Regilaulutekstid ja rahvapärane viiulimäng kolisid internetti

Valminud on Eestis ainulaadne netikogumik eestiviiul.rahvamuusika.ee, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile rahvamuusika huvilistele ja ka professionaalidele. Eripäraks on see, et kogumik ei saa iial valmis (nagu Tallinna linngi), siia lisanduvad pea iga päev uute lugude, artiklite, salvestuste, videodega. jne. Eesmärgiks on noodistada kõik Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvad viiulipalad (mida on suurusjärgus u. 670 ühikut) ning riputada need kõigile kasutamiseks koos originaalsalvestatud helinäidetega. Puuduvad helinäited on pärit kaasaajast.

Kogumiku väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Raivo Sildoja Pillitöökoda. Sisuline koostööpartner on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kelle omandisse kuuluvad originaal-helinäited ja -fotod, mida kogumik sisaldab.

Samuti on internetti kolinud eesti regilaulude andmebaas, mis sisaldab laulutekste kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivi kogudest. Hetkel leiab andmebaasist http://www.folklore.ee/regilaul/ kõik Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogude regilaulud – kokku 61 011 teksti, mis on kokku pool Eestis talletatud regilaulutekstidest.

Täna arutatakse maakondades Eesti visiooni 2018

Täna peetakse üle Eesti mõttetalgud, kus iga maakonna helgemad pead arutavad Eesti visiooni aastaks 2018.

Eesti kasvuvisioon 2018 koondab mitut üksteisega seotud teemat – majanduspoliitika, haridus, avatus talentidele ja sisseränne, sotsiaalsüsteem, ühiskond ja väärtused, välispoliitika, riigivalitsemine jne. Visioonis kujundatakse ühisosa, mis annab vajaliku tõuke erinevate valdkondade arenguks.

Visiooni mõttetalgute läbiviimisel on koostööpartneriteks Arengufond, Teeme Ära – Minu Eesti meeskond, kohapealsed eestvedajad, organisatsioonid ja omavalitsusüksused. Erinevalt 2009. aasta mõttetalgutest on osalejate arv mõttetalgutest piiratud, kuid vabalt omas ringis kaasa mõtlema on oodatud kõik. Selleks võta ühendust korraldusmeeskonnaga aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee, et saada täpsemad juhised ja kokkuvõtte vorm.

Allikas: minueesti.ee

Teisipäeval toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar

Teisipäeval, 30. novembril toimub metsanduse erialade võrgustikuseminar “Metsandusõpe 85: partnerid ning võrgustikud Eestis ja välisilmas”.

Oodatud on kõik metsanduse valdkonna ettevõtjad, metsanduse ja põllumajanduse valdkonna koolid ja koolitajad, huvilised ja partnerid. Osalemine on tasuta. Seminar toimub Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas Pärnumaal.

Seminari kava leiab www.hariduskeskus.ee ning registreerimine toimub siin: http://creator.zoho.com/kris.sta/seminar/form-perma/seminar/.

Lisainfo: Piret Koorep, tel: 51 68 099, e-post: piret.koorep@hariduskeskus.ee

Põhjarannikul on 38 sentimeetrit lund

Kõige enam on viimastel päevadel lund sadanud Eesti põhjarannikul, kus lumekihi paksus ulatub kohati juba 38 sentimeetrini. Seevastu Lõuna-Eestis on lund päris nirult, Võrus tuli alles paar päeva tagasi  õbluke lumekiht maha.

EMHI ilmavaatluse osakonna juht Külli Loodla ütles, et kõige paksem lumekiht mõõdeti Põhjaranniku lähedal Vanaküla vaatluskohas – 38 sentimeetrit. Palju on sadanud ka saartel.

«Hiiumaal Lugusel oli eile hommikul 30 cm,» sõnas Loodla.

Ilmajaama kodulehel asuv lumekaart näitab, et rohkem ongi sadanud just põhjarannikul ja saartel, seevastu Kesk- ja Lõuna-Eestis piirdub lumekiht minimaalse, 4-9 sentimeetriga.

«Kõige vähem on sadanud Võrus, kus hommikul oli vaid 4 sentimeetrit lund ja Tõllistes sentimeetrit,» märkis Loodla.

Ilmaprognoos lubab lähipäevadeks kerge lumesaju jätkumist, homme sajab peamiselt rannikualadel. Et õhutemperatuur langeb ja ulatub nädalavahetusel päeval 4-9, öösel  9-18 külmakraadini, jääb see lumekiht esialgu pidama.

