Pressimuuseumis Põltsamaal näitus ajalehe kujundusest

Tähistamaks Eesti ajakirjanduse 244. sünnipäeva avas Pressimuuseum eile Põltsamaa Muuseumis näituse “Post Scriptum. Eesti ajalehe kujundus 1766. aastast tänapäevani”.

Väljapaneku näol on tegemist Pressimuuseumi seni olulisima ja mahukaima näitusega. Külastajatel on võimalik tutvuda eestikeelse ajalehe kujunemislooga selle hälliperioodist tänapäevani. Väljas on valik vanimaid eesti ajalehti. Filmiarhiivi abiga on võimalik vaadata kaadreid sellest, kuidas 1930ndatel valmis Postimees. Näha saab Maalehe poolt annetatud ajalehe küljenduslauda, 2006. aasta maailma ajalehtede kujunduskonkursil Äripäevale omistatud võidukarikat ja palju muud.

Näitus püüab esile tõsta fakti, et 1766. aasta hilissügisel hakkas just Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma arstlikke nõuandeid pakkunud perioodiline trükis “Lühhike Öppetus”, mida peetakse eestikeelse ajakirjanduse alguseks. Näitusel on väljas ka originaaleksemplar “Lühhikese Öppetuse” 10. numbrist. Tegemist on ilmselt ainsa kohaga Eestis, kus meie ajakirjanduse esikväljaanne on külastajatele uudistamiseks väljas. Näituse koostasid Roosmarii Kurvits ja Raivo Suni ning kujundas OÜ Trikk. Väljapanekut toetas Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Ajalehenäidistega aitas Eesti Kirjandusmuuseum. Näitus on avatud Põltsamaa Muuseumis esmaspäevast laupäevani kell 10-16 kuni 31. jaanuarini 2011.

Pressimuuseum on 2009. aastal registreeritud eramuuseum, mis tegutseb eesti ajakirjanduse hällis Põltsamaal. Tegemist on esialgu nö projektimuuseumiga, mis püüab huvilistele pakkuda erinevaid ajakirjandusloolisi väljapanekuid. Infot muuseumi tegemiste kohta leiab selle kodulehel www.pressimuuseum.ee.

Täämbä Väimelän savvusannakonvõrents

Mooska savvusann ja Veeroja Eda
Täämbä, 12. novvembril om Võromaa kutsehariduskeskusõn Väimelän konvõrents ja tsõõriklaud savvusannast. Kokko saias kell 10 hummogu, päiv nakkas pääle 10.30.

Kooni 15.30-ni peetäs ettekandit: pääväle tegevä nakatusõ Tarto ülikooli tudõngi, kiä kõnõlõsõ tuust, kuis nä seo aastaga suvõl Võromaal sannu ja sannakultuuri uursõva. Tudõngidõ jutu võtt kokko juhendaja Ester Võsu, kiä kõnõlõs ka savvusannast maaturismin.

Epp Margna kõnõlõs Võrumaa savvusannaraamadu tegemisest. Viil tulõ juttu tuust, midä võrokõsõ esi ummist sannust tiidvä ja kuis savvusann UNESCO ilmaperändi nimekirja saassi.

Päält ettekandit, õdagupoolõ kell 15.30 tulõ savvusanna-tsõõriklaud, kon arotõdas, kuis savvusanna edesi uuri, kuis teedüst kokko korjata ja kiä ja kuis tuu man avitas.

Pääväst osa võtminõ massa-i midägi ja kõigi arvamiisi ja ütenlüümist oodõtas väega. Tulkõ õnnõ kohalõ!

Kõrraldaja: Võromaa kutsehariduskeskus, Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituut ja Võro selts VKKF
Aokavva ja teedüst saa tast.

Teedüs: Eda Veeroja (Võrumaa Kutsehariduskeskus), tel 5032341 ja Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 53322153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Laulvate kristall-helikausside kontsert Põltsamaal

Esmaspäeval, 15. novembril kl 18 toimub Põltsamaal keskraamatukogu saalis laulvate kristall-helikausside (Crystal Singing Bowls) meditatiiv-teraapiline kontsertseanss.

Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre.

Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine. Taustaks kumiseb Wuhani meistrite gong, mis lisab kogu kontsertseansile oma helilist värvi. Kõik see kokku moodustab teraapilise helimassaži seansi, kus võib ühtäkki leida end helivoogudest kantud meelerännakul. Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema.

Parima mõjuga on helikausside kuulamine lamades, seepärast soovitavad korraldajad mõnusamaks olemiseks kaasa võtta mati ja pealevõtmiseks teki. Osalemine tasuline.

Karulas avati viisteist konnalompi

Foto: bio.edu.ee
Karula rahvuspargis taastati ja rajati oktoobris viisteist väikeveekogu ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile, tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist Dragonlife. Lompide taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna- ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne). Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid suured pajupuhmad või madalad lohud. Loe lähemalt siit.

Allikas: Keskkonnaamet

Aegviidus tulemas hingedeaja kontsert

Täpselt nädala pärast, 19. novembril kell 19.00 esinevad Aegviidu Noortekeskuses (Raudtee 1a) kavaga “Laulud” Theatrumi näitlejad Eva Eensaar ja Maria Peterson. Saal on väike ja õdus ning peaks suurepäraselt sobima just sedalaadi esinemiseks.

Eva ja Maria laulude tekstide autorid on Ernst Enno, Juhan Viiding, Artur Alliksaar, Fernando Pessoa, Aaro Hellaakoski, Aila Meriluoto, August Sang, Marie Under, Uku Masing, Heiti Talvik jt.

Näitlejad ütlevad oma laulukava kohta, et just tekstidest saab nende laulude puhul asi alguse. “Kuna üks või teine luuletus nende autorite sulest on meile teatud ajahetkel midagi olulist öelnud, kuidagi meid puudutanud, mingil moel rõõmustanud, siis on nad meie omadel viisidel lauludeks saanud. Nende lauludega on nii, et muude kiirustamiste kiuste on nad aidanud meil endaga üksi jääda, endale otsa vaadata, näha, kes ja mis me tegelikult oleme või tahame olla ja see on andnud suure rõõmu, mis iganes hetkel ja mis iganes ajal me ka laulnud pole.”

Häälestumiseks võib lisa lugeda siit.

Allikas: Aegviidu Rahvamaja

Koolirahu linnade kontsert ja näitus täna Elvas

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Elva Gümnaasiumis kolme koolirahu linna huviringide kontsert. Rakvere, Jõgeva ja Elva linna huviringid esitavad enda kultuuriprogramme ja avatakse koolirahu teemaline näitus. Kontserdile on tulemas ka Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamm.

Elvas toimuval kontserdil esinevad Rakverest Esteetika- ja Tantsukool, Rakvere Muusikakool, Hariduse- ja Kultuuriselts Kaur ning Rakvere Linna Algkooli poisteansambel. Jõgeva tuleb välja oma Muusikakooli tantsustuudio ja flöödiansambliga, Jõgeva Ühisgümnaasiumi tantsugrupi ning noormeeste ansambliga. Elva linna esindavad Elva Muusikakooli saksofoni mängijad, Elva HKK Sinilind tantsustuudio RN ja Koolirahu lauluga Elise Ustav. Lisaks osaleb üritusel TORE liikumine, kes oma tegemisi tutvustab ja TOREda meeleolu loob.

1. septembril kuulutati Elvas välja 2010/11 õppeaasta koolirahu. 2009/2010 õppeaastal toimus koolirahu tseremoonia Rakveres ning järgmisel 2011/2012 õppeaastal kuulutatakse koolirahu välja Jõgeval. Koolirahu on välja kuulutatud 1999. aastast.

Koolirahu suunab tähelepanu turvalise koolikeskkonna loomisele ja sellele, et koolis oleks hea olla ning kuhu nii õpilased kui ka õpetajad lähevad hommikul rõõmuga. Koolirahu ei puuduta vaid õpilasi ja õpetajaid, vaid hakkab peale juba kodust ja hõlmab kogu kogukonda. Selle aasta koolirahu sõnum on: “Koos on hea – hoiame üksteist!”

