Eesti Rahva Muuseum esitleb vaibaportaali

Reedel, 12. novembril kell 18.30 esitleb Eesti Rahva Muuseum Tallinnas Saku suurhallis mardilaadal digiteeritud vaibakogu http://vaibad.erm.ee.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes oli 2010. aasta alguses üle 136 000 eseme, mille hulgast on vaibad ja rahvarõivad kõige enam tähelepanu pälvinud. Tekstiil on aga habras ja vajab õrna kohtlemist, samas soovis ERM oma kogud huvilistele kättesaadavaks teha. Esemete säilitamiseks on digiteeritud kõik 3000 vaipa. –

Andmebaasis on iga objekti kohta esitatud suurendatav foto koos vaipa iseloomustavate andmete ja legendiga. Samuti leiab sealt spetsialistide kirjutatud tutvustusi ning ülevaateid Eesti vaipade ajaloost.

Lisaks on portaalist võimalik lugeda vaipade kasutamise otstarvete, valmistamistehnikate ja materjalide kohta.

Lisainfo: Vaike Reemann, vaike.reemann(at)erm.ee, 735 0412.

Jõgeval tuleb kontsert Alo klaveriklassi toetuseks

Homme, 11. novembril toimub Jõgeva kultuurikeskuses heategevuskontsert „Kaunimad laulud” eesmärgiga koguda raha Alo Mattiiseni klaveriklassi toetuseks.

Kontserdil astuvad üles Anna-Mariita Mattiisen, Gerli Padar, Urmas Lattikas, Antti Kammiste, Ivo Linna.

Alo klaveriklass on kavas rajada Jõgeva muusikakooli. Mõttele andis hoogu Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariiita, kes annetas koolile isale kuulunud, XIX sajandi lõpust pärit kabinetklaveri.

Lahkete annetajate abiga on plaanis klaver restaureeida ning sisustada koolis muusikaajaloo klass, kus saaks seda eksponeerida.

Heategevuskontsert on üks samm selle idee elluviimisel. Alo klaveriklass on plaanis avada tuleval aastal, mil tähistatakse Alo Mattiiiseni 50. sünniaastapäeva.

Rohkem infot: www.jogevlv.ee

Laupa koolis läheb lahti laadamöll

Laupa põhikooli võimlas läheb 12. novembri keskpäeval lahti laadamöll. Laadal müüakse ainult omavalmistatud kraami (küpsetised, käsitöö, ehted, kaardid jne).

Töötab laadaraadio ja hinnatakse reklaame, väljapanekut, kauplemisoskust jne. Õpetajad korraldavad suure õnneloosi, kus iga loos võidab ja maksab vaid üks kroon. Saadud summa läheb klaverifondi, kuhu soovitatakse teha annetusi ka kõikidel laadakülalistel.

Naisi oodatakse Salamaale joogalaagrisse

Eeloleval nädalavahetusel, 13.-14. novembril toimub Taevaskojas Salamaa puhkekeskuses kundalini jooga laager naistele, vahendab Põlvamaa infoportaal.
 
Teemaks on ajatud sõlmküsimused naise elus, nagu läbipõlemine ja kriis, kuidas olla hea ema, abikaasa, töökaaslane jne. 


Vastuste leidmisel juhivad osalejaid kundalini jooga õpetajad Sukhdev Kaur, Siri Amardev Kaur ja Harpurkh Kaur. 



Laagrisse on oodatud tütarlapsed ja naised alates 16. eluaastast. 





Rohkem infot: www.salamaa.ee  

Toidupank peab täna aru

Täna, 10. novembril, kell 18.00 toimub Toidupanga mündikampaania avatud koosolek VonKrahli teatri baaris, aadressil Rataskaevu 10, Tallinn.

Suur osa eestimaalastest satub mingil perioodil oma elus olukorda, kus ei jätku ressursse isegi oma igapäevase toidulaua katmiseks. Erinevatel hinnangutel elab täna Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kellel on raskusi endale igapäevase toidu tagamisega, neist ligi 20 000 on lapsed. Samal ajal jääb paljudes kauplustes ja tootmisettevõtetes üle sadade kilode kaupa kvaliteetset toitu, mida ära müüa või realiseerida ei jõuta.

