Laupäeval, 14. jaanuaril, Tähtvere pargis asuva Tartu vabastamise lahingu mälestussamba juures kõneldes võrdles Tartu linnapea Urmas Klaas 104 aasta tagust vabanemist praeguse olukorraga Ukrainas.
Loe edasi: TÄHTVERE PARGIS TÄHISTATI TARTU VABASTAMISE AASTAPÄEVA
Juuniküüditamise 79. aastapäeval avati Memento Põlvamaa ühenduse eestvedamisel ja Põlva valla ning eraannetajate toetusel Põlva raudteejaama esisel skulptor Jaak Soansi loodud mälestusmärk.
Loe edasi: PÕLVAS AVATI TAIES KÜÜDITATUTE MÄLESTUSEKS
Eelmisel laupäeval tähistamaks Carl Robert Jakobsoni nimelise Torma põhikooli 329. aastapäeva ja koolile Jakobsoni nime andmisest 60 aasta möödumist olid koolimajas avatud töötoad, kus õpilased ja lasteaialapsed avardasid silmaringi igapäeva elus tarvilikes ja põnevates valdkondades.
Eesti Punase Risti Seltsi Jõgevamaa seltsi vabatahtlik Kaidi Forostovets jagas aastapäeval õpetusi esmaabi andmisest, elustamisest, ja tutvustas teadvusetu inimese püsivasse küljeli asendisse panemist. Esimese kuni neljanda klassi õpiastele jagas ta teadmisi ka veeohutusest. Elevuse tekitamiseks organiseeris ta võistluse sidemete kokkukerimise kiiruse peale.
Kaitseliidu Jõgeva malev oli kaasa võtnud näidisrelvade komplekti, mida tutvustakse erinevatel näitustel. Kaitseliitlastel olid töötoas õpetuste jagamisel abiks ka Jõgevamaa naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
„Meie pakutav kuuldu ja nähtu on usutavasti huvitav igapäevase silmaringi avardamiseks, aga ka ettevalmistuseks riigikaitse tundides,” ütles malevapealik kolonelleitnant Tarmo Laaniste.
„Mulle meeldiski kõige rohkem töötuba, mida sisustas Kaitseliidu Jõgeva malev,” ütles õpilane Kaisa Kõre. “Põnev oli relvi vaadata ja ka ise lasta. Võimalik, et ma hakkangi harrastama laskesporti.”
Loe edasi: Torma põhikooli sünnipäeva tähistati põnevates töötubades
10. jaanuaril 1991 kinnitati Haanja valla omavalitsuslik staatus ning Haanja vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. See tähendab, et Haanja vald saab täna 25-aastaseks! 10.-17. jaanuaril tähistame kogu vallas sünnipäeva mitmete sündmuste ja pidustustega. Saa osa!
Pühapäeval, 10. jaanuaril pidutseme kõikjal, koos ja omaette – nii nagu kellelegi just parasjagu sobib! Kell 12:00 saab sünnipäevanädal avatud metsasarve kontserdiga Haanja rahvamajas. Seejärel kell 14:00 tehakse ühiselt torte nii Rogosi mõisas kui Luutsniku külaseltsis, Plaanil ja Plaksi külas ning mujalgi. Ükskõik, kus te olete, siis pildistage teiegi oma tehtud sünnipäevatorti või -kooki ning postitage pilt Haanja valla FB lehele või saatke valda vald@haanja.ee. Nädala lõpuks pannakse neist kokku üks vahva galerii!
Esmaspäev, 11. jaanuar on suusapäev! Haanja Koolis toimub suusatamise stiilipäev. Kell 14:00 avatakse Haanja bussipeatus “Suusatamine algab siit”. Haanja vald tegi saabuva sünnipäeva puhul üleskutse koguda pööningutelt, keldrist ja kuurist kokku kõik vanad suusad ning ehtida nendega Haanja bussipeatus. Võib julgelt öelda, et veel haanjapärasema disainimõtte peale oleks raske tulla!