Koolirahu programmi eestvedajaks on Lastekaitse Liit ja seda toetavad ja aitavad ellu viia Swedbank, Haridus- ja Teadusministeerium ja Elva linn.

Allikas: Elva linnavalitsus

Rakveres korraldatakse isadepäeval suur perepidu

Kaitseliidu Viru malev korraldab 14. novembril kella 12-16 koostöös teiste jõuametkondadega, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärk on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.

Isadepäeval astub Viru maleva võitlusgrupp esmakordselt üles demonstratsioonesinemisega, kus jao suurune üksus ründab kuulipildujapesa. Võitlusgrupi jagu kasutab demonstratsioonesinemisel manöövri sooritamiseks oma relvade – kuulipildujad ja tankitõrjerelvad – tuld. Lisaks miinipildujatuld ja kattesuitsu.

Näitusel pannakse välja tehnika, relvastuse ja erivarustuse atraktiivsem osa.

Täpsem info: Kristel Kitsing, Naiskodukaitse Viru ringkond, korraldustoimkond, tel 57845943, e-post kristel.kitsing@gmail.com

Täna peetakse Tartus metsalooline konverents

Eesti Metsaselts korraldab täna Tartus Eesti Maaülikooli vanas peahoones (Kreutzwaldi 64) algusega kl 11 konverentsi teemal “Metsamajandus ja looduskaitse – kas koostöö või vastasseis?”.

Metsamajandajad ja looduskaitsjad on aeg-ajalt vastasleerides. Äkki oleks nüüd õige aeg hoopis koostööle asuda, metsandust edendada ning propageerida läbi looduskaitse!? Konverents on kaheosaline: esimene osa sisaldab ettekandeid ning nende põhjal algatatud diskusiooni ning teises osas toimub töögruppide arutelu, mis kulmineerub debatiga. Päeva lõpus vestleme ühiselt kohvi- ja koogilaua juures!

Eesti Metsaselts korraldab metsaloolisi konverentse alates 1998. aastast, mil täitus 80 aastat Eesti riigi metsavalitsemisest. Konverents on kujunenud iga-aastaseks kokkuvõtete tegemiseks metsaelus toimunust. Igal konverentsil on olnud peateema, milleks on varem olnud näiteks metsapoliitika, metsaharidus, metsauuendus, metsaparandus jne. Lisaks antakse ülevaade ka seltside ja ühingute tööst ja 2003. aastast hakati välja andma Metsaalmanahhi.

Konverentsile eelnev registreerimine ei ole vajalik, kõik huvilised oodatud.

Allikas: Eesti Metsaselts

Harku vallas pannakse nurgakivi uuele lasteaiale

Täna, 12. novembril kell 13.00 toimub Harku vallas Alasniidu lasteaia pidulik nurgakivi asetamine Tiskre külas Puisniidu tee 7.

Ehitatava lasteaia puhul on tegemist esimese Public Private Partnership (PPP) projektiga Harku valla, Arco Vara ning AS YIT Ehituse vahel. Üritusel osalevad kõigi osapoolte esindajad.

Allikas: Harku vallavalitsus

Pädaste restoran kolib talveks Muhust pealinna

Kuna talveks sulgeb Muhus tegutsev Pädaste gurmeerestoran Alexander uksed, siis on omanikud koos tippkokkadega astunud julge sammu ja avavad detsembri alguses Tallinnas uue restorani nimega NEH, kirjutab Meie Maa.

NEH asub Tallinna sadama lähedal, Lootsi tänava alguses ja seal on 50 kohta. Eriliseks muudab NEHi see, et tegemist on esimese Eesti rändrestoraniga. Igal talvel, kui Pädaste on kinni, kolib restorani meeskond Tallinnasse ja kevadel tagasi Muhusse. Sellist “rändrestorani” stiili pole Eestis varem keegi loonud. Näiteks Roomas või Prantsusmaa lõunarannikul on aga selliseid linnarestorane palju, mis edasi-tagasi kolivad.

Samas ei jää restoran pelgalt söögikohaks, NEH tegutseb ka kui kunstigalerii. Selleks loob aluse koostöölepe varem samas majas olnud TAM galeriiga. Näitused hakkavad vahelduma igas kuus.