Toidupank on loodud just selleks, et need kaks asja kokku viia – kogutakse kokku ülejääv toit ja viiakse see abivajajateni. Praegu abistatakse inimesi Põhja-Tallinnas, Lasnamäel ja Tartus. Võimalikke toiduannetajad ning abivajajaid seevastu leidub ohtralt üle terve Eesti. Toidupank vajab abi kaubikute, laosisustuste ja külmkappide soetamiseks, et oma tegevust laiendada Eesti erinevatesse punktidesse.

Sellel sügistalvel 14. oktoobrist 2010 kuni jaanuar 2011 kutsutakse kõiki eestimaalasi üles annetama oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks. Iga annetatud münt aitab kaasa sellele, et üha suurem hulk raskustes kaasmaalasi saaksid iganädalast abi kvaliteetse toidu näol.

Täna tulevad kahe sisuka tunni jooksul kõneks järgmised teemad:  Kaia-Kaire Hunt – sissejuhatus, üldisest asjade seisust ja arengutes, Ene Lehiste – annetusanumatest ja maakondlikest arengutest, Tiina Urm – meedia ja PR seisust ja plaanidest, uuenenud veebilehest, Artur Rauhiainen – ürituste hetkeseisust, uutest mõtetest, Anneli Duarte – organisatsioonidega koostöö mündikogumisel, Anneli Ohvril – turunduse tulevased tegemised, Viktoria Kuusk – finantsidest, Piet Boerefijn / Helga Timmerman – Toidupanga arengutest, Eva Truuverk – teistest töös olevatest algatustest.

Palun andke tulekust teada telefonil 590808 60 või e-posti teel: kaiakaire@teemeara.ee

Mardipäeva tähistatakse õhtuse metsamatkaga

Täna, 10. novembril kell 19 antakse Haanja vallas Vällamäel start jalgsimatkale. Kohustuslik on võtta kaasa pea-või taskulamp, et pimedas metsas oleks muretu kõndida.

Kui omal kohaletulekuks sõiduvahendit pole, pakuvad korraldajad abi. Buss väljub kell 18.10 Võru noortekeskuse (Liiva 21) juurest.

Matk kestab umbkaudu kolm tundi. Osalejatele pakutakse teed ja küpsiseid. Võib juhtuda, et metsas on rohkemgi üllatusi.

Matk toimub iga ilmaga. Lisainfo telefonil 521 3130.

Tillukesel Kassaril on hiiglasuur sõprussaar

Vaid 19,3 ruutkilomeetri suurusel Kassaril on sõbrasuhted Vahemere saare Sardiiniaga, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.

24 000-ruutkilomeetrisel Sardiinial (veidi rohkem kui pool Eesti pindalast) on 1,7 miljonit elanikku. Ehkki tegu on justkui kärbse ja elevandiga, loodetakse suhtlusest kasu saada mõlemal saarel.

Kassari elanikud on olnud külalislahked. Juba kümme aastat on suviti MTÜ EstYes kaudu võõrustatud vabatahtlikke noori maailma eri paigust. EstYes on laia maailma viinud ka Kassari noori. Noorteorganisatsioon otsustas oma tegevusvaldkonda laiendada ja hakkas nuputama, kuidas eakamat rahvast kaasata.

EstYes kirjutas projekti, et üle 50aastased kassarlased saaksid Sardiiniasse sõita ja seal kuu kaupa elades töötada ning sardiinlased saaksid jälle Kassarisse tulla.

Sardiinias on vabatahtlikuna käidud juba kahes jaos. Et sobivas vanuses mehi, kes saanuks kuuks ajaks võõrale maale sõita, Kassaris polnud, krabati mehed ettevõtmisse hoopis naabersaarelt Hiiumaalt.

Astu läbi tänaselt mardilaadalt Rosmal

Täna kell 12-13 peetakse Rosmal mardilaata. Nimelt korraldab Johannese Kool Rosmal oma iga-aastase traditsiooni kohaselt õpilaste mardilaada, kus müüakse omatehtud kaupa.

Kõik lapsed, vanemad ja teised head külalised on oodatud ostma, müüma, kauplema, vahetama ja toredast laadamelust osa saama. Laadalt võib leida kõike alates käsitööst, ehetest, küünlaalustest kuni taaskasutatud kraamini. Müüakse maitsvaid küpsetisi jm söödavat-joodavat, aga ka ülearuseid mänguasju, riidekraami jne.

