Kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ raames jõuavad 3. novembril Lääne-Virumaale Eeva Park, Indrek Hirv, Peep Ilmet ja Triin Soomets. Kirjanduslik nelik kohtub lugejatega Lääne-Virumaa keskraamatukogus kell 17.30.
Juba seitsmendat aastat toimuvat kirjandustuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Harju maleva Noored Kotkad ja Kodutütred peavad aasta eelviimase suurlaagri Vormsi saarel. Kohale tuleb ligi 140 noort koos rühmajuhtidega kokku 16 rühmast. Laager kestab 29.-31.oktoobrini.
Plaanis on korraldada Vormsi vaatamisväärsusi tutvustav matkamäng ning erikatsete õpe. Igas matkamängu punktid on ka oskuste ja teadmiste kontroll, kokku on punkte 13.
Rühmadel ja noortel on vaja ette valmistada etluskava ning isetegevuslik etteaste laupäeva õhtul. Tublimad saavad autasustatud ning võimaluse korrata oma etteastet.
Katriin Allik, Kaitseliidu Harju maleva noorteinstruktor
Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.
Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud
tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.
Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks
ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.
Palun toetage Miku tagasi koju jõudmist!
Arveldusarve: 221050381613, Jaaniraotu Linnupark MTÜ.
Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.
Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.
“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.
Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).
“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.
Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.
Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.
Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702
Rannar Raba
Pühapäeval, 31. oktoobril algavad Soomaa rahvuspargis looduskaitselised talgud, kus teadaolevalt esimest korda toimub kogu suhtlemine eesti viipekeeles. Kahepäevastel talgutel osalevad kurdid, viipekeeletõlgid ning viipekeeletõlgi eriala üliõpilased Tartu Ülikoolist.
Talgulised aitavad korrastada Oksa kõrtsiaseme ümbrust ja sealset puisniitu, puhastades endise kõrtsiasemeni viiva raja ääri võsast. Pärast tööd tehakse ühiselt tutvust Soomaa loodusega, käiakse matkal ning vesteldakse võimalustest ja eripärast kurtidele keskkonna- ja loodushariduse andmisest ning vahendamisest. Tööväsimuse peletamiseks ootab talgulisi köetud saun.
“Mõneti üllataval kombel saime talguid ette valmistades teada, et viipekeeletõlgiks õppivail tudengeil ei ole väga palju võimalusi õpitava keele praktiseerimiseks,” ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vabatahtlik talgujuht Siivi Põldots. “Kurtidega ühiselt veedetud kaks päeva looduses, külg-külje kõrval töötades, koos matkates ja hiljem muljeid vahetades, on selleks suurepärane võimalus.” Vajadusel saavad tudengid abi ja nõu küsida talguil osalevailt kutselistelt viipekeeletõlkidelt.
ELFi, viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühingu poolt pakutud võimalus Soomaale tulla ning sealjuures ka oma kätega siinse looduse heaks panus anda, võeti kõigi sihtgruppide poolt hästi vastu ning huvi oli suur. “Meil on hea meel kui võimalikult paljudel inimestel on võimalus looduskaitses ning vabatahtlikus tegevuses ise kaasa lüüa,” sõnas ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür.
Talgud korraldati koostöös viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühinguga, RMK Loodushoiuosakonna ja Keskkonnaametiga. Talgute korraldamist toetab Vabaühenduste Fond.
Eestis on 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende hulgas 2000 kurti, kes vajavad pidevalt viipekeelset tõlketeenust. Kutselisi viipekeeletõlke on 2010. aasta seisuga küll 24, kuid neist vaid seitsmele on see töö põhitööks. Kurtide vajadus viipekeelse tõlke järele on aga oluliselt suurem, kuna kurdid on muutunud ühiskonnas aktiivsemaks, nende soov osaleda kõigis eluvaldkondades koos kuuljatega on viimaste aastate jooksul suurenenud. Esmakordselt Eestis hakati viipekeeletõlke riiklikul tellimusel välja õpetama Tartu Ülikoolis alates 2006. aastast.
Info:Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing, tel 521 3487, regina@evkty.ee.
Teisipäeval, 2. novembril jõuavad 7. üle-eestilise kirjanike tuuri “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” raames Pärnumaale Teet Kallas, Vahur Afanasjev, Kai-Mai Olbri ja Tarmo Teder, edastas Pärnu Postimees.
Kell 13 saab kirjanikega kohtuda Vändra raamatukogus, kell 17 ootavad kirjanikud huvilisi Pärnu keskraamatukogu suures saalis.
Traditsiooniline kirjanike tuur saab teoks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti rahvusraamatukogu eestvedamisel.
Varem on Pärnus käinud Jürgen Rooste, Karl-Martin Sinijärv, Olavi Ruitlane, fs, Kauksi Ülle jt.
Rõude kangrupesas on rahvariide päevad
Nädalavahetusel, 30. ja 31. oktoobril toimuvad Rõude külaseltsi kangrupesas rahvariide päevad.
Rohkem infot: kamgrupesa@gmail.com, tel 5391 4712.
Neljapäeval, 4. novembril kell 18 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses teemaõhtu „Guatemala kohtub Setomaaga”. Jututare külaliseks on Riin Tammiste, kes räägib oma kogemusest vabatahtlikuna Guatemalas ja tutvustab ka vabatahtlike organisatsiooni Together.
Keskuses avatakse fotonäitus vabatahtlike elust ja tegemistest ning kontserdi annab seto leelokoor Tsibihärbläseq.
Kõik huvilised on oodatud!
Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 737 5422 või helenake@ut.ee.
3. novembril toimub Sõmeru keskusehoones haridusfoorum „Õpetaja – väärtuste looja, kandja ja edasiandja”.
Foorumi korraldab Eesti õpetaja autähise toimkond eesotsas Virge Ongi ja Kaido Kreintaaliga.
Avasõnad ütleb maavanem Einar Vallbaum, kõnelevad Peep Vassiljev, Marko Pomerants, Ivar Tröner, Sulev Oll, Aleksei Turovski, Jaak Aus ja Egon Mets.
Päev lõpeb Koit Toome kontserdiga „Sügav kummardus õpetajale”.
Kärla valda Paikülla looduskaunisse kohta kavandatakse Saaremaal ainulaadset hobumaneeži, kirjutab Saarte Hääl.
„Saaremaa ratsaspordi arengu jaoks oli hädasti vaja luua meile talviseks treeninguks vajalikud tingimused ja tundub, et lõpuks hakkavad asjad laabuma,” lausus MTÜ Saare Taluelu üks eestvedajaid Jaagup Kallas.
Tema sõnul oleks kavandatav keskus oma mõõtmetelt ainus Saaremaal, kus saaks normaalselt treenida ja võistlusi korraldada. Enamik tuntumaid ja tegutsevaid ratsatalusid ja talle – Reinu talu, Kõljala tall, Haamse tall, Vesta tall jt – asuksid tulevasest keskusest umbes 25 km kaugusel, aga talvist treenimiskohta vajavad hädasti ka ümbruskonna harrastusratsanikud.
Maneež tuleb 18 m lai ja 50 m pikk, jäädes küll veidi alla täismõõtmetes maneežidele, kuid Saaremaa tingimustes on see igati rahuldav. Kallase sõnul saab sellises maneežis efektiivselt korraldada igapäevaseid talviseid treeninguid, aga ka maakondlikke võistlusi.
Lisamaks videvikuajale hubasust, teeb Eesti Pärimusmuusika Keskus täna algust kaminaõhtute sarjaga. Viljandi Pärimusmuusika Aida väikeses saalis rulluvad kord kuus elava kaminatule
paistel lahti kütkestavad lood ja laulud nii sõnas kui muusikas.
Esimese kaminaõhtu külalisteks on luuletaja Kristiina Ehin ja multitalent Silver Sepp, kes loevad, jutustavad ja laulavad teineteisele ja kõigile neile, kes sel hingedeaja alguse õhtul kaminatule ümber kogunevad. „Teeme juttu vetelkõndimisest, revolutsioonist, kinnijäämisest, vabadusest, tasakaalust, elumustritest ja juurtest, mis toidavad, aga kuhu vastu võib ka varba ära lüüa,” rääkis Silver Sepp.
Nii Sepa kui ka Ehini looming ajab võrseid laia maailma poole, kuid on juurtega ikkagi Pärnu-, Rapla- ja Läänemaa pärimuses.
Sepp on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pop-jazzlaulu eriala ning kaitses 2010. aastal Norras Telemarki ülikoolis traditsiooniliste kunstide magistrikraadi. Ta tegutseb laulja ja muusikuna ansamblites Udupasun, RO:TORO ning Bombillaz. Peagi on Sepal
valmimas sooloplaat.
Ehin on Tartu Ülikooli Eesti ja võrdleva rahvaluule magister. Ta on avaldanud viis luulekogu ja ühe proosaraamatu ning on praegu vabakutseline kirjanik ja rändluuletaja.
Teine kaminaõhtu leiab aset 26. novembril ning siis on publiku ees folklorist Marju Kõivupuu koos poegade Kaareli ja Martiniga.
Riidi, 12. novvembri 2010 Väimelä, Võromaa Kutsõhariduskeskusõ päämaja konvõrendsitarõn (tarõ 101).
Hummogu kell 10 naatas kogonõma, pantas nimi kirja, serbätäs tsäid ja säetäs hinnäst savvusanna-pääväs valmis.
Kell 10.30 naatas pääväga pääle.
Kell 10.40-13 hummogupoolinõ aig.
Kõnõlõsõ Tarto Ülikooli tudõngi, kiä etnograafiliidsi välitöie praktika käügin Võromaa täämbädse päävä sannu ja sannakultuuri uursõva.
Tudõngiide jutu võtt kokko näide juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs viil eräle teemal “Savvusann ku elamus maaturismin”, mink jaos tä uursõ Võro- ja Setomaal turismitalodõn pakutavit savvusannu.
Kell 13 lõunasupp.
Kell 13.30-16.30 päälelõunanõ aig.
Kell 13.30-13.50 Epp Margna. Raamat Võromaa savvusannust – matõrjaali valik ja kokkopandmisõ põhimõttõ.
Kell 13.50-14.10 Nele Reimann-Truija. Vana Võromaa savvusann täämbädse peremehe kaemist perrä.
Kell 14.10.-14.30 Külli Eichenbaum. Võromaa savvusann Eesti vaimsõ kultuuriperändi nimekirän.
Kell 14.30-14.50 Ülle Harju. Midä Uma Lehe lugõja savvusanna kotsilõ kirotanu omma.
Kell 14.50-15.10 Kristiina Porila. (Rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus). Vaimse kultuuriperändi kaitse ja UNESCO.
Kell 15.10 serbätäs tsäid.
Kell 15.30-17.00 tsõõriklaud, päävä kokkovõtminõ.
Tsõõriklavva kõnõluisiga tahetas vastata küsümüisile:
– Kuis edesi?
– Kohe korjatas kokko savvusanna teedüs?
– Midä piässi tegemä, et savvusann saassi UNESCO vaimse kultuuriperändi nimekirja?
– Kiä ja kuis saassi avita? Kiä mändse tüü hindä pääle võtt?
Kõrraldaja: Võrumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Võro Selts VKKF.
Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 503 23 41, eda.veeroja@gmail.com
Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 533 22 153, triinu.ojar@wi.werro.ee
Homme, 30. oktoobril kell 18 avatakse Võrumaal Sõmerpalus Euroopa suurim sisekrossi motohall. Sõmerpalu motoklubi eestvõttel püstitatud motohall kannab nime Adrenalin Arena.
Motoklubi juhatuse liige Kaido Park ütles, et Adrenalin Arena on eelkõige motokrossi treeningkeskus, mis annab sportlastele ja harrastajatele aasta ringi head, samas taskukohased harjutus- ning võistlustingimused – võimalused, mis Põhja-Euroopa sportlastel pika talve tõttu siiani puudusid.
Hallis on nõuetekohane superkrossirada, suured tribüünid, garaažiala, puhkeruum, riietusruumid, duširuumid, saun, jõusaal, õppeklass ning näituseruum.
Motohalli avapeol näeb professionaalseid trikihüppajaid Soomest, šõukrossi Eesti, Läti ja Leedu parimate sõitjate esituses, mototraielit, tantsutüdrukuid ja Eesti ühendatud tsiklimeeste koori koos saatebändiga Propeller. Õhtu lõpetavad ansambli Terminaator kontsert ning videodisko.
Pidu on kõikidele tasuta.
Evelin Tamm,
haridusuuendaja
Paljud meist elavad tormilist elu, kus iga minut on arvel, kus tegelikkuses täiesti tühistest asjadest saavad suured mured, mille pärast ollakse meeleheitel ja närvilised. Jookseme nagu oravad rattas ja ei märkagi, kuidas “päris elu” voolab meist suure kaarega mööda.
Lisaks igapäevastele isiklikele probleemidele, peame pidevalt kuulma, et globaalsed kliimamuutused on katastrofaalse mõjuga, tulemuseks on juba täna teleekraanilt pidevalt nähtavad üleujutused, tsunamid, näljahädad ja haigused. Millegipärast aga avastame end ikkagi nädalavahetusel perega kaubanduskeskusest…
Käisin hiljuti ühel huvitaval loengul, kus Nicano Perlas Filipiinidelt rääkis integraalsest säästvast arengust (integral sustainable development). Tema näited globaalsetest protsessidest, mis toimuvad nii looduses kui teaduses, olid väga mõjuvad, tema enda esinemine veelgi mõjusam… Sõnum oli lihtne ja positiivne – igaüks meist saab muuta maailma.
