Riidaja kultuurimaja kutsub diskoõhtule

6. novembril toimub Valgamaal Riidaja kultuurimajas retrodisko, kus mängitakse muusikat Riidaja disko algusaegadest kuni 1999. aastani, mil kultuurimaja remonti läks ja seal diskotamine lõpetati.

Kodupaigast kaugemal on Riidajale kuulsust toonud torupillimehed, kuid lähemas piirkonnas tunti Riidajat mitme aastakümne vältel hoopis diskotamispaigana.

Diskole oodatakse ümberkaudset rahvast, aga klassikalisest küladiskost võivad osa saada ka heade kavatsustega kaugemalt külalised.

Plaate keerutavad ja linte sahistavad eri põlvkondade diskorid.

Anne Pai, endine diskoline

Kuressaare kindluses toob iga nädal üllatusi

Kuressaare kindluse restaureerimistööde käigus tuleb iga nädal üllatusi: äsja leiti laululava tagant keskaegse ringmüüri seest laskeavasse ehitatud kamin, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Arheoloog Karel Püüa hinnangul võiks sellesse kaminasse praegugi tule teha, sest suitsulõõr läheb mööda müüri üles.

„Tunneli kaevamisel tuli välja kaks puulabidat, millega selle aja mehed on tööd tegid. Need 500–600 aastat vanad labidad lähevad Tallinna konserveerimisele ja ükskord saab neid Saaremaa muuseumis ka näha,” tutvustas Karel Püüa teist üllatusleidu.

Tunnelit kaevatakse mere poolt küljest, kust tuleb ka uus läbimurre lossi hoovi.

Kihnu Kultuuriruumi pillitagavara suureneb

Foto: kihnu.ee
SA Kihnu Kultuuriruum sai Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumi uute pillide ostmiseks. Stipendiumi eest on kavas osta kaks lõõtsa ja kolm uut viiulit.

Ostmata jäävad esialgu akordioni rihmad ning viiulite häälestajad, milleks tehakse taotlus järgmisesse vooru või teistesse fondidesse. Kihnu Lehe andmetel ongi hetkel suurim vajadus just akordioni rihmade järele.

SA Kihnu Kultuuriruum on saanud varem Kihnu regionaalprogrammi abil viis kasutatud akordioni, mis on laste käes harjutamiseks.

Kihnu kooli viiuliõpilastele on kaks viiulit kinkinud ka Jaanus Põlder.

Allikas: Kihnu Leht

Täna kuulutatakse välja konkursi „Hea eeskuju” võitja

Üle-eestilise konkursi „Hea eeskuju” tiitli pälvib Tartu tüdruk Oliivia Narits, kelle käe all on saanud HIV-teemalist koolitust peaaegu 300 noort. Head eeskuju tunnustatakse 20 000kroonise stipendiumiga täna Vanemuise teatris toimuval noortekonverentsil „Lahe koolipäev 2010”.

Oliivia Narits õpib Tartu Descartes’i lütseumi 12. klassis. Mõni aasta tagasi alustas ta tegevust Punase Risti Tartumaa seltsi vabatahtlikuna. Praeguseks on ta seltsi noorterühma juht.

Peale HIV-teemaliste koolituste on Oliivia eestvõttel organiseeritud vähekindlustatud perede mudilastele laagreid ning korraldatud lastekodulastele mänguõhtuid.

Konkursile „Hea eeskuju” esitati Eestimaa noortest 45 säravat lugu. Neid oli lindude abistajatest, prügikasti värvijatest, muusikutest, lõputu energiaga noortesündmuste eestvedajatest jne.

Oliivia Naritsa valis üksmeelselt võitjaks žürii, kuhu kuulusid Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, UNICEFi, Lastekaitse Liidu, Lastevanemate Liidu, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Tallinki esindajad. Žüriid juhtis konkursi patroon Riigikogu esimees Ene Ergma.

„Hea eeskuju” tunnustuskonkurss toimus kolmnandat korda.

Soe külla Tarvastu vallas rajati biopuhasti

Tarvastu valla Soe külas alustas äsja tööd biopuhasti, mis võimaldab keskkonda säästa, kirjutab Sakala.

