Teeme Ära

Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Maailmakoristuse aktsioon Taimaal 2014. aastal. Foto: www.letsdoitworld.org

Eestist alguse saanud kodanikuliikumine Teeme Ära on jõudnud juba 112 riiki ning tänaseks on Maailmakoristuse tegevustes kaasa löönud kokku 11,2 miljonit osalejat.

Möödunud reedel toimus suur koristuspäev Albaanias, millest võttis osa 112 000 inimest. Täna algas Teeme Ära Venemaa (“Сделаем!”) üleriigiline konverents Novokuznetskis ning homme algab Filipiinidel Cebus Maailmakoristuse piirkondlik konverents Aasia riikidele. Nädala pärast kogunevad Senegalis Dakaris toimuvale konverentsile Teeme Ära aktivistid Aafrika riikidest.

“Filipiinide koristuskampaania eestvedajad tegid äsja teatavaks, et korraldavad üleriigilise aktsiooni tuleva aasta 20. septembril ning ootavad 500 000 inimese osavõttu. See on lihtsalt uskumatu, millise lumepalli me oleme vaid mõne aastaga veerema lükanud. Kui ma ütlen meie, siis pean silmas kõiki neid 50 000 eestimaalast, kes 3. mail 2008 Teeme Ära koristuspäeval osalesid,” rõõmustab Eva Truuverk, Teeme Ära Maailmakoristuse üks eestvedajatest.

“Tähistame täna Eestis kodanikupäeva ja praegu on ideaalne aeg mõelda kodanikuksolemisele laiemalt. Hea kodanik on eeskujuks ja just sellist õhinat on eestlased tõepoolest teistes rahvastes tekitanud – tänu sellele toimub üle maailma palju põnevaid ja häid algatusi,” räägib Truuverk.

Maailmakoristuse eesmärk on üle maailma Teeme Ära lugu jutustada ning innustada. Kampaania ja koristuspäeva korraldamine on võrgustike riikide endi ülesanne, kuid neile on teadmiste ja nõuga abiks sajad vabatahtlikud, kellest enamik on pärit Eestist.
Loe edasi: Teeme Ära on innustanud miljoneid enam kui 100 riigis

Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin Joakit

Vaatamata üsna jahedale aprillikuule, kulgeb tänavune talgukevad tõusvas joones ja 3. mail peetav üle-eestiline talgupäev läheneb sama kindlalt nagu esimene korralik soojalaine. Teeme Ära talgupäeva meeskond innustab tänasest kõiki inimesi leidma talguveebist aadressil www.teemeara.ee omale sobivad talgud ja end ka osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuks oli talguveebi üles tähendatud juba 1071 talgut ning valik laieneb pidevalt.

Kõik huvilised saavad end talgupäeval osalejana kirja panna Teeme Ära kodulehel, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Jätkuvalt on talguveebi oodatud ka uued talgud, mida saab hõlpsalt registreerida, klikates sinisele nupule “Korralda talgud”. Talgute kirjapanek on avatud mai alguseni. Teeme Ära meeskond julgustab üles tähendama ka neid talguid, mis toimuvad vahetult enne või pärast 3. mai talgupäeva.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgute kirjapanek on tänavu kulgenud võimsa tempoga ja nüüd on järg talguliste käes. “Talguvalik on praeguseks juba väga korralik igas Eestimaa nurgas. Kellel vähegi võimalik, pange end ka osalejana kirja, sest see aitab talgujuhtidel ühiseid töid ja tegemisi paremini planeerida. Kui talgupäeval jagub igaühele jõukohane töölõik, sobiv töövahend ning toekas supiports, on kõigil meel hea!” lausus Tüür. Loe edasi: Tänasest saab end registreerida Teeme Ära talgutele

[Minueesti] Teeme Ära tegemised

21.01. kell 18 – 20 toimub Tallinna Ülikooli Nova majas meie teine Puhta Maailma Klubi. Külaline on seekord Reet Aus.Täpsem info tekib nädal enne ka TÜ kodulehele.
17.01. kell 18.30 – 20.30 toimub Olümpia hotellis meie traditsiooniline infoõhtu. Värsked uudised Let´s Do It World Kosovo konverentsilt ja tiimipeade ülevaated oma toimkondade
tegemistest.
11.05. Suur Vahemere koristamine.Estonian Air avab samal nädalavahetusel oma Spliti lennuliini.Otsustasime, et lendame 10.05. sinna ja 14.05. tagasi. 11.05.saame siis koos horvaatidega Vahemerd kraamida.
Kes soovib kohapeal olla ja kaasa lüüa, siis ostke omale pilet ja andke märku, et tulemas olete
Vaadake infot ka http://letsdoitmediterranean.wordpress.com/about-2/

Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Teeme Ära talgupäeva meeskond annab teada, et talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse talgupäeva raames korraldatud 1522 talgul kokku 40 098 eestimaalast (3,1% elanikkonnast). Suurima talgute ja talguliste arvuga maakond oli Harjumaa, kus osales 374 talgul kokku 12 085 inimest. Omaette rekord püstitati aga Saaremaal, kus peetud 155 talgul lõi kaasa 11,7% sealsest elanikkonnast.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune vägev talgupäev on märgiks kogukondade tugevnemisest ja kodanikuaktiivsuse kasvust. “Kuiv statistika ei ole küll parim viis talgupäeval toimunu kirjeldamiseks, ent aasta-aastalt suurenev talgute ja talguliste arv kõneleb headest suundumustest vabatahtliku tegevuse hoogustumisel. Oleme talgupäeva meeskonnaga rõõmsad, et üha enam inimesi on valmis talguid eest vedama ning nende üleskutse koostegemiseks kõnetab üha rohkem eri vanuses ja eri eluala inimesi üle Eesti,” lausus Tüür.

Eesti Rahva Muuseumiga koostöös läheb edasi talgulugude kogumine. Nii t algupäeva lood, videod, pildid kui ka talgujuhtide tagasiside annavad tunnistust talgutraditsioonide kandvusest ja kogukondliku läbikäimise olulisusest inimeste jaoks. Praeguseks tagasisidet andnud 412-st talgujuhist tervelt 99% on valmis talguid korraldama ka edaspidi. Talgu lugusid ja pilte saab vaadata ning jagada aadressil www.teemeara.ee/talgulood.

Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

Jaan Lukas

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kultuuripärandi aastal on Teeme Ära talgupäeval eritähelepanu mälestiste korrastamisel

Käesoleval kultuuripärandi aastal pööratakse Teeme Ära talgupäeval eraldi tähelepanu mälestiste korrastamisele – kultuuripärandi aasta toimkond koos talgupäeva korraldajatega kutsuvad üles osalema korrastustöödel kultuuripärandi objektidel ja mälestistel.
Kultuuripärandi aasta toimkonda kuuluva Muinsuskaitseameti arendusdirektori Tarvi Sitsi sõnul on sel aastal kultuurimälestiste korrastamise kõrval tähelepanu all ka teadmiste jagamine. Mälestiste korrastamisega seonduvad talgud leiab Teeme Ära kodulehel aadressil http://j.mp/talgud-mälestised. Hetkel on võimalik kirja panna end 94 kultuuripärandi objekti korrastamisega seotud talgule – kes aga talgupäevaks kedagi objekti tutvustama soovib, peab kiirustama – kõigi mälestiste juurde jutuvestjaid kindlasti ei jätku.
Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised. Teeme Ära talgupäeva toimkond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad inimesi jätkuvalt talgulugusid jagama. Seda saab teha talguveebis aadressil http://www.teemeara.ee/talgulood.
Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige

Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Lõpuks ometi on kogu Eestimaa hakanud lume alt välja sulama ja tõelised kevadilmad annavad uut hoogu ka üle-eestilise talgupäeva ettevalmistustele. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi valima talguveebist aadressil www.teemeara.ee endale sobivad talgud ja end 4. mai talgupäevale osalejana kirja panema. Esmaspäeva hommikuse seisuga sai Teeme Ära kodulehel valida 627 talgu seast, ent uusi talguid lisatakse iga päev.

Kõik, kes soovivad kaasa lüüa Teeme Ära talgupäeval, saavad end osalejana kirja panna talguveebis, klikates avalehel suurt rohelist nuppu “Liitu talgutega”. Endiselt võib registreerida ka uusi talguid, selleks on sinine nupp “Korralda talgud”. Teeme Ära meeskond soovitab märkida talguveebi ka need talgud, mis toimuvad vahetult enne või pärast 4. mai talgupäeva.

Loe edasi: Tänasest saab end kirja panna Teeme Ära talgupäeval osalemiseks

Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad taas kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist ning panema oma talgud kirja 4. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale.

Eelmisel aastal oli korteriühistute tegutsemisind talgute korraldamisel kõrgem kui kunagi varem.

Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevaditi
kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. “Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest
hoolt kanda – ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada,” sõnas ta. “Oma maja ümbruse kõrval tehakse aga
teinekord korda ka lähedalasuv park või metsatukk.”

Talgute korras on mitmes majas sündinud lausa nii kaunilt kujundatud hoov koos lillepeenarde ja kõige sinna juurde kuuluvaga, et seda on auhinnatud ka konkursil “Kaunis kodu”. Sarneti sõnul on see ühistuliikmetele ka hea võimalus üksteist tundma õppida, et hiljem
korteriühistu tööd paremini ja tõhusamalt korraldada. Loe edasi: Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.

Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Tuleval nädalal peetakse Viljandis mõttetalgusid maaelu säilitamise teemadel

Maarahva päästmine on maarahva enda asi. Kuidas säilitada elu maal, kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad? Arutame, kuidas maaelu säilitada, kuidas end õnnetuse eest hoida, kuidas häda korral abi vajajani jõuab.

Avatud Ruum aitab paljude mõtteid jagada-siduda ning tehtud mõttetööst saab olema kokkuvõte, mida hiljem teistelgi hea lugeda. Ruumi hoidja on Mikk Sarv.

Kuna mõttetalgute korraldus on õhinapõhine, siis ootame igakügset abi. Kes saab tuua teelauale suupisteid, kes aga pakub autos vaba küüdikohta. Kui vajate küüti või on pakkuda vaba koht autos, siis andke sellest teada talgujuhile: peep.tobreluts@gmail.com.

Mõttetalgud toimuvad 28. mail 2012 kell 11-17 Viljandi linnas Vabaduse platsi servas asuvas büroohoones. Sissepääs on turismiinfopunkti ukse juurest otse, seejärel trepist üles üks korrus kõrgemale ning saali.

Vaata talguinfot Teeme ära! kodulehelt.

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Kadrina saunatalgud — Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi

Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Heakorra talgud Tudus

Foto: Kampaania Teeme ära 2011 Vinni vallas - maanteeäärse kuuseheki taastamine talgute korras. Autor Anti Ronk

Eelmisel aastal istutati Vinni vallas kampaania “Teeme ära 2011” raames sadakond meetrit teeäärset kuusehekki. Parimat teeäärset tuisutõket ja lumepüüdjat taastati koos “Virumaa Teed” spetsialistidega.

Laupäeval, 28. aprillil 2012 algusega kell 9 toimuvad Vinni vallas Tudu alevikus taas heakorra talgud!

Kogunemine Tudu Rahvamaja juures. Selga tööriided ja kätte töökindad! Peale tööd saab suppi ja kasutada Tudu sauna!

MTÜ Tudu Haridus- ja Spordiselts
Info tel +372 527 3874

Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond kutsub koostöös talgupäeva eestvedajatega eestimaalasi kaasa lööma prügikaardistamise talgutel, mis algavad aprillikuus ja kestavad sügiseni.

2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud aitasid luua ühist arusaama, et puhta elukeskkonna loomisel on oluline meie kõigi panus. Prügikaardistamise talgute eesmärk on juhtida eestimaalaste tähelepanu prügistamise probleemile ning ühtlasi välja selgitada Eestimaa metsade, teeäärte ja teiste paikade prügistatuse olukord täna – neli aastat pärast prügikoristustalguid.

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond valmistas globaalselt kasutatava prügikaardi, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Prügi saavad eriti mugavalt kaardistada iPhone’i ja Android telefonide omanikud, laadides selleks alla tasuta tarkvaralahenduse. Kui nutitelefoni käepärast ei ole, saab kaardistada ka fotokaamera abil või tavalist paberkaarti abiks võttes ning koristamist vajavad kohad hiljem online-prügikaardile märkides. Loe edasi: Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama

Algas Teeme Ära viies talgukevad

Algas Teeme Ära viies talgukevad – kõik inimesed ja organisatsioonid üle Eesti saavad nüüdsest märkida Teeme Ära talgupäeva kodulehele oma plaanitavaid talguid, samuti jagada talgulugusid. Tänavune ühine talgupäev peetakse maikuu esimesel laupäeval, 5. mail ja nagu Eestis on juba traditsiooniks kujunenud, saab iga kogukond ise otsustada, mis vajab ühist ärategemist.