Allikas: Meie Maa

Huvitav välkloeng Telliskivi Loomelinnakus

Loov Eesti ja Briti Nõukogu korraldavad esmaspäeval, 15. novembril kell 15.00 Telliskivi Loomelinnakus välkloengu “Piirkonnad eluterveks keskkonnaks”, mille teemaks on kohalike omavalitsuste ja piirkondade areng eluterveks keskkonnaks.

Valdkonna ekspert Michael Pyner räägib, kuidas Ida-Londonis mahajäänud piirkondade väärtust on tõstetud ning elukeskkonda tugevalt parandatud.

Inglismaal viiakse juba teist aastakümmet ellu keskvalitsuse poolt juhitud programmi Uus Algus Kogukondadele (New Deal for Communities), mille raames arendatakse välja ja elavdatakse puudustkannatavaid piirkondi, muutes need väärtuslikuks ja turvaliseks elukeskkonnaks.

Aastal 1999 palgati Michael Pyner Uue Alguse programmi raames arendama Shoreditchi piirkonda Ida-Londonis, eesmärgiga parandada 7000 leibkonna elu-olu.

Michael Pyner on alates 1995 pidanud mitmeid vastutavaid ametikohti Tower Hamletsi linnaosa valitsuses Ida-Londonis ning juhtinud Mile End Parki projekti Londonis. Alates aastast 2000 on Myner juhtinud Shoreditch Trusti tööd piirkonna arendamisel.

Sarnaseid projekte võib leida ka Eestist – täna kaardistab Põhja-Tallinn ühe kindla piirkonnaloomeettevõtluse ja kultuuriaktiivsuse tõmbekeskusi ning loob nende keskuste omavahelise koostöö ja kontaktiarendamiseks konkreetset tegevuskava.

Üritus on tasuta ja pakutakse suupisteid, vajalik registreerumine 12. novembriks e-posti aadressil helen@looveesti.ee

Allikas: Loov Eesti

Aita kaasa mündikampaania õnnestumisele Põlvamaal

Foto: Katrin Lipp, bioneer.ee
Toidupanga mündikampaania kogumistopsid on jõudnud tänaseks 230 asukohta üle Eesti, Põlvamaal on neid hetkel vaid neli. Põlvamaa inimesed, kes soovivad kaasa aidata, saavad ettevõtmisele õla alla panna.

Põlvamaal kampaaniat koordineeriv Indrek Maripuu ütles, et asja õnnestumiseks oleks vaja inimestele müntide äratoomine teha nii kergeks kui võimalik. Selleks oleks aga kogumiskohti juurde vaja. Kogumisanuma jaoks on sobiv selline koht, kuhu inimesed ei pea eraldi minema. Sobivad nii avalikud kui piiratud ligipääsuga kohad (näiteks kontorid jmt).

Inimesed ja ettevõtted, kes soovivad mündikampaaniaga liituda, saavad oma heast tahtest kampaania korraldusmeeskonnale märku anda Põlvamaa koordinaator Indrek Maripuule (kontakti allpool) ning seejärel oma asutuse sees või klientidele suunatult samuti kogumiskastid üles panna.

Toidupanga tegevuse toetuseks saab omal algatusel korraldada ka kogumisüritusi. Sellest tuleks samuti eelnevalt märku anda kampaania koordinaatorile. Loe edasi: Aita kaasa mündikampaania õnnestumisele Põlvamaal

Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Kasutatud asjade vahendamisega tegelevad mittetulundusühingud Uuskasutuskeskus ja Vahejaam ning heategevusfond Dharma viivad läbi heategevuskampaania, mille eesmärgiks on koguda 1000 annetust Eesti vähekindlustatud peredele jõulukingitusteks.

Eestis on kümneid tuhandeid selliseid peresid, kes elavad toimetulekutoetustest. Nendes peredes ei jätku võimalusi, et tagada lastele mitmekesine tervislik toitki, rääkimata jõulukingitustest.