Varem asulas biopuhastit polnud. Reovesi voolas biotiiki, sealt Soe ojja ja sealt omakorda Võrtsjärve. „Kui lämmastikku või fosforit oli reovees liiga palju, halvendas see järve seisukorda. Enamasti olid proovid korras, aga alati siiski mitte,” ütles valla haldusettevõtte Tarvastu Varad juhataja Ülle Mattis.

Ta meenutas, et enne taasiseseisvumist pumbati küla heitvesi Vardja suurfarmi juurde, kus tollal oli biopuhasti. Et pumpamine oli väga energiamahukas ja kallis, lõpetati see 1990. aastatel.

Äsja avatud kolmeosalises biopuhastis saab reovee koostise ja saastatuse järgi puhastusaineid täpselt doseerida.

Ettevõtmine läks maksma 2,4 miljoni krooni.

Sangaste kirikus avatakse mälestustahvel

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.
 
Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.

Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.  

Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.

Taastuvate energiaallikate uurimise konverents Tartus

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes korraldavad 11. novembril Tartus konverentsi “Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XII (TEUK – XII)”.

Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1A) peetavale konverentsile saab registreeruda 6. novembrini aadressil elis.vollmer@emu.ee.
Konverentsi programmi loe siit.

Allikas: EMÜ taastuvenergia keskus

„Taluperenaiste hoidiseid” saadab edu

Aasta kokaraamatute konkursil tunnistati kolmanda koha vääriliseks „Taluperenaiste hoidised“, kirjutab Põlvamaa infoportaal.
 
Septembris Põlvamaal Savi talus esitletud raamatus „Taluperenaiste hoidised“ soovitavad seitse taluperenaist vanu häid hoidiseretsepte, millest osa on pärit juba vanavanaemadelt.

Kogu pere lemmikretseptide kõrval leiab raamatust saiavõideid lastele ja tuliseid ampse meestele, kiireid koduseid purgitoite argiõhtuks ja pidulikke salateid peolauale ning mis sombusel sügisel eriti oluline – energiapomme halva tuju ja haiguste vastu.

Raamatu on koostanud Anu Jõesaar, välja andnud AS Ajakirjade Kirjastus.

Konkursi „Aasta kokaraamat 2010” võitjaks tunnistati Aive Luigela raamat „Hoidised” (AS Varrak). Teisena leidis tunnustust „Ulukiroad“ kirjastuselt Menu. Kokku esitati konkursile 13 raamatut.



Rõuge hokiklubi otsib nime

Hooajaks valmistuv Rõuge hokiklubi kuulutas välja konkursi klubile nime leidmiseks, oodatud on nii eesti- kui ingliskeelsed nimevariandid.

Klubi esindaja sõnul võiks nimi olla stiilis HC/HK Rõuge, eeskujusid võib otsida nii Eestist kui maailmast, a la Kohtla-Järve Viru Sputnik või New York Rangers… Kasuks tuleb, kui nimevariandi esitaja põhjendab oma pakkumise sisu.

Parim valitakse välja, kujundatakse teemakohane klubi embleem, nimi saab rakenduse klubi sümboolikal ja valmivatel hokisärkidel. Parima nime pakkuja nimetatakse hokiklubi auliikmeks ning tema nimi trükitakse ka valmivatele hokisärkidele.

Nimevariandid palun klubi saata e-posti aadressile karel.saarna@gmail.com või postitada Rõuge hokiklubi facebooki lehele, mis asub siin.

Allikas: Rõuge hokiklubi

IV Kalevipoja uisumaraton toimub 26. veebruaril 2011

Jõgeva maavalitsuses toimunud uisumaratoni korraldustoimkonna koosolekul otsustati IV Kalevipoja uisumaraton korraldada 26. veebruaril 2011. aastal Peipsi järvel.

Start ja finiš on Mustvees. Võistlusdistantside pikkus on 7 km, 25 km ja 50 kilomeetrit. Raja ettevalmistamise ja võistlejate teenindamise korraldavad Mustvee linn, Kasepää ja Pala vald. Võistluste peakohtunikuks on Uno Valdmets.