Kell 14:30 minnakse ühisele matakale (suuskadega või ilma, kuidas kellelegi sobib) ja avatakse vabaõhunäitus “Haanja suusatamise lugu”. Kell 15:30 ootab matkajaid pubis Finiš kuum saun, soe jook ja suupisted.
Teisipäeval, 12. jaanuaril on avatud uste päev. Kell 8:00-15:00 on avatud Suure Munamäe vaatetorn, päeva alustatakse piduliku lipuheiskamise ja ühise hümnilaulmisega, kohvikus 318 saab hommikukohvi pannkookidega. Veel on võimalik külastada Haanja Kooli, Mooska talus liha suitsutada, Haanja ja Ruusmäe raamatukogudes näitusi vaadata, Vaskna talus suusanäitust uudistada ja järve peal püürhälli proovida, Rogosi mõisas koolilõunat mekkida, Suhka talus tutvuda vabatahtlike päästjate päästetehnika ja ruumidega, osa saada Elojuur OÜ kaaniravi tutvustusest, näha-kuulda Jorma Tootsi klaverikontserti Rogosi mõisas ning õhtu lõpuks jõuda Jõeniidu tallu, kus tutvustatakse kitsepidamist ja kitsepiimatooteid, avatakse uus saun.
Kolmapäeval, 13. jaanuaril vaatame tagasi. Haanja rahvamajas ja raamatukogus on avatud väljapanek valla algusaastatest. Kell 13:00 räägib Hans Uba Ruusmäe rahvamajas Haanjamaa valdadest enne Teist Maailmasõda, järgneb filmiprogramm vanadest kroonikafilmidest (1935-1987) ja endiste vallavanemate meenutused videokokkuvõttena. Samu filme näidatakse kell 18:00 ka Haanja rahvamajas.
Neljapäev, 14. jaanuar – noored on meie tulevik! Haanja Koolis on külas meie omad noored vilistlased. Kell 14:30 toimub vallavolikogu istung koolimajas, kell 17:00 toimub Haanja noortetoas ja rahvamajas noorte piljarditurniir.
Kui hästi tunned sina Haanjamaad? Lahenda ka Haanja Kooli õpilaste tehtud ristsõna.
Reedel, 15. jaanuaril kell 19:00 algab kontsert Haanja rahvamajas. Esinevad Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Kell 21:00 järgneb pidu ansambliga Hoia & Keela.
Laupäeval, 16. jaanuaril kolame meie valla mõisates, kus pakuvad kohalikud kogukonnad ülevaadet ajaloost ja tänapäevast, aktiivseid ja vähemaktiivseid tegevusi ning võimalust niisama uudistada. Uue-Saaluse, Luutsniku ja Rogosi mõisa ning Plaani karjamõisa programmide kohta loe täpsemalt valla kodulehelt.
Pühapäev, 17. jaanuar on lumepäev! Ka siis, kui lund ei ole!
Kell 12:00-15:00 toimuvad aktiivsed tegevused Haanja puhke- ja spordikeskuses. Kohal Ulgumaa koerarakend. Alates kella 15:30-st Mooskas köetud suitsusaunad (eraldi meestele ja naistele).
Lisainfo: Haanja vald, Haanjamaa Elu
Haapsalu linn, Lääne Maavalitsus, EELK Lääne praostkond ning Kaitseliidu Lääne Malev kutsuvad tähistama Eesti Vabariigi 97. aastapäeva 24. veebruaril Haapsalus.
Kell 11.00 toimub kontsertjumalateenistus toomkirikus, kus esineb Haapsalu toomkoor ning kõneleb Lääne maavanema kt Kristel Jupits ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12H klassi õpilane Grete Grauberg. Lippudega tuleb välja Kaitseliidu Lääne malev, Haapsalu linna koolid ning teised organisatsioonid.
Kell 12.00 toimub pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile lossiplatsil. Pidulikul tseremoonial kõnelevad Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, piiskop electus Tiit Salumäe ja Kaitseliidu Lääne Maleva major Arnold Juhans.
Kell 12.30 on kõik oodatud Krahviaeda Ants Laikmaa paviljoni juurde, kus toimub paviljoni avaetendus “Laikmaa ja Tuglas Krahviaias”. Pärast etendust pakub Kaitseliit suppi.
