Fotogalerii
Jahe aastaaeg sügis on eriti selgelt väljendunud parasvöötmes. 22. septembril kuulutatakse Jõgeva valla sügiskeskuseks Palamuse. Niiöelda kultuuripealinna tunnusmeene annavad üle suvekeskuse Kuremaa esindajad. Paikkonna sügisepealinna tervitab oma kõnes Jõgeva abivallavanem Angela Saksing.
Loe edasi: JÕGEVAMAA ÜTLEB SÜGISELE TERE!
Rõuge vallavalitsus jätkab endiselt üleskutsega “Varbad vees 2021”, millega kutsutakse avastama vallas asuvaid avalikke ujumiskohti, neid pildistama ja postitama Facebooki kampaaniapostituse alla.
Loe edasi: RÕUGES KUTSUTAKSE AVASTAMA VALLA AVALIKKE UJUMISKOHTIFotod
„Tulge ometi Kuremaale vaatama ja pildistama. Meie koduküla kuulutatakse varsti Jõgeva valla suvekeskuseks,” ütles mitmekülgselt tegus ja erudeeritud kuremaalane Ene Raudkats.
Loe edasi: KUREMAA RAHVAS ON HOOLIV JA ILU LOOVFotogalerii
Suvistepühad on sobiv rahvakalendri tähtpäev looduse nautimiseks, iseendasse vaatamiseks ja mõtlemiseks usule religiooni erinevates avaldusvormides. Nii sai tehtud väike ringkäik Jõgeval ja selle ümbruses ja iseäranis tähelepanu pööratud suvistepühadega seotud tähtsamale puule kasele.
Loe edasi: SUVISTEPÜHA LOODUSMEELEOLUD JÕGEVA KANDISEesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!
Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.
Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.
Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).
Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.
Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees
Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab 31. oktoobrini ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Täpsema info leiab siit.
Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noortele mõeldud rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31.10.2015 ning võitjaid autasustatakse 29.11. 2015Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.
Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja
unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.
Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate
aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus
10. oktoobril kell 16 avatakse Viljandi muuseumis näitus kirikusümbolitest “Igaviku märgid – sümbolitesse talletatud tarkus”.
Näituse idee autori, koostaja ja projektijuhi Hedi Vilumaa sõnul leiavad näitusel fotode ja eksponaatide abil kajastamist erinevad sümbolid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkonna paljudest kirikutest. Viljandimaa kirikutes leidub hulgaliselt vanemaid või uuemaid kiriklikke sümboleid – kukk või rist kirikutornis, kala ja silm, viinamarjad, lammas või härg.
Enamik kunstilise ja ajaloolise väärtusega ehitisi, aga ka tänaseks juba muinsuskaitsealust vara, tekstiile ja muid kirikutes kasutatavaid esemeid on läbi aegade kaunistatud kindlate märkide ja sümbolitega. Miks nii ja mida need tähendavad?
Väljapanek on suunatud erinevatele vanuserühmadele asjaarmastajatest professionaalideni, samuti koolidele ajaloo-, kodu- ja kultuuriloo ning usundiõpetuse õppekäikudeks. Koolidel on kokkuleppel näituse koostajaga võimalik tellida vastavaid loenguid ja muuseumitunde.
Näitust saab külastada kuni 23. novembrini T-L kell 10-17.
Setomaa muuseumid kutsuvad setosid ja setomaalasi üles muuseumidele saatma fotosid tööd tegevatest inimestest.
Värskas, Saatses ja Obinitsas asuvatele muuseumidele võib saata oma kodustest fotokogudest pärit töötegijate fotosid nii suurtest kui väikestest, naistest kui meestest, toimetamas põllul või metsas, koolis või kohvikus. Saata võib fotosid, mis tehtud nii aastakümneid tagasi kui ka pildistatud tänasel päeval. Oodatud on nii must-valged kui värvilised pildid, saadetuna nii fotopaberil kui ka digitaalsena arvuti kaudu. Kui on soov jätta foto alles perekonnaalbumisse, siis on muuseumides võimalik ka fotode digiteerimine. Ainsaks eeltingimuseks on, et fotod peaksid olema Setomaaga seotud.
Kogumisaktsiooni eesmärk on suurendada igapäevase töötegemisega seotud fotode osakaalu Setomaa muuseumide kogudes.
“Setomaal on alati palju tööd tehtud ning elatis pole kergelt kätte tulnud, nii ka tänasel päeval. Seetõttu soovime selle kogumisaktsiooniga eelkõige väärtustada tööinimest ning töö tegemist” sõnas kogumisaktsiooni idee autor Seto Talumuuseumi varahoidja Tiiu Kunst.
Saadetavate fotode väärtust tõstab veelgi, kui saatja kontaktandmetele lisatakse foto tegemise aeg ning fotograaf, kirjeldatakse fotol olevaid isikuid ning tehtavat tööd või seondub fotoga mõni konkreetne lugu.
