalt ei selgu.

Loe edasi: Tootsi Turvas toetab Poseidoni esinudsstaadioni ehitamist turbaga

President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Täna peale viit istutas Pärnut külastanud president Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale, kuhu Pärnu rotarid soovivad kujundada presidentide parki.

President Toomas Hendrik Ilves istutab Pärnus punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale Foto Urmas Saard — President Toomas Hendrik Ilves punase tamme Suvituse tänava ja Estonia termide vahelisele rohealale. Foto: Urmas Saard

Veerand tundi enne presidendi kohalejõudmist tuli esimesena valmis seatud puu juurde Pärnu Rotary klubi liige ja pargi mõtte eestvedaja Väino Hallikmägi, kelle käed hoidsid nelja labidat ja kastekannu. „Tahame istutada ringikujuliselt 8 meetriste vahedega,“ rääkis Hallikmägi. Alles möödunud laupäeval istutasid tamme Arnold ja Ingrid Rüütel. Juba varem, 13 aastat tagasi istutas president Rüütel samasse parki pihlapuu. Veel on oma puu sinna mulda pistnud Sloveenia president Milan Kućani ja Poola president Aleksander Kwasniewski. Iga puu juures on väike selgitav vaskplaadike. Hallikmägi ütles, et edaspidi tahetakse teavitus teha kättesaadavaks QR-koodi abil mitmesse keelde ümber pandult.

Linnavalitsusele esitatud kavandis on määratud kohad 19 nimelisele pingile välja ehitatavate teede äärde, mida hakkavad valgustama nägusad valgustid. Teede ristumiskohta, kus presidendi auto täna peatus, plaanivad rotarid pronksist maamärgi paigaldamist.

Loe edasi: President Toomas Hendrik Ilves külastas koos abikaasaga Pärnut ja istutas tamme

Enam kui 6000 Pardiralli parti otsivad veel sponsorit

11. juunil Kadrioru pargis toimuv heategevuslik Pardiralli on oma eesmärgist – 10 000 rallivast vannipardist eel 6258 pardi kaugusel. Aita kaasa, et kõik pardninumbrid leiaksid omaniku ning raskelt haiged lapsed vajalikku toetust!

Pardiralli korraldusmeeskond on endale eesmärgiks seadnud lasta Kadrioru pargi kanalisse rallima 10 000 vanniparti. “Seda nii vaatemängulisuse kui võimalikult suure toetussumma kogumise nimel,” selgitab Pardiralli projektijuht Ragnar Põllukivi. “Just selle viimase põhjuse tõttu oleks vaja neile partidele ka sponsorid ehk raskelt haigeid lapsi annetusega toetavad head inimesed leida.”

Tänaseks on Pardiralli kodulehe vahendusel endale sponsori leidnud 3742 vanniparti. Peamiselt on pardinumbrite soetajateks eraisikud ning paljud saadavad enda nimel võistlustulle mitu parti. Kokku on tänaseks heade inimeste abiga kogutud 42 191 eurot.

“Möödunud aastal kogunes Pardiralliga veidi üle 110 000 euro – sinna on veel pikk tee minna,” toob Põllukivi võrdluseks. “Kutsumegi siinkohal kõiki üles endale pardinumbrit soetama ning sellega väikest heategu tegema. Väga ootame kaasa lööma ka erinevaid ettevõtteid, organisatsioone ja kõikvõimalikke rühmitusi!”

Nummerdatud pardi sponsoriks saamiseks tuleb külastada enne 10. juunit Pardiralli kodulehte www.pardiralli.ee, klikkida seal “Osale Pardirallil” ning määrata ja tasuda summa, millega vanniparti soovitakse sponsoreerida ning seeläbi raskelt haigeid lapsi ja nende peresid toetada. Seejärel kuvatakse annetajale tema pardi võistlusnumber ning jääb üle vaid see meelde jätta ja pöialt hoida.

