“Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Kolm möödunud jõulude ajal TV3 heategevussaates “Inglite aeg” osalenud keerulise saatusega perekonda annetas kokku 7000 eurot edasi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Foto Urmas Saard
Foto: Urmas Saard

Sellest summast 2000 eurot annetas Lastefondile pere, kus kasvab haruldase geenihaigusega 4-aastane Elly, keda Lastefond on ise alates 2014. aasta novembrist igakuiselt toetanud aidates tasuda tüdruku massaaži ja osteopaatia eest. Heategevussaates kogus perekond raha Ellyle koduse kõnnistimulaatori soetamiseks.

Samuti 2000 euroga toetas Lastefondi Tartumaalt pärit Alar, kes kasvatab üksinda 12 last ning palus saate vahendusel tuge kodumaja remondiks.

3000 eurot aga otsustas Lastefondile edasi annetada väga harvaesineva haigusega 4-aastase Sanderi pere. Pisipoisil puuduvad sisekõrva ja aju kuulmiskeskust ühendavad närvid, mistõttu ta ei kuule. Ainus võimalus laps kuuljaks teha, on teostada keerukas ajutüve operatsioon Itaalias. Saatega kogus perekond raha, et katta operatsiooniga seotud reisikulusid, sest haigekassa tasub küll operatsiooni ja ravi eest, kuid mitme aasta vältel igakuiselt aset leidvate ravireiside muud kulud tuleb perel endal tasuda.

Loe edasi: “Inglite ajas” osalenud perekonnad toetasid 7000 euroga Lastefondi

Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

SA TÜ Kliinikumi Lastefond asus toetama sügava puudega 18-aastast Tanelit, kes vajab regulaarset füsioteraapiat. Lastefond toetab poissi selles poole aasta jooksul igakuiselt 240 euroga.

Tanel Foto erakogust
Tanel. Foto erakogust

Tanel ei kõnni, räägi ega istu iseseisvalt ning vajab iga toimingu juures kõrvalabi. Kuigi poisile on tehtud kõikvõimalikud uuringud, ei ole talle tänaseni suudetud meditsiinilist diagnoosi panna. Geneetlised uuringud näitavad geenimutatsiooni, mida on varasemalt haigustpõhjustavana kirjeldatud maailmas vaid ühel korral ning sellega kaasnes raske arengus mahajäämus ja käitumishäired, millest järeldatakse, et tegu võib olla haigust põhjustava geenimuutusega.

Poisi isa sõnul on Taneli suureks mureks sundasendi tõttu kõverdunud selg ja jalad, mistõttu vajab ta füsioteraapiat palju tihedamalt, kui rehabilitatsiooniplaani järgi riiklikult hüvitatakse. “Rehabilitatsiooniplaan näeb ette füsioteraapiat kuus korda aastas, kuid see ei ole kindlasti piisav. Tema seisundit arvestades oleks kasulik teha seda kaks-kolm korda nädalas,” räägib ta. Seega vajaks poiss lisaks rehabilitatsiooniplaanis ettenähtule veel kahte füsioteraapiaseanssi nädalas.

Loe edasi: Puudega noormees saab Lastefondi toel vajalikku füsioteraapiat

Pärnu Rannahotell toetab kultuuri

Sindi seltsimajja aastavahetuse peole tulnud rahvas märkas kohe vestibüüli sisenedes sisustuse uuendust.

Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard
Uutel toolidel istuvad seltsimaja töötaja Ilme Prenge ja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Mullu septembris alustati Rannahotellis viimase paarikümne aasta suurimat uuenduskuuri, millega loodetakse valmis saada tänavu maiks. Olev Siinmaa ja Anton Soansi projekteeritud hoonele tahetakse tagasi anda rohkem omaaegset ilmet ka sisustuse osas. Numbritubades asendatakse raskepäraselt mõjuv tume mööbel heledaga. Ka restoran saab uue sisustuse.

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et möödunud aastal saadi Rannahotellilt hulga vahetusse minevat mööblit täiesti tasuta. Mööbel on väga eeskujulikus korras. Vaatajale näib kõik täiesti uuena, nagu äsja tehases valminud. Uued lauad fuajees, pehmed ja hästi mugavad toolid nende ümber. Väikeses saalis ootavad uuesti kokku panemist restorani lauad. Lava kõrval asuvates esinejate puhkeruumides on 2 diivanit ja tugitoolid. Saadi ka elegantse välimusega peegleid, seinalampe. Samuti laudlinasid, kardinaid. Kümneid kohvitasse.

Urmas Saard

Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha

21. detsembrist kuni 31. detsembrini on kõigil headel inimestel võimalus sooduspakkumiste portaali niihea.ee vahendusel soetada heategevuslikke vautšereid, et anda oma panus raskelt haigetele lastele hobuteraapia võimaldamiseks või haruldase geeniveaga tüdrukule hambaimplantaatide paigaldamiseks.