Huvitavamatele fotodele on auhinnad. Setomaa muuseumide fotode kogumisaktsioon kestab 2013. aasta lõpuni. Järgmisel aastal valmib kogutu põhjal näitus.
Setomaa muuseumide kontaktisikud:
Seto Talumuuseum: Tiiu Kunst tiiukunst@gmail.com tel. 56566898
Saatse Seto Muuseum: Tea Korela saatse@setomuuseum.ee tel. 53421428
Obinitsa Muuseum: Eve Ellermäe muuseum@meremae.ee tel.5242080
Setomaa muuseumide postiaadressid:
Seto Talumuuseum: Pikk 56, 64001 Värska, Värska vald, Põlva maakond
Saatse Seto Muuseum: Saatse küla 64037, Värska vald, Põlva maakond
Obinitsa Muuseum: Obinitsa küla 65301, Meremäe vald, Võru maakond
Kui kellelgi on huvitavaid vanu fotosid Sänna piirkonna elu-olust või Sänna mõisast, siis palume neid jagada, et hiljem mõisa seinu ehtida ajaloolise fotonäitusega. Näituse üheks fookuseks on inimesed ning teiseks keskendume keskkonnale, kus need inimesed on kasvanud ja oma elupäevi veetnud. Eriti oodatud on fotod Sänna mõisast, millest ei ole kuigi palju ajaloolisi fotosid säilinud. Fotod skanneerime sisse ning tagastame koheselt.
Kontakt: Hendrik, tel 555 889 27.
13. veebruaril kell 11-12 on Maamajanduse Infokeskuse klaasgaleriis fotonäituse “Euroopa maaelu piltides” pidulik avamine. Toimub Euroopa maaelu arengu võrgustiku fotokonkursi parimate piltide esmaesitus Eestis. Rohkem infot näituse kohta www.maainfo.ee/index.php
Külaprojektide näitusega saab 13.-22. veebruarini 2013 tutvuda Raplas, Rapla Keskraamatukogus. Maaeluvõrgustiku näituste kohta rohkem infot www.maainfo.ee/index.php
Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.
30.novembril lõppes Rõuge rahvamaja korraldatud fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”. Konkursile laekus 41 tööd kaheksateistkümnelt autorilt. Fotosid hindas zürii koosseisus Jüri Kuusk, Karin Rauba, Martin Mark ja toimus ka publiku hääletus Rõuge valla facebooki-lehel. Enim hääli publikult ja zürii kõrgeima hinnangu pälvis töö “Rääkiv vaikus” (autor Erik Peinar). Tunnustuse leidsid veel nooremast vanusegrupist “Jänes põõsas” (Keili Helekivi) ja “Rõuge võrgus” (Sandra Eowyn Karu) ning vanemast vanusegrupist “Rõuge Kaussjärv” (Maidu Kõoleht), “Sügav kuldne” (Erik Peinar) ja “Enne lõppu” (Taavi Karu).
Fotokonkursi “Ruutmeeter Rõuget” parimate tööde autorite tunnustamine toimub Rõuge rahvamaja aastalõpupeol reedel 28.detsembril kell 19.30.
Fotodesse talletatud talvise lumevalguse ja kevadise tärkamise emotsioone kaunist Rõugest oodatakse fotokonkursi teises osas, mis kestab 01.jaanuarist kuni 30.aprillini 2013.a.
Lisainfo ja kontakt: riina@rauge.ee
Kolm talvevaadet
Tervitame teid, Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa elanikud, esimese talvenädala puhul! Loodame, et see tuleb ilus ja lõbus. Sest mitte ükski muu aastaaeg ei too meile nii palju eredaid ja kogu maad liitvaid pühi ning ka muljeid. Aga sel korral saame me tänu “Kaasmaalaste” projektile näha talve kolme maakonna elanike silmade läbi. Loome tema kolmemõõtmelise portree! Meil on selle juures abiks konkurss “Eesti talvepühad”.
Projektis ühendavad meid muidugi sõprussuhted, kuid ikkagi on huvitav teada, millises maakonnas toimuvad kõige paremad talvised peod, kus elavad kõige andekamad ja edukamad fotoamatöörid.
Niisiis, kallid lugejad, ootame teie pilte teemal “Talvepeod Eestis”. Need peavad olema teie oma pildid, hea kvaliteediga, tehtud teie maakonnas pidude ajal.
Oma tööd saatke aadressil svetlana@prospekt.ee. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 28. jaanuar 2013.
Võistlusele saadetud pilte saab näha ajalehtede Võrumaa teataja, Vooremaa ja Viru prospekt veebilehtedel, aga võidutööd ilmuvad ka ajalehtedes.
Kolme parema töö autorid saavad auhinnaks meene.