Karala külaselts kinkis Prantsuse suursaadikule moosi

Kolmapäeval Kuressaares ametlikul visiidil viibinud Prantsusmaa suursaadikuga Eestis Frederic Billetiga kohtunud Karala külaseltsi juht Kaja Juulik kinkis külalisele moosi, kirjutab Vilma Rauniste Meie Maas.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Fotol Prantsusmaa suursaadik Eestis Frederic Billet ja tema abikaasa ning Kuressaare Ametikooli õpetaja, Saaremaa ja Prantsusmaa suhetele alusepanija Kersti Suursaar ja Karala külaseltsi juht Kaja Juulik tutvustamas külalistele Karala õnneraha. Foto: Leo Filippov

Kuna Kaja Juuliku kaudu on Karala külaseltsil olnud juba kolm aastat sõprussuhted Prantsusmaa küla Tremont’ga, siis pidas ta vajalikuks kinkida suursaadikule ja ta prouale paar purki pihlaka-maasikakeedist, mis tänavusel Meie Maa hoidistekonkursil tuli esimeste sekka.

Meenete hulka kuulusid ka Saaremaad, sh Karala küla tutvustav prantsuskeelne voldik ning küla õnneraha. Külaeluedendaja näitas suursaadikule ka kausta, kuhu kahe maa sõpruskülade ühistegemised olid ilusasti kokku kogutud.

“Suursaadik oli väga üllatunud, kuuldes, et nende ühel piirkonnal on siin sõprussidemed ja veel nii pikaaegsed. Mind hämmastas aga see, suursaadik on vähem kui aastaga eesti keele nii selgeks saanud, et saime omavahel eesti keeles vabalt suhelda. Ta tegi meile ettepaneku leida üks Saare maakonda hästi tutvustav raamat, mida võiks tõlkida prantsuse keelde. Suursaadik lubas igati toetada ka meie sõprussuhete arengut,” rääkis Kaja Juulik.

Juulik lisas, et suursaadikul on plaan tulla tuleval aastal Saaremaa ooperipäevadele, mille üks kontsert toimub Karala küla Roopa rannas. “Loodetavasti leiab suursaadik siis aja tulla ka meiega kohtuma. Järgmisel aastal jaanipäeva paiku tuleb meile külla ka grupp prantsuse sõpru.

Nii et meie sidemed Prantsusmaaga üha süvenevad. Ka keele õppimise poole pealt. Tegelikult olime me üks esimesi gruppe, kes prantsuse keelt õppima hakkas. Minu tütar Susanna õpib praegu Prantsusmaal prantsuse keelt ja kui suvel meile külalised tulevad, on tõlk omast külast võtta,” rääkis ettevõtlik ja suure haardega külaaktivist Kaja.

Uue-Antslas otsitakse taga kahte koera

Kolmapäeva, 24. novembri hommikul pääsesid Uue-Antslas lahti ja läksid kaduma kaks koera: suur hundikoer Tseesar ja väiksem must valge rinnaesise ja valgete käppadega bordercollie Tuks. Koertel on rihmad kaelas ja nad jooksevad ilmselt kahekesi koos.

Kui keegi on nimetatud koeri kusagil näinud, palun helistage telefonil 502 1787 või andke teada Kuldre raamatukokku!

Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Küsimustele vastab tänavu MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhiks valitud Kaie Toobal.

Kaie Toobal, töötate MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant tegevjuhina juuli keskpaigast. Milliste probleemide lahendamisest alustasite?

Alustasin avatud suhtlemisest, seda nii Kodukandi meeskonna ja juhatuse liikmetega kui ka maakonnaühenduste esindajatega. Olen kohtunud riigikogu liikmetega, ministeeriumite ja koostööpartnerite esindajatega. Tutvustasin Kodukandi viimase aja tegemisi, plaane aastaks 2011 ning strateegiat aastateks 2008-2013.

Karepal 20. novembril toimunud üldkogul märkisite, et olete nelja kuu jooksul kohtunud mitme ministri ja riigikogu maaelu komisjoniga. Mis oli nende kohtumiste peamine eesmärk?

Siseministriga püüdsime leida lahendusi Kodukandi liikumise võrgustiku tugevdamiseks ja
arutasime koostöövõimalusi regionaalse arengu kaudu. Põllumajandusministriga rääkisime Eesti maaelu arengu koostöövõrgustiku tööshoidmisest ja arendamisest, kogukonna arengu konsulentide rakendamisest, koostööst Leaderiga, samuti meie koostöökokkuleppest järgnevateks aastateks ning Kodukandi uue, 2014-2019. aasta strateegia ettevalmistamisest.
Riigikogu maaelu komisjoni ja kohaliku algatuse toetusrühmaga kõnelesime tuleval aastal toimuvast Eesti külade 9. maapäevast, selle eesmärgist, teemadest ja rahastamisest. Loe edasi: Kaie Toobal: Kodukandi tegevus on külade
arengule oluline

Soontagas vaadatakse jahipidamist uluki pilgu läbi

Neljapäeval, 2. detsembril algusega kell 12 toimub Erametsaühingu Eesti Metsaomanikud õppepäev teemal “Jahipidamine metsas uluki pilgu läbi”.

