ehitus

Raplamaale tuleb Baltikumi moodsaim sigala

Raplamaal Raikkülas ehitatakse Luuka sigalat, millest peaks saama Baltimaade kõige moodsam notsula. Lähipäevil saavad valmis OÜle Raikküla Farmer kuuluva objekti välisehitised, kõik tööd loodetakse lõpetada jaanuaris.

Teist nii moodsa tehnoloogiaga sigalat Eestis ega kogu Baltikumis ei ole. Sõnnik jahutatakse põranda all maha, sest nii lendub vähem ammoniaaki ja haiseb vähem. Sõnnikuhoidla on pealt kaetud kruusaga. Oluliselt peaks sel moel paranema sigala mikrokliima ja ka ümbruskonna õhu kvaliteet. Sõnniku- ja maasoojus kasutatakse talvel ruumide kütteks ja läbi aasta tehnoloogilise vee saamiseks, sest nuumikud saavad vedelsööta. Farmi juhataja Tõnu Rahula sõnul on sigala selles osas, kus asuvad võõrdepõrsad sedavõrd soe (20 kraadi) ja puhas, et seal võiksid töötajad kas või sussidega käia.

Et sigala head ja vead päevavalgele tuleksid, alustatakse juba novembrikuus selle järkjärgulist käivitamist. Siis tuuakse sisse ka esimesed põrsad. Täisvõimsus loodetakse saavutatada märtsikuus. Sigala mahutab 7000 kärssnina, aga üle 6000 sea korraga sees ei ole. Alati on tühi üks osa pinnast, et seda pesta, desinfitseerida jne. ning sigala

Mäos avati Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm

Täna, 1. oktoobril avati Mäos Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm – Mäo möödasõit -, mille ehitus koos järelevalvega läks maksma ligi 493,4 miljonit krooni. 79% sellest rahast tuli Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

„Teedeehituslikus mõttes pole Mäo möödasõit mitte ainult Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm, vaid oluline tugipunkt, kust kaasaegset maanteevõrku edasi arendada,“ ütles Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko pidulikul avamisel.

Vastavalt Mäo möödasõidu projekteerimis- ja ehituse töövõtulepingule ehitati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee lõik 85. ja 91. kilomeetri vahel uuele trassile, millega Tallinna ja Tartu vaheline tee vähenes 0,7 kilomeetri ja sõiduaeg 1,5 minuti võrra. Uus 6,2-kilomeetrine teelõik ehitati neljarajaliseks I klassi maanteeks koos eraldusribaga.

Samuti rekonstrueeriti valminud teelõiguga ristuva Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 2,6 km pikkune teelõik, millest 1,4 km ehitatakse I klassi ja 0,9 km III klassi maanteeks. Ristmikud muudeti eritasandiliseks nelja viadukti abil. Lisaks sellele ehitati veel 23,2 m pikkune sild üle Vodja jõe, jalakäijatele ja jalgratturitele 4,5 km kergliiklusteid, rajati 2,4 km müratõkkeid ning paigaldati 11,8 km ulatuses maanteevalgustust. Kohaliku liikluse eraldamiseks Tallinna-Tartu maanteest jääb kasutusse ka 4,1-kilomeetrine säilitatav teelõik vanal trassil.

Möödasõidu ehituse peatöövõtja oli Nordecon Infra AS ja järelevalvet teostasid äriühingud Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland OY ja Finnroad OY. Objekti garantiiperiood on viis aastat.

Allikas: Maanteeamet

Võru muusikakool avab pärast remonti taas uksed

Kolmapäeval, 29. septembril algusega kell 18 toimub Võru muusikakooli rekonstrueeritud hoone pidulik avakontsert. Kontserdi järel on kõikidele huvilistele uudistamiseks avatud ka hoone klassiruumid.

Võru muusikakooli hoone rekonstrueerimistöid alustati möödunud aasta juulis. Hoone sisemus on pea tundmatuseni muutunud. Lisaks uuenenud klassiruumidele on muusikakoolis nüüd moodne sisustus, kaasaegne heliisolatsioon ja akustika.