Ettevõtmisega toetatakse ka kooli tegevust – iga kaupleja annetab 10% teenitud kasumist heategevuskassasse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 20 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja viis aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 14 omavalitsusest. Nõnda on Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval teistmoodi pedagoogikat ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Kuidas käib külamaastike kotka tiib?

Täna kell 19 toimub Tartus Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu ettekannetesarja kolmas õhtu. Urmas Abel Eesti Maaülikoolist räägib väike-konnakotka elupaigakasutuse varieeruvusest Eestis.

Väike-konnakotkas on Eesti kõige arvukam kotkaliik. Ettakandest selgub, kuidas neil siin ja mujal läheb, kuhu nad oma pesa teevad ja kus toituvad ning kas Eesti eri piirkondades elavate kotkaste maitse elukoha suhtes on sarnane. Lähemat tutvust tehakse Soomaa ja Otepää ümbruse ning Loode-Tartumaa väike-konnakotkastega.

Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!“ püütakse aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ning kutsutakse ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Linnuteadlased kõnelevad oma uuematest teadmistest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid avastusi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel! Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad kõigile.

Vaata ettekannete kava EOÜ kodulehelt www.eoy.ee

Obinitsa külakeskuses tuleb lavastuskoolitus

14. novembril oodatakse Obinitsa külakeskusse lavastuskoolitusele, teatab Setomaa infoportaal.

Koolitusel kõneldakse järgmistel teemadel: kuidas teatrit teha ja sel teekonnal esile kerkivaid mägesid ületada; lavastamine üleüldse ja nüanssides; kostüümid, rekvisiidid, lavatagune; lavakujundus; repertuaari valimine; tekstimaterjali näidendiks vormimine; heli ja valguse kasutamine teoorias ja praktikas.

Õhtuks pannakse koos kokku improvisatsiooniline minilavastus.

Osalema on oodatud kogenud tegijad, aga ka need, kes tunnevad, et tahaksid midagi toredat teha – ühesõnaga kõik, kellel sõna „teater” silmad särama paneb.

Koolitus toimub kella 11-19 koos supivaheajaga.

Lisainfo: tel 5242080, eve@setomaa.ee

Roosna-Allikul kavandatakse talguid

13. novembril toimuvad Roosna-Alliku vallas talgud, mille käigus plaanitakse teha läbitavaks Vodja-Öötla raudteetammi lõik.

Talgutel osalevad ka inimesed, kes tammi kõrval elavad ja kelle ühendustee samuti sel moel puhtaks saab.

Talgupäeva teine pool on kavas veeta lõkke ümber Sven Aluste ja MTÜ Equilibre savimajade vahel, kus jagatakse suppi ja räägitakse mitmesugustest puidu kasutamise võimalustest, näiteks kuidas pakkudest põrandat teha.

Talgutega soovitakse näidata, et koos on ka muidu tüütu töö kerge ja lõbus, samuti õpitakse koos andma lisaväärtust tormis murdunud puudele.

Talgulistel palutakse kaasa võtta töökindad ning kui on, siis oksakäärid, kirves või mootorsaag. Kütus saagide jaoks ja supp töötegijatele on korraldajate poolt.

Talgulisi oodatakse kell 11 Vodja mõisa ees, kus räägitakse raudteetammi kohta ka väike tutvustav lugu.

Kodukandi noored purustasid müüte

Nädal tagasi,  29.-30. oktoobril Viljandimaal Tuhalaane külas Kopra talus III Kodukandi noorte päevadel said murtud nii mitmedki maaelu positiivset kuvandit varjutavad müüdid.

III Kodukandi noorte päevad võimaldasid taaskord kohtuda maapiirkondade aktiivsetel noortel, kes usuvad endasse ja ka oma kodukoha tulevikku.

Müüdimurdjad tegutsesid kaks päeva, et mõista neid laialtlevinud irratsionaalseid uskumusi ehk müüte, mis varjutavad maaelu positiivset kuvandit. Nii näiteks usutakse, et maalt saadav haridus on kehv, maal ei ole midagi teha ja seal on mõttetu olla, noori ei saa usaldada ning maal elavad ainult maakad – nii see tõesti pole.

„Igal Kodukandi noorel on nüüd ka tegevusplaan, mille alusel kohe oma kodukohas tegutsema asuda,“ ütleb Liikumise Kodukant noortejuht Kaija Kõiv, „ seeläbi saab ka vähendada kogukonnas inimeste arvu, kes pimesi müütidesse usuvad.“

Külaliikumise aktiivsed noored leidsid, et oluline on ISE rääkida vaimustusega maaelust, edukatest maanoortest, kuulsatest inimestest maal ja näidata eeskuju.