Osalejate registreerimine algab 1. detsembril 2010 aadressil www.sportinfo.ee.

Täpsem info ja uisumaratoni juhend avaldatakse Jõgeva maavalitsuse kodulehel www.jogevamv.ee

Peagi avatakse Jõgevamaa Koostöökoja ideedevoor

21. novembrist kuni 20. detsembrini on avatud Jõgevamaa Koostöökoja 2011. aasta projektitoetuste jagamise ideedevoor. Kui suur on eelarve, pole praegu veel täpselt teada, kuid taotlejad võivad hakata mõtlema, milliseid projekte nad sooviksid LEADER-meetmesse esitada ning soovi korral tulla oma taotlusega konsultatsiooni saamiseks Jõgevamaa Koostöökoja büroosse.

Täpsema info leiab siit.

Üle Halliste jõe viib uus jalakäijate sild

Oktoobris sai valmis Indu jalakäijate sild üle Halliste jõe, kirjutab ajaleht Lõuna-Mulgimaa.

Indu jalakäijate sild asub kavandataval Halliste kiriku ja Abja mõisa vahelisel matkarajal. Rajatis on kuusteist meetrit pikk ning poolteist meetrit lai, laudkatte ja metallpiiretega.

Sild valmis Halliste vallas koostatud turismiprojekti esimese osana. Lõpptulemusena valmiv matkarada võimaldab välja tuua ümbruskonna unustusse vajunud vaatamisväärsused.

Indu matkaraja väljaarendamise käigus on tulevikus kavas parandada Hallistest Indu silla juurde viivat teed, samuti paigaldada infotahvlid matkaraja piirkonnas olevate häärberite ja Pornuse mõisa tutvustuseks.

Järgmise sammuna paigaldatakse viidad ja infotahvlid Halliste valla kõigisse küladesse. Materjali kogumine ja infotahvlite kujundamine juba käib.

Abjas tuleb laupäeval maarahva pidu

Laupäeval, 6. novembril kell 19 peetakse Abja kultuurimajas maarahva pidu. Peol osalevad külalised ajalooliselt Mulgimaalt ja tantsuks mängib ansambel Restart.

Piletihinna sisse kuulub ka õhtusöök, kuid seda vaid nende jaoks, kes lunastavad pileti eelmüügist. Eeregistreerimine Abja kultuurimajas tööpäeviti kell 11-18.

Lisainfo: Annika Veidenberg, tel 5691843.

Hirve-Miku on tagasi kodus

Võrumaalt Jaaniraotu linnu- ja loomapargist augustis plehku pannud eksootiline India hirv Miku on pärast Läti-turneed koju tagasi jõudnud.

Linnupargi perenaise Ülle sõnul saatis Mikut teel koju ka Läti televisiooni saate „Vides fakti” võttemeeskond. Eetrisse läheb saade naabrite juures laupäeva õhtul ja internetis näeb seda tuleval nädalal.

Mikul on seljataga pikk rännuteekond. Esimesed teated pärast kadumist tulid eksootilise looma kohta Ida-Lätist Balvist. Sealt viidi Miku Riia loomaaeda. Lätlastelt sai ta ka uue nime – Patrik.

Rändhirve käis eile filmimas ka Eesti „Ringvaate” saate tiim. Tõenäoliselt näitab ETV seda videolõiku täna.
 

Väimelas peetakse täna konverentsi “Ise teemegi ära?”

Foto: fennougria.ee

Täna koguneb ligi 100 inimest Väimelasse Võrumaa kutsehariduskeskusesse, et osaleda konverentsil “Ise teemegi ära?”. Konverentsil kõneldakse ajakirjandusest ja selle ise paremaks tegemisest ning teenuste delegeerimisest omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.

Esinejate seas on ajakirjaniikud Rein Sikk, Igor Taro ja Sulev Valner, Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast, Jüri Morozov Saare vallavalitsusest, Mari-Liis Dolenko Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ning Kati Orav MTÜst Kating Noored. Avasõnad lausub Võru maavanem Andres Kõiv, konverentsi modereerib Kadri Valner

Teemaplokide lõpus jätkub töö paralleelpaneelides, rühmatöö teemadeks teenuste delegeerimine ja kodanikuajakirjandus.