Fotograaf Toomas Volmer (fotol) alustas Eesti lähiajaloo olulisemaid sündmusi kajastavate piltide avaldamist Facebooki lehel “Eesti elu pildis”. Esimesel postitusel naeratavad Rahvarinde I kongressi lõpuhetkedel kõrvuti Edgar Savisaar ja Marju Lauristin.
“Eesti lähiajalugu on olnud äärmiselt põnev ja kiire muutuste aeg. Taasiseseisvumise ajal ja ka hiljem on mul pressifotograafina olnud võimalus jäädvustada väga paljusid Eesti elu olulisi sündmusi ja inimesi,” rääkis piltide autor Toomas Volmer. “Neid väärikaid hetki tasub meenutada.”
Enam kui 25 aasta pikkuse fotograafitöö tulemusena on Toomas Volmeri fotoarhiivi kogunenud märkimisväärne hulk väärtuslikku pildimaterjali, mida nüüd on plaanis pilt haaval avaldada Facebookis.
“Iga nädal avaldan uue pildi, mis on Eesti lähiajaloos mingil põhjusel märgilise tähtsusega. Esimeseks postituseks saigi kohe pilt, mis kujutab Marju Lauristini ja Edgar Savisaart kõrvuti – tõenäoliselt on see üks väheseid, kui mitte ainuke taoline pilt,” rääkis Volmer.
“Eesti elu pildis” on ühe fotoajakirjaniku nägemus elust Eestis. Avaldatavad pildid kujutavad Eesti lähiajaloost olulisi inimesi – nii portreedel kui ka sündmuste keerises – , sündmusi ja paiku.
Taust
Toomas Volmer (s. 1962) on Eesti fotograaf ja fotoajakirjanik. Ta on pildistanud näiteks Eesti Teadeteagentuuri (ETA), ajakirja Luup, Eesti Päevalehe, Ilta-Sanomate ja Helsingin Sanomate, aga ka paljude riigiasutuste ja eraettevõtete jaoks. Mitmel aastal on Toomas Volmer olnud Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ametlik fotograaf.
Eesti elu pildis – https://www.facebook.com/
Seoses vabaküla 480. aastapäevaga on selle aasta konkursi teemaks KOGUVA.
Pildid tuleks saata e-posti aadressidel mai@muhumuuseum.ee ja mai.meriste@gmail.com
Piltide saatmise tähtaeg on 1.september 2012, igalt osalejalt palutakse maksimaalselt 5 fotot.
Parimatest piltidest koostatakse sügisel näitus, võitja kuulutatakse välja näituse avamisel.
Eile paigaldati Mäekülla trükivärske Järvamaa turismikaart. Lähiajal saavad uue ilme ka Paide vallas Kükita grilli juures ja Ambla vallas Premiumi tankla parklas asuvad kaardid.
“Vanad Järvamaa kaardid vajasid hädasti uuendamist, sest need olid eestikeelsed ja väga vananenud infoga,” selgitas Järvamaa turismiinfokeskuse infokonsultant Piret Sihver.
Uuel kaardil on toodud välja objektid, mis ei tohiks ajas oluliselt muutuda või kaardilt lähiajal kaduda. Nii sise-kui välisturistid saavad ülevaate Järvamaa kirikutest, mõisatest, muuseumidest, teemaparkidest ja loodusimedest. Lisaks kirevale illustreerivale fotomaterjalile leiab kaardilt ka maakonna turismiinfo kontaktid ning hädaabinumbrid.
Sihveri sõnul olid kaartide asukohad juba eelnevalt hästi läbimõeldud, sest need olid paigutatud suurtesse teeäärsetesse parklatesse.
“Maanteeäärsed maakonna kaardid on huvi tekitamiseks,” märkis Piret Sihver. “Uuendatud kaart on kaetud rikkaliku fotomaterjaliga. Pilte sai valitud teadlikult rohkem, sest on ju teada fakt, et üks pilt räägib enda eest rohkem kui tuhat sõna,” lisas ta.
Maanteeäärsete Järvamaa turismiinfokaartide uuendamine on teoks saanud tänu Järva Maavalitsuse maakondlike arendustegevuste vahendite kaudu. Kaardid on valminud koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja KÜ Kujundusega.
Allikas: Järvamaa infoportaal
Vanad fotod on üks osa Ruhnu ajaloopärandist. Tagamaks nende säilimise ja võimaldamaks vaba ligipääsu otsustas selts aasta tagasi luua Ruhnu digitaalse fotopanga. Digikujule viidud fotomaterjalist on loodud avalikult ligipääsetav veebigalerii aadressil http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii.
Valminud fotogaleriid on plaanis jätkuvalt täiendada. Vähemalt aasta on saare avalikus blogis toimunud ka arutelu fotodele jäädvustatu üle. Mitme pildi kohta on saareelanikel oma lugu. Uus kalender sisaldabki osa neist fotodest.
Vaata galeriist, kes ja mida müüsid-pakkusid eile, 13. novembril Võru spordihallis esimesel Uma Meki suurlaadal.