„Kodukandi Noortepäevadelt saadud energialaeng ja motivatsioon kosutavad meid järgmise aastani välja,“ ütlesid mitmed nii eelmisel kui ka sellel aastal üritusel osalenud.

Sandimardid ja saksamardid

Täna on mardipäev. Nii kirjutab kalender. Ometigi on katoliiklikes maades mardipäev alles homme, 11. novembril, sest sel päeval 397. aastal maeti püha Martinus, Tours’i piiskop Prantsusmaal. Reformeeritud kirikuga maades, ka Eestis hakati aegade jooksul juurdunud mardipäeva tähistama usureformaator Martin Lutheri sünnipäeval 10. novembril.

Kuna meie pärimuses on visalt püsinud paljud katoliiklikud tavad, hakati ka mardipäeva mõnel pool tähistama nii 10. kui ka 11. novembril. Ühel päeva eelõhtul käisid sandimardid, kes olid vaesed inimesed ja palusid almust, teisel päeval saksamardid, kes olevat olnud uhkelt maskeeritud ja teinud mitmesuguseid tantse ja taigasid.

Nii et kelle jaoks eileõhtune vihm ei lubanud marti jooksma minna, võib seda korrata täna õhtul, vanal mardilaupäeval.

Mardipäeva kõige ürgsemaks taustaks tundub olema aasta pimedaima kuu kuuloomise aegne rituaal, millele kaks nädalat hiljem järgnes täiskuuaegne rituaal. Katoliiklike tähtpäevade tulekuga kinnistusid esimene ajaga seotud tavad mardipäevale ja teisega seotu kadripäevale.

Aastaringis on need kaks päeva erakordsed oma rikkaliku regilauluvara ning taigadega, samuti oma elujõuga – ega vist pole ühtegi peret, kus keegi kunagi poleks sanditamas käinud. Hoidkem siis oma ürgvanu taigu ja soovime ikka nii vilja- kui karjaõnne meie tegemistesse!

Mooska talu perenaine Eda Veeroja soovitab mardipäevaks ka meie pärimusrooga: “Mardipäeval soovitan pesta hoolikalt kaherusikajämedused kaalikad või naerid ja panna äsja köetud ahju sütele 3-4 tunniks küpsema. Mina panen otse sütele aga võib panna fooliumiga või ahjupanniga. Söön ahjukaali või naerist viiludeks lõigatuna niisama või võiga. Kes soovib, võib kaalikad koorida, sektoriteks lõigata ja koos suitsutatud seapaeaga (poes müügil suitsupõske) ahjupotis (kaanega kaetuna, 2/3 anumast vett) sütel hautada.”

Autor: Mikk Sarv

Tartus tunnustatakse hiie väge

Laupäeval, 20. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe tunnustamissündmus.

Hiie vägi on Maavalla Koja poolt korraldatav pidulik aasta tähtsündmus hiite ja teiste looduslike pühapaikade sõpradele üle kogu Eesti. Hiie väe sündmust korraldatakse tänavu juba kolmandat korda.

Kavas:
– Tervitused, sõnavõtud (Seto sootska ja lauluimä Sarve Õiõ, Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, kuvavõistluse hindamiskogu liige Sulev Oll jt)
– Maavalla hiite kuvavõistluse tutvustamine ning võitjate autasustamine
– Aasta hiiesündmuste ülevaade
– Hiie sõber 10223 aunimetuse väljakuulutamine

Sündmuse teadustaja on Rein Pakk. Lauri Õunapuu eestvedamisel kõlab rahvamuusika. Müügil on tuleva aasta sirvikalender ning hiiepuudele sobivad käsitsi punutud annipaelad. Ametliku osa lõpus pakutakse kehakinnituseks maatoitu. Sissepääs on kõigile vaba. Kõik hiie sõbrad ja huvilised on väga teretulnud.