Üks esinejatest, Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk on oma ettekande tutvustuseks öelnud: “See, milline on ajakirjanduse kvaliteet, ei sõltu mitte niivõrd ajakirjanikest kui lugejatest, vaatajatest, sest nemad annavad tellimuse. Klient on ju kuningas. Muuseas, millal te viimati “Võsareporterit” vaatasite?”

Konverentsi korraldavad Võrumaa Arenguagentuur ja MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts, toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).

Õnnepangas uued head pakkumised

Õnnepank annab teada, et heade tegude vahetamise keskkonda on lisandunud mitmeid uusi pakkumisi, millel tasub silm peal hoida. Ühtlasi kutsub Õnnepank uusi inimesi endaga liituma, et kogeda nii andmise kui saamise rõõmu.

Kindlasti leidub neid, kes pole Õnnepangast varem midagi kuulnud. Õnnepank on heade tegude vahetamise pank, mis soovib ärgitada inimesi mõtlema ja tegutsema südamega. Õnnepank on mõeldud kõigile, kes väärtustavad head tegu ja omavad tahet ise head teha.

Õnnepank sündis tavaliste inimeste ideest ja see ei ole kellegi isiklik ambitsioon või äriprojekt. Õnnepank tegutseb rohujuure tasandil, soovides suurendada ühiskonna sidusust ja koostööd. Õnnepanga eesmärk on mitterahaliste väärtuste propageerimine, et aidata kaaskodanikel jõuda tagasi sügavamate väärtuste juurde. Õnnepanga toimimise eelduseks on reaalsed abivajajad ning abipakkujad ehk heategijad, inimesed meie keskelt.

Õnnepank edendab tänumajandust, kus kehtivad esmapilgul võimatuna tunduvad reeglid. Õnnepank keerab pea peale tavapärase arusaama matemaatikast, sest panga reegel ütleb: jagamine = korrutamine. Jagades seda, mida Sul on, võid korrutada saadava kasu mitmekordseks. Kordade arv sõltub jagatava väärtusest – mida suurema väärtusega on see, mida jagad, seda suurem on jagamisest tekkiv võit. Ka iga väike asi, mida teistega jagad, annab alati endast suurema kasu!

Loe lähemalt siit.

Allikas: Õnnepank

Valgas on november kunstikuu

Tänavu on november Valgas 20. aastat järjest kunstikuu. Valga linnavalitsuse poolt ellu kutsutud traditsioon on tänaseks haaranud ka Eesti teisi piirkondi. Novembrikuu jooksul eksponeeritakse ja tehakse kunsti ning toimuvad põnevad meelelahutusüritused kultuuri- ja huvialakeskuses, muuseumis, raamatukogus ja noortekeskuses.

Kahekümnenda kunstikuu üheks liiniks on kahe linna vahelise kunstitegevuse jätkamine. Selleks on Valga ja Valka linnavalitsused algatanud ja korraldamas projekti „Valka ja Valga ühise kunstikeskkonna arendamine“, mille raames korraldatakse lastele ja noortele erinevaid kunstialaseid ühisüritusi ning Valka on valmimas uus kunstikool. Projekti teostamiseks taotleti 570 600 eurot Norra Finantsmehhanismide programmist.

Kunstiharidust on Valkas antud juba palju aastaid. Et Valgas kunstikooli ei ole, käivad Valga linna lapsed Valka kunstikoolis. Õppekeeltena kasutatakse läti, vene, eesti, inglise ja kehakeelt. Parimaid valminud töid saab näha kunstikuu jooksul kultuuri- ja huvialakeskuse ovaalsaalis.