Annetuste kogumise kampaania lõpeb meeleoluka perepäevaga 11. juunil Kadrioru pargis, kus leiab aset heategevuslik kontsert ning tuhandete kummipartide “ujumisvõistlus” ehk Pardiralli: kõik pardid lastakse korraga Kadrioru pargi kanalis vette, kus nad läbivad kindlaksmääratud distantsi. Kümme kiiremat ja kõige aeglaseim part saavad ka väärikalt auhinnatud, kõigi teiste vahel loositakse välja üle 100 kingituse Pardiralli sponsoritelt.

Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond korraldas „Anname au!“ üleskutse käigus Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele tänuõhtu.

Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis Foto Urmas Saard — Major Martin Kukk kirjutab autogrammi oma raamatusse “Kuus kuud kuumust Estcoy-12 Afganistanis”. Foto: Urmas Saard

Eile oodati pärast tööpäeva lõppu kõiki huvilisi Pärnu keskraamatukogu suurde saali, kuhu oli kutsutud kaitseväelane major Martin Kukk tutvustama oma raamatut „Kuus kuud kuumust: Estcoy-12 Afganistanis“.

Sinilillemärgid

Raamatukogu saali poole liikujaid peatasid särasilmsed naiskodukaitsjad ja pakkusid võimalust kanda sinilillemärki või -käevõru, et väärtustada veteranide panust meie ühise julgeoleku nimel.

Annetustest saadud tulust toetatakse veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust ning taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas. Käesoleval aastal soovitakse annetuste tulust soetada Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõutreeningu seade ning toetada mittetulundusühingut Peaasi, mis tegeleb noorte vaimse tervise edendamisega.

Loe edasi: Major Martin Kukk rääkis huvitavalt Afganistani missioonidest

Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks

Väike-Maarja vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda raha Väike-Maarja valla kolmele andekale lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks.

Sel aastal on Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond koos Väike-Maarja vallavalitsusega võtnud eesmärgiks koguda toetusi valla kolmele lapsele muusikakooli aastamaksu tasumiseks. Terve kuu jooksul kogutakse annetusi, mis liidetakse 14. mail korraldatava heategevusmatkast kogutud tuluga.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine Anneli Mikiver kommenteeris, et ühiselt tehtud asi on hea asi ning selle tunnistuseks on ka 2014. aasta sarnane ühistegemine, mille abil sai Kiltsi suurpere üksikema omale majja uue ahju.

“Meie ühiskonnas on perekondi, kellel on raske ning kelle igapäevased mured on hoopis erinevad heaoluühiskonnast,” sõnas Mikiver. “Meie asi on märgata ja kutsuda üles inimesi head tegema.”

Ta lisas, et suurim heameel on taolisi algatusi vedada just kodukohas. Tema sõnul on väike summa seemneks juba lõppeesmärgi suunas kokku kogutud.

“Keetsime n-ö vanaemaaegsel meetodil rasvast, linaõlist, männitõrvast ja seebikivist tõrvaseepi ja selle müügist saadud tulu läheb samuti nende kolme lapse muusikalise põhihariduse kindlustamiseks,” ütles Mikiver.

Loe edasi: Väike-Maarja naiskodukaitsjad koguvad raha laste muusikakooli aastamaksu tasumiseks

Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne Foto Urmas Saard — Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.

7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.

Loe edasi: Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

Vabatahtlikke oodatakse märtsikuistele toidukogumispäevadele

Kõik neliteist toidupanka valmistuvad sellekevadisteks ainsateks toidukogumispäevadeks, mis toimuvad 11. ja 12. märtsil. Üle Eesti ootab vabatahtlikke 42 kauplust. Registreerumiskeskkond, sh täpne poodide nimekiri ja vahetuste ajad on leitavad veebilehel.