Möödunud aastasel hiie väe sündmusel ütles kultuuriminister Laine Jänes järgmist: “Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt ei mõtle või endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”

Hiie väe sündmust toetavad: Tartu Ülikool, Hiite Maja SA, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Põlva linn, Võro Instituut, Kehrwiederi kohvikud, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Põlva linn, Saare Foto

Hiite kuvavõistlus toimub tänavu kolmandat korda ning on mõeldud ajalooliste looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning tutvustamiseks. Tänavuse aasta võitjad kuulutatakse välja üheksas rühmas. Eriauhinnad on välja pannud Põlva linn ning Võro instituut. Võidupildid valis võistlusele esitatud fotode seast välja hindamiskogu koosseisus Epp Margna, Arne Ader, Sulev Oll ja Toomas Kalve.

Kuvavõistluse lehekylg: http://www2.maavald.ee/pildid/

Hiie sõber on aunimi, mis antakse välja isikule või asutusele, kelle tegevuse läbi on yks või mitu looduslikku pyhapaika säilinud või nende seisukord paranenud. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks perekond Sepp, kes on kümnekonna aasta jooksul kaitsnud laastamise eest Rapla kihelkonnas asuvat Paluküla Hiiemäge.

Hiie sõbra lehekülg asub siin

Avinurmes tuleb Jõulubasaar

Avinurme kogudus ja Avinurme Elulaadikeskus korraldavad esimesel advendil, 28. novembril kell 14 kirikuesisel platsil heategevusliku jõululaada – Jõulubasaari. Käsitöö ja maiustustega kauplejatele müügimaksu pole, küll aga ootavad  ürituse korraldajad annetust müüjate kaubavalikust, mis läheb jõulude ajal üksikute inimeste ja suurte perede toetuseks ning meelespidamiseks.

Ürituse ühe korraldaja Küllike Pärna sõnul tekkis jõulubasaari korraldamise idee ühisest arutelust koguduse inimeste ja elulaadikeskuse vahel. Soov oli korraldada jõuludeks mingi heategevuslik üritus, mis aitaks jõulurõõmu tuua. Eelmisel aaastal oli koguduse heategevuse keskmes suured pered, sel aastal tahtis kogudus pöörata enam tähelepanu ja pakkuda jõuluröömu ka ükikutele ja vanematele inimestele.

„Teisalt on meie soov õppida tegema ja väärtustama käsitööd, ootame müüki kõike, mis oma käte, südame ja hingesoojusega loodud –. kingitustest jõulutoiduni välja,“ lisab Pärn. „Heategevuslikule üritusele ajalise mõõtme ja heategemise tahte kestvuse püsimise toonitamiseks on laada nimeks basaar, nagu sajand tagasi.“

Selliseid heategevuslikke väljamüügid, kus koguti raha koguduse tarbeks samuti seltside eestvedamisel toimuvateks ühistegemisteks olid sajand tagasi väga levinud. Basaaride toel on kogutud raha kiriku ja pritsimaja ehituseks, raamatute ostuks jne.

Basaaril esinevad lisaks muusikakollektiivid, toimuvad loteriid nagu laadal ikka. Elulaadikeskuse töötubades toimuvad ka õpitoad, kus soovijad saavad uusi oskusi omandada. Videviku saabudes süüdatakse küla jõulupuu.

Kohamaksu pole, igaühel on võimalus oma käsitööga teha annetus jõuluröömu pakkumiseks. Müüjad võiksid kaasa võtta oma müügileti ja katusealuse koos küünalde-tuledega, mis aitavad luua jõulumeeleolu. Kauplejatel palutakse end registreerida 22. novembriks: Lii Karro, 53412476.

Otepää vineeritehas pälvis taaskasutaja preemia

Reedel selgusid Ragn-Sellsi Aasta Taaskasutaja auhindade võitjad. Žürii tunnustas UPM-Kymmene Otepää vineeritehase keskkonnasõbralikku tegevust Väikese preemiaga.

Oktoobrikuu jooksul oli ettevõtetel võimalus kandideerida tänavusele Aasta Taaskasutaja auhinnale. Kokku laekus konkursile 20 kandidaati, kelle hulgast valis žürii välja 14. Konkursi korraldaja AS Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rein Leipalu sõnul paistavad selle aasta nominendid silma erakordselt kõrge taaskasutusse suunatavate jäätmete hulga poolest – on näha, et jäätmetega tegeldakse teadlikult.