Õppepäev toimub Valgamaal Puka vallas Soontaga külas Greete motellis. Loengu peab ja diskussiooni juhib jahipraktik Aare Jaama. Üritus on tasuta.

Osalemisest palutakse teatada kuni 29. novembrini telefonil 5305 8890 või
meilile kaja@eestimetsad.ee.

Võrumaa metsandusümarlauas arutatakse, kuidas võidelda metsakahjustuste tekitajatega

Teisipäeval, 30. novembril algusega kell 11 toimub Võrumaa jahimeeste ja metsameeste (Võrumaa Metsaomanike Liidu ja RMK Võrumaa metskonna esindajate)ümarlaud Võrus hotell Kubija (Männiku 43a) väikses konverentsiruumis.

Ümarlaual arutatakse võimalusi võitlemiseks metsakahjustuste tekke põhjustega.

Lisainfo: Erki Sok, Võrumaa Metsaomanike Liidu juhatuse liige, tel 522 9494, e-post: erki.sok@erametsaliit.ee.

1. detsembril on Põlvamaal kodanikuühiskonna konverents

1. detsembril peetakse Põlvamaal Krootuse rahvamajas kodanikuühiskonna konverentsi.

PÄEVAKAVA:

9.30- 10 Saabumine, hommikukohv

10 – 12.30 Tervitussõnad ja ettekanded:

  • “Miks ei peaks jääma oma liistude juurde”. Riigikantselei kaasamise ja kodanikuühiskonna nõunik Hille Hinsberg räägib riigiasjade ajamise argipäevast. Kuidas kodanik saab otsustamises osaleda? Kuidas liigub info ametiasutusest kodanikuühiskonda ja vastupidi? Millised on kodanikuühiskonna arengukava suunad ja ministeeriumite plaanid lähiaastatel?
  • “Koostegemise jõud”, Eesti aasta vabatahtlik 2009 Oliver Nahkur, MTÜ Koosvmeste.
  • “Vabatahtlikuna Eestimaal – mis mind võlub?” Lauris/Joris Geurden (Belgia) ning Olivia Olmo (Prantsusmaa).

12:30 – 13:30 Energiapaus

13:30 – 16:30 “Eesti kasvuvisioon 2018” (rohkem informatsiooni leiad: www.kasvuvisioon2018.ee).

Maailmakohvikus arutakse järgmise seitsme teema-valdkonna üle:

  • majanduspoliitika (milliseid ärivaldkondi eelisarendada, kuidas riik saab vaba ettevõtlust toetada);
    roheline, säästev areng;
    välispoliitika ja -majandus, Eesti roll rahvusvahelisel areenil;
    hariduse kvaliteet ja kättesaadavus, avatus talentidele ja välistööjõule;
    valitsemine, riigihaldus;
    ühiskonna tüüp ja väärtussüsteem (kuidas toimivad suhted Eesti ühiskonnas eraisikute, ettevõtete ja valitsuse vahel; hoiakud erinevate Eestis elavate vähemuste ja sisserändajate suhtes);
    sotsiaalsüsteem (keda ja kuidas on ühiskonnas vaja toetada, inimeste elukvaliteet).

Juhib: Hille Hinsberg

16:30- 17:30 Põlvamaa vabatahtlike tunnustamine, tänulaud

Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine toimub aadressil pak@polvamaa.ee ja kestab kuni 29. novembrini.
Programm täieneb jooksvalt ja korraldajad jätavad omale õiguse teha vajalikke muudatusi.

Konverentsi korraldamist toetavad: Kodanikeühiskonna Sihtkapital, Põlva maavalitsus. Põlvamaa kodanikuühiskonna konverentsi üks osa koosneb avalikust loengust, mis toimub Euroopa Liidu tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.

Esimene advent Rõuges

Esimesel advendil, 28.novembril pakub Rõuge:

Kell 11 armulauaga jumalateenistus Rõuge Maarja kirikus.
Kell 13 – 16 eakate klubi “Ajaratas” koosviibimine Rõuge rahvamajas. Külalised Missost ja Osulast.
Kell 13.30 jõulukaunistuste ja -kingituste meisterdamine Rõuge rahvamajas. Võta kaunistamiseks küünal kaasa!
Kell 15.30 jõulutulede süütamine rahvamaja pargi kuusel ja advendivalguse teekond Rõuge parki.

Risti koolihoones tuleb jõululaat

10. detsembril kell 17 toimub Risti põhikooli võimlas MTÜ Harju-Risti külaseltsi ja Risti põhikooli ühine jõululaat.

Laadal pakutakse mitmesugust käsitööd ja meelelahutust.

Kuulutatakse välja kaunistatud piparkoogisüdamete konkurss. Kauneima piparkoogi meister saab auhinna.