Kunstikuu avamisel on traditsiooni kohaselt kõik Valgamaa kunstnikud esinemas oma uuemate töödega kultuuri- ja huvialakeskuse teatrisaali fuajees.
Hele Heletäht, Valga linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Peagi algab hiidlaste pikett oma muuseumi kaitseks

Tänase tööpäeva lõpus algab Emmaste vallamaja ees Hiiumaa ajaloo esimene pikett, millega protestitakse Emmaste valla soovi vastu likvideerida kohalik muuseum, kirjutab Eesti Päevaleht.

„See on sajandi sündmus, kuhu ma kindlasti kohale lähen,” ütles Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.

Ta lubas kaasa võtta ka muuseumiseaduse.

„Tundub, et likvideerimise kavandajatel pole sellest aimugi,” oli direktor nördinud.

Seliranna sõnul on rahvaalgatuse korras tekkinud Sõru muuseum ülimalt oluline kohaliku ajaloo ja identiteedi kandja, mille likvideerimine võrduks kuriteoga rannarahva vastu.

Volikogu juht Avo Kail rääkis, et likvideerimist on vaid kahel volikogu istungil arutatud, mitte aga otsustatud. Kaili sõnul on segaduses süüdi nii opositsioon kui ka muuseumi juhataja, kes ei saa asjast aru. Vallavanem Tiit Peedu aga väitis, et muuseumi varade võimaliku üleandmisega tahetakse vaid edendada kodanikuühiskonda.

Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Spetsialistide hinnangul ületab Salme muinaslaev oma tähtsuselt Eesti piire, mistõttu Tallinna ülikooli Eesti ajalooinstituudi bioarheoloogia ja muinastehnoloogia labori majas eraldati tööruumid konservaatoritele ja inim- ning loomaluid uurivatele spetsialistidele – antropoloogidele-osteoloogidele.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kuivamise aeglustamiseks oli suvel vaja luustikke ja muid leide niisutada. Arheoloogiadoktor Jüri Peetsi “kompressitamist” jälgib pikaajaliste välitöökogemustega harrastusarheoloog ja -ornitoloog Andrus Ojamets. Foto: Priit Rauniste

“Salme asjade konserveerimiseks saime kaks eraldi ruumi ja nüüd otsime võimalusi, et saaksime ühe inimese sinna tööle võtta kuni Salme ekspeditsiooni lõpetamiseni,” oli Salme muinaslaeva leiu ekspeditsiooni juhtinud arheoloogiadoktor Jüri Peets optimistlik.

Tema hinnangul paigaldatakse sel nädalal konserveerimiseks vajalikud seadmed ruumis üles, vajadusel hangitakse uusi tarvikuid lisaks ja järgmisel nädalal algavad konserveerimistööd.

“Näiteks kilbikuplad on suhteliselt halvasti säilinud ja nende konserveerimine on mõneti komplitseeritud ning võtab palju aega. Kõikidele esemetele tuleb kindlasti individuaalselt läheneda. See ei ole masstöö. Konservaatori tööd võib võrrelda arstitööga. Kui midagi on halvasti tehtud, siis seda ümber teha enam ei saa. Iga eksimus maksab valusalt kätte, igal juhul tuleb vigu juba eos vältida. Tuleb teha üks kord ja korralikult,” manitses Peets.

2008. aasta, Salme esimese muinaslaeva leidude konserveerimisega ongi juba tekkinud probleeme, kuna seda tehti kiirustades. “Ma ei tea, mis põhjusel kiirustati, kuid nüüd Saaremaa muuseum palus mul need leiud üle konserveerida. Mõlemat leidu tuleb võtta ühe kompleksina, need on ühe sündmuse jäljed.

Miks nad just sellised välja näevad, see on veel arutluse objekt. On igasugu poolt- ja vastuväiteid kuni sinnamaani välja, et esimene alus võis olla enne “sündmust” kaldal olnud sõidukõlbmatu paat. Mitmed märgid viitavad sellele. Kaasa arvatud see, et luustike all laeva põhjas oli liivakiht. Või oli seal kunagi randumise koht? Sellele tuleb jälile jõuda ja saada võimaluse korral kas jah või ei vastus.” Loe edasi: Salme muinaslaeva esemete konserveerimiseks
saadi eraldi ruumid

Järgmine nädal on energiasäästunädal

2010. aasta energiasäästunädal toimub juba 8.-12, novembril. Võta osa ja säästa!