Konkursil Aasta Taaskasutaja Väikese auhinna võitnud Otepää vineeritehas suunab 94% jäätmeist taaskasutusse. Eraldi sorteeritakse paber ja papp, kile, puit, ohtlikud jäätmed ja biolagunevad jäätmed. Suurim tekkiv jäätmeliik on puit, mis moodustab hinnanguliselt üle 80%. Tootmispinnal on töökohtade lähedal nö mini-jäätmejaamad ning kasutusel on erikujundusega värvilised konteinerid sorteerimise lihtsustamiseks. Käesoleval aastal rajas ettevõte biokomposti ehk nn mudaväljaku. Koostatakse iga-aastast keskkonnaalast auditit. Ettevõte on omandanud ISO 14001 sertifikaadi.

Tehase juht Ando Jukk peab sellist tunnustust oluliseks, sest Otepää vineeritehast rajades ja arendades on keskkond olnud alati oluline ning on tuntud muret selle üle, kui palju head materjali jõuab prügimäele. „Mulle meeldib see, et kogu Eesti keskkonnateadlikkus on järjest paranenud ning võimalused realiseerida ideid, kuidas vähem prügilajäätmeid tekitada, on paranenud. Oleme suutnud selle arenguga kaasas käia ning meil töötavad väga head inimesed, kelle abil on olnud võimalik neid ideid ellu viia. Loomulikult ei saa alahinnata ka koostööpartnerite rolli,“ sõnas Jukk.

Teiste valdkondadega võrreldes on puidutööstusel taaskasutuse osas olulised eelised. Materjal, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, on juba oma olemuselt taastuv ressurss. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on juurutanud jäätmete sorteerimise, mis aitab hoida kokku kulusid. Jukki sõnul kasutatakse võimalusel ära kõik puidu käsitlemisel tekkivad jäätmed. „Ainus, mida ei saa millekski ära kasutada, on puidu kuivamiskahanemine,“ muigab Jukk, kes toob lisaks huvitava näite taaskasutusest tootmisprotsessis. Selleks, et palke oleks võimalik treida, on vaja neid soojas vees leotada. Vee soojendame soojusvahetite abil puidu kuivatamise käigus vabaneva soojuse abil. Puidu kuivatamiseks vajaminevat soojust toodame peamiselt tootmisprotsessis tekkivatest puitjäätmetest.

Otepää vineeritehas on rajatud endise Otepää Autoremonditehase asukohale ning see on Otepääle olnud väga keskkonnasõbralik muutus. Lisaks loodud töökohtadele on vineeritehase rajamisega muutnud piirkond puhtamaks. „Enne vineeritehast oli see ala tugevalt saastunud vanast õlist, mis imbus pinnasesse ning me oleme pinnase puhastamiseks kulutanud miljoneid kroone. Meile on väga oluline hinnata iga arendustegevust ka keskkonnaga seotud aspektidest,“ selgitas Jukk.

Kõige värskem oluline otsese mõjuga keskkonnaalane investeering oli nn mudaväljaku ehitamine, mis sai valmis sel suvel. Selle ehitust lubas ettevõte ka keskkonna kompleksloa taotlemisel. Palke leotatakse vees ning nende transpordi käigus jääb puukoore või otste külge erinevat prahti, mis ladestub leotamisprotsessi käigus basseini põhja ning seda vett ei ole võimalik otse loodusesse lasta. Selleks ehitas vineeritehas spetsiaalse torustiku Otepää Veevärgi torustikuni ning uue mudaväljaku abil saab tahketest leotusjäätmetest reostunud vee välja nõrutada. Nõrutatud tahke osa sobib komposti- või täitematerjaliks, kuid mõned tehase koostööpartnerid kasutavad seda ka veepuhastite setetega segamiseks.

Otepää vineeritehas on piirkonna üks suurimaid ettevõtteid, kus töötab 175 töötajat. 2000. aastal asutatud tehas toodab kõrge kvaliteediga kasevineeri peamiselt ehitus-, mööbli-, pakke- ja transporditööstusele. Aastane tootmismaht täisvõimsusel on 50 000 m3 millest üle 90% eksporditakse. Vineeritehase tooraine pärineb peamiselt Eestist.

Valmis raamat seto pitsidest

Täna, 9. novembril algusega kell 18 esitleb Terje Lillmaa Obinitsa muuseumis oma raamatut “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits”, kuhu on koondatud 20 huvitavamat pitsi muuseumi kogudest.

Raamat on illustreeritud Aivar Sepa fotodega.

Lisaks raamatule anti välja ka 20 erinevat mustrikaarti postkaardi formaadis, kus esiküljel on foto pitsist ning tagaküljel muster.