17-aastasel Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille tagajärjel puuduvad tal paljude jäävhammaste alged. Kuna tüdrukul on puudu lausa 12 hambaalget, on tegu funktsionaalse probleemiga, mis põhjustab valu ning ülekoormust alalõua liigestele. Lahenduseks on implantaatide paigaldamine, mis aga on väga kallis – kogu ravi läheks maksma ligi 13 000 eurot. Estellele on otsustanud appi tulla ning annetusi koguda SA TÜ Kliinikumi Lastefond, kellele omakorda on jõuluajal toeks niihea.ee.

Lisaks Estellele saab niihea.ee keskonnas toetada kuni 31. detsembrini ka raskelt haigeid lapsi, kes vajavad oma haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks hobu- või ratsutamisteraapiat. Täpsemalt on vautšeri soetamisega võimalik abistada kolme SA TÜ Kliinikumi Lastefondi poolt toetatavat tüdrukut: Meritit, Eliisat ja Hanna-Liinat. Loe edasi: Niihea.ee aitab jõuluajal koguda raha

Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile

Alates novembrist hakkas sotsiaalkindlustusamet Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastama senisest suuremas mahus sügava ja raske puudega laste tugiteenuseid nagu lapsehoid, tugiisiku teenus ja transport teenusele. Seoses sellega annab ka SA TÜK Lastefond puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile.

Senise 400-eurose toetuse kõrval panustab riik Euroopa Liidu rahade abil ühe lapse tugiteenuste jaoks ligi 5000 eurot aastas. Toetus on mõeldud kuni 17-aastaste (k.a) raske ja sügava puudega laste lapsehoiu- ja tugiisiku teenuse ning teenuste kättesaadavusega seotud transpordikulude eest tasumiseks.

Tugiteenuste pakkumiseks ühtsetel alustel üle kogu Eesti korraldas sotsiaalkindlustusamet sügisel riigihanke igas maakonnas teenusepakkuja leidmiseks. Selle tulemusena on hankelepingud sõlmitud kaheksa teenusepakkujaga, kellest kolm on varem Lastefondi toel tegutsenud sügava ja raske puudega laste hoiukodud.
Läbi aja on Lastefond toetanud hoiu- ja tugiteenustega seoses 93 sügava ja raske puudega last. Neist 85 said teenust fondi poolt rahastatud hoiukodudes. Sealjuures on fond hoiukodude tegevust toetanud kahe aasta jooksul kokku 86 513 euroga. Loe edasi: Lastefond annab puuetega laste hoiu- ja teiste tugiteenuste rahastamise üle riigile

Täna ja homme, 11. ja 12. detsembril on Toidupanga toidukogumispäevad

Toidukogumine Mustika Prismas. Foto: Toidupank
Toidukogumine Mustika Prismas. Foto: Toidupank

Punastes põlledes Toidupanga vabatahtlikud jagavad toidukogumispäevade ajal kauplusekülastajatele infot ning võtavad vastu  puuduses elavate kohalike perede tarbeks ostetud toidukaupa. Tegutsetakse ajavahemikus kell 12 -18. Appi on taas tulnud hulgaliselt erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone. Kokku osaleb sadu vabatahtlikke.

Sel korral on umbes 750 vabatahtlikku osalemas 38 poes 18 erinevas linnas. Osaleb ka Haapsalu Kastani keskuse kauplus, mis liitus ettevalmistustega hiljem.

Kauplused, kus kogutakse toiduabi:

Haapsalu Kastani keskuse kauplus – esmakordselt!

Haapsalu Rannarootsi Selver

Jõgeva Kaubahalli Konsum

Jõhvi Rimi

Kuressaare Kihelkonna Säästumarket – ainult 11. detsembril

Kuressaare Rimi – ainult 12. detsembril

Kuressaare Selver – ainult 12. detsembril

Loe edasi: Täna ja homme, 11. ja 12. detsembril on Toidupanga toidukogumispäevad

“Jõulutunnel 2015” kogub annetusi naha- ja eesnäärmevähi varajase diagnoosimise kabineti soetamiseks

Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.
Jõulutunneli saatejuhid Urmas Vaino ja Liisu Lass.

ETVs jõulude ajal eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” keskendub tänavu naha- ja eesnäärmevähi varajasele avastamisele.

 Iga päev tuvastatakse Eestis kolm nahavähi juhtu. Viimase kümne aasta vältel on haigestumine naha pahaloomulisse pigmentkasvajasse ehk melanoomi Eestis kasvanud poole võrra. Uusi haigusjuhte esineb igal aastal keskmiselt 7 mehel ja 15 naisel 100 000 inimese kohta.
Melanoomi tagajärjel sureb aastas ligi 60% patsientidest, mis on Euroopas kõrgeim.

Mobiilse diagnostikakabineti makett.
Mobiilse diagnostikakabineti makett.