Projekti kogumaksumus oli 5,8 miljonit krooni, millest Võru linna omaosalus moodustas 800 000 krooni. Enamiku vajaminevast rahast saadi kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist.

Avakontserdil astuvad üles muusikakooli oma õpilased ja õpetajad.

„Täidame vastremonditud koolimaja armsaks saanud lugudega, et oleks hää õppida, harjutada, unistada, elamusi pakkuda ja saada,” sõnas muusikakooli direktor Celia Roose.

Läänemaa sai esimesed rookatuse meistrid

Haapsalu Kutsehariduskeskuses lõpetas esimene lend rookatuste valmistajaid, kellel on olemas nii vajalikud teadmised kui kogemused, et rookatus majale peale panna.

Kursusel osalenud 14 meest ja 1 naine olid enamuses eelneva ehituskogemusega ettevõtjad. Kursustel õpetas katusemeister Rein Talviste head materjali ära tundma ja seda koguma. Ka tehti praktikas läbi kõik vajalik rookatuse püstitamiseks. Samuti oli olulisel kohal tule- ja tööohutuse õpe. 60 tunni sees omandasid õpilased kõik vajalikud oskused, ning tragimad võivad asuda kohe rookatust tegema. Õpe algas 9. augustil, ning kui õpilaste ning kohaliku kogukonna huvi on olemas, õpetatakse Haapsalu kutsehariduskeskuses rookatuste valmistajaid edaspidigi, sest on ju Läänemaal rookatuse ehitamise traditsioon säilinud.

Rapla linna jõepromenaad sai valmis

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus sai teoks – linna jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga. Juba viis aastat tagasi puhastati ja korrastati linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad kiriku juures. Kaks aastat hiljem korrastati jõeveer Rapla kivisillast Sauna tänavani. Kauniks tehtud promenaad sai kiiresti tervisesõprade meelispaigaks.

Viimase etapi kordategemiseks sai Rapla vald Keskkonnainvesteeringute Keskuselt toetust üle 1,7 miljoni, mille abil puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tn haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja muinasjutu sillad. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Jõepromenaadi pidulik avamine toimub 2. oktoobril kell 12.00, kui Rapla linn tähistab oma 17. sünnipäeva.

Allikas www.rapla.ee

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Rapla linna jõepromenaad sai pikenduse

Rapla linna ja lähiümbruse elanike kauaaegne unistus on teoks saanud — jõepromenaad sai pikenduse ning ühenduse Vesiroosi tervisepargiga, kirjutas Raplamaa infoportaal.

Projekti esimese etapiga alustati juba 2006. aastal, kui puhastati ja korrastati Rapla linna läbiv Vigala jõgi ning selle kaldeosad Rapla kiriku juures. 2008. aastal korrastati teise etapina Vigala jõe kallas Rapla kivisillast Sauna tänavani.

Jõepromenaad sai kiiresti jalutajate ja tervisesõprade meelispaigaks ning tänu jõepromenaadi aktiivsele kasutusele oli selge, et rada peab saama ühendatud Vesiroosi gümnaasiumi juures oleva tervisepargiga!

Ettevalmistused kolmanda etapi ehitustöödeks algasid 2009. aastal, kui vallavalitsus esitas taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK). KIKi rahastas projekti 1,7 miljoni krooniga. Rapla vallavalitsuse omafinantseering oli 190 290 krooni.

Projekti käigus puhastati jõgi prahist ja setetest ning ehitati uus kallasrada alates Side tänava haljasalast kuni Vesiroosi pargini. Kallasraja äärde on ehitatud uued istumispingid, prügikastid ja tänavavalgustuslaternad, peen puupitsist varjualune ja sillad.

„Uskumatu, et selline võimas loodus on keset Rapla linna — kollased võhumõõgad, valged angervaksad ja kasetüved, pilliroog ning kopramaailm,” on vallavalitsuse haljastusspetsialist Sirle Sule kallasraja äärsest looduslikust kooslusest lummatud.

Promenaadi pikendusega lahendati ära ka Heina tänava juures asuva silla kitsaskoht, nimelt käänulise sõidutee kõrvale ehitati kallasrada ning jõgi tõsteti tagasi vanasse jõesängi. Lõiguti kindlustati jõe kallast ka maakividega.

Promenaad avatakse 2. oktoobril.

Promenaadil on ka mitu sillakest.
Foto: Raplamaa.ee

Aasta puitehitise konkursil tunnustatakse
parimaid puitehitisi ja arhitekte

„Puitehitis 2010” on arhitektuuri- ja puidusektoris aasta kulminatsioon. Konkurss aitab leida, esile tõsta ja laiemalt tutvustada arhitekte ja ehitisi, mille ehituses on puitu kasutatud parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

Eesti Metsatööstuse Liit on korraldanud aasta puitehitise konkurssi juba seitsmel aastal ning selle aja jooksul on konkursile esitatud kokku üle 400 puitehitise. Tänavusel konkursil on Eesti Kultuurkapital pannud välja peapreemia arhitektile, kelle tööd pärjatakse aasta puitehitise tiitliga.

Vineeri kasutamise kategooria parimat premeerib UPM-Kymmene Otepää Vineeritehase AS 10 000kroonise preemiaga. Parima höövelmaterjali kasutamise tiitli saajat premeerib Raitwood (AS Rait) 10 000 krooniga ja parima liimpuidu kasutamise tiitli saajat premeerib OÜ Peetri Puit 10 000 krooniga.

Lisaks eeltoodud kategooriatele on tänavusele konkursile lisatud kategooria „Tehasemaja 2010″, mille auhinna on välja pannud Eesti Puitmajaliit.

Aasta puitehitis koos teiste väljavalitutega kuulutakse välja 25. novembril kell 17 Kumus. Võitjate väljakuulutamisele eelneb puitarhitektuurile pühendatud rahvusvaheline konverents „PUIT – homse elukeskkonna võti”.

Konkursi tingimused ja osalemisankeedi leiab veebilehelt www.puuinfo.ee.

Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.

 Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.

Sõmeru uus keskusehoone kujutab voogavat viljapõldu

Laupäeval, 4. septembril avanes Sõmeru rahval ja ka teistel huvilistel võimalus vaadata nii seest kui ka väljast väga unikaalset – eemalt vaadates nagu pilliroost – hoonetekompleksi. Tegu on Sõmeru valla uue multifunktsionaalse keskusehoonega.

Hoone ehitati kuus aastat tagasi arhitektuurikonkursi võitnud töö „Kõrreline“ põhjal. Projekti autorid on arhitektid Ralf Lõoke ja Maarja Kask. Hoone ehitas AS Facio Ehitus. Koos sisustusega läks ehitus maksma 33,4 miljonit krooni, sellest 24,9 miljonit laekus Euroopa Liidu fondidest.

Sellesse majja mahuvad vallavalitsuse ruumid, istungite saal, raamatukogu, eakate päevakeskus, prooviruumid isetegevuslastele koos garderoobide ja dušinurgaga, köögipool, tualettruumid ning muidugi 190kohaline saal. Maja keskosas asub kolm sisehoovi: raamatukogu aed, klubi aed ja vallavalitsuse lipuväljak.

Seda maja nägi Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev vaimusilmas juba seitse aastat tagasi. Nüüd on see valmis. Kolm sisehoovi, võimas purskkaev, ees avar ringikujuline fuajee. Ruumid on avarad, lagedest ripuvad alla justkui viljapead. Armatuurid olid avamise ajal veel puudu.

Rahvas lustis avamispäeval. Taidlejad said lavalaudu proovida ja verivärskes ruumis oma häältel kõlada lasta. Ilus maja, kaunis maja.

Ei märkagi maaelu hääbumisest ega virisemisest, et millal see masu kord lõpeb. Kui on tubli vallavanem, tuleb ka rahvas kaasa. Õnne ja õitsengut edaspidiseks!

Ella Kraav

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.

Haanja lasteaed 1. septembrist uutes ruumides

Haanja lasteaed alustab 1. septembrist tööd uutes ruumides Haanja koolimaja juures.

Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus, teatas Haanja vallavanem Juri Gotmans.

Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.

Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.

Lõhavere hooldekeskuse juurdeehitisele pandi nurgakivi

Eile, 23. augustil pandi nurgakivi Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juurdeehitisele. Järgmise 1,5 aasta jooksul investeeritakse Lõhaverre 40,2 miljonit krooni, sellest 33,15 miljonit kulub ehitusele ja ülejäänu hoone sisustuseks. 68% rahastusest tuleb ELi regionaalarengu fondi kohalike avalike teenuste arendamise programmist. 32% omaosalusest katab 11,9 miljonit krooni laenurahaga Suure-Jaani vald ja 1 miljoni krooni SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus.

Suure-Jaani vallavalitsuse arendusnõuniku Aino Viinapuu sõnul ehitatakse esimese etapina valmis uus korpus, kuhu loodetakse patsiendid sisse kolida juba järgmise aasta alguses. Teise etapina renoveeritakse täielikult vana mõisahoone, muuhulgas vahetatakse katus ja renoveeritakse välisfassaad. Kolmanda etapina kerkib hoone teise otsa juurdeehitus, kuhu tuleb koolnute hoiuruum, saal, töökoda ja abiruumid.

Et uued olud saavad olema palju lahedamad, siis tõuseb patsientide arv praeguselt 50lt 82ni. Töökohtade arv kerkib 24lt 36ni, värvatakse tegevusterapeut ja palgatakse juurde hooldajaid. Uudsena kavandatakse edaspidi pakkuda päevahoiu teenust.

Rõuge muinasmaja sai sarikate alla

Eile õhtuks said paika Rõuge Linnamäe servale kerkiva rauaaegse maja tõetruu koopia sarikad.

„Üsna viimasel minutil, sest rasked vihmapilved ähvardasid taas meie üritust saboteerida. Enne vihmavalingut saime siiski selle [viimase] sarikapaari paika. Võisime sammud rahuliku südamega ööbimiskoha poole seada. Üks olulistest etappidest sai maja ehitusel läbi,” kirjutab Viire Pajuste Rõuge muinasmaja blogis.

Vaatamata sellele, et meeskond on muinasmaja ehitusel kokku kuivanud, võib tulemustega rahul olla. Nüüd tuleb ehitusele sisse väike vahe. Kuidas jätkatakse, selgub loodetavasti paari nädala pärast.

„Plaan on maja siiski katuse alla saada. Ehk leidub veel ajaloo- ja arheoloogiahuvilisi, kel piisavalt vaba aega, et palgilahmakad katuselaudadeks kiskuda ja need ka paigaldada,” seisab blogis.

Kuigi maja põranda tegemine lükkub edasi mõnele sügisesele nädalavahetustele, käidi selle tarbeks juba lambapabulaid korjamas. Seda selleks, et savimass, mis muinasmaja põrandat katma hakkab, oleks elastsem ja kohe ei praguneks.

Muinasmaja näol on tegu arheoloogilise eksperimendiga, mille põhjal Tartu ülikooli ajaloomagistrant Viire Pajuste kavatseb kirjutada magistritöö.

Eile nägi Rõuge muinasmaja välja nii.
Foto: Viire Pajuste

Vaata lisa!

Pikakannus renoveeritakse seltsimaja katust

Pikakannus jätkub juba mitmendat nädalat seltsimaja katuse renoveerimine.

Kui vana katus (laast, mille peale nõukaaegsed ehitusgeeniused olid pannud eterniidi) maha sai võetud, avanes rõõmustav pilt — üle saja aasta vana hoone katusekonstruktsioonid olid heas korras, teatas MTÜ Pikakannu Kooli Areng. Laetalades leitud üksikud pehkinud kohad saavad korraliku hoolduse, sarikaid ja penne pannakse juurde. Katus säilitab oma esialgse välisilme, saab korraliku soojustuse ning maja saab puhta pööningu.

Renoveerimistöid teostab Traiel OÜ, elektritöid Elis Projekt, ehitusjärelvalvet Tõnu Jõgi inseneribüroo. Töid toetavad PRIA (meetmest 3.2.), Lasva vald ja MTÜ Pikakannu Kooli Areng liikmed.

Pikakannus seltsimaja saab uue katuse. Foto: Pikakannu Kooli Areng