Heategevusliku kampaania patrooniks on Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe. Kampaania käigus kogutakse novembrikuu jooksul annetusi Uuskasutuskeskuse kauplustes Tallinnas Tatari 64 ja Telliskivi keskuses (Telliskivi 61) ning taaskasutuskeskuse Vahejaam kaupluses Rakveres Tsentrumi ostukeskuses (Koidu 1). Kingitused toimetatakse abivajajateni detsembris.

„Me ei oota ainult jõulumotiividega kingitusi, vaid tuua võib kõike, mis teie majapidamises kasutult seisab, kuid kellegi teise majapidamises ehk vägagi vajalikuks võib osutuda ja palju rõõmu teha, olgu selleks siis triikraud või suusad või pehmed mänguasjad,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Loe edasi: Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Õpilaste ajaloonäitus osutus ootamatult populaarseks

Parksepa keskkooli 135. aastapäevale pühendatud „Ajalooliste asjade näitus“ sai sedavõrd suure huvi osaliseks, et väljapanekut otsustati kahe päeva võrra pikendada ja see jääb avatuks järgmise esmaspäevani.

„Huvi on olnud tõesti suur,“ ütles Parksepa keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Andres Breidaks. Kolme päevaga külastas näitust ligemale paarsada huvilist, peaasjalikult Parksepa omad inimesed ning ka lasteaialapsed. Et kõik huvilised saaksid näitusest osa, otsustati see üles jätta 15. novembrini.

Näituse panid kokku Parksepa keskkooli õpilased, kes tõid kodust huvipakkuvat vanavara. Õla panid alla ka Võrumaa muuseum ja erakollektsionäär Agu Koop.

Lisainformatsioon: Andres Breidaks, tel 5109789

Põlvamaa noori oodatakse infomessile

24. novembril toimuvad Põlva kultuuri- ja huvikeskuses infomess „Valikute tänav” ja noortekonverents, mille teemaks on tänavu „Loovuse jõud”.
Konverentsil soovitakse tõsta noorte teadlikkust sotsiaalsetest probleemidest ja innustada neid loovalt päevakajaliste teemadega tegelema. Noortekonverentsi avab Eesti üks mõjukamaid ühiskonnateadlasi, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ettekandega „Vaesus kui väljakutse”.

Avatud on tantsu-, teatri-, muusika-, kunsti- ja filmitöötuba ning vaba mõtte koda.

Infomess «Valikute tänav» avatakse kell 9 ja noortekonverents algab kell 9.45. 


Lisainfo ja registreerimine: www.polvanoored.ee/noortekonverents

Lihula muuseum kutsub juubelikonverentsile

Lihula muuseum tähistab oma 15. sünnipäeva konverentsiga 27. novembril Lihula mõisa suures saalis, vahendab Läänemaa infoportaal.

Ettekannetes tuleb juttu Lihula ajaloolisest peatänavast, Lõuna-Läänemaa kalmistutest ja mõisatest ning muustki.

Kõik huvilised on oodatud.
 Lihula muuseum asub Lihula mõisas, Linnuse tee 1.
Info telefonil 477 8880.


Tartus tuleb maaelu mahedaks muutmise konverents

Eestimaa Rohelised ja Ökomessi toimkond korraldavad 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses maaelu visioonikonverentsi „Maa mahedaks!”

.
Kuidas kindlustada toidujulgeolekut? Kuidas teha nii, et mahetootmine oleks kasulik nii suurtele kui ka väikestele tootjatele? Mida teha, et mahetoit muutuks meie laual igapäevaseks, eriti laste toidusedelis? 
Kolme aasta pärast ootavad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat muutused. Kuidas saavutada, et uus poliitika oleks õiglasem ja keskkonnahoidlikum? Kuidas edendada põllumajandust loodussäästlikult?

Neile küsimustele püütaksegi konverentsil vastust leida.



Ettekannetele järgneb arutelu eesmärgiga jõuda konkreetsete ettepanekuteni
 põllumajanduspoliitika kujundamisel, seda nii Eesti kui ka ELi tasemel.



Kohvi-, tee- ja söögipauside ajal saab maitsta mahetooteid. 
Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine 22. novembrini aadressil mahekonverents@erakond.ee, tel 5552 0646.