Tallinna Linnateatri Hobuveskis anti neljapäeval Teeme Ära talgupäeva avalöök, mille käigus komplekteeriti talgute stardipakette, esitleti koostöös Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Eesti Pärimusmuusika Keskusega välja antud esimest talgulugude CD-plaati, tutvustati ajalehe Talguline avanumbrit ning kõneldi talgupäeva ettevalmistustest. ERMiga koos kuulutati välja talgulugude kogumise veebiretk.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on talgupäeva õnnestumiseks talgukorras ära tehtud juba mitmeid olulisi tegusid. „Talgutes ja ühises tegutsemises peitub suur vägi. See toob inimesed kokku, paneb nad üksteisega suhtlema, üksteist paremini tundma ja mõistma. Koduse talgupäeva eel tõstame esile tavaliste inimeste elulisi talguleide ning pöörame tähelepanu talgutraditsioonide laiemale tutvustamisele, et innustada inimesi talgute korraldamise ja neil osalemise kõrval ka oma talgulugusid julgelt jagama,“ rääkis Tüür. „Talgud on olnud eestimaalastele omane läbi erinevate aegade. Sel aastal kirjutame end 5. mai talgupäevaga ka algatuse World Cleanup 2012 maailmakaardile.“
Loe edasi: Algas Teeme Ära viies talgukevad

Maailmakoristajad kogusid inspiratsiooni lumisest Eestist!

Teeme ära maailmakoristus — Maailmakoristuseaktsiooni "World Cleanup 2012" avakonverents Tallinnas, 13.01.201. Foto: Let's do it!

Loe edasi:

Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.

Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.

Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.

Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.

Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem

100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Tänaseks juba rohkem kui 80 erineva riigi ühisaktsiooniks kujunenud Teeme Ära Maailmakoristus 2012, algab täpselt 100 päeva pärast – 24. Märtsil 2012. Algava aasta jaanuaris antakse ettevalmistustele avapauk riikide eestvedajate kogunemisega ühiskonverentsil Tallinnas.

Täpselt saja päeva pärast algav Maailmakoristus koosneb Teeme Ära prügikoristustalgute eeskujul korraldatavatest ühepäevastest koristusaktsioonidest, mis toimuvad erinevates riikides kohalike tiimide eestvedamisel 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal.

Hetkel on ettevõtmisega kaasa tulnud eestvedajad 83-st erinevast riigist, kes kõik on oma riigi koristustalgute ettevalmistustega erinevas faasis. Riigid, kes on algatusega liitunud leiab siit.

Omavahel kogemuste jagamiseks ning edasiste plaanide täpsemaks paika panemiseks tullakse kokku Maailmakoristuse konverentsi raames, mis toimub 12.-15. Jaanuarini Tallinnas. “Niivõrd kirjut ja põnevat seltskonda ei ole Tallinnas varem nähtud – tegemist on tõeliste tegijatega väga erinevatest riikidest ja kultuuridest, keda ühendab soov puhtama kodu ja maailma heaks midagi konkreetset ära teha,” sõnas Teeme Ära partnersuhete juht Eva Truuverk. Loe edasi: 100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.

Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti “Let’s do it”, kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.

Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv “Teeme ära” liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Loe edasi: “Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Täna toimub Teeme Ära koostöötuba

Kodanikuühenduse Teeme Ära – Minu Eesti juures tegutseb juba kaks aastat Koostöötuba. 2009. aastal toimunud esimesel kokkusaamisel kõlas lihtne eesmärk: parandada eestlaste ja venelaste suhteid. Tegelikult ei kujuta kogukondadevahelised probleemid endast eraldiseisvat unikaalset nähtust, vaid on analoogsed probleemidele, mis esinevad teiste ühiskonnagruppide vahel, nendel on sarnased põhjused ning seepärast tuleb neid lahendada koos.

Koostöötoa korraldajad kutsuvad täna kell 11 algaval kokkusaamisele ühinema ja oma panust andma kõiki, kes soovivad koos ehitada Eestis terviklikku ja ühtse organismina toimivat ühiskonda, kus iga liige, sõltumata tema rahvusest, soost, vanusest, ametist, usulistest ja poliitilisest vaadetest jne, on väärtustatud ja kaasatud.

Nelja tunni jooksul selgitatakse peamised probleemid, mis esinevad inimestevahelistes suhetes Eesti ühiskonnas. Ja seda nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste või ka teiste ühiskonnagruppide vahel. Täpsustatakse nende probleemide põhjusi ja koostatakse visiooni. Samuti analüüsitakse tegutsemisvõimalusi. Kõik meie mõtted on aluseks uuele strateegiale, mille plaanime initsiatiivgrupiga (millega saate liituda ka teie) pärast kohtumist ka kokku panna.

Kohtumine toimub eesti ja vene keeles.

Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Talgujuhtidelt saadud täpsustatud andmetel osales 7. mail toimunud talgupäeval kokku 26 001 inimest (ligi 2% elanikkonnast). Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond ja Eesti Rahva Muuseum tegid muuseumiööl kokkuvõtte ka talgulugude kogumise veebiretkest. Eilseks oli laekunud 104 talgulugu Eesti eri paigust. Talgulugude veebiretke eriauhind otsustati anda Tallinna Tõnismäe Reaalkooli 7b klassile aktiivse talgupäeval osalemise ja sisuka talguloo esitamise eest.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et talgulugude kogumise veebiretke võib lugeda igati kordaläinuks. „Esimene talgulugude kogumise veebiretk õnnestus hästi. Talgulugude arvust olulisem on saadetud lugude sisuline väärtus – kõik nad toovad esile koostegemise tähtsuse ja aitavad jäädvustada meie argipärimust,“ sõnas Tüür. „Jagatud lood innustavad teisi ja tekitavad omakorda uusi lugusid. Südamlik tänu kõigile inimestele saadetud talgulugude ja loomulikult ka talgutel osalemise eest!“

Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadussekretäri Agnes Aljase sõnul kogunes talgulugude veebiretke käigus muuseumile väga huvitavat talgufolkloori – lugusid saadeti kirjalikult, blogipostitustena, fotodena, videofilmide ja helisalvestistena. „Inimesed jutustasid nii kaugemast kui lähemast minevikust, samuti jagasid värskeid talgumuljeid. Laekunud lugude põhjal võib öelda, et talgutel toimuv läheb inimestele vägagi korda ja nad tõesti soovivad seda jagada. Muuseumil on hea meel neid elulisi peegeldusi koguda ja jäädvustada,“ lausus Aljas. Ta lisas, et talgulugude kogumine jätkub ja korraldajad ootavad senisele 104 talguloole ka lisa. Loe edasi: Talgutel osales täpsustatud andmetel 26 001 inimest

Siimusti lastekodu Metsatareke sai talgupäeval kingitusi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA — Lastekodu Metsatareke sõber Rymas Herman alustamas kasvuhoone paigaldamist. Tagaplaanil Europe Jõgeva Teabekeskuse telk. Foto: Marika Tekkel

Siimusti lastekodu Metsatareke võis eilsel talgupäeval mitmekordset rõõmu tunda, sest koristustöödele appi tulnud talgulised tõid kaasa ka kingitusi. Eesti reumaliit ja noorte reumaliit olid lastele muretsenud hügieenitarbeid ja puhastusvahendeid. Kunagistest Jõgeva noortest koosnev sõpruskond üllatas aga kasvuhoonega. „Sageli oleme ise abi ja toetust vajanud, seda on meile ka lahkesti antud. Teeme Ära talgupäeval pidasime sobivaks ise head teha ja töötamispaigaks valisime Metsatarekese lastekodu Jõgevamaal. Kingitusi aitasid omakorda hankida erinevad ettevõtted, kes ühtlasi panid õla alla meie talgutel osalemisele,” ütles reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson.

Sõpruskond Tallinnast, eesotsas Jõgevalt võrsunud ettevõtja Rymas Hermaniga, kinkis aga lastekodule kasvuhoone, mis konstruktsioonidest ka kohapeal kokku pandi. „Oleme Metsatarekest varemgi abistanud. Nüüd otsustasime siia tuua kasvuhoone, kus poisid ja tüdrukud saavad aiatööd harjutada ja vajalikku köögivilja kasvatada,“ ütles Herman. Europe Direct Jõgeva teabekeskuse töötaja Vahur Kukk oli Metsatarekese talgutel nii töötamas kui ka Euroopa Liitu tutvustavaid trükiseid ja tervislikke suupisteid jagamas. Ühtlasi esindas Kukk ka Metsatarekese koostööpartnerit, hiljuti kümnendat aastapäeva tähistanud Jõgeva Lions-klubi. Jõgeva padjaklubi naised korraldasid aga linnas käsitöötalgud, kus nad Metsatarekese kasvandikele villaseid sokke kudusid.

Südantsoojendav tänu kõigile, kes talgutele appi tulid. Koos kaugemate seltskondadega töötasid usinasti ka meie lapsed ja noored, kasvatajad ja erinevate valdkondade spetsialistid. Kokku tuli ligi poolsada talgulist. Koristati majaümbrust ja metsaalust, varuti talveks küttepuid.

Jaan Lukas