Toidupank Pärnu Rimis aastal 2010 Foto Urmas Saard — Toidupank Pärnu Rimis aastal 2010. Foto: Urmas Saard

Toidukogumispäevade ajal toimetavad Toidupanga vabatahtlikud üldjuhul 3-tunnistes vahetustes, jagades infot ja kogudes kokku poekülastajate poolt annetatud toidukauba. “See on uskumatult särasilmne ja vahva seltskond, kes tegelikult vaid kolme tunni jooksul saadab ühiselt korda midagi suurt,” kirjeldab üldist toidukogumispäevade meeleolu Nele Hendrikson, Toidupanga kommunikatsioonijuht.

Kahe päeva jooksul osaleb toidukogumispäevadel ühtekokku rohkem kui 700 inimest, neist enam kui pooled Tallinnas. “Tänase disainipäeva puhul võiks ehk isegi öelda, et me disainime iseennast paremaks kodanikuks ja maailma paremaks paigaks,” arutleb Hendrikson. “Samuti juhivad meie regulaarsed toidukogumisaktsioonid tähelepanu sellele, et meie ühiskonnas on vaesus valus probleem, mis pigem näitab süvenemistrendi.”

Tänu toidukogumispäevade vältel kogutavale kaubale on paljudel puuduses elavatel peredel järgnevate nädalate jooksul lihtsam toime tulla. Iga toidupank jagab kogutud kauba iganädalaste toiduabipakkide koostises allpool toimetulekupiiri elavatele (eelistatult lastega) peredele.

Loe edasi: Vabatahtlikke oodatakse märtsikuistele toidukogumispäevadele

“Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Kolm möödunud jõulude ajal TV3 heategevussaates “Inglite aeg” osalenud keerulise saatusega perekonda annetas kokku 7000 eurot edasi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Sellest summast 2000 eurot annetas Lastefondile pere, kus kasvab haruldase geenihaigusega 4-aastane Elly, keda Lastefond on ise alates 2014. aasta novembrist igakuiselt toetanud aidates tasuda tüdruku massaaži ja osteopaatia eest. Heategevussaates kogus perekond raha Ellyle koduse kõnnistimulaatori soetamiseks.

Samuti 2000 euroga toetas Lastefondi Tartumaalt pärit Alar, kes kasvatab üksinda 12 last ning palus saate vahendusel tuge kodumaja remondiks.

3000 eurot aga otsustas Lastefondile edasi annetada väga harvaesineva haigusega 4-aastase Sanderi pere. Pisipoisil puuduvad sisekõrva ja aju kuulmiskeskust ühendavad närvid, mistõttu ta ei kuule. Ainus võimalus laps kuuljaks teha, on teostada keerukas ajutüve operatsioon Itaalias. Saatega kogus perekond raha, et katta operatsiooniga seotud reisikulusid, sest haigekassa tasub küll operatsiooni ja ravi eest, kuid mitme aasta vältel igakuiselt aset leidvate ravireiside muud kulud tuleb perel endal tasuda.

Loe edasi: “Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust — Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Loe edasi: Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

Pärnu Rannahotell toetab kultuuri

Sindi seltsimajja aastavahetuse peole tulnud rahvas märkas kohe vestibüüli sisenedes sisustuse uuendust.

Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard — Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris alustati Rannahotellis viimase paarikümne aasta suurimat uuenduskuuri, millega loodetakse valmis saada tänavu maiks. Olev Siinmaa ja Anton Soansi projekteeritud hoonele tahetakse tagasi anda rohkem omaaegset ilmet ka sisustuse osas. Numbritubades asendatakse raskepäraselt mõjuv tume mööbel heledaga. Ka restoran saab uue sisustuse.

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et möödunud aastal saadi Rannahotellilt hulga vahetusse minevat mööblit täiesti tasuta. Mööbel on väga eeskujulikus korras. Vaatajale näib kõik täiesti uuena, nagu äsja tehases valminud. Uued lauad fuajees, pehmed ja hästi mugavad toolid nende ümber. Väikeses saalis ootavad uuesti kokku panemist restorani lauad. Lava kõrval asuvates esinejate puhkeruumides on 2 diivanit ja tugitoolid. Saadi ka elegantse välimusega peegleid, seinalampe. Samuti laudlinasid, kardinaid. Kümneid kohvitasse.

Urmas Saard

Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha

21. detsembrist kuni 31. detsembrini on kõigil headel inimestel võimalus sooduspakkumiste portaali niihea.ee vahendusel soetada heategevuslikke vautšereid, et anda oma panus raskelt haigetele lastele hobuteraapia võimaldamiseks või haruldase geeniveaga tüdrukule hambaimplantaatide paigaldamiseks.

17-aastasel Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille tagajärjel puuduvad tal paljude jäävhammaste alged. Kuna tüdrukul on puudu lausa 12 hambaalget, on tegu funktsionaalse probleemiga, mis põhjustab valu ning ülekoormust alalõua liigestele. Lahenduseks on implantaatide paigaldamine, mis aga on väga kallis – kogu ravi läheks maksma ligi 13 000 eurot. Estellele on otsustanud appi tulla ning annetusi koguda SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kellele omakorda on jõuluajal toeks niihea.ee.

Lisaks Estellele saab niihea.ee keskonnas toetada kuni 31. detsembrini ka raskelt haigeid lapsi, kes vajavad oma haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks hobu- või ratsutamisteraapiat. Täpsemalt on vautšeri soetamisega võimalik abistada kolme SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poolt toetatavat tüdrukut: Meritit, Eliisat ja Hanna-Liinat. Loe edasi: Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha

Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile

Alates novembrist hakkas sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastama senisest suuremas mahus sügava ja raske puudega laste tugiteenuseid nagu lapsehoid, tugiisiku teenus ja transport teenusele. Seoses sellega annab ka SA TÜK Lastefond puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile.

Senise 400-eurose toetuse kõrval panustab riik Euroopa Liidu rahade abil ühe lapse tugiteenuste jaoks ligi 5000 eurot aastas. Toetus on mõeldud kuni 17-aastaste (k.a) raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiisiku teenuse ning teenuste kättesaadavusega seotud transpordikulude eest tasumiseks.

Tugiteenuste pakkumiseks ühtsetel alustel üle kogu Eesti korraldas sotsiaalkindlustusamet sügisel riigihanke igas maakonnas teenusepakkuja leidmiseks. Selle tulemusena on hankelepingud sõlmitud kaheksa teenusepakkujaga, kellest kolm on varem Lastefondi toel tegutsenud sügava ja raske puudega laste hoiukodud.
Läbi aja on Lastefond toetanud hoiu- ja tugiteenustega seoses 93 sügava ja raske puudega last. Neist 85 said teenust fondi poolt rahastatud hoiukodudes. Sealjuures on fond hoiukodude tegevust toetanud kahe aasta jooksul kokku 86 513 euroga. Loe edasi: Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile

Täna ja homme, 11. ja 12. detsembril on Toidupanga toidukogumispäevad

Toidukogumine Mustika Prismas. Foto: Toidupank

Punastes põlledes Toidupanga vabatahtlikud jagavad toidukogumispäevade ajal kauplusekülastajatele infot ning võtavad vastu puuduses elavate kohalike perede tarbeks ostetud toidukaupa. Tegutsetakse ajavahemikus kell 12 -18. Appi on taas tulnud hulgaliselt erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Kokku osaleb sadu vabatahtlikke.

Sel korral on umbes 750 vabatahtlikku osalemas 38 poes 18 erinevas linnas. Osaleb ka Haapsalu Kastani keskuse kauplus, mis liitus ettevalmistustega hiljem.

Kauplused, kus kogutakse toiduabi:

Haapsalu Kastani keskuse kauplus – esmakordselt!

Haapsalu Rannarootsi Selver

Jõgeva Kaubahalli Konsum

Jõhvi Rimi

Kuressaare Kihelkonna Säästumarket – ainult 11. detsembril

Kuressaare Rimi – ainult 12. detsembril

Kuressaare Selver – ainult 12. detsembril

Loe edasi: Täna ja homme, 11. ja 12. detsembril on Toidupanga toidukogumispäevad

“Jõulutunnel 2015” kogub annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks

Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.