Laadal müümisest huvitatud inimesed peaksid registreerima telefonil 514 0631, e-postil kkohtla@gmail.com või Harju-Risti raamatukogu telefonil 608 1248.

Vaata http://harjuristi.wordpress.com

Traditsiooniline Padise valla jõululaat toimub  vallamaja saalis ja fuajees 21. detsembril kell 10-17.

Looduse Omnibuss viib pühapäeval Karula rahvusparki Sibulat ja Mäge kuulama

Sel pühapäeval, 28. novembril toimub looduskaitse 100. juubelile pühendatud RMK matka- ja muusikaüritus Eesti kõige väiksemas – Karula rahvuspargis.

Karula rahvuspark on loodud 1993. aastal eesmärgiga säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke. Käime Ähijärvel ning kuulame kontserti Sangaste kirikus. Esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal) ning külalisena Tõnis Mägi.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest pühapäeval kell 8.30, tagasi Tallinnas kell 21.30. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 200, õpilastele 100 krooni, lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Soe lõunasöök ja kontsert RMK-lt.

Info ja registreerimine tel 648 1740 , 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.

Postimuuseumis avatakse 1. detsembril
jõuluvana postkontor

Käes on aeg head soovid kirja panna ja need jõuluvanale teele saata. Selleks on päkapikud toonud postimuuseumi jõuluvana kirjakasti.

Jõulupostkontoris õpetatakse lastele aadresside kirjutamist, ümbrikute voltimist, posti sorteerimist, kirjakandja postikoti kaalumist. Kes soovib, saab kirjutada linnusule ja tindiga või vanavanaema-aegse sulepeaga.

ERMi postimuuseumis on alates 1. detsembrist aasta lõpuni kasutusel jõuluvana postkontori ja lumehelbega jõulutempel.

Jõuluvana postkontor on avatud Tartus Rüütli tn 15, Tartus kella 11 – 18 järgmistel kuupäevade: 1.-5. detsembril, 8.- 12. detsembril ja 15.-17. detsembril.

Lisainfo: Eve Aab, ERMi Postimuuseumi projektijuht, 7311 450, eve.aab@erm.ee.

Jõulumarke kaunistavad ingel ja päkapikk

Eile tulid müügile Eesti tänavused kaks traditsioonilist jõulumarki. Ühel on kujutatud Eesti Posti ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt 2009. aasta detsembris välja kuulutatud jõuluteemalise postmargi  joonistuskonkursi võidutöö „Päkapikk”, selle autor on kuueaastane Liisa Hallik. Postmargi kujundas Maarja Kotkas. Teise jõulumargi „Ingel“ on kujundanud Tiina Reinsalu.

Esimene postmark on nominaalväärtusega 9 krooni (0.58 €), teine postmark on nominaalväärtusega 5 krooni ja 50 kroosentini (0.35 €).

Juhime tähelepanu, et tänavu tuleb Eesti sisestele jõulukaartidele-ümbrikele kleepida postmark väärtuses 5 krooni ja 50 senti.

Homme olete kutsutud viimasele kanuumatkale
Soomaa viiendasse aastaaega

Homme, 27.novembril pakutakse Soomaal kõigile võimalust tulla selle aasta viimasele  kanuumatkale, sellega lõpeb ametlikult kanuumatka hooaeg.

Eriliseks teeb selle matka Soomaa viies aastaaeg, mis on taaskord Soomaale jõudnud ning millest matkal minnaksegi osa saama. Jõed on kaldaist väljas ning veetase tunduvalt kõrgem kui muidu. Õrn lumevaip katmas maad ning nädala lõpuks lubatavad miinuskraadid ja selge ilm teevad sellest kanuumatkast väga erilise kogemuse.

Kanuumatkale saab laupäeval liituda endale sobival ajal kuni kell 12ni Kuusekäära talu juurest.

Tahad samuti matkale tulla? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.

Vilsandi rahvusparki soovitakse laiendada

22. novembril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti “Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta kaitse alla praegu Vilsandi rahvuspargi piiridest välja jäävad looduskaitse mõttes väärtuslikud madalikud (Suurkuiv, Uuskuiv, Soolakuiv ja Mustpank).

Kavandatava mereala kaitse eesmärk on hoida alles Saaremaast (ja praegusest Vilsandi rahvuspargist) läänes asuvate avameremadalike puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Ettepanek põhineb projekti ESTMAR raames tehtud uuringute tulemustel. Kaitse alla tahetakse võtta 70 100 hektarit mereala.

Loe põhjalikumalt http://www.estmar.purk.ee/?p=446.

ESTMAR projekt, mida rahastavad Norra finantsmehhanism ja KIK, kestab 2007-2011 ja seda viivad ellu TÜ Eesti mereinstituut, BEF, ornