Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Katrin Lumberg,
kaugtöötaja

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega. Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega.

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et ‘maakaid’ oli ringis linlastest rohkemgi ning ‘linnainimesedki’ määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt ‘Kalamaja’ mitte ‘Tallinn’. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud ‘maakatest’ on maale ära läinud endised linlased. Viimaste hulka kuulub ka allakirjutanu. Nagu ka ‘juhet pidi tööl käijate’ hulka, keda samuti Sännas leidus mitmeid teisigi. Loe edasi: Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Anija mõisas peetakse pühapäeval laata

Anija mõisa platsil peetakse pühapäeval, 29. augustil kella 9-17 laata. Müügil on käsitöö-, aia-, elustiili- ja kodukaupu. Toimuvad töötoad, kus saab erinevat liiki meisterdamist oma silmaga näha ja ka ise proovida. Lisaks veel palju erievaid tegevusi ja atraktsioone. Kell 16 esineb Kirile Loo, kell 20 lõpetab laadapäeva tantsupidu. Kauplejaks registreerimine e-posti aadressil anijamois@gmail.com või telefonil 502 1160.

Ligi pooled vanuritest ei tea tulekahju korral numbrit 112

Inimestest vanuses üle 65 aasta ainult 59% helistaks tulekahju korral numbrile 112, selgub Päästeameti tellimusel läbi viidud uuringust „Elanikkonna tuleohutusteadlikkuse seire 2009“.  Küsimusele „Millisele numbrile helistaksite tulekahju korral?“ vastas Eestis tervikuna 82% inimesi, et helistaks tulekahju korral numbrile 112.

Maakonniti on teadlikkus numbrist 112 kui tulekahjunumbrist küllalt erinev. Kui hiidlastest 90% teab, kuhu koheselt ja kiiresti helistada, siis Viljandimaa elanikest teadis õiget vastust kõigest 75%. Teistest maakondadest paremini on informeeritud ka Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Järvamaa elanikud. Tulekahju korral võivad aga kiiresti abi kutsumisega kõige enam hätta jääda lisaks viljandlastele veel Valgamaa, Raplamaa, Tartumaa ja Võrumaa elanikud.

Mure inimeste teadlikkuse pärast ei ole sugugi asjatu. Alles käesoleval kevadel tuli ühest Lõuna-Eestis asetleidnud tulekahjust teatamise käigus ilmsiks, et vanainimene, kes tööstushoone põlengu algstaadiumis avastas, ei teadnud, kust abi kutsuda ja helistas info saamiseks oma tuttavale. Üsna palju väärtuslikke minuteid läks aga selle käigus kaotsi.

Möödunud aasta lõpus põles vanainimeste kodu maha, sest nad valisid  juba üle kümne aasta kasutuselt kadunud tuletõrjenumbrit. Need kaks näidet ei ole sugugi ainukesed juhused. Päästjatele tunnistatakse pärast tulekahju kustutamist ikka vahel, et koheselt ei tulnud õige number meelde ja seetõttu läks aega kaotsi.

Nimetatud uuringu tulemustest ei pea järeldama, et numbri 112 tuntus ongi nii madal. Lihtsalt inimestel on sagedamini vaja helistada tervise pärast ja nii seostataksegi seda numbrit rohkem kiirabi numbriga.  Kui 2009.a saatsid Häirekeskuse päästekorraldajad sündmuskohale abi kokku 260 877-l korral, siis 8% neist olid päästesündmused ja 92% tervisega seotud väljakutsed.

Eriti vähe teavad numbrit 112 tulekahju numbrina inimesed vanuses üle 65 aasta. Neist ainult 59% helistaks tulekahju korral sellele numbrile (2008. aastal 69%). Vanuses 41-64 inimesed teavad 112 tulekahju numbrina 79% (eelmisel aastal 81%). Seega unustavad kõige rohkem vanemad inimesed selle numbri seotuse tulekahjuga ja neile tuleb seda infot pidevalt meelde tuletada.

Häirekeskus palub rääkida 112st vanuritele

Häirekeskus palub inimestel teha üks väike heategu: minna külla üksi elavale tuttavale vanainimesele ja rääkida numbrist 112 kui hädaabinumbrist, kust saab abi igasuguse mure korral. Olgu selleks haigus, tulekahju või kahtlase eseme, mida võib pommiks pidada, leidmine. Või on mõni suur loom sattunud olukorda , kus ta ise end aidata ei suuda.  Veelgi parem, kui saab numbri kuhugi nähtavale kohale üles riputada ja seda koos korralikult läbi mõeldud teejuhatuse kirjeldusega.

Teejuhatus on juba seepärast vaja üles kirjutada, et kiiret abi vajavates olukordades mäletavad eriti vanainimesed ikka neid asju, mis juhtusid kunagi ammu, siis kui nemad veel noored olid. Nii võibki juhtuda, et teejuhatuses kasutavad vanad inimesed teetähistena selliseid hooneid, mis juba ammu maha lammutatud. Samuti võivad hooned aja jooksul saada hoopis uue tähenduse. Näiteks kunagine meierei võib olla juba muudetud kaupluseks või kauplusest saanud elumaja. Vanainimesed aga seda kriitilistes olukordades ei mäleta ja kaovadki eriti väärtuslikud sekundid teejuhatuse meeldetuletamisele.

Edvi Freiberg,
häirekeskuse kommunikatsioonijuht

Foto: Alexandr Kanykin

Jägala Linnamäele kavandatakse külastuskeskust

Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.

Jägala linnamägi on unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Teadaolevalt on linnus rajatud 7.-8. sajandil, kuid inimesed on selle koha peal elanud juba 5000 aastat tagasi, hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud nöör- ja kammkeraamika ning leeasemed. Linnust uuriti juba aastatel 1920-23 A. Spreckelseni, A. Friedenthali ja A. M. Tallgreni poolt. Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

Jägala linnamägi. Foto: vikipeedia

Palupõhja looduskoolis algab Gaia Hariduse koolitus

Reedel ja laupäeval toimub täiskasvanutele mõeldud Gaia Hariduse alane koolitus Tartumaal Alam-Pedja looduskaitseala keskel tegutsevas Palupõhja looduskoolis, seekordseteks teemadeks pärimusmeditsiin ja jätkusuutlikud majandusmudelid.

Koostöös Eesti Vabaharidusliiduga korraldatav koolitus on järjekorras juba kolmas Gaia Haridust tutvustav õppekord, kuid mille iga koolituspäev on ka omaette võetuna tervik.

Reedel pühendutakse pärimusmeditsiinile ja saunateraapiale, lektoriks Alar Krautman Lahemaa Tervisekoolist.

Laupäeval käsitletakse jätkusuutlikke majandusmudeleid ja tegemist ei ole tavapärase igava majandusjutuga. Ebatraditsioonilist vaadet majandusele avab EBSi doktorantuuris õppiv Riinu Lepa, kes on tegev ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Uue-Antsla pargis on pühapäeval heategevuspäev

MTÜ Uhtjärve Krehvinid korraldab pühapäeval, 29. augustil kell 12 Uue-Antsla pargis heategevuspäeva, kus saab annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid, mänguasju ja muid vajalikke tarbeesemeid.

Lastele on loterii, batuut, näomaalingud, vahvad mängud ja palju muud põnevat. Toimub küladevaheline võrkpallivõistlus. Kell 16 mängib tantsuks ansambel Party.

Müüjatel palutakse registreeruda hiljemalt homseks, 27. augustiks telefonil 5333 2253 või 513 7830.

Tartus avatakse täna Lõunakeskuse taluturg

Tartus Lõunakeskuses avatakse täna kell 16 taluturg, kus hakatakse kauplema Lõuna-Eestis kasvatatud aiasaadustega ning siin toodetud pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega.

Taluturu operaator on MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis on loodud Lõuna-Eesti kolme Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. Taluturul hakatakse müüma kvaliteetset ja ausat Eesti talukaupa. Aus Eesti talukaup tähendab, et toodangu tooraine pärineb kindlast talust või toode on valmistatud kas talus või tehakse töötlemisel koostööd väiketootjaga.

Kui mujalt Eesti piirkondadest on tulemas huvitavaid originaaltooteid, mida Lõuna-Eestis veel pole, siis on ka nemad teretulnud.

Avamisel võib sealt leida tooteid sellistelt pakkujatelt nagu Peipsiveere Köögiviljaühistu, Nopri Meierei, Liivimaa Lihaveis, Eesti Mahe, Männituka Jaanalinnutalu, lihatööstus Oskar, Rahinge Lihatööstus, Alt-Lauri talu, Põhjala talu, Taarapõllu talu, Tamme talu pagar, Linnu talu, Järveotsa Vutifarm, Tamme aiandustalu, Rähni Küülikufarm, Tervise Kodu, Tiivi Liiberti kitsepiimatooted jt.

Lõunakeskuse Taluturg on avatud E-R 12–20 ning L-P 10–20.

[youtube hpGpgl6cpUw]

Vändra hobikoor sõidab Rootsi laulureisile

Vändra hobikoor ja Kilingi-Nõmme naiskoor alustavad täna laulureisi Rootsimaale Heby kommuuni, kirjutas alevi koduleht. Eelmisel suvel esineti koos Heby kooriga Vändra ja Kilingi-Nõmme rahvale, nüüdminnakse vastukülastusele. Koos kahe rootsi kooriga antakse kolm kontserti, üks neist Sala kirikus, teine Enakeri kirikus. Tagasi koju jõutakse 30. augustil.

Veriora noortekeskuses esineb täna Uganda muusik

Täna, 26. augustil kell 19 esineb Veriora noortekeskuses Uganda noor ja andekas multiinstrumentalist ning laulja Joel Sebunjo (pildil).

Stiililiselt on tema muusika mitmekülgne, peegeldades eksootilisi žanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. Ta on andnud viimase kolme aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid nii Euroopas kui Aasias, mänginud ühel laval koos selliste meistritega nagu Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaled, Etran Finatawa, Baba Maal, Salif Keita jt.

Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid tema loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava mandinke hõimurepertuaar. Oma teistkordsel Eesti tuuril esineb Sebunjo Uganda rahvapilli endongoga, mängib kalimbat (metallist lehtedega pöidlaklaver) ja loomulikult laulab. Pilet 25 krooni.

Eestikeelne Vikipeedia sai kaheksa-aastaseks

Eestikeelne vaba veebientsüklopeedia Vikipeedia sai eile kaheksa-aastaseks, vikipedistid tähistasid seda läinud nädalavahetusel Valgamaal Puka vallas Kuigatsi külas peetud suvepäevadel, teatas ERR.

Kuigatsi küla lähedal oli ajalooliselt Viki küla, mille territoorium kuulub nüüd Kuigatsi alla. Alles on Viki talu, üritus toimus aga Kuigatsi raamatukogus.

Vikipeedia enda andmetel sai eestikeelne versioon alguse 24. augustil 2002 ja selles on praegu 77 529 lehekülge, mida võib pidada artikliteks.

„Seda [Vikipeediat] iseloomustab väga stabiilne kasv, väike tegijate ring ning üsna kõrge artiklite hulk võrrelduna eesti keele kõnelejate arvuga. Näiteks 2010. aasta augusti seisuga on artiklite arv lätikeelses Vikipeedias 2,6 korda väiksem ja leedukeelses Vikipeedias ainult poolteist korda suurem,” on veebientsüklopeedias kirjas.

Loe täpsemalt ERRi koduleheküljelt!

Sandisuul peetakse pühapäeval külalaata

Pühapäeval, 29.augustil algusega 12 toimub Sandisuul järjekorras juba neljas külalaat. Tule veeda huvitav ja lõbus nädalalõpp Sandisuul! Raha ei lähe sellel laadal sul vajagi, võta kodust kaasa kogu kola, mida sul tarvis ei lähe ja vaheta selle vastu, mis meeldib! Laat toimub iga ilmaga, lastele üllatusi ja parimale vahetajale auhind! Info telefonil 5380 4971.

Etendust „Vargamäe varjus“ külastas 3000 teatrisõpra

Urmas Lennuki poolt lavastatud ja Albu valla poolt produtseeritud teatrietendust „Vargamäe Varjus“ külastas A.H.Tammsaare muuseumis Vargamäel juulis-augustis kokku 3000 teatrihuvilist, teatas Albu vallavanem ja etenduse produtsent Kalju Kertsmik.

Lavastust mängiti Vargamäe rehetares 13 õhtul ning kõik etendused läksid täismajale. Etendus pälvis teatrikriitikute elava vastukaja. Korra tuli etendust mängida ka nö. ekstreemtingimustes, kui tormi tõttu kadus elekter ning lavastust mängiti peale vaheaega ilma helita ja autotulede valguses.

„Kuna etenduse vastu oli väga suur huvi ning paljudel teatrisõpradel jäi piletite vähesuse tõttu etendus nägemata, siis otsustasime koostöös lavastaja ja näitlejatega, et Albu vald jätkab lavastuse mängimist Vargamäel ka 2011. aasta suvel,” ütles Kalju Kertsmik.

Etenduse peaosi mängisid Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar. Foto: Mikel Ehala

Ebavere terviserajad on taas läbitavad

Ebavere tervisespordikeskuse meeskond tänab kõiki, kes aitasid kaasa radade korrastamisele. Väike-Maarja valla kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Ilve Toberlutsu sõnul kogunes 20. augustil Ebavere tervisespordikeskusse ligi 40 radade korrastajat. Tuldi ka saagide ning ATVde ja kärudega, millega sai oksi radadelt ära vedada. Pärast tööd pakuti suppi ja oli võimalik saunas käia.

Ebavere rajad said nii 8. kui ka 15. augusti tormituultes tublisti kannatada. Torm oli radadele ohtrasti puid ja oksi pillutanud ning kohati olid need täiesti läbitamatud. Ühiste jõududega saadi nüüd rajad taas kasutuskorda.

Uma Meki bränd juhatab võrumaiste toodete juurde

Eile said esimesed 18 Võrumaal kasvanud-valmistatud toiduainet õiguse kasutada oma pakendite-etikettidel kaubamärki Uma Mekk, mis näitab, et toode on päritolult vanavõrumaine.

Uma Meki kaubamärki võivad reglemendi järgi kanda köögiviljad ja jahu, mis on kasvatatud 100 protsenti Võru-, Valga- või Põlvamaal, ja toiduained, mis on valmistatud vähemalt 50 protsendist kohalikku päritolu toorainest. Kui reegleid ei rikuta, kehtib märk niikaua, kuni toode on tootmises. Täpsem info on saadaval www.voruleader.ee.

„Samas peame väga oluliseks vaimse kultuuripärandi seotust toidukultuuriga — oskust kasutada kohalikku keelt ja pärimust oma toodete tutvustamisel,” ütles Uma Meki projektijuht Ave Tamra. 

Uma Meki märgiga varustatud tooteid leiab lähipäevil piimaletist (Nopri sõir, taluvõi, talukohupiim koorega ja koorekaramell), juur- ja köögiviljaletist (Võrumaal Tagakülas kasvanud Ants Muld Kartulitehnika kartul, Meremäe vallas Mardimäe ökotalus kasvanud mahekartulisordid ja Vastseliina vallas Tsolli külas Kutsa-Tannili talus küpsenud magusad arbuusid) ning hoidisteriiulitelt (Taarapõllu talu tuntud mahedad krõpsud-mahlad-keedised ja Rõuge valla Alt-Lauri talu mahedad ja hõrgud kastmed soolaste toitude juurde).

„Esimesteks kaubamärgi taotlejateks olid ootuspäraselt ettevõtjad, kelle toodang on juba jõudnud kaupluselettidele: Nopri Talumeierei, Taarapõllu talu, Ants Muld Kartulitehnika, Alt-Lauri talu, Mardimäe talu ja Kutsa-Tannili talu. Viimased kolm on tunnustatud mahetootjad. Kokku oli taotlusi 18. Lähipäevil sõlmime tootjatega lepingud ning tarbija võib leida Uma Meki märgiga varustatud kohalikke tooteid poelettidelt,” rääkis Ave Tamra. „Uma Mekk kaubamärk on õnnelik märk, kuna logo oli olemas juba enne, kui kaubamärgi mõtegi tekkima hakkas. Võrumaa kunstniku Epp Margna kujundatud rõõmsavärviline ja paljusid sümboleid ühte koondav logo on olnud kindlasti inspiratsiooni allikaks nii mõnelegi mõttealgatusele, mis Uma Meki projekti kestel töögrupis on aset leidnud.”

Uma Meki projekt on MTÜs Võrumaa Parterluskogu olnud töös juba kaks aastat. Partnerluskogu on ka kaubamärgi omanik, kes Leader meetme ning Võru maavalitsuse toel on kogu projekti rahastaja ja teostaja.

Uma Meki ühistelgis pakuvad Võrumaa piirkonna tootjad oma kaupa tänavu Eesti põllumajandusmuuseumi sügisnäitusel, Tartu Maarjalaadal, Paunvere väljanäitusel ning Lindora laadal. 

13. novembril toimub Võru spordihallis Uma Meki laat, kuhu oodatakse kauplema kõiki Kagu-Eesti toidutootjaid ning mekkida saab vanade unustatud retpseptide järgi valmistatud traditsioonilisi toite.


Peale kaubamärkide jagamise tegeletakse Uma Meki projekti raames ka toiduettevõtjate koolitusega. Fotol saia- ja leivakoolitus Pikakannul. Foto: Ave Tamra

Lõhavere hooldekeskuse juurdeehitisele pandi nurgakivi

Eile, 23. augustil pandi nurgakivi Lõhavere ravi- ja hooldekeskuse juurdeehitisele. Järgmise 1,5 aasta jooksul investeeritakse Lõhaverre 40,2 miljonit krooni, sellest 33,15 miljonit kulub ehitusele ja ülejäänu hoone sisustuseks. 68% rahastusest tuleb ELi regionaalarengu fondi kohalike avalike teenuste arendamise programmist. 32% omaosalusest katab 11,9 miljonit krooni laenurahaga Suure-Jaani vald ja 1 miljoni krooni SA Lõhavere Ravi- ja Hooldekeskus.

Suure-Jaani vallavalitsuse arendusnõuniku Aino Viinapuu sõnul ehitatakse esimese etapina valmis uus korpus, kuhu loodetakse patsiendid sisse kolida juba järgmise aasta alguses. Teise etapina renoveeritakse täielikult vana mõisahoone, muuhulgas vahetatakse katus ja renoveeritakse välisfassaad. Kolmanda etapina kerkib hoone teise otsa juurdeehitus, kuhu tuleb koolnute hoiuruum, saal, töökoda ja abiruumid.

Et uued olud saavad olema palju lahedamad, siis tõuseb patsientide arv praeguselt 50lt 82ni. Töökohtade arv kerkib 24lt 36ni, värvatakse tegevusterapeut ja palgatakse juurde hooldajaid. Uudsena kavandatakse edaspidi pakkuda päevahoiu teenust.

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”

Jõgeval peetakse laupäeval küüslaugufestivali

Jõgeva kultuurikeskuses toimub laupäeval, 28. augustil kella 10-19 kolmas küüslaugufestival.

Kavas on loeng küüslaugukasvatusest, konkursid „Kauneim küüslauguvanik”, „Küüslaugukübar” ja „Eesti suurim küüslauk”, samuti jääpurika sulatamise võistlus. Kokad ja kaupmehed pakuvad küüslaugusuppi, -kohvi, -juustu, -vorsti, -leiba, -võid, -šokolaadi, -kommi, -moosi, -jäätist, -õlu ja viina, küüslauku röstitult, konserveeritult jne.

Heategevuslik kinoõhtu Rapla Tammemäel

Rapla noortekoda ootab huvilisi laupäeval, 28. augustil kell 20 Rapla Tammemäele heategevuslikule kinoõhtule!

Öökinos näidatakse filmi, mis on juba kolmandat aastakümmet üks populaarsemaid kultusfilme Eestis ja mis kuulub Eesti komöödiafilmide tippu. Lisaks palju toredaid üllatusi, õhtu lõpetab ilutulestik.

Öökino pilet on 25 krooni. Piletitulu läheb Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli Raplast pärit üliõpilase õppestipendiumiks.

Vinnis mõeldakse bioenergiaküla projektile

Põllumajandusdoktor Leo Saluste on mitu aastat töötanud selle nimel, et luua Vinni-Pajusti bioenergiaküla, kus elektrit ja sooja toodetakse kohapeal taastuvate energiakandjate baasil, kirjutab Virumaa Teataja.


Mittetulundusühing Vidriku, mille projektijuht on Leo Saluste, plaanib septembris korraldada Vinnis koolituse Vinni-Pajusti bioenergiaküla loomise teemal ja põhjendada selle vajalikkust.

Teadlane selgitas, et bioenergiakülade loomise üks olulistest eesmärkidest on vähendada sõltuvust järjest kiirenevast üleilmsest energiahindade tõusust.

„Peamine põhjus, et selliseid külasid luua, on traditsiooniliste kütusevarude — nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi – vähenemine ja kallinemine,” ütles Leo Saluste. „Praegu on Vinnis ettevalmistamisel biogaasi tootmise ettevõtte rajamine, kus toorme  tarnijateks saavad ümbruskonna farmerid ja mis töötab põllumajandusettevõtete biomassi — sõnnik, virts ja orgaanilised jäägid — baasil.”

Loe täpsemalt Virumaa Teatajast!



28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo