Sänna Kultuurimõisas on sisse seatud vanade rataste taaskasutamist propageeriv velokuur. Jalgratta kui tervisliku ja keskkonnasõbraliku liikumisvahendi tutvustamiseks korraldati septembris Rattafestival, mille raames toimus ka rattaleiutamise õpituba. Õpituba juhendasid Riia rattameisterdamisrühmituse Freakbike metallikunstnikud, kes konstrueerisid vanadest rattaosadest unikaalseid jalgrattaid.
Rõuge TV esitleb:
Võru keelest ja meelest huvitatutel on sellest nädalast oma veebikodu aadressil umakiil.eu. Muu hulgas pakub lehekülg võimalust oma võru keele oskust parandada.
Kodulehe „Üts rahvas – kats kiilt” on loonud Raivo Kelp, kes on ka õpilastele mõeldud viktoriini „Ütski tark ei sata taivast” veebiversiooni autor ja Võru tunnuslause „Üts ummamuudu liin” väljamõtleja.
Võru keele kaugõppeprogrammi loomise mõte tekkiski tal veebiviktoriini tulemustega tutvudes: selgus, et vana Võrumaa õpilaste hulgas on omajagu neid, kes mõistavad võru keelt, aga nende õigekiri vajab kohendamist.
Sellest kasvas välja suurem – veebivärava mõte. Leheküljelt „Üts rahvas – kats kiilt” leiabki peale võru keele kaugõppeprogrammi kirjutisi võru keele ja vana Võrumaa kohta, linke võrukeelsete materjalide ja info juurde jne.
Keeleõppeprogrammist on praeguseks valmis viis peatükki, nii et õppematerjali jagub huvilistele juunini.
Kodulehe käivitaja Raivo Kelp loodab, et veebivärav „Üts rahvas – kats kiilt” meelitab võrokesi sagedasti sisse astuma ning aitab neil arendada oma keelt ja eneseteadvust.
Rohkem infot: www.umakiil.eu
Oktoobris alustanud Uue-Antsla käsitööring on tänaseks jõudnud koos käia juba kolm korda Rahvamajja kogunetakse käsitööd tegema igal kolmapäeval kella 18-20ni.
Esimesel kokkusaamisel 5. oktoobril istus koos neli käsitööhuvilist. Peeti plaane, mida, millal ja kuidas tegema hakatakse. Esimeseks näputööks meisterdati vahtralehtedest roose, järgmisel korral juba prooviti kaaruspaela tegemist. Viimasel korral oli seltskond juba tükk maad suurem. Koos katsetati paela punumist.
Järgmised kokkusaamised:
3. novembril meisterdatakse süüteroose (kaasa võtta paar pabermassist munakarpi ja küünlajäägid või mõni küünal).
10. novembril tehakse lauakaunistusi (salvrätihoidjaid jm).
17. novembril meisterdatakse päkapikke.
24. novembril kaunistatakse küünlaid.
Täpsem info materjalitasu või kaasavõetavate materjalide kohta on Uue-Antsla ja Uhtjärve külade kodulehel 2kyla.blogspot.com. Alati võib kaasas olla ka mõni parasjagu pooleli olev näputöö ning kui on tekkinud mingi käsitööalane küsimus, siis ühiselt leitakse sellele lahendus. Käsitööringis pole vanusepiirangut – kõik on oodatud.
Karille Bergman, käsitööringi juhendaja
Homme, 4. novembril algusega kell 14 Tallinnas toimuva XV Avatud Ühiskonna Foorumi „Moskva mõjusõjad“ peaesineja on Venemaa tunnustatumaid arvamusliidreid Julia Latõnina, kelle otsekohesed seisukohavõtud on pälvinud laialdast tähelepanu nii Venemaal kui kaugemal. Latõnina töötab ajakirjanikuna ajalehes „Novaja Gazeta”, kommentaatorina telekanalis RTVi ja raadiojaamas „Ehho Moskvõ”.
Julia Latõninale sekundeerib noor Venemaa kodanikuaktivist ja ühingu „Solidaarsus“ üks peamisi eestvedajaid Oleg Kozlovski. 2004. aastal asutas Kozlovski ühingu „Moskva: Vaba valik“, 2005. aastal rajas koos mõttekaaslastega demokraatliku noorteliikumise „Oborona“. Kozlovski on osalenud opositsiooniliikumises Teine Venemaa ja aidanud korduvalt kokku tuua Venemaa demokraatlikke jõude ja kodanikuühendusi, et üheskoos seista kodanikuõiguste ja demokraatlikuma Venemaa eest.
Juubelihõngulisel Avatud Ühiskonna Foorumil esitavad Julia Latõnina ja Oleg Kozlovski nägemuse sellest, mis meie idanaabri juures hetkel tegelikult toimub, ning analüüsivad Venemaa üha sagenevaid võimudemonstratsioone naabrite juures. Diskussioonis püüavad foorumi esinejad muuhulgas vastata küsimustele: Millised sise- ja välispoliitilisi strateegiaid planeeritakse hetkel Moskvas? Mil määral on Venemaa suhted lähinaabritega seotud hoopiski sisepoliitiliste eesmärkidega? Miks on Venemaa Föderatsiooni juhtkond muutunud üha vaenulikumaks oma kauaaegse partneri, Valgevene juhi Aljaksandr Lukašenka suhtes? Mis on Venemaa ambitsioon Gruusias, Kesk-Aasias ja Baltimaades?
Avatud Ühiskonna Foorum on Avatud Eesti Fondi iga-aastane tippsündmus, mis toob kokku mõtlejaid Eestist ja mujalt maailmast, et arutleda avatud ühiskonna, demokraatia ja poliitikaga seotud teemadel. Esinejate seas on olnud George Soros, Martti Ahtisaari, Jeremy Rifkin, Heidi Hautala, Susan George, Sergei Kovaljov, Robert Putnam, Timothy Garton Ash ning paljud teised tuntud mõtlejad ja arvamusliidrid.
Esmaspäeval, 1. novembril avati Elvas traditsiooniline kunstikuu. Kunstikuu valguses leiavad kuni novembri lõpuni Elvas aset omanäolised kunstiüritused, näitused ja temaatilised töötoad.
Kuuenda kunstikuu motoks on “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest”, seega alanud kunstikuu avaldab läbi portreede isiksusi nii pildis, raamatus, filmis kui ka läbi teiste kunstisündmuste ja töötubade.
Novembrikuu jooksul saab vaadata Marju Villemi, Merle Silla, Lea Malini, Tiina Kuusi, Piret Vapajevi, Merike Ambre ja Anni Irsi näitusi. Lisaks autorinäitustele pakub põnevust Maarja – Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad Pilvede all” ning kohtumine nende teleseriaalide tegijatega. Kunstikuu kavas on esmakordselt Elva kultuurikeskuses Sinilind Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.
Peale selle on Elva linnaraamatukogus võimalus täna, 3. novembril kell 17 kohtuda kirjanike Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. Kirjandushuvilistele toimub veel 15. novembril kohtumine Merle Sillaga, kes tutvustab enda esikromaani “Soovituskirjad neile, kes jäävad ükskord vanaks”.
Kunstikuu pakub nii suurtele kui väikestele tegevusi tosinas töötoas. Lisaks ehete valmistamisele saavad kunstihuvilised näppu harjutada portselanmaali alal, aga avaneb ka võimalus lasta enda portree maalida Merike Ambrel.
Lähem teave Elva huviala-ja kultuurikeskus “Sinilind” http://sinilind.elva.ee/ või
tel 745 7201.
Merike Järv
Nagu juba traditsiooniks saanud, vaadatakse sügistalvel Toila vallas üle mööduva aasta fotosaak.
Toila valla XII fotokonkursile on sel aastal oodatud fotod lugemise teemadel, kuna tänavune aasta on lugemisaasta. Fotod võivad olla toredad hetketabamised, aga ka lavastatud pildid lugejatest või lugemisest. Samas on oodatud fotod ka vabal teemal Toila valla inimestest, looduses,t üritustest jm.
Oodatud on nii üksikfotod kui ka seeriad, kasuks tuleb korrektne vormistus.
Pealkirjastatud fotod koos autori andmetega palutakse saata või tuua hiljemalt 1. detsembriks Toila vallamajja või Toila raamatukogusse aadressil Pikk 13a.
Lisainfo: Lea Rand, tel 336 9551
Urvaste vald kuulutab koostöös vallarahvaga tänavu taas välja Urvaste valla aasta isa 2010. Kodanike arvamusi, ettepanekuid ja seekord ka põhjendusi aasta isa kandidaatide kohta oodatakse kuni 8. novembrini valla raamatukogudes, Kuldre koolis, Urvaste vallamajas ja Uue-Antsla rahvamajas olevatesse ümbrikutesse.
Isadepäevale pühendatud pidulik kontsert-aktus toimub reedel, 12. novembril kell 17 Kuldre kooli aulas.
Senised Urvaste valla aasta isad:
2004 Kalle Haller
2005 Are Kirsbaum
2006 Maido Uibopuu
2007: Margus Klaar
2008: Eeri Proškin
2009 Rainer Kaseväli
Lindora laada pääl (28.10) oll’ nätä mitmit võrokeelitsit silte: Haani naasõ möi umma kraami uman keelen, kirämiis Contra oll’ Urvastõ kama paki pääle kirotanu tuu kitmises võrokiilse luulõtusõ. 
Hääpoolse pildi pääl mõnõ muu võrokeelidse as’a Võro instituut kuulutas vällä pildivõistlusõ «Uma kiil pildi pääl». Võistlusõlõ oodõtas pilte as’ost, mink pääl om pruugit võro kiilt. Pildistämises passis egä asi, kon om võro kiilt nätä: sildi, juhatusõ (viida), kleepsu, T-hammõ ja nii edesi. Võistluspilt piät näütämä võro kiilt kiräligun pruukmisõn. Pilt piät kõnõlõma hindä iist, a oodõtas ka pildiallkirja vai ku vaia, veidü pikembät seletüst pildi kottalõ. Saata või ka pilte, kon pääl om nätä seto, mulgi ja tarto kiilt, (eski läti vai vinne kiilt, ku pilt om tettü Võromaal). Pildistämise matõrjaali või võistlusõ aigu ka esi mano tetä, näütüses meisterdä vahtsõnõ võrokiilne silt ja tetä tuust pilt. Üts pildistaja või saata mitu pilti, a egä as’a kottalõ piät olõma õnnõ üts pilt. Pildi võiva olla nii vahtsõ ku ka varrampa tettü. Ku saadat pildi, kirotagõ mano pildi autori nimi, telefoninummõr, e-posti aadrõss, pildi tegemise aig ja pildi seletüs.
Pilte oodõtas aadrõssi kaile@wi.werro.ee pääle. Pildi pandas kõigilõ kaemisõs Internetti http://nagi.ee/photos/ebe-kai/sets/290325/ pääle. Konkurss lätt käümä võro keele nädälil (1.–7. 11. 2010), pilte oodõtas vabariigi aastapääväni.
Allikas: Uma Leht
Nele Reimann,
võrokõnõ
Edevanõmbidõ hinge omma ummi perrätulõjidõ kaemisõs vällä valinu iks hää ja õigõ ao. Pääväl omma ilma undsõ, a üüse om taivas sakõstõ tähti täüs. Luudus kuts nigu inemist timä egäpäävätöie mant kõrras perrä mõtlõma, kost tulõmi ja kohepoolõ pääväst päivä läämi…
Latsõiäst om meeleh, et ku kiäki küläh är kuuli, võeti iks üteh valvma vai puhtilõ. Vanaimä oll’ aigsahe vällä valinu uma koolurõiva ja valmist’ minnogi ette pääväs, ku tedä inämb ei olõ. Latsilõ opati, et panõ tassakõistõ uma väiku lämmi käsi koolnu vanaimä vai vanaesä käe pääle: päält tuud pelgä ei inämb üttegi koolnut. Kimmäs tugi oll’ kõgõ võtta: uma küläkogokund, kelle liikmõ säändsel aol esi ja ilma kutsmalda avitama tulli.
Edimäne kokkoputminõ liinamatusõga oll’ mul ülikooliaol. Muudsa liinakultuuri perrä ärsaatminõ jätt tundõ, nigu olõssi tahetu kadonukõsõst nii kipõstõ ku võimalik vallalõ saia. Võromaa puhtõ omma aost aigu olnu vastapite: nigu kimmä pääväkõrraga elonäütemängu viimäne kaehus uma sakõ söögipakmisõ, risti lõikamisõ ja inne puhtit koolnu valvmisõga. Sugulasõ, kiä olõ õi inämb kavva ütstõist nännü, saava kasvai puhtõlavva takah kokko. A siski om nätä ja tunda, et vana kombõ nakkasõ häömä. Ku häös vannamuudu maaelo, kaos liinaeloga harinul arvosaaminõ, mille om ütte vai tõist kombõtäütmist vaia. Õigõ ja hää om nii, kuis om kipõmb, perrätulõjilõ lihtsämb. Loe edasi: Hingiao mõtõlus
Täna tunnustati tublisid vanaemasid ja vanaisasid ning esimest korda valiti ka aasta vanavanemad, kelleks said Ilvi Roostar Tartust ning Tõnis Ülemaantee Kõrgessaarest.