“Loodan, et see raamat aitab säilitada vana ja väärtuslikku käsitööd”, ütles Terje Lillmaa trükilõhnalisi raamatukaste avades.

Esitluse ajal saab uudistada pitsinäitust nii vanadest pitsidest kui ka koopiatest.

Novembrikuus toimuvad Obinitsa muuseumis neli tasuta koolitust kõigile värvilise heegelpitsi huvilistele, kus raamatu autor jagab õpetust uute pitside heegeldamise kohta. Koolitused toimuvad 16. ja 17. novembril kell 14-16 ja 24. ja 30. novembril kell 10-12.

Maaülikool tutvustab looduslikke ehitusmaterjale

Kolmapäeval algusega kell 17 toimub Baeri majas (Veski tn 4) järjekordne kohtumine sarjast „Maaülikooli kolmapäevaõhtud“. Seekord räägib maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljan looduslikest ehitusmaterjalidest.

Jaan Miljan kõneleb ka vanade puitmajade remondist ja uutest hoonetest, maaülikooli maaehituse osakonnas uuritavatest ja katsetatavatest materjalidest nagu näiteks puit, savi, pilliroog, soojustusmaterjalid.
Loengule järgneb arutelu.
Iga kuu teisel kolmapäeval asetleidvate kokkusaamiste eesmärgiks on lähendada maaülikooli uurimissuundi ja pakkuda populaarteaduslikku ajaviidet nii maaülikooli töötajatele kui ka teistele huvilistele.

ERM avab näituse „Kui põllud põlesid“

Aleviljelus on olnud ajalooliselt oluline viljelusliik ning eriti Lõuna-Eestis meie talupojaelulaadi lahutamatu osa. Kaasaja inimesed seostavad tuleviljelust pigem ürgajaga ja ei tea, et aletamist esines veel 20. sajandi algusaastailgi. Seetõttu ei osata ka ära tunda kõnealuse tegevusala mõju ja jälgi kaasaja maastikus. 16. novembril kell 16 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) alepõllundust tutvustav näitus „Kui põllud põlesid“.

Näitus tutvustab üht Eestis aastatuhandete jooksul kasutusel olnud maakasutusviisi. Näitusel saab teada, kuidas ja miks on Eestis alet põletatud ning teha tutvust alepõletuse eksperimendi kui mineviku maakasutuse uurimise viisiga. Näha saab, kuidas on alepõllundus mõjutanud inimeste elu ja maastikke nende ümber ning õppida märkama senini äratuntavaid objekte maastikul, mis annavad tunnistust kunagiste alepõldude asupaigast.

2007. aastast alates on Karula rahvuspargi alal korraldatud alepõllunduse eksperimente, et selle maakasutusviisi kohta rohkem teada saada. Näitusel tutvustatakse selle katse käiku ja tulemusi. Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi, Valga Muuseumi, Kultuuriteooria tippkeskuse ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi koostöös.

Näituse valmimist toetasid Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Regionaalarengu Fond (Kultuuriteooria tippkeskus CECT), Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Valga Muuseum ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Saarlased koovad saare sõdurpoistele jõuluks sokid

Saaremaa naiskodukaitsjad, ajaleht Saarte Hääl ja raadio Kadi kutsuvad taas kuduma jõuluks sokke saarlastest ajateenijatele. Kõige rohkem on saarlastest ajateenijaid Vahipataljonis ja mereväes (kokku 117 poissi), seepärast saavad esimesena sokid jalga just nemad.

Kui aga sokke saab rohkem, siis lähetatakse sokid soojendama ka teiste väeosade sõdurpoisse ning Kuressaare linnal on olemas ka vapilaev Admiral Cowan, mille 30-liikmeline meeskonnale võiks samuti rõõmu valmistada.

Eelmise aasta jõulueelne aeg, mil Saarte Hääle toimetusse samuti sokke sõdurpoistele koguti, näitas lehe peatoimetaja Tiina Luksi sõnul, et tegemist oli ühe väga inimliku ja sooja ettevõtmisega. “See rõõm, mida meie sokikudumise aktsioon pakkus nii sokisaajatele kui ka kudujatele-annetajatele endile, ütleb mulle, et tegu on ühe väärt ja südantsoojendava ettevõtmisega,” meenutas Luks aastatagust aega, lisades, et kui eelmisel korral palusime sokitoojatel kindlasti soki sisse pista ka oma nimi, siis nimele lisaks oli sokkidesse peidetud ka šokolaade, headest sõnadest ja soovidest rääkimata.