Eesnäärmevähki diagnoositakse Eestis igal aastal ligi 1000 juhtu ning see arv kasvab.
“Jõulutunneli” abil kogutud annetuste eest soovitakse osta naha- ja eesnäärmevähi mobiilne diagnostikakabinet, mis hakkab sõitma mööda Eestimaad, et võimaldada inimestel õigeaegselt arsti juurde jõuda, sest algstaadiumis on mõlemad haigused ravitavad.
“Jõulutunnel” on eetris kahel päeval. Esimene saade jõuab ETV ekraanile 23. detsembril kell 20.30. Teisel saatepäeval, 25. detsembril, alustab “Jõulutunnel” kell 10.00. Otsesaade on eetris viiel korral läbi kogu päeva ning kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat” kell 21.20.
Tänavu ühineb “Jõulutunneliga” ka ETV+. Saade “Svet roždestva” ning on otse-eetris 25. detsembril kell 20.10-21.10. ETV+ heategevusprogrammi juhib Julia Kalenda.
“Jõulutunneli” saatejuhid Liisu Lass ja Urmas Vaino kutsuvad otsesaatesse külalisi, et rääkida heategevusest ja aasta õnnestumistest, aga ka vähi ennetamise olulisusest.
Muusikat teevad Estonian Voices, Lauri Liiv bigbändiga, Karl-Erik Taukar, Liis Lemsalu, Tanel Padar, Ivo Linna, Maria Listra, Ott Lepland, Würfel ja palju teised.
Annetustelefonid on avatud alates 6. detsembrist 6. jaanuari südaööni.
Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad EMT, Elion, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Kuna eelmisel aastal soovisid mitmed ettevõtjad “Jõulutunneli” heaks annetada, siis tänavu on see võimalik. Annetuse saab kanda MTÜ Eesti Vähiliit kontole EE562200221025774174, märksõnaks “jõulutunnel”.
Eelmisel aastal kogus “Jõulutunnel” Lastekaitse Liidule 144 895 eurot ning selle eest toetati vähekindlustatud perede laste huviharidust. See toetus jõudis rohkem kui 700 pereni.
“Jõulutunnel”, mis on igal aastal aidanud tuhandeid abivajajaid, on  eetris juba 16. korda.
Silver Kuusik

Eesti Pillifond loob eesti interpreetidele võimaluse vääriliseks eneseteostuseks

ERSO kontsertmeister pillifondi loomisüritusel.
ERSO kontsertmeister pillifondi loomisüritusel.

7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi 1-4 instrumenti aastas, mis antakse interpreedile rendile kuni viieks aastaks. Fondi algkapital on 200 000 eurot.

Pillifondi asutajaliige, dirigent maestro Paavo Järvi sõnul on loodud pillifond on väga vajalik

Pillifondi nõukogu esimees Eri Klas.
Pillifondi nõukogu esimees Eri Klas.

ja väärt mõte. „See on missioonitundega investeering, mis aitab eesti kultuuri, eesti noori ja eesti muusikat. Ma olen väga tänulik kõikidele inimestele, kes sellest aru saavad ja seda toetavad. Olen väga õnnelik, et ma saan selle organisatsiooni sünni juures olla ja sellele kasulik olla“, sõnas maestro Järvi.

SA Eesti Pillifond võimaldab Eesti tippvormis olevatel interpreetidel lepinguliselt kasutada kõrge väärtusega või ajaloolise tähtsusega fondile soetatud muusikainstrumente, mis tõstab Eesti muusikutel konkurentsivõimet rahvusvahelisel areenil.

Vastselt asutatud Eesti Pillifondi juhatuse liige Marje Lohuaru toonitas, et pillifondi fookuses on eelkõige ajaloolise tähtsuse ja kõrge väärtusega muusikainstrumentide, eelkõige 18.-20. sajandi keelpillide soetamine, maksumusega alates 50 000 eurost. „Esialgu on eesmärk soetada 1-4 keelpilli aastas. Pillide ostuotsused langetab fondi pillide soetamise ekspertkogu, kuhu on kaasatud rahvusvaheline ekspertiis. Konkureerida pilli lepingulisele kasutamisele võivad kõik Eesti interpreedid, otsused langetab Eesti Pillifondi juurde loodav pillide väljastamise ekspertkomisjon“, selgitas Lohuaru.

Juko-Mart Kõlar

Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Toidupank_logoToidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel 11. ja 12. detsembril kas vabatahtlikuna või astudes neil päevil läbi vähemalt ühest aktsioonis osalevast 37st kauplusest ja annetades kogumiskärudesse kauem säilivat toidukaupa. Heategu kas annetatud toidu või isikliku aja näol toob jõulurõõmu paljudele, ennekõike aga andjale endale.

Need, kes ei saa tulla appi vabatahtlikuna, kuid on valmis Toidupanga tööd püsivalt toetama, saavad seda teha annetuskeskkonna www.armastanaidata.ee kaudu. Ühekordse annetuse saab teha helistades annetustelefonidele:

900 9005 – annetad 2 eurot
900 9010 – annetad 8 eurot

Kõik, kes on valmis vabatahtlikuna 11. ja 12. detsembril toidukogumisaktsioonis kaasa lööma, saavad end juba praegu registreerida veebilehel osale.toidupank.ee registreerumisvorm sisaldab kõiki kauplusi ja täpseid vahetuste aegu.