Lisainfo: Tartu Näituste kodulehelt www.tartunaitused.ee ja Eestimaa Roheliste kodulehelt www.erakond.ee.
 

Räpina vallas õhutatakse omaalgatust

MTÜ Räpina Omaalgatus eestvõttel on sellel sügisel toimunud koolitussari „Kogukonna arendajad”.
Seljataga on neli koolituspäeva ja viies – viimane veel ees.

Koolituspäevadel on kõneldud külavanemate rollist kogukonna arendamisel, kodanikuühenduse loomisest, meeskonna juhtimisest ja tulemuslike arutelude korraldamisest, demokraatiast kohalikul tasandil.

23. novembril seisab ees õppepäev, mille teemaks on „Koostöö kodanike ja kohaliku omavalitsuse vahel”.
Koolitused on toimunud Räpina valla eri paikades – Ruusal, Lintes, Nahal, Leevakul – , et koostööd aktiveerida ja oma valda paremini tundma õppida.

Koolitust korraldab Kodukandi koolituskeskus, lektorid on Kaie Toobal ja Marek Mekk. 

Projekti kirjutamise koolitused jäävad uude aastasse. Koolitussari lõpeb kahepäevase õppereisiga Märjamaale, et tutvuda sealsete kodanikeühenduste tegemistega.


Saaremaa põllumeestelt võib solidaarsust õppida

Valjala POÜ Tantse lehmalaudas kuu aega tagasi puhkenud tulekahjus hukkunud üheksa piimalooma kohad aitasid täita Saaremaa Põllumeeste Liidu liikmed, annetades iga hukkunud lehma asemele tiine mullika, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Loomade valik oli vaba. Väiksematel tootjatel on tiine mullika äraandmine muidugi raskem, suurematel lihtsam. Aga see ei olegi nii väga materiaalne abi, vaid rohkem moraalne. Tahame nii suure õnnetuse puhul solidaarsed olla,” lausus aktsiooni organiseerija, Saaremaa Põllumeeste Liidu esimees, Kõljala ühistu juht Tõnu Post. „Mul on väga hea meel, et kõik asjaga kaasa tulid. Aga idee autor oli Mati Mägi Hekvast,” lisas ta.

„Kui Tõnu mulle helistas, ei saanud ma rääkida, hakkasin nutma. See on uskumatu, kui palju meile pärast õnnetust helistati, küll Saaremaalt, küll mandrilt. Inimesed olid väga heasoovlikud. See on tõesti väga tore ja hingeminev, mida Saaremaa põllumehed meie heaks ette võtsid, “ lausus Valjala ühistu juht Liilia Eensaar. Ta kinnitas, et teeb kõik, et neid loomi hoida ja lubas annetajaid edaspidi oma loomi vaatama kutsuda.

Võrumaa aasta isa on Ülo Perli

Võru maavalitsus valis maakonna tänavuseks aasta isaks Ülo Perli, kes on nelja lapse isa, elab Haanja vallas ja töötab elektrikuna.

Ülo Perli kandidatuuri esitas aasta isa tiitlile tema vanem poeg Kristjan (16), kes õpib Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

“Ülo on aus, töökas ja väga kohusetundlik. Ta on eeskujuks paljudele meestele ja poistele, täpselt selline nagu üks korralik isa peaks olema,“ kirjutas Kristjan oma isa kandidatuuri esitades.

Ülo ja tema abikaasa Tiia peres sirguvad veel kolm poega – kaksikud Meelis ja Madis (14) ning Juhan Eerik (9).

Võru maavalitsus otsustas hakata aasta isa tiitlit välja andma aastal 2005, et isa rolli väärtustada. Tiitli on pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi.

Tänavune Võrumaa aasta isa Ülo Perli kuulutatakse pidulikult välja isadepäeval, 14.novembril kell 16 algaval kontserdil kultuurimajas Kannel. Peol esinevad Võru I põhikooli ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi mudilaskoorid, Võru muusikakooli Heino Vildo flöödiõpilased ja Võru naiskoor Kannel.