2009. aastal kudusid saare naised 139 paari sokke. Tänavu on kuues vallas avatud ka “kohalikud sokikogumispunktid”. Nii saab sel aastal sokke viia lisaks Saarte Hääle toimetusele ka Leisi, Valjala, Muhu ja Lümanda vallamajja, Kärla raamatukogusse ja Tornimäe koolimajja. Sokid, millel ikka sees annetaja nimi, palutakse tuua ära 6. detsembriks. Siis jõutakse need sõduritele enne jõulupuhkustele minekut ka ilusasti üle anda.

Haanja looduspargi kaitse-eeskirja arutelu Rõuges

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon kutsub Haanja looduspargi maaomanikke ja teisi huvilisi Haanja looduspargi kaitse-eeskirja muutmise eelnõu avalikule arutelule, mis toimub 20. novembril kell 13.00 Rõuge
rahvamajas.

08.11.2010-19.11.2010 on võimalik materjalidega tutvuda Haanja ja Rõuge vallamajas ning Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni Võru kontoris Karja 17a. Lisainfot saab Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialist Jaanus Tanilsoolt, tel. 53229241, 7823605 või e-posti aadressil jaanus.tanilsoo@keskkonnaaamet.ee. Lähemalt loe siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Täna on mardilaupäev

Täna õhtul lähevad taas tahmanäod käima ukselt uksele, koputama, laulma, mõistatusi küsima, edu ja õnne soovima ning ande paluma. Need on mardisandid, kes end musta riietavad, kaseoksad pihku võtavad, suurt kära ja lärmi teevad ning meesteks maskeerivad.

Mardisandid uksel. Foto Urmas Saard
Mardisandid uksel. Foto: Urmas Saard

Kaks nädalat hiljem lähevad samu radu käima helevalged ja tasased kadrisandid, kel käes kadaka- või kuuseoksad ning kes on end kauniteks naisterahvasteks kujundanud.

Oksad nii martide kui kadride käes on võluvitsad, mis sügismasenduse eemale peletavad. Nendega sopsutatakse inimesi ja soovitakse: tooreks, terveks! Nii tuleb eluvaim tagasi sisse ning jaksatakse elada üle pimeda ja külma aja.

Rahvaluuleteadlane Mikk Sarv ütleb, et taoline näitemäng aasta pimedaimal kuul on ürgvana viis seista vastu pealemurdvale depressioonile. Sama otstarve on keldi rahvastelt pärit komme tähistada halloweeni esimese novembri eelõhtul. Meie mardis- ja kadriskäimine tundub olema sama tava eriliselt edasiarendatud vorm koos pikkade laulude ja muude tavadega.

Võtke siis täna õhtul sanditajad lahkelt vastu, andke neile ande ja vabanege sügisnukrusest!

Paide kogukonnakeskuses tuleb juttu päikeseküttest

Ise tehtud päikesepaneel. Foto: Tiit Kanne
12. novembril kell 18 teeb Tiit Kanne Paide kogukonnakeskuses (Tallinna tn 11, Paide) ettekande “Teeme ise päikeseküttesüsteemi”.

Tiidu sõnul on hilissügis või talve algus viimane aeg alustada päikeseküttesüsteemi kavandamist ja ehitamist, et olla valmis uueks hooajaks, mis algab juba veebruarikuus, kui päike hakkab käima kõrgemalt ja taevas muutub selgemaks.

Tiit näitab pilte ja räägib, miks ta otsustas katsetada päikesekütet, kuidas süsteemi ehitas, mis materjale ja seadmeid kasutas, mis maksma läks, kuidas õnnestus ja missugused olid möödunud hooaja tulemused. Üritus on tasuta.

Paide kogukonnakeskus koondab endasse mitmeid Paides Tallinna tn 9 ja 11 hoonekompleksis (kuulub Paide linnale) tegutsevaid ühendusi ja algatusi. Asja mõte on elustada Paides kodanikualgatusel toimiv linnakogukond. Selline, mis tõeliselt ise hakkama saaks. Ka siis, kui ajad raskemaks lähevad. Julgustada ja toetada kohalikku ettevõtlikkust, nii majanduslikku, kultuurilist kui sotsiaalset. Loe lähemalt siit.