Heategusaks kolmeks tunniks ootavad toidupangad omale appi aktiivseid inimesi, ettevõtteid ja sõpruskondi. Töö toimub üldjuhul kolmetunnistes vahetustes: kella 12 15 ja 1518, kuid on ka erandlikke kauplusi, kus vabatahtlikud kas alustavad varem või lõpetavad hiljem.

Meeskondade suurused on kaupluseti erinevad: 3-10 inimest. Vabatahtlikud jagavad infot ning aitavad kokku koguda annetatud toidukauba, mis jõuab järgnevate nädalate jooksul piirkondliku toidupanga kaudu kohalike vaesuses elavate peredeni.

Loe edasi: Toidupangad kutsuvad osalema toidukogumispäevadel
11. ja 12. detsembril

Heategevusjooksjad kogusid haruldase haigusega Kellile 2500 eurot

Heategevusjooks.
Heategevusjooks.

Tänavu kevadel kaheksa harrastussportlase poolt ellu kutsutud heategevusprojekt “Heategevusjooks 2015” tõi SA TÜ Kliinikumi Lastefondile 2503 euro suuruse annetuse, mis suunatakse haruldase Otahara sündroomiga viieaastase Kelli toetamisse.

Aktsiooni raames läbisid kaheksa noort jooksuhuvilist Selveri linnajooksu sarja samal ajal pisikesele Kellile annetusi kogudes ja tema abistamise sõnumit levitades. Lisaks rahakogumisele sooviti algatusega juhtida avalikkuse tähelepanu haruldaste haigustega lastele ning nende vajadustele. Kui projekti esialgseks eesmärgiks seati oma sõpruskonna, sponsorite ja heade annetajate abil koguda Kelli toetuseks jooksuseltskonna poolt linnajooksudel läbitud kilometraažiga võrdväärne annetussumma ehk ligi 900 eurot, siis tegelikult suudeti seda eesmärki peaaegu kolmekordselt ületada.

Heategevusjooksu üks ellukutsujatest Siim Schvede peab aktsiooni igati õnnestunuks: “Seda tõestab ehedalt ka see, et suutsime koguda üle 2500 euro, mis on väga suur summa. Loodame väga, et kogutud rahast on Kellile abi.”

Kellil on diagnoositud üliharuldane Otahara sündroom ning talle määratud sellest tulenevalt sügav puue. Tüdrukul ilmnesid pärast sündi neelamisraskused, kaaluiive probleemid ja motoorikahäired. Oma haigusest tingituna Kelli ei istu, seisa, kõnni ega räägi, on hapnikusõltuvuses ning vajab iga päev eritoitu ja toidupaksendit. Lisaks tuleb lapse haiguse tõttu Kelli perel 4-5 korda nädalas sõita 25km kaugusel asuvasse Pärnu haiglasse taastusravisse ning käia tütrega pidevalt Tartus neuroloogi ja kopsuarsti juures. Lastefond on Kelli perekonda toetanud lapsele ravimite ostmisel, transpordikulude katmisel ning mitmete abivahendite soetamisel alates 2013. aasta sügisest.

Projektis osalesid harrastussportlased vanuses 19-33 eluaastat, kelle seas oli nii tudengeid kui tööinimesi ning nii mehi kui naisi, keda kõiki ühendab kirg spordi, eriti jooksmise vastu.

Analoogset projekti mõne heategevusorganisatsiooni toetamiseks plaanitakse korrata ka järgmisel või ülejärgmisel aastal.

Tartu ülikooli lastefond tuli juubeli puhul välja õnnitluskaartide sarjaga

kaardi+näidisNovembris saab SA TÜ Kliinikumi Lastefond 15aastaseks. Tähtpäeva puhul anti välja oma maskoti Mõmmiku õnnitluskaartide sari, mille müügitulu läheb sügava ja raske puudega laste toetuseks.

Heategevuslikke õnnitluskaarte kaunistavad vabatahtlik Kadi Steinburgi maalitud pildid Mõmmikust ning need sobivad kinkimiseks erinevate tähtpäevade puhul. Eraldi sari on ka jõulukaartidest.

Kaardi tükihind on 1-2 eurot ning neid saab soetada lastefondi kodulehelt www.lastefond.ee/meened ning Veeriku ja Annelinna kauplustest Jardin Lilled Tartus.

Kogu kaartide müügitulu suunatakse sügava ja raske puudega laste toetuseks, millest saab lähemalt lugeda lastefondi kodulehelt: http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/kaimasolevad-toetusprojektid/toetame-sugava-ja-raske-puudega-lapsi/.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv kutsub kõiki häid inimesi üles heategevuslike õnnitluskaartidega oma lähedasi rõõmustama ja seeläbi heategu tegema.