See maailm, mida igaüks ise muuta saab, algab kõigepealt temast endast, algab mõistmisest, et igaühes meis on peidus loovus. Loovuse kaudu saame ennast teostada, saame vabaks, sest hakkame nägema võimalusi seal, kus teised näevad ainult probleeme. Loe edasi: Lihtsalt elamine – maailma parandamise kunst
Setomaal tegutsevas Vana Jüri seebikojas valmivad mitmesugused seebid: Setomaa, Taarka, Potiseto seep, Uiboneio jne.
Senini ei ole suudetud aga välja mõelda nime tõrvaseebile. Seepärast on Vana Jüri seebikoda kuulutanud välja selleteemalise konkursi.
Nimi tuleb saata postkaardiga aadressil: Silver Hüdsi, Vahtraoru talu, Tsätski nulk, 64006 Setomaa.
Kõikide osalejate vahel loositakse välja kanuumatk Piusa jõel kümnele inimesele. Kaarte seebi nimega oodatakse kuni 10. novembrini.
Särevere Mõisarahva Seltsil on kavas elustada piirkonna ühistegevus ja selleks kutsutakse aktiivseid Särevere elanikke 2. novembril arengukava koostama.
Särevere Mõisarahva Seltsi juhatuse liige Eve Rõuk ütles, et praegu puudub alevikul ühistegevuseks kava, kuid seda on väga vaja, et aleviku asukohast ja eripärast tulenevat potentsiaali paremini ära kasutada. Ühiselt kirjapandud mõtted annavad võimaluse paremaks koostööks kodupaiga arendamisel ja investeeringute saamisel.
Särevere Mõisarahva Selts asutati eelmisel aastal. Seltsi eesmärgiks on kohaliku elu arendamine ja elanike heaolu suurendamine, ühistegevuste korraldamine, tasakaalustatud arengu toetamine ja väärtustamine ning elukestva õppe propageerimine.
Arengukava aruteluks kogunetakse Särevere mõisas 2. novembril kell 17.30.
18. novembril kell 18 saab Elva kultuurikeskuse Sinilinnu saalis (Kesk tn 30) kuulata muusika saatel luulet, mida esitavad Tajo Kadajas ja Imre Vallikivi.
Kes soovib oma uuemat ja vanemat luulet ette kanda, siis on ka selleks võimalus. Tartust minejatele on ka transpordivõimalus Elvasse.
Lisainfo Imrelt tel 5561 0411, imreva@mac.com.
30. oktoobril algusega kell 10 toimub Käina huvi- ja kultuurikeskuses kolmas Hiiumaa noortefoorum Ankur 2010 „Noored ja kohalik omavalitsus“.
Avatud ruumi meetodil toimub arutelu teemal „Noored volikokku – kas ja kuidas?“. Ümarlauast on peale noorte osa võtma oodatud kõigi Hiiumaa omavalitsuste esindajad ja maavanem. Kutsed on saadetud ka Eesti Linnade Liidu ning naabermaakondade noortekogu esindajatele.
Ettekannetega teemal „Noorte kaasamine – kohustus või võimalus?“ esinevad Urmo Kübar, kes on Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja, ja Kristo Notton, Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluskogude koordinaator. Õhtul esilinastub MTÜ Hiiumaa Ankur noorte tehtud film sellest, kuidas noored Hiiumaa omavalitsusi ning nende toimimist ette kujutavad ja mis mõtteid see neis tekitab. Töötab stuudio, kus Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži abiga on võimalik teha isiklik valimiskampaania virtuaalplakat.
Noortefoorum Ankur toimub kolmandat korda. MTÜ Hiiumaa Ankur kuulub maakondlike noortekogude võrgustikku, mis annab noortele vanuses kuni 26 eluaastat võimaluse kaasa rääkida otsutusprotsessides.
Läbi Soomaa kulgeva Kõpu–Jõesuu maantee Pärnumaale jääval lõigul algas remont, kirjutab Sakala.
Lääne regionaalse maanteeameti direktor Enn Raadik ütles ajalehele, et töö võtab enda alla 6,1 kilomeetrit ehk lõigu Viljandimaa piirilt Riisani.
Juba niigi halvas seisus tee muutus veelgi kehvemaks pärast kevadist üleujutust. Tulvavete all oli üle 7 kilomeetri teed ja see mõjus laastavalt. Mõnel pool oli juba kohti, kus kruusakiht oli teelt peaaegu kadunud.
Teelõik saab seitsme meetri laiuselt peale 10sentimeetrise paksu purustatud kruusa kihi. Ühtlasi kohendatakse teepeenraid, raiutakse võsa, puhastatakse kraave ning parandatakse truupe.
Praegu ei ole plaanis teelõiku liikluseks sulgeda, aga juhtidel tuleb piirangutega arvestada.
Remont läheb maksma 1,35 miljonit krooni ja on kavas lõpetada veel sel aastal.
Noarootsi vallas Sutlepa külas alustatakse peagi vabaajakeskuse ehitust, hoone peaks valmis saama enne tuleva aasta jaanipäeva.
Keskusehoonesse on planeeritud koosolekuruumid, jõusaal ja pesuruumid, koroona ja lauatennise mängimise koht, arvutid ja mängukonsoolid ning kangasteljed ja muud käsitöö tegemise võimalused.
Keskuse juurde tuleb muruplats, kus saab võrkpalli mängida. Uude hoonesse on kavas kolida ka seni koolimajas tegutsenud raamatukogu.
Setomaa käsitöökogu kavandab tulevaks aastaks traditsioonilise setu käsitöö teemalisi koolitusi ja infopäevi, vahendab Setomaa infoportaal. Tänavus aasta märgusõnad on olnud „taluarhitektuur” ja „savi”.
Koolitused on käsitöökogu juhataja Sigre Andresoni sõnul üldse tõsiselt käsile võetud. 2009. aasta sügisel alanud taluarhitektuuri koolitusel on osalenud ligi 200 inimest. Viimane õppepäev toimus eile, 27. oktoobril Missos, teemaks puitkatused.
Suvel toimusid Viese Jaanuse korraldatud savikoolitused „Käsitsi voolitav savimaja”, „Valmistame ise savi-, sõnniku- ja lubjakrohvi” ning „Efektiivsed rakettahjud, kaminad ja ümarad lesod iseehitajatele”.
Järgmisel aastal keskendutakse Sigre Andresoni sõnul eelkõige setu rahvarõivaste valmistamisel tarvilikele tehnikatele nagu niplispits, värviline heegelpits, kangastelgedel kudumine, tikkimine ning vööd ja paelad.
Käsitöökogu saab oma tegevuseks toetust Setomaa kultuuriprogrammist ja arenguprogrammist.
Rohkem infot: www.setomaa.ee
Laupäeval, 30. oktoobril kella 11-16 toimub Pärnu keskraamatukogu suures saalis taas raamatuvahetuslaat, kuhu huvilised on oodatud valima endale tasuta raamatuid, teatas Pärnu Postimees.
Pärnu keskraamatukogu haldusosakonna juhataja Krista Visase jutu järgi ootavad uusi omanikke nii raamatukogu oma mahakantud teosed kui ka varasematest laatadest kogunenud kirjavara. Palju on Ülejõe raamatukogust jäänud raamatuid.
Pärnus hakati raamatuvahetuslaatasid pidama aasta tagasi oktoobris, laupäevane on aasta jooksul juba viies.
Homme, 29. oktoobril peetakse Kihnu rahvamajas Kihnu koolilaste toetuseks heategevuspidu. Kõik koolilapsed saavad pittu tasuta.
Eeskava täidavad Kihnu kooli pillilapsed ja lastebänd, Järsumäe Virve ja Kihnu kooli vilistlastest pillimehed.
Kätte antakse „Kauni kodu” võistluse aukirjad. Tantsuks mängib ansambel Manija Poisid.
Rohkem infot: www.kihnu.ee
Türi kultuurimajas tegutsevasse laulustuudiosse Avendris oodatakse täna kell 18 lauluhuvilisi lapsi ja noori alates seitsmendast eluaastast.
Stuudio eesmärk on arendada laste musikaalsust ja õpetada neile solistina esinemist, saatepillide kuulamist ja koosmusitseerimist, samuti pakkuda lavakogemust ja süstida esinemisjulgust.
Esimesteks külalisteks on Mirjam Dede ja Juss Kaarepere, kes räägivad oma tööst ja tegemistest ning annavad ka väikese kontserdi.
Täna, 28. oktoobril kell 13 oodatakse Laekvere rahvamajja kõiki lapsi, et koolivaheaega vahvate asjade meisterdamisega sisustada.