Energiasäästunädal on osalemiseks ja korraldamiseks kõigile, kes kasutavad energiat.
Eesti esimene energiasäästunädal oli 2009. aasta novembris. Selle korraldas üks seltskond asutusi eesotsas Kredexiga. Rohkem kui 30st korraldatud üritusest võttis osa enam kui 2000 inimest.

Tänavuse energiasäästunädala ürituste kava leiad siit: www.energiatark.ee

Väägvere Külateater etendab Tartumaal Kalevipoega

Väägvere KalevipoegReedel, 5. novembril kell 20 esitab Väägvere Külateater Laeva kultuurimajas Andrus Kivirähki näidendi “Kalevipoeg”. Lavastaja on Ira Ritsik.

Osatäitjad: Lea Käärik, Birgit Käärik, Merike Kärsin, Marek Kärsin, Andrus Kumm, Jüri Somelar, Kaarel Paap, Teet Lepiksoo, Madis Avi Lõõtspillil: Ülle Kool.

Pärast esitab lustakaid tantsulugusid Väägvere külakapell.

Info ja eelregistreerimine: tel 5309 0578 või 523 4179 Ene Priks.

Mardipäeval peetakse Tartu rahvakultuuriümarlauda

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Eesti Rahva muuseumiga kutsub osa võtma Tartu rahvakultuuriümarlauast, mis leiab aset 10. novembril kell 13-16 ERMi näitustemajas Tartus (Kuperjanovi 9).

Päevaplaan:

Kell 13 Rahvakultuuri arendus -ja koolituskeskuse koolitusvõimalustest ja koostöövõrgustikest Tartus – Urve Gromov.
Kell 13:30 Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi helistuudio Helikodu tegemistest, võimalustest ja plaanidest – Meris Tammik.
Kell 14 Meie aeg ja meie võimalused? Koostööst ja kultuurikesksest mõtteviisist – Krista Aru.
Kell 14:45 osaluspaneel “Igal linnul oma pesa”.

Oma pesadest tulevad kaasa kõnelema Aino Kippasto Kodukotusest, Külli Hansen Tartu Loomemajanduskeskusest, Riho Leppoja Tiigi Seltsimajast, Ando Kiviberg Viljandi Pärimusmuusika Aidast ning lisaks tuleb linna poolt kaasa rääkima ka inimene Tartu linnavolikogu kultuurikomisjonist.

Ümarlauda modereerib Astrid Hallik.

Oma osalemisest palutakse teada anda 8.novembriks aadressil tartumaarks@gmail.com.

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu linn.

Karmen Puidak, Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi tegevjuht

Tulekul on metsatööstuse seminar ja puitarhitektuuri konverents

25. novembril toimub Tallinnas KUMU auditooriumis seminar „Metsatööstus nüüd ja lähitulevikus“ ja puitarhitektuuri konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”. Konverentsi lõpus autasustatakse konkursi „Aasta puitehitis 2010“ parimaid.

Seminaril võetakse sõna järgmistel teemadel:

· Metsasektori ja metsatööstuse osa Eesti majanduses. Mart Laar, Riigikogu liige.
· Metsanduse arengukavast 2020. Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja.

Seminar kestab kella 11.15-12.15. Seminar on tasuta ja avatud kõigile.

Puitarhitektuuri konverentsi juhtlause „Puit – homse elukeskkonna võti“ on valitud seetõttu, et just puidu kui ainsa taastuva ehitusmaterjali kasutamine on lahenduseks paljudele inimkonna ees seisvatele probleemidele. Puidu kasutamine pidurdab kliima soojenemist ja loob tervisliku elukeskkonna.

Puitarhitektuuri konverentsi ettekanded tutvustavad uusi võimalusi puidu ehituses kasutamiseks ning hoonete energiatarbe ja süsiniku jalajälje vähendamiseks. Ettekanded on inglise keeles sünkroontõlkega eesti keelde.

Konverents toimub kell 13-18. Konverentsi korraldab puitehitise klaster.