“Need kaardid on suurepärane võimalus Mõmmiku abil kallitele inimestele häid soove edastada ja samas ka raskelt haigete laste ravile kaasa aidata,” ütles Liiv. 

Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

14. novembril algusega kell 20 toimub Tartu Jazzklubis heategevuskontsert “Lastefondiga laste heaks”, kus esinevad Margus Vaher, “Eesti otsib superstaari” 6. hooaja finalist Annabel Guitar ning DJ Liisi Voolaid. 10-eurose pileti hinnast läheb 7 eurot annetusena laste ravitingimuste parandamiseks.

Samal päeval tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond enda 15. sünnipäeva. Oma tegevusaastate jooksul on fond annetajate toel aidanud sadu raskelt haigeid lapsi ning teinud palju heategusid. Just seetõttu otsustaski Margus Vaher fondile appi tulla ning heategevuskontserdil esineda. Tema sõnul on Lastefond oma sümpaatsete tegemistega talle ammu silma jäänud ning ta on rõõmus, et saab musitseerimisega fondi töösse oma panuse anda.

Loe edasi: Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab geneetilise hambaanomaaliaga 17-aastase Estelle kulukat ravi, aidates tasuda puuduva 12 jäävhamba asemele paigaldatavate implantaatide eest.

Estellel on diagnoositud haruldane geeniviga nimega oligodontia, mille puhul puuduvad inimesel enam kui kuue jäävhamba alged, Estelle puhul kaheteistkümne. Esteetilisuse aspekti kõrval on tütarlapse hambumuse probleem pigem funktsionaalne, sest olemasolevatel hammastel lasub ülekoormus.

Estelle ema sõnul põhjustab valest hambumusest tingitud koormus tütrele ka lõualuu valulikkust.

“Kuna Estelle ei saa valehambumuse tõttu kasutada toidu peenestamiseks purihambaid, millel on toidu mälumisel tegelikult kõige suurem tähtsus, tuleb tal seda teha teiste hammastega. See aga annab lõualuule vale koormuse ning ta on sunnitud valulikkuse tõttu tihtipeale söömise katkestama,” selgitab ta.

Tütarlaps on alates 2010. aastast saanud ortodontilist ravi, mis on küll vähendanud lõualuu valulikkust, kuid kogu probleemi lahendamiseks tuleb tal kaheksa piimahammast asendada implantaatidega. Sealjuures tuleb enne lahendada luu kasvatamise meetodil kaasasündinud luudefekt lõualuul, et implantaatide paigaldamine võimalik oleks.

Estelle raviarstid dr Alon Rass ja dr Kristiina Viltsin toonitavad, et kui sellise haigusega laps ei saa vajalikku ravi, jääb tema näo alumine kolmandik normaalselt väljaarenemata, see süvendab funktsionaalset probleemi.

Loe edasi: Geenirikke tõttu jäävhammasteta tüdruk saab lastefondi toel implantaadid

Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

jaakarule uus koduJuba pikemat aega on murepunktiks olnud teadmine, et Tallinna Loomaaia jääkarudel on oma ruumides kitsas ja et need inimesed, kes põhjameredele ei pääse, saaksid ka edaspidi neid ilusaid loomi näha, on valgekarvalistele hiidmõmmikutele uut kodu vaja. Seepärast korraldavad jääkarude abistamise initsiaatorid koos kunstirestoraniga Art Priori 18. novembril õhtusöögi jääkarude toetuseks, et antud probleemi tõsidust taas päevavalgele tuua.

Üritus on tutvustava iseloomuga

Projekti eestvedaja Veronika Padar ütleb, et õhtusöögil tahetakse Eestimaa inimestele tutvustada võimalusi uue polaariumi rajamise toetamiseks, panna neid kaasa mõtlema, eelkõige aga tahetakse ühiskonda loomaaia jääkarude probleemist laiemalt teavitada. Tuntud skulptor Tauno Kangro valmistab ürituseks jaoks ka jääkaruskulptuuri, mis müüakse maha enampakkumisel, raha läheb mõistagi polaariumi rajamise tarvis. Õhtul esineb ja tundud  meteoroloog, polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo.

Jääkarude uue kodu makett.
Jääkarude uue kodu makett.

Ootame kokkutulnutelt projekti edukaks realiseerimiseks häid ideid ja nõuandeid.

Projekt “Jääkaru uus kodu” sai alguse septembris 2012. aastal eraisikute initsiatiivil ning läbi viidi mitmeid üritusi, meediakajastusi ja kampaaniaid. Annetusrahadega õnnestus koostada eelprojekt, kus abiks olid Innopolise arhitektid. Tänaseks päevaks on projekti algatajatel valminud polaariumist ka makett, mida tutvustati ka sellel suvel Kaubandustööstuskoja üritusel. Korduvalt on pöördutud abi saamiseks ka Euroopa Liidu fondide poole, kuid paraku ei ole leitud seda õiget meedet, mis vastaks antud projekti kriteeriumitele.