Ivi Roostar on Tartu pensionäride koondises Kodukotus aktiivne kaasalööja, kes on tegus ja rõõmsameelne vanaema ja vanavanaema. Aasta vanaisa töötab aga Kõrgessaare vallavalitsuses hoolekandeametnikuna.
Aasta vanaema ja vanaisa valimine on Evelin Ilvese idee, kes soovis, et Vabariigi sünnipäeval 24. veebruaril oleksid ka Eestimaa vanavanemad presidendiballil esindatud.
Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu keskuses tunnustati eriti silmapaistnud vanavanemaid hoole ja armastuse, ühiskonna ülesehitamise, aktiivse ellusuhtumise ja vitaalse eluhoiaku eest juba neljandat korda. Nii andis Evelin Ilves sel aastal tunnustuskirjad kümnele vanavanemate fondi poolt valitudtarmukale vanaisale ja vanaemale üle Eesti – nüüdseks on kokku nimetatud au osaliseks saanud juba 50 vanavanemat.
Tunnustatud said Aurelie Kaldoja, Elvi-Aino ja Anton Leitmäe, Eda Tamm, Tõnis Ülemaantee, Helin Ristla, Ilvi Roostar, Heli Martin ning Aino ja Olev Okas.
Eelmisel nädalal lisandusid Põlvamaa rohelisemat märki kandvate toodete hulka Sikahansi talu uued mädarõikasegud, Kersti Seina käsitöötooted, Metsakoda OÜ turismipakett „Saladuslik Salamaa“ ning Kõlleste Kommimeistrite meešokolaad.
Sikahansi talu põldudel kasvatatakse mädarõigast mahepõllunduse tingimustes. Äsja rohelisema märgi pälvinud toodetes lisatakse omakasvatatud toormele astelpalju, küüslauku ja jõhvikaid.
Rohelisem märk omistati ka Kersti Seina käsitsi kootud, Põlvamaa rahvariidemustriga kaunistatud kinnastele ja sokkidele ning lipuvärvides tikitud toodetele. Käsitöötoodete lõng pärineb Kersti Seina oma talust.
Esmakordselt anti märk välja turismkategoorias ja märgi pälvis Metsakoda OÜ turismiteenus „Saladuslik Salamaa“. Turismpaketti pakutakse huvilistele Taevaskojas, kus matkates tutvutakse meie omapärase looduse ja kultuuripärandiga, ööbitakse teematubades ning osaletakse ökotöötoas maalimiskursusel.
Põlvamaa Rohelisem märk ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal tehtud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid ning seda väljastatakse alates 2009. aasta jaanuarist. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 146 tootenimetuse, mida pakub 27 ettevõtet.
Rohelisema märgi idee sündis Põlvamaa ettevõtjate ühisarutelude käigus ning selle väljaandmist kureerib Põlvamaa Arenduskeskus. Märgi visuaal on seotud maakonna tunnuslausega
Kuni 22. novembrini saab esitada kandidaate konkursile “Tartumaa hea algatus 2010”, mille eesmärk on tunnustada kodanikuühiskonna ettevõtmisi Tartumaal. Tartu Ärinõuandla, Tartu Maavalitsuse, Tartumaa Arendusseltsi ja Kodukant Tartumaa koostöös korraldatavale konkursile võib esitada Tartumaal tegutseva mittetulundusühingu, seltsingu, sihtasutuse, äriühingu või kohaliku omavalitsuse, mille uuenduslikud algatused ja 2010. aastal ellu viidud projektid aitavad kaasa kodanikuühiskonna arengule maakonnas ning on eeskujuks teistele.
Konkursi “Tartumaa hea algatus 2010” parimate väljakuulutamine ja tunnustamine toimub 3. detsembril Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil.
Täna kell 18 linastub Tallinnas kinos “Sõprus” Venemaal palju poleemikat tekitanud dokumentaal “Permikomi sügis” (ERM 2009).
Dokumentaalfilm “Permikomi sügis” räägib etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal permikomide näitel. Permikomid paistsid idapoolsete soome-ugrilaste seas silma sellega, et olid ainsad, kes moodustasid oma autonoomse territooriumi elanikkonna enamuse. Ometi hääletasid nad 2003. aastal toimunud referendumil autonoomse ringkonna Permi oblastiga ühinemise ning ühtlasi autonoomiast loobumise poolt. Film üritab välja selgitada, miks nii läks. Intervjuude ja argielustseenide kaudu portreteerikase majanduslikku ja kultuurilist olukorda ning keelesituatsiooni permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaesemate piirkondade hulka.