Tänavu 5. aastapäeva tähistav seikluslik autoretk Party Safari tähistab juubelit 8. augustil Kagu-Eesti maakondades autoseiklusega ”Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu”. Sellega saavad sündmuse raames läbitud kõik Eesti maakonnad.
2009. aastal Läänemaalt alguse saanud Party Safari on Round Table Eesti poolt korraldatav autoseiklus, mille eesmärk on põnev seiklusreis läbi erinevate maakondade, sellega tutvustada erinevaid Eesti paiku, kuhu võib-olla tavaliselt ei satuta. Reisi sihtpunkt on saladus kuni kohale jõudmiseni. Osalejad saavad stardis esimese vihje esimese punkti kohta. Peale seda on kõik nende endi kätes/peas/autojuhi oskustes. Punktidest punktidesse liigutakse vihjete abil. Punktides on järgmise vihje saamiseks lisaülesanded.
Seni on läbitud maakondi 12, kilomeetreid üle 3000, külastatud punkte kokku üle 170, osalenuid ligi 3000 inimest igalt elualalt ja igas vanuses.
8. – 10. augustil toimuv Party Safari – Malev ehk Lembitu pisaraid ei usu – seekordseks teemaks on naljafilm ”Malev” ja retk läbib Valga-, Põlva- ja Võrumaa põnevamaid paiku. Ootame osalejaid teemakohastes kostüümides ja vastavalt kaunistatud sõidukitega. Osaleda saavad kõik rohkem kui 18aastased toredad seiklushimulised inimesed. Meeskonnas peab olema vähemalt kaks liiget ja üks meeskond mahub ühte sõidukisse. Täpsemad reeglid, registreerimine ja info kodulehel www.partysafari.eu
Fotod: Jaan Uibo
Lipuvabrik korraldas lastekaitsepäeval, 1. juunil Tallinna loomaaias maailma pikima Eesti lipu värvimise. Pikimat lippu saab vaadata Eesti lipu muuseumis Otepääl.
EELK Otepää Maarja koguduse juhatuse esimees ja lipumuuseumi eestvedaja Jaan Uibo märkis, et Lipuvabriku idee väärib tunnustamist. Kutsume kõiki Eesti lipu sünnikohta, Otepääle, väärikalt tähistama lipu 130. sünnipäeva. Kõik huvilised saavad ka pikimat lippu Otepääl oma silmaga vaadata.
Maailma pikim Eesti lipp on 181 meetrit pikk, lipu värvimiseks oli varutud 1000 musta ja 1000 sinist kriiti, millest kolmandik ära kulutati. Värvijaid oli umbes 3000, enamikus olid lapsed, kellest pooled rääkisid vene keelt. Värvimiseks kulus üheksa tundi, üht lipumeetrit värvis korraga kuus last.
Monika Otrokova
seltsi kauaaegset aktiivset liiget Tiina Ivaskit. Foto: Sadala Külade Selts
Sadala Külade Selts sündis ühel aastal Eesti astumisega Euroopa Liitu. Torma vallas tegutseva seltsi kümnendale aastapäevale pühendatud rahvapeol toonitati erinevates sõnavõttudes ühenduse liikmete pealehakkamist, teotahet ja nutikust traditsioonide hoidmisel, uute ideede elluviimisel ning seltsile kuuluva rahvamaja järjepideval kaasajastamisel. Koosviibimise sisustasid kultuurikollektiivid nii paikkonnast kui ka kaugemalt
Rahvapidu juhtinud Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt märkis, et 2004. aastal ajendas seltsi moodustama soov hoida ning tutvustada esivanemate loodud kultuuripärandit, tuua kodukanti erksamat mõtlemist, tegutsemisentusiasmi ja valmidust ühistegevuseks. “Toona oli kavatsus koondada kogu valla kultuurielu Tormasse. Nii sai vastloodud seltsi üheks olulisemaks eesmärgiks taastada lagunemisohus rahvamaja. Kirjutasime projekte Leader programmist ja teistestki allikatest rahade taotlemiseks. Reageeringud tulid positiivsed. Rahastamispõhimõtteid arvestades tuli kaaluda sedagi, kas projektis kasutada sõna renoveerimine, rekonstrueerimine või restaureerimine,” rääkis ta.