Loe edasi: Kunstirestoran Art Priori kutsub jääkarusid toetavale õhtusöögile

Heategevuskampaania toob invatakso päev-päevalt abivajajatele lähemale

Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee
Põlvamaa mees Ants Väärsi on kolm aastat abivajajaid oma invataksoga arstide vahet sõidutanud. Foto: nuusi.ee

Oktoobri keskel algatas portaal GoodNews heategevuskampaania “Aitame Antsul aidata”, mille sisuks on annetuste kogumisele kaasaaitamine, et Põlvamaal elav Ants Väärsi saaks soetada uue invatakso. Autot on vaja selleks, et mitut haigust läbi põdenud ning teisi aidata sooviv mees saaks jätkuvalt haigeid inimesi arsti juurde ja koju tagasi sõidutada, kuna tema senised transpordivahendid kipuvad väsima.

Ants Väärsi ise kinnitab, et asjad on hakanud liikuma, sest tema algatus on kajastamist leidnud paljudes väljaannetes. Konkreetsetest summadest ta veel rääkida ei saa, sest helistamisega annetatava toetuse suurus selgub operaatorfirmade kokkuvõtetest. OÜ Antsu Takso arveldusarvetele on head inimesed üle kandnud mitmes suuruses summasid.

Ants Väärsi toetuskampaania eesmärgiks on aidatal tal osta uus või hästi säilinud invasõiduk, mille hind võib uuest peast olla umbes 40 000 eurot. Samas teab Ants, et Haapsalu taastusravikeskus sai Taanist kasutatud, kuid igati ontliku invasõiduki ka poole väiksema summa eest, kuid see eeldab sellise auto leidmist, mida ei peaks kohe remontima hakkama. Senised mehe tööautod on sedavõrd amortiseerunud, et kogu raha läheb kütuse ja remondi peale. Siinkohal meeldetuletuseks, et Ants Väärsi, kes on läbi põdenud infarkti ja tagasi tõrjunud vähi ning soovib olla teistele abivajajatele toeks, elab ise oma pensionist.

Antsu saab aidata järgmiselt: helistades 900 6677, annetad 10 eurot ja OÜ Antsu Taksoarveldusarvele EE611010220241726227 saab annetada enda jaoks sobiva summa.

Monika Kuzmina

 

Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Sindi Naisliit tähistas täna koostöös linna seltsimaja ja sotsiaaltöökeskusega eakate päeva, mis ühildati lasteaia kaasalöömisel muusikapäevaga.

Eakad ülekaalus

Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast Foto Marko Šorin
Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast. Foto: Marko Šorin

Esmalt kuulutati rahvusvaheline eakate päev välja ÜRO Peaassamblee poolt 1990. aastal. Maailma rahvastiku ealises koosseisus toimub pidev muutumine ja praegu elab üks kümnest inimesest vanuses 60 või eakamana, aga tulevikku vaatavatel hinnangutel on juba lähema 35 aasta pärast esimest korda inimkonna ajaloos üle 60-aastaseid lastest rohkem. Käesoleva aasta eakate päeva teemaks valiti jätkuv areng ja eakate kaasatus linnakeskkonnas.

Eakate päev ühendati muusikapäevaga

Sindi naisliit otsustas päevast võtta maksimaalse ja pöörata erilist tähelepanu ka muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevases elus just nõnda nagu omaaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin seda mõtles, kui ta 1975. a algatas üleilmse muusikapäeva tähistamise. Lisaks eakate päevale on 1. oktoober ka muusikapäev. Naisliit kutsus oma poolesajale külalisele esinema Sindi lasteaia suure mudilaspere.

Loe edasi: Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Kevadjooksjad kogusid Vinni perekodu lastele 1500 eurot

Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva
Heategevustšeki üleandmine. Foto: Ain Liiva

 Laupäeval, 16. mail Rakveres MTÜ Rakvere Maraton eestvõttel toimunud viie kilomeetri pikkune heategevuslik kevadjooks kogus Vinni Perekodu lastele sporditarvikute soetamiseks ja laste suviste ekskursioonide rahastamiseks 1500 eurot.

Võistluse peasekretäri Riina Ignatovi ütlusel tegi tänavu Vinni perekodu lastele head ligi 200 särasilmset liikumise sõpra. “Suur tänu kõigile, kes kaasa lõid, nii noored, kui vanad. Ülla eesmärgi nimel saab teha suuri asju. Suur-suur aitäh kõigile,” sõnas võistluse peasekretär Riina Ignatov.

Läinud aastal kogunes samalaadse rattaööga 3635 eurot, mis läks Virumaa naiste tugikeskusele. Siis tuli rajale 706 ratturit. Veel enne seda toetati heategevusliku liikumisüritusega Rakvere Lille kooli vaimupuudega lapsi 3000 euroga. Lisaks on sama vabaühendus toetanud ViKe kergejõustikuklubi andekaid noori, paljulapselisi peresid Lääne-Virumaal ja teisi häid algatusi.