Filmivõtete aegsest õhkkonnast ning filmi retseptsioonist Permi krais vestlevad filmi autor Indrek Jääts ning KesKusi peatoimetaja Juku-Kalle Raid. Vestlust vahendab Joonas blogist filmijutt.blogspot.com. Lisaks filmile saab näha valitud kaadreid filmi avalikule linastusele järgnenud diskussioonilt Kudõmkaris.
Kalamiihil om õigus, et ku ilm kehväs käänd, sis nakkas kala võtma: Navi külä kalamiis Otsa Kallõv, tõõsõ nimega Muakogõr tõmmas’ kats nädälit tagasi kodotalo alt Põrmu järvest vällä uma elo kõgõ suurõmba havvõ: 7,61kilodsõ puragu.
Kallõv kõnõl’ viil tuust, kuis tä suurõ kala peräst tsipakõsõ häppü jäi: « Oll’ vanaesä 110. sünnüaastapäiv ja tädi tull’ Tal’nast küllä, läts’ imä ja velega Vahtsõliina kalmuaida. Ütli tädile, et ku saa havvõ, anna sullõ. Tädimiis taht väega värskit kalla. A rekordhaugõ saa es jo är anda. Käkse tuu sanna är ja tädile es näütägi!» Kallõv puhast’ kala õkva tuusama õdak är. «Õdagu küdsi edimädse pannitävve, hummogu kats pannitäüt muna ja piimäga, pipõrd ja suula parasjago. Õdagu viil neli pannitäüt: säidse suurt pannitäüt sai kokko!» jutust’ tä. «Võrol Tarto uulidsa kalapoodin om havvõkilo 60 kruuni, Rimin ja Selverin 65.70, sääne haug olõs masnu 450 kruuni. Nii et iks suur abi rassõl aol, mitmõs pääväs süvvä!»
Eelmäne rekord oll’ Otsa Kalõvil peri aastast 2001 – 6,6 killo. «Õnnõ piät iks kah olõma, tuust ei avida, et kõva kalamiis olõt,» selet’ tä tähtsäle. «Näütüses Korþetsi Vladislavi rekordhaug om alla viie kilo. A Tilsi mehe saiva seo suvi Vahtsõ-Kuustõst Eesti 50 aasta rekord-karpkala – 18,5 killo.» Rekord-kallo om mi kandist viil vällä tõmmatu: nätäl inne Muakogrõ rekordkalla sai Võrtsjärve limnoloogiakeskusõ tiidjämiis Krause Teet Põlva järvest ligi 11kilodsõ havvõ (tuu oll’ külh võrguga), lehekuun tõmmas’ Maadi Arvo Erästvere järvest 11kilolidsõ havvõ, Nikolai Šaduro sai piimäkuun Vagulast 9kilodsõ puragu.
Otsa Kallõv om kokko rehkendänü, et om elo joosul Põrmu järvest kokko paar tuhat haugõ saanu, pluss muialt. «Külämehe kõnõlõsõ kõik aig, et kulõ, taa järv om sul ammu tühäs püvvet! A mõtlõ, ku havvõl om 200 tuhat mar’aterrä ja üteldäs, et üts protsõnt jääs elämä, tuu tege 2000 haugõ! Ku järven kümme haugõ kudõ, sis tulõ näid joba 20 000!» rehkendi tä.
Autor: Harju Ülle, Uma Leht
Möödunud laupäeval alustas Põlvas õpinguid neljas lend tulevasi lõõtsamängijaid. Kursuse esimesel päeval oli kohal 30 pillihuvilist Põltsamaalt, Murastest, Urvastest, Oravalt, Savernast, Himmastest, Elvast ja teistest kaunitest Eestimaa paikadest.
Kuna lõõtspillimängu õppimine on elukestev protsess, siis ei ole lõõtspillimängijate kursustel osalemise sagedus piiratud ning oodatud olid kõik, kel huvi ja soovi Teppo pilliga tutvust teha. Seetõttu oli laupäeval kohal palju neidki, kes lõõtsakursusel osalenud ka varasematel aastatel. Täiesti uusi õppijaid oli kümme.
Ühe muutusena sellesügisese lõõtsakooli juures on kaks uut õpetajat: noored andekad pillimängijad Hendrik Hinrikus ja Kristi Kool, kes mõlemad on välja kasvanud III lõõtsamängijate kursusest 2009. aasta sügisel. Lisaks sellele on õpetajateks ka Heino Tartes, Toomas Ojasaar, Kalev Kreegipuu, Riho Pähn ja Aivar Teppo. Heino Tartese sõnul on peamine õpetada kursusel matkimise meetodil traditsioonilist külapillimeeste stiili, kuna selle mängustiili oskajaid jääb järjest vähemaks. Paljude noorte pillimängijate stiil mõjutatud teiste maade muusikast ning eestilikku, lõõtspillile kõige omasemat külapillimehelikku mängimist kohtab järjest vähem.
Tartes võrdles õppimisprotsessi supi keetmisega :”Supile võid ka kuhjaga igasugused elemente juurde lisada, nii suhkrut kui soola, liha ja kala ja kõike läbisegi, aga tõenäoliselt ei kõlba selline supp enam pärast süüa”. Pärast
Lõõtsakursus kestab 2. aprillini, koos käiakse kaks korda kuus laupäeviti kella poole üheteistkümnest kella poole kolmeni. Kursuse sisse mahuvad uuel aastal Avatud lõõtsade päev (15. jaanuar), õppereisi Võrru ja Teppo lõõtspillitallu ning kontsertreis Põltsamaale.
Idee hakata koolitama välja uusi lõõtspillimängijaid tuli Saverna pillimehel Heino Tartesel aastaid tagasi pärast raamatu „Põlvamaa lõõtspillimängijad“ kirjutamist. Raamatu jaoks tehtud ringsõitude ja intervjuude käigus hakkas üha enam selguma tõsiasi, et uusi noori mängijaid ei ole kuskilt peale tulemas, kuna vanad meistrid ei võta kergelt õpilasi ning samuti on Lõuna-Eestis puudu kohtadest, kus koolitatakse välja just külapillimehe stiili valdavaid pillimehi. Lõõtspillimängijate kursuse esimene õppekava valmis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses 2007. aasta lõpul ning esimene rühm kursuslasi tuli kokku 13. jaanuaril 2008 Põlva Muusikakoolis. Kursus oli populaarne ning seetõttu jätkusid need ka 2008. ja 2009. aasta sügisel.
Kati Taal
Setomaa Ülebbsootska Raudoja Ahto and tiidä, õt novembrih om kõik seto nii setoside sõbra oodet Tartoh puhvetihe Trepp, Rüütli uulits 16, tõne kõrd. Neläpäävite kellä 12-15 (sjoo nätäl lisast ka kolmapäävä) saat lämmit süüki. Päält kellä 5 om kulatamine, koh või olla nii laulu, tandsu, ku pillihelü.
Sügisel käivitunud Toidupanga mündikampaania arendamiseks vajatakse abilisi, kes oleksid valmis oma vaba aega ja oskusi sellele pühendama. Toidupanga eesmärgiks on kodanikualgatuse korras üles ehitada toidupankade võrgustik, mis aitaks tuua toidu lauale neile lastele ja peredele, kes igapäevaselt kõhtu täis ei saa. Toidupanga mündikogumiskampaania kutsubki eestlasi üles annetama oma seisma jäänud kroonimündid puudustkannatavate perede toidulaua heaks. Teeme Ära kutsub sellega seoses oma meeskonda appi veebitoimetaja, ürituste koordinaatorit, projektihaldurit ja infosekretäre. Veebitoimetaja ülesandeks jääb toidupank.ee kodulehel olevate andmete pidev uuendamine, ürituste koordinaatori ülesandeks on koordineerida mündikogumisi erinevate suurürituste (laadad, kontserdid jms) raames ja korraldada ka paar iseseisvat Toidupanga mündikampaaniat Eestimaa suuremates linnades. Projektihaldur oleks ühenduslüliks mitmete eri organisatsioonide ja Toidupanga partnerite vahel jne. Infosekretärid tegeleksid igapäevase info kogumise ja – edastamisega.
Samuti otsitakse mündikogumismeeskonna liikmeid, kelle ülesandeks on kaasata ettevõtteid ja organisatsioone mündikogumiskampaaniasse ja leida uusi partnereid. Puudu on ka maakondlikest koordinaatoritest, kes aitaksid tegevust oma maakonnas koordineerida.
Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed. Allikas www. toidupank.ee
Pressinõukogu arutas Tallinna abilinnapea Yana Toomi kaebust Delfis augustis ilmunud uudise peale ning otsustas, et Delfi rikkus head ajakirjandustava, sest ei olnud TV3 poolt saadetud reklaamtekstile lisanud ühe osapoole kommentaari. 5. augustil 2010 avaldatud uudises „TV3: Tallinna loomaaia asukaid ähvardab nälg?“ on kirjas, et Tallinna loomaaia asukaid ähvardab mullusega võrreldes kärbitud eelarve tõttu aasta lõpul nälg ja et Tallinna linn ei ole valmis loomaaiale viimati küsitud nelja miljonit krooni lisaraha andma.
Yana Toom kaebas Pressinõukogule, et uudis eksitab lugejaid. Kaebaja sõnul tegelikkuses loomi nälg ei ähvarda ning linnal on plaanis loomaaeda toetada täiendavalt läbi lisaeelarve. Ta lisas, et kinnitas lisaeelarvest raha andmise kavatsust TV3-le antud intervjuus, kuid Delfi seda oma uudises ei maini.
Delfi vastas Pressinõukogule, et uudise kirjutamise aluseks oli TV3 saadetud uudiste lühitutvustus. Delfi märkis, et uudise kirjalik osa on sõna-sõnalt TV3 saadetud tekst. Süüdistuste leevendamiseks lisas Delfi toimetaja uudise pealkirja omalt poolt küsimärgi.
Pressinõukogu otsustas, et Delfi rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul tuleb ära kuulata kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks väljaanne pidanud antud uudises kajastama ka Tallinna linnavalitsuse seisukohta, mis oli olemas näiteks TV3 videolõigus. Viitamine sellele, et tegu on sõna-sõnalt TV3 saadetud tekstiga, ei vabasta Pressinõukogu hinnangul Delfit kohustusest kontrollida enda poolt avaldatava sõnumi sisu.
Samas Pressinõukogu ei nõustunud Yana Toomi väitega, et sõnum loomaaia asukaid rahapuudusel ähvardada võivast näljast on kindlasti eksitav. Selles punktis Pressinõukogu väljaannet ei tauni. Delfi avaldas Pressinõukogu otsuse 28. oktoobril.
Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.
Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.
Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.
Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.
Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.
Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.
Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee
Rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekti Vilen Künnapu kogu suve Londoni linna ilmestanud installatsioon jõudis tagasi Eestimaale. Sümboolne kunstiteos seati üles Aruvalla külla Lilleoru Elulille parki, kus toimub täna “Gooti kella” avatseremoonia.
Vilen Künnapu installatsioon lõi suvisel Londoni arhitektuurifestivalil laineid. Seal “Jõe kella” nime kandnud ja üheks huvitavamaks vaatamisväärsuseks nimetatud ekspositsioon paiknes Thamesi kaldal Southwarki katedraali ees ja sai esimesed õnnistused anglikaani kirikupea enda poolt.
Vilen Künnapu on loonud templitest ja stuupadest lähtuvaid geomeetrilisi mudeleid, esinenud nendega arvukatel näitustel ja Veneetsia biennaalil, ning koos partneri Ain Padrikuga ehitanud mitmeid tornehitisi Tallinna ja Tartusse. Samuti on Künnapu põhjalikult uurinud Euroopa pealinnade kirikute arhitektuuri, templeid ja püramiide Egiptuses ning stuupasid Nepaalis, Tais ja Jaapanis. Loe edasi: Lilleorus täna Gooti kella ja hingedepäeva tseremoonia
Sel neljapäeval, 4. novembril toimub Võrumaal Väimelas konverents “Ise teemegi ära?”, kus räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandust ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Teiste seas astuvad oma mõtetega üles ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, samuti mitmed mittetulundussektori ja omavalitsuse esindajad. Avasõnad ütleb Võru maavanem Andres Kõiv.
Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”
Hendrik Noor Sänna Kultuurimõisast räägib Meediast kui ettearvamatust naisjumalusest, kellele meeldivad erakordsed lood ja teod ning naturaalne ehk mitteteadlik mainekujundus.
Teemaplokide lõpus toimuvad rühmatööd, et kõik soovijad saaksid oma arvamust avaldada.
Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab KÜSK.
Registreerida saab teisipäeva õhtuni aadressil ene@vaa.ee. Vaata konverentsi päevakava siit. Konverents on tasuta.
Igal metsaomanikul on õigus saada nõu atesteeritud metsakonsulendi käest kuni 15 tundi aastas. Tartu ümbruse metsaomanikud saavad nõu küsida Tartus Pepleri tn 32 (maavalitsuse vastas) avatud metsaomaniku nõutoast esmaspäeval ja reedel kell 9-13 ning kolmapäeval kell 13-15.
Aidatakse korraldada kasvava metsa müük enampakkumise korras, et metsaomanik saaks parema hinna.
Konsulendid:
Kristo Alloja, tel 506 1777
Piret Arvi, tel 520 5853
Urmas Kittus, tel 504 1299
Leonhard Niklus, tel 529 3237
Aadu Raudla, tel 524 8963
Täna on lastekirjanduse keskuses lugemisöö “Kes loeb, see hingab”. Erinevad sündmused algavad juba kell 13 ja tegevust jagub õhtutundideni.
Kell 13–14 töötuba „Tere, koomiks!“ Kunstnik Joonas Sildre räägib koomiksist ja õpetab seda tegema. Koomiksinäituse avamine. Rõdusaal.
Kell 16–17 loovkirjutamise tund „Kes loeb, see hingab!” Tondijuttu õpetab kirjutama Veiko Belials. Edgar Valteri galerii.
Kell 16–17 jutuvestmistund „Haldjad meie ümber“. Lugusid vestab ja musitseerib Kadri Allikmäe. Luugisaal.
Kell 17.30–19 fantaasiatund “Õõõõ-õudsamast õudne õuduskirjanduse õhtu“. Juhivad fantaasiakirjandusespetsialist Sash Uusjärv ja ulmekirjanik Maniakkide Tänav. Pööningusaal.
Kell 19–19.30 lastekirjanduse keskuse kirjandussalongi lavakava „Tänulikkus“. Juhendaja Tõnis Rätsep. Rõdusaal.
Kell 19.30–20 Tallinna Tantsuteatri etendus „Raamat tantsib öös“. Koreograafid Dmitri Harchenko ja Heili Lindepuu. Rõdu- ja luugisaal.
Võru linn alustab aasta lõpuni kestvat linnaelanikuks registreerimise kampaaniat.
Statistika näitab, et Võru linna elanike arv langeb pidevalt. Tõestamaks, et Võru on arenev linn, kutsub linnavalitsus alanud kampaania raames inimesi end linnaelanikuks
registreerima.
Kampaania käigus oodatakse eelkõige registreerima neid, kes reaalselt Võrus elavad, ent pole veel linnaelanikuks registreerinud.
“Loomulikult ootame tagasi koju ka siin sündinud ja üles kasvanud noori, kes otsivad oma perele elukohaks sobivat paika. Samuti kutsume Võrru uusi aktiivseid inimesi, kes annaksid ka oma panuse meie linna arenguks,” sõnas linnapea Ülo Tulik.
Linnapea lisas, et järjepidev linnaelanike arvu suurenemine tähendab linna jaoks ilusamaid ja positiivsemaid väljavaateid tulevikuks.
“Rohkem elanikke tähendab paremat rahalist võimekust, st paremat elukorraldust ja elukeskkonda,” kommenteeris Tulik.
Elanike registri andmetel on Võru linn oma 13 919 elanikuga Eesti linnade seas 11. kohal, olles 855 elanikuga Kuressaarest taga.
“Veel kümme aastat tagasi elas Võrus 14 905 elanikku ning tean, et Võrru mahub veel väga palju tublisid ja rõõmsaid inimesi. Miks ei võiks Võru linn olla tulevikus linnade
elanike arvult 10. koha omanik?!” arutles linnapea.
Registreerimise motiveerimiseks on linnavalitsus välja pannud auhinna: üks õnnelik võidab kinkekaardi kas hambaraviteenustega PMA kliinikult, optikateenuseid Pro Optikast või reisipaketi firmalt Novatours. Kinkekaardi väärtus on 15 646 krooni ehk 1000 eurot. Nende kolme variandi seast saab võitja valida just endale meelepärase. Õnnelik inimene loositakse avalikult välja 23. jaanuaril 2011 Võru spordikeskuses toimuval Valio Võru Võrkpalliklubi kodumängul.
Kui elad Võrus, aga pole Võru linna oma elukohaks vormistanud, siis tule nüüd ja registreeri ennast linna elanikuks! Lisainfo registreerimise ja kampaania kohta: www.voru.ee.
Marianne Mett, Võru linnavalitsus
3. novembril kell 12 kohtuvad Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis lugejatega eesti kirjanikud Peeter Helme, Ivar Sild, Mihkel Kaevats ja Mathura.