ETVs jõulude ajal eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” keskendub tänavu naha- ja eesnäärmevähi varajasele avastamisele.

Iga päev tuvastatakse Eestis kolm nahavähi juhtu. Viimase kümne aasta vältel on haigestumine naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk melanoomi Eestis kasvanud poole võrra. Uusi haigusjuhte esineb igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 15 naisel 100 000 inimese kohta.
Melanoomi tagajärjel sureb aastas ligi 60% patsientidest, mis on Euroopas kõrgeim.

Eesnäärmevähki diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 juhtu ning see arv kasvab.
“Jõulutunneli” abil kogutud annetuste eest soovitakse osta naha- ja eesnäärmevähi mobiilne diagnostikakabinet, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et võimaldada inimestel õigeaegselt arsti juurde jõuda, sest algstaadiumis on mõlemad haigused ravitavad.
“Jõulutunnel” on eetris kahel päeval. Esimene saade jõuab ETV ekraanile 23. detsembril kell 20.30. Teisel saatepäeval, 25. detsembril, alustab “Jõulutunnel” kell 10.00. Otsesaade on eetris viiel korral läbi kogu päeva ning kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat” kell 21.20.
Tänavu ühineb “Jõulutunneliga” ka ETV+. Saade “Svet roždestva” ning on otse-eetris 25. detsembril kell 20.10-21.10. ETV+ heategevusprogrammi juhib Julia Kalenda.
“Jõulutunneli” saatejuhid Liisu Lass ja Urmas Vaino kutsuvad otsesaatesse külalisi, et rääkida heategevusest ja aasta õnnestumistest, aga ka vähi ennetamise olulisusest.
Muusikat teevad Estonian Voices, Lauri Liiv bigbändiga, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Tanel Padar, Ivo Linna, Maria Listra, Ott Lepland, Würfel ja palju teised.
Annetustelefonid on avatud alates 6. detsembrist 6. jaanuari südaööni.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad EMT, Elion, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Kuna eelmisel aastal soovisid mitmed ettevõtjad “Jõulutunneli” heaks annetada, siis tänavu on see võimalik. Annetuse saab kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174, märksõnaks “jõulutunnel”.
Eelmisel aastal kogus “Jõulutunnel” Lastekaitse Liidule 144 895 eurot ning selle eest toetati vähekindlustatud perede laste huviharidust. See toetus jõudis rohkem kui 700 pereni.
“Jõulutunnel”, mis on igal aastal aidanud tuhandeid abivajajaid, on eetris juba 16. korda.
Silver Kuusik

Eesti Pillifond loob eesti interpreetidele võimaluse vääriliseks eneseteostuseks

ERSO kontsertmeister pillifondi loomisüritusel.

7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi 1-4 instrumenti aastas, mis antakse interpreedile rendile kuni viieks aastaks. Fondi algkapital on 200 000 eurot.

Pillifondi asutajaliige, dirigent maestro Paavo Järvi sõnul on loodud pillifond on väga vajalik

ja väärt mõte. „See on missioonitundega investeering, mis aitab eesti kultuuri, eesti noori ja eesti muusikat. Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes sellest aru saavad ja seda toetavad. Olen väga õnnelik, et ma saan selle organisatsiooni sünni juures olla ja sellele kasulik olla“, sõnas maestro Järvi.

SA Eesti Pillifond võimaldab Eesti tippvormis olevatel interpreetidel lepinguliselt kasutada kõrge väärtusega või ajaloolise tähtsusega fondile soetatud muusikainstrumente, mis tõstab Eesti muusikutel konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil.

Vastselt asutatud Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru toonitas, et pillifondi fookuses on eelkõige ajaloolise tähtsuse ja kõrge väärtusega muusikainstrumentide, eelkõige 18.-20. sajandi keelpillide soetamine, maksumusega alates 50 000 eurost. „Esialgu on eesmärk soetada 1-4 keelpilli aastas. Pillide ostuotsused langetab fondi pillide soetamise ekspertkogu, kuhu on kaasatud rahvusvaheline ekspertiis. Konkureerida pilli lepingulisele kasutamisele võivad kõik Eesti interpreedid, otsused langetab Eesti Pillifondi juurde loodav pillide väljastamise ekspertkomisjon“, selgitas Lohuaru.

Juko-Mart Kõlar

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel 11. ja 12. detsembril kas vabatahtlikuna või astudes neil päevil läbi vähemalt ühest aktsioonis osalevast 37st kauplusest ja annetades kogumiskärudesse kauem säilivat toidukaupa. Heategu kas annetatud toidu või isikliku aja näol toob jõulurõõmu paljudele, ennekõike aga andjale endale.

Need, kes ei saa tulla appi vabatahtlikuna, kuid on valmis Toidupanga tööd püsivalt toetama, saavad seda teha annetuskeskkonna www.armastanaidata.ee kaudu. Ühekordse annetuse saab teha helistades annetustelefonidele:

900 9005 – annetad 2 eurot
900 9010 – annetad 8 eurot

Kõik, kes on valmis vabatahtlikuna 11. ja 12. detsembril toidukogumisaktsioonis kaasa lööma, saavad end juba praegu registreerida veebilehel osale.toidupank.ee – registreerumisvorm sisaldab kõiki kauplusi ja täpseid vahetuste aegu.

Heategusaks kolmeks tunniks ootavad toidupangad omale appi aktiivseid inimesi, ettevõtteid ja sõpruskondi. Töö toimub üldjuhul kolmetunnistes vahetustes: kella 12 –15 ja 15–18, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.

Meeskondade suurused on kaupluseti erinevad: 3-10 inimest. Vabatahtlikud jagavad infot ning aitavad kokku koguda annetatud toidukauba, mis jõuab järgnevate nädalate jooksul piirkondliku toidupanga kaudu kohalike vaesuses elavate peredeni.

Loe edasi: Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Heategevusjooksjad kogusid haruldase haigusega Kellile 2500 eurot

Tänavu kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015” tõi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, mis suunatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastase Kelli toetamisse.

Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Kui projekti esialgseks eesmärgiks seati oma sõpruskonna, sponsorite ja heade annetajate abil koguda Kelli toetuseks jooksuseltskonna poolt linnajooksudel läbitud kilometraažiga võrdväärne annetussumma ehk ligi 900 eurot, siis tegelikult suudeti seda eesmärki peaaegu kolmekordselt ületada.

Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede peab aktsiooni igati õnnestunuks: “Seda tõestab ehedalt ka see, et suutsime koguda üle 2500 euro, mis on väga suur summa. Loodame väga, et kogutud rahast on Kellile abi.”

Kellil on diagnoositud üliharuldane Otahara sündroom ning talle määratud sellest tulenevalt sügav puue. Tüdrukul ilmnesid pärast sündi neelamisraskused, kaaluiive probleemid ja motoorikahäired. Oma haigusest tingituna Kelli ei istu, seisa, kõnni ega räägi, on hapnikusõltuvuses ning vajab iga päev eritoitu ja toidupaksendit. Lisaks tuleb lapse haiguse tõttu Kelli perel 4-5 korda nädalas sõita 25km kaugusel asuvasse Pärnu haiglasse taastusravisse ning käia tütrega pidevalt Tartus neuroloogi ja kopsuarsti juures. Lastefond on Kelli perekonda toetanud lapsele ravimite ostmisel, transpordikulude katmisel ning mitmete abivahendite soetamisel alates 2013. aasta sügisest.

Projektis osalesid harrastussportlased vanuses 19-33 eluaastat, kelle seas oli nii tudengeid kui tööinimesi ning nii mehi kui naisi, keda kõiki ühendab kirg spordi, eriti jooksmise vastu.

Analoogset projekti mõne heategevusorganisatsiooni toetamiseks plaanitakse korrata ka järgmisel või ülejärgmisel aastal.