Seltsi juhatus pidas meeles Sadala Külade Seltsi tänukirjaga ja meenetega Sadala külaliikumisele jõudsamalt kaasa aidanud inimesi. Esimesena kutsuti tunnustust vastu võtma seltsi esimene esimees Meeri Ottensoni. “Mitmekülgne kaasalöömine külaelus on mulle alati meeldinud. Seltsi juhtides sain selleks uue väljundi,” ütles Ottenson.
Veriora raudteejaama mälestusmärgi jalamile küünlaid ja lilli asetades mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest.
Mälestushetke avanud Veriora vallavanema Enel Liini sõnul on tänasel kuupäeval toimunud kurvad sündmused meile meenutuseks, et teeksime kõik, et sellised päevad kunagi ei korduks. “Igaühel meist on siin väga palju ära teha, nii iseendale kui oma lähedastele nende sündmuste tagamaid selgitades ja ajaloomälestust elus hoides,” rõhutas Liin.
Küünlad asetasid mälestusmärgi jalamile ka Põlva maavanem Ulla Preeden ja Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk.
Veriora raudteejaamas kui Põlvamaa paigas, kus 1949. aasta 25. märtsil kõige rohkem inimesi rongile pandi, on mälestushetki peetud iga-aastaselt. Memento Võrumaa Ühenduse suurem mälestusmiiting toimus Võrus.
Küüditamise 65. aastapäeva maakondlik mälestuspäev toimub 19. juunil, mil antakse 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele üle rinnamärgid.
Seoses mälestuspäevaga palutakse kõigil Põlvamaa küüditatutel ja Siberis sündinute endast märku anda Põlva Maavalitsusele, telefonil 799 8902.
Täna õhtul Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud pidulikul vastuvõtul-kontsertaktusel kultuurimajas Kannel tunnustavad Võru linnapea Anti Allas ja linnavolikogu esimees Tõnu Jõgi linna silmapaistvamaid inimesi ja asutusi. Jagatakse linnapea vapimärke.
Rahvaküsitluse tulemusena pälvis tiitli “Võro liina tego 2013” Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rekonstrueerimine. Peale selle tunnustatakse veel kümmet linnavalitsuse valitud eri valdkonna esindajat.
Läinud aasta tegija on Kairi von Wolff, kultuuritegelane Maire Udras, sporditegelane Hillar Irves, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja Eve Ilisson, kultuuri- ja haridusasutus Võru Kunstikool, mittetulundusühing Haanja Rattaklubi, ettevõte Kagu Elekter, sihikindel arendaja/ettevõtja Indrek Klampe, noor Sander Lebreht ja toetaja Janno Prants.
Linnapea tänavused vapimärgid saavad Võrumaa Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa ja Võru Pensionäride Päevakeskuse juhataja Astrid Hurt.
Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.
Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.
Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva
Laiusel tähistati pühapäeval kultuuritegijate esinemiskavaga ja küünalde süütamisega kohaliku seltsimaja 100. aastapäeva. Aastaid tühjana seisunud seltsimaja on järk-järgult korda tehtud ja renoveerimistööd kestavad praegugi.
Pidustustel tegi rahvatantuseltsi Meie Mari liige Raine Lindepuu tagasivaate Laiuse seltsimaja sajale aastale, lauldi ja tantsiti koos kohaletulnutega, esines kultuurikollektiiv Meie Mari ning süüdati 100 küünalt. Üheks suuremaks vaevanägijaks sündmuse korraldamisel oli koduloolane Asta Leiten.
1. detsember 100 aastat tagasi oli Laiuse seltsimaja sisseõnnistamise päev. Seltsimaja ehitamise algatas Laiuse tuletõrjujate selts. Tehti kiri majaaluse maa saamiseks ja ka vallast taotleti väikest ehituslaenu. Appi tulid ka teised kohalikud seltsid: karskusselts Püüe, põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus. 1913. aasta kevadel leiti seltsimaja jaoks sobiv koht Sootaga külas. Ehitusel lõid kaasa peaaegu kõik ümberkaudsed inimesed: kes kinkis ehitusmaterjale, kes vedas kohale, kes annetas raha või tuli kirve ja saega ehitusplatsile. Projekt tehti arhitekt G. Hellati büroos.
“Üks tegusamaid perioode seltsimaja ajaloos oli kindlasti 1914–1934, kui tegutses Laiuse muusika ja lavakunsti ühing, lavastati näidendeid ja operette, tegutsesid laulukoorid ja puhkpilli orkester,” rääkis sündmuse üks korraldajaid, rahvatantsuseltsi Meie Mari juhatuse liige Malle Aia.
1990ndate aastate lõpul Laiuse seltsimaja suleti toonase kohaliku omavalitsuse otsuse tõttu eesmärgiga kokku hoida kulusid. Tühjana seismine tõi kaasa ka lagunemisohu. Viimasel ajal on aga maja järkjärgult korda tehtud ja remonditud.
“Majal ja ka suure saali osal on katus peal. Praegu taastakse saali välisseinu. Usume, et tulevikus on maja taas kasutusel kultuurikoldena, sest muidu polnuks ju mõtet seda renoveerima hakatagi,” märkis Malle Aia.
Jaan Lukas
Tallinna Laste Turvakeskuse Lilleküla turvakodu tähistab oma 20. tegevusaasta täitumist 10. oktoobril toimuva konverentsiga „Turvaline lapsepõlv“. Konverents toimub kell 9.30-16.00 Meritoni hotellis, Toompuiestee 27.
Tallinna Laste Turvakeskus on laste hoolekandeasutus, kus saavad abi lapsed ja noored, kes seda erinevatel põhjustel kodust ei saa.
Asutus koosneb kahest keskusest:
Lilleküla turvakodu on vanim uue Eesti Vabariigi aegne turvakodu Eestis, kus 20 aasta jooksul on abi saanud üle 2700 lapse.
Hea vilistlane! Käina kool tähistab 155. aastapäeva 17. oktoobrist kuni -19. oktoobrini 2013.
17. okt – Traditsiooniline aastapäevajooks Käinas.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: kaia.potter@gmail.com
18. okt – „ Tagasi kooli“ – vilistlased on oodatud külalisõpetajatena koolitundidesse.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: urve@kaina.edu.ee
19. okt – Vilistlaste kokkutulek.
Loe programmi www.hiiuelu.ee
Möödunud laupäeval peeti Kirblas külapäeva, millega tähistati 495 aasta möödumist küla esmamainimisest.
Kirbla kirikus õnnistati küla lipp. Esinesid rahvatantsurühmad Kirivöö ja Rõõmurullid. Päeva tähistamiseks istutati ka tamm.
Rahvamajas sai vaadata slaidiprogramme külarahva tegemistest ning proovida kätt õnneloosis.
Õhtul andis kontserdi Marek Sadam ja peeti simmanit.
Samal ajal Kirbla külapäevaga toimusid ka Lihula valla mängud.
Kõrgessaare vallas Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis avatakse Hiiu saarel seninägematu klaasikunsti ülevaatenäitus 25 autorilt.
Nii jõuab esimest korda ajaloos Eesti klaasikunst sellises mahus tagasi Hiiumaale, oma hälli juurde. Ülevaatenäitusega “Liivast oled sa võetud…” tähistavad klaasikunstnikud Eesti esimese, aastatel 1628–1664 tegutsenud Hüti klaasikoja 385. aastapäeva.
Toila vallas on saabumas aastapäeva pidustused, mistõttu on välja kuulutatud Aasta Tegija 2012 otsingud. Kes oli aastal 2012 see “kõige-kõige”, kelle tegu või tegemised meenuvad kohe, kui mõelda tagasi eelmise aasta kultuuri- ja spordielule Toila vallas? Kes on kultuuri- või sporditegija 2012?
Oma arvamus viia 8. märtsiks 2013 Toila Vallavalitsuse kantseleisse vallasekretärile või saata digitaalselt aadressile mehis.astok@gmail.com. Märksõnaks tuleb märkida: TEGIJA. Samuti on võimalik avaldada oma arvamust nii Toila kui Voka Raamatukogus.
Kindlasti peab olema ära märgitud kandidaadi esitaja nimi ja tegu, mille eest kandidaat seda tiitlit väärib.
Tingimused kandidaadile:
Aasta kultuuritegija on üksikisik või kollektiiv, kes on eelmisel aastal korraldanud vallas üritusi, osalenud või esindanud valda rahvusvahelistel või riigisisestel üritustel, välja andnud valda käsitleva teose vms.
Aasta sporditegija on sportlane, võistkond või treener, kes (või kelle hoolealune) on eelmisel aastal esindanud valda ja saavutanud edu rahvusvahelises või riigisiseses konkurentsis.
23. veebruaril algusega kell 12.00 toimub Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud suusamatk.
Suusamatk saab alguse Vaivara Sinimägede Muuseumi juurest. Suusamatka marsruut: Sinimäe – Mummassaare – Pimestiku – Tornimägi – Põrguhauamägi – Sinimäe.
Pimestiku kontrollpunktis toimub supipaus.
Kõik on oodatud!
Suusamatka korraldab MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi.
Head vilistlased, endised töötajad, lapsevanemad ja sõbrad!
Libatse kool tähistab oma 25. aastapäeva 28. märtsil 2013 koolimajas.
Pidulik aktus ja sellele järgnev meeleolukas koosviibimine algab kell 18.
Tantsuks ansambel Polero.
Avatud on baar.
Osavõtutasu eelregistreerimisel 8 eurot, kohapeal 10 eurot.
Lisainfo telefonil +372 5690 6758 ja Halinga valla kodulehel.
Reedel, 9. novembril tähistab Naiskodukaitse Viru ringkond oma 15. aastapäeva Muuga mõisas piduliku aktuse ja sellele järgneva koosviibimisega. Sama ürituse raames tähistab Kaitseliidu Viru malev 94. aastapäeva.
Naiskodukaitse Viru ringkonna esinaise proua Urve Rosenbergi ja Viru maleva pealiku major Marek Laanisto kutsel osalevad aastapäevapeol tunnustatavad kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad kaaslastega ning kutsutud külalised.
Taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross sõnas juubeli eel, et taasasutamise päev on tal väga selgelt meeles ja meenutas, et kogunenud seltskonnast kasvas tore sõpruskond. „Mälestustes meenub üks ere persoon, tolleaegne malevapealik hr Jaak Leipalu, kes selle mõtte pähe pani ja osavalt meie (minu ning Evelin Tammerti) sooviks voolis,“ meenutas taasasutatud Viru ringkonna esimene esinaine Tiina Ross. „Istusime minu kodus, meie elutoas ja kokkutulemise põhjus sai kirja ametlikus dokumendis – Naiskodukaitse Viru ringkonna rakuke oli taasasutatud. Kuna mina oma tuttavad kokku kutsusin, siis loomulikult jätkasingi juhina.“
„Ma arvan, et 15 aastat on päris parajalt selleks, et olla ja käituda nagu organisatsioon,“ rääkis Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming. „Algusaastate oma koha otsimise ajajärk on on möödas ning käes aeg stabiilseks arenguks,“ lisas ta.
„Mina nautisin tööd vabatahtlikuna ja tegin seda rõõmuga. Olen andnud Naiskodukaitsele palju-palju oma ajast ja saanud vastu toredaid võimalusi enesearenguks ning armsaid tuttavaid kogu eluks,“ lisas Ross ja saatis Gran Ganarialt teele Viru naistele kallistused ja soovid, et nad teeksid kõike, mis nad sellel valitud teel ette võtavad ikka rõõmu ja naudinguga.
Viru ringkond taasasutati 4. detsembril 1997.a. Asutajaliikmeteks olid Ülle Gaver, Svetlana Partonen, Valve Poom, Tiina Ross, Piia Saarepera, Tiiu Sillavee ja Maire Valtin. Ringkonna esinaiseks valiti Tiina Ross. Naiskodukaitse Viru ringkonda on juhtinud veel Aili Vakker (2003–2007), Maire Laht (2007-2009) ja alates 2009. aastat on esinaine Urve Rosenberg.
Täna täitub Eesti ühel vanimal, 113-aastasel Järva-Jaani tuletõrjeseltsil, kümme aastat lepingulise koostöö algusest päästeteenuse osutamisel. Sel puhul korraldab selts oma liikmetele piduliku vastuvõtu.
Järva-Jaani tuletõrjeselts on üks esimesi riikliku teenistusega päästetöö osutamiseks lepingu sõlminud vabatahtlikke kollektiive. Järva-Jaani vabatahtlike initsiatiivikus ja hea koostöö on Päästeametile andnud julguse kaasata rohkem vabatahtlikke päästetööde teostamisele ja toetamisele.
„Tuve Kärner on oma pundiga paljude jaoks ideaalne priitahtlike pritsimeeste seltsi võrdkuju, Järva-Jaani selts oma mitmekülgsuse, teotahtelisuse ja tugeva kultuuriga on üks Eesti vabatahtlike päästeseltside võrgustiku alustalasid. Ma olen uhke, et mul on olnud au selliste meestega koos tööd teha ja pääste kultuuripärandit säilitada,“ rääkis Lääne päästekeskuse juht.
Järva-Jaani Tuletõrjujate Ühisus loodi juba aastal 1899, selts taasasutati 1998. aastal. Selts tegeleb lisaks tulekahjude kustutamisele ka tuletõrjemuuseum ning vanatehnika varjupaiga pidamisega. Viimases on eksponaate juba 371.
Allikas: jarva.ee
Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva. Kell 18 algab Nõmme keskuses Glehni ausamba juures asuval lipuväljakul liputseremoonia ning kell 19 toimub Nõmme Lunastaja kirikus (Õie 10) käsikellade ansambli Campanelli kontsert.
Edgar Rajandi kavandatud vapi kinnitas Nõmme linnavolikogu 22. märtsil 1938. Kaldselt poolitatud kuldset ja rohelist värvi kilbil on kaks vastandvärvuses männilatva. Nõmme lipu kavand kinnitati veidi enam kui aasta hiljem. Nõmme vapi ja lipu päeva tähistamiseks tegi linnaosavalitsusele kodanikualgatuse korras eelmisel kevadel ettepaneku Emeli Schmidt, kuid siis polnud selleks ettevõtmiseks veel paraku sobivat kohta.
Ajaloolase Leho Lõhmuse sõnul ei ole andmeid, et Nõmme lippu ja vappi oleks 1930. aastate lõpus kasutatud. «Tolle aja tavade kohaselt pidi niisugused aktid kinnitama president Konstantin Päts. Tema lauale need paberid aga ei jõudnud, Eesti riigil seisid ees muud, paktilisemad probleemid.»
Loe edasi: Täna tähistatakse Nõmme vapi ja lipu päeva
115 aastat esimesest muusikalavastusest maanäitelaval ja Puhja Seltsimaja 105. aastapäeva tähistamine Kitzbergi/Simmi laulumänguga “Kosjasõit” Puhja Seltsimajas 24. märtsil algusega kell 19. Esitajaks seltsimaja näitering.
Lavastaja: Siim Sups
Laulud õpetasid: Anne Soosaar ja Ruth Luts
Osades: Meelis Külaots, Jüri Šanin, Kaido Õunapuu, Kersti Aadusoo, Kristina Ermel, Peeter Sibul, Meelis Udso, Jaak Ratt, Kadri Norman, Aarne Salo, Ants Vihand, Meelis Roosaar, naiskoor Läte
Õhtu jätkub tantsuga ansambel Melody saatel. Kaasa teevad seltsimaja kollektiivid.
Sissepääs on tasuta!