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard
Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Rootslased kingivad Pärnumaa vähekindlustatud peredele jalgrattaid

Koostöös MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse, MTÜ Helma lastetoa ja Pärnu sõpruslinna Oskarshamni industriaalkooliga kingiti täna Sindi vähekindlustatud peredesse 8 jalgratast.

Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha Foto Urmas Saard
Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha. Foto: Urmas Saard

Pärnu Shalomi juhataja Anne Aas rääkis, et nende ühingul toimib juba mitmendat aastat väga hea koostöö Sindis tegutseva MTÜ Helma lastetoaga, mida juhib Helga Mitt. Möödunud aastal eraldati ühingu vahendusel Sindile 2 jalgratast. Täna jagati Helga valikul välja 8 ja lähipäevil saab Sindis veel keegi ühe ratta. „Viimase ratta saaja otsustas täna nõu pidanud Sindi Noortevolikogu algatusgrupp,“ ütles Anne, kes oli esmakordselt nende noortega kohtunud 1. mail Sindi laadal. „Vastasin noorte poolt koostatud küsimustele ja pean nende aktiivsust kiiduväärseks. Loodan edaspidigi heale koostööle noortevolikoguga,“ jagas Anne tunnustavaid sõnu hakkajate noorte aadressil. Helga rääkis, et vähekindlustatud peredega kohtumiseks leidis ta hea võimaluse kevadpühal peetud laadal, kus liikus korraga väga palju tuttavat rahvast ja nii sai eelnevalt kokkulepitud nendega, kellel näis abi kõige vajalikum.

Loe edasi: Rootslased kingivad Pärnumaa vähekindlustatud peredele jalgrattaid

Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas Rägavere vallavalitsuse pilootprojekti “Lapsed tagasi koju”, mille raames võimaldati ajutiselt vanemlikest õigustest ilma jäänud lapsevanematele tugi- ja nõustamisteenuseid, et perest eraldatud lapsed koju tuua.

Eelkooliealised lapsed paigutati 2014. aasta juulis ajutiselt asenduskodusse vanemate alkoholiprobleemi ning puudulike sotsiaalsete oskuste tõttu. Peale seda tegid vanemad elus pöörde: alustasid alkoholisõltuvuse ravi ja käisid fondi toel perenõustamisel, et õppida suhtlema omavahel ja lastega, toime tulema ilma alkoholita ning vastutust võtma laste tuleviku ees. Lisaks asuti tööle ja hangiti perele suurem korter – eesmärgiks oli lapsed koju tagasi tuua.

“Uurides kolleegide käest, kui palju on teistes valdades peresid, kes soovivad oma lapsi asenduskodust tagasi, selgus, et valdavalt ei taheta. Minu kogemus kõnealuse perega aga näitab, et neid leidub,” räägib Rägavere valla sotsiaaltöötaja Kersti Suun-Deket. “Kuid nad vajavad oskusi, kuidas hakkama saada ning ennetada ja lahendada nii omavahelisi kui lastega seotud probleeme.”

Erinevalt Põhjamaadest ei ole Eestis veel üle-eestilisi spetsiaalseid positiivse vanemluse programme. Suun-Deket lisab, et sotsiaalministeerium on kaks seesugust koolitusprogrammi küll juba sisse ostnud, kuid need lähevad käiku kõige varem tuleval sügisel. Perel polnud aga nii palju aega, sest kohus laste hooldusõiguse üle toimus aprilli alguses.

Loe edasi: Lastefondi toetusel aitas vald asenduskodusse sattunud lastel koju naasta

Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

JK Tammeka naiskond. Lastefond

Aprilli alguses alustas JK Tammeka naiskond oma tänavust kodumängude hooaega, mille raames tehakse annetuste kogumise eesmärgil koostööd ka SA TÜK Lastefondiga.

Naiskond toetab Lastefondi reklaamiga oma võistlussärkidel ning võimalusega koguda annetusi nende kodumängudel Tartu Tamme staadionil. Koostöö eesmärgiks on rahastada Lastefondi tänavuaastast põhikampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodu lastele terapeutilise toe võimaldamisele.

“Asenduskodude teraapiaprojekt on meile südamelähedane, sest nii Tammeka mees- kui naiskond on külastanud asenduskodusid, et koos palli mängida ja üle anda sportlikke kingitusi. Tammeka on ühtlasi Tartu suurimaid noorteklubisid, mistõttu on noorte heaolu meile keskne teema,” põhjendab toetatava projekti valikut JK Tammeka tegevjuht Kalle Paas.

Paasi sõnul ongi naiskond heategevusega tegelenud eri viisidel juba varem, Lastefondini jõuti aga tänu talvel läbi viidud Stardipaik.ee ühisrahastusplatvormi kampaaniale, millega koguti annetusi uute võistlusvormide ostmiseks, kuna naiste vanad särgid ja püksid olid kulunud ja katki.

Loe edasi: Jalgpallikool Tammeka naiskond aitab Lastefondil head teha

Lastefond toetab soolehaigust põdeva 10-aastase Arturi ravi

10aastane Artur.
10aastane Artur.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada soolehaiguse ja kroonilise neerupuudulikkusega 10-aastasele Ida-Virumaa poisile inhalatsiooniaparaadi ning tasuda igakuiselt tema ravimite ja raviasutusse transpordi eest.

Arturil on diagnoositud soolehaigus nimega Hirschsprungi tõbi, mistõttu on pärast korduvaid operatsioone tema jämesool kogu ulatuses eemaldatud. Lisaks põeb poiss kroonilist neerupuudulikkust, mille tagajärjel on talle siirdatud uus neer ning ta peab saama dialüüsravi. Haiguste tõttu vajab Artur kord kuus haiglaravi ning kuna tema koduhaiglas kõiki vajalikke analüüse ei tehta, tuleb tal sageli sõita selleks Tartusse. Perel aga puudub oma transport, mistõttu tuleb haiglasse sõiduks tellida auto vallast. Seda aga ei saa teha igas olukorras, eriti erakorralistel juhtudel.

“Valla poolt pakutud transporditeenus ei lahenda meie olukorda, sest kui Arturi seisund halveneb järsult ning kohapeal tehtud analüüsid on väga korrast ära, siis on tarvis kohe ja kiiresti Tartusse haiglasse jõuda. Vald pakub transpordiks autot aga vaid ettetellimisega ning teatud kindlatel päevadel,” räägib lapse ema. Kahjuks ei sobi lapse sõidutamiseks ka ühistransport, sest immuunsuse allasurutuse tõttu on poiss väga vastuvõtlik infektsioonidele.

Artur peab neerupuudulikkuse tõttu tarvitama igapäevaselt ka kallihinnalisi ravimeid, mida haigekassa 100%-liselt ei kompenseeri. Mitmeid ravimeid tuleb tal manustada inhalatsiooniaparaadiga.

Lastefond toetab Arturit alates 2014. aasta septembrist ning otsustas seda jätkata kuni 2015. aasta augustini kompenseerides poisi ravimi- ning raviasutusse sõitmise kulud kokku 200 euro ulatuses ühes kuus. Lisaks aitab fond soetada lapsele 76 eurot maksva inhalatsiooniaparaadi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

Tartus avatakse heategevuskampaania “Anname au!”

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.30 toimub Tartu Raekoja platsil heategevuskampaania “Anname au!” avaüritus. Esineb Kaitseliidu Majakoor, naiskodukaitsjad tutvustavad ja müüvad sinilille rinnamärke.

Sinilillemärk tähistab tänu ja tunnustust Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele ning nende lähedastele. Igal kevadel viib Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing läbi heategevuskampaaniat “Anname au!”, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki veteranide ning nende lähedaste toetuseks.

Allikas: Naiskodukaitse Tartu ringkond

Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

mondo2015. aasta esimesel koolipäeval alustas õppimist sada noort keenialast, kelle õpingutele aitavad kaasa eestlaste tehtud annetused. Lääne-Aafrikas asuvas Ghanas jätkas eestlaste toel kooliteed 140 põhikooli õpilast.

Eestlased on saanud MTÜ Mondo kaudu noorte aafriklaste haridusesse panustada juba alates 2009. aastast. Kui esimesel aastal astus eestlaste abiga kooli mõnikümmend õpilast, siis tänaseks on see kasvanud juba 240 lapseni. Kogutav toetus on vaid 40 eurot lapse kohta, kuid sellest jätkub lisaks õppemaksu tasumisele ka kohustusliku koolivormi ning esmatähtsate õppevahendite jaoks.

“See, mis meie jaoks siin on üsna väike summa, aitab aga ühel noorel inimesel astuda suure sammu oma haridusteel edasi ning tänu sellele ka vaesusest eemale” ütles MTÜ Mondo toetusprogrammi juht Riina Kuusik-Rajasaar.

MTÜ Mondo toetusprogramm on suunatud nendele noortele, kes on jäänud kas orbudeks või kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel jäänud tööta. Noored pärinevad väga vaestest perekondadest ning pahatihti sõltuvad vanematest õdedest-vendadest, kelle abiga koolimakse tasutakse. Õed-vennad maksavad selle eest aga omaenda hariduse hinnaga.

Peale 240 koolitoetust saava põhikooliõpilase pälvisid sel aastal väljapaistvate õppetulemuste eest MTÜ Mondo Tarkusefondi stipendiumi ka 37 gümnaasiumiõpilast Keenias ja Ghanas. Tarkusefond aitab oma unistused teoks teha headel õppuritel, kes soovivad jätkata kooliharidust kesk- või kutsekoolis. Loe edasi: Eestlaste toel käivad koolis
enam kui 250 noort ghanalast ja keenialast

Lastefond kutsub kampaaniaga “Ulata sõbrakäsi!” sõlmima püsiannetust kõige südamelähedasemale abivajajale

ulata_sobrakasi_puuVeebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.

Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.

Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.

Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.

Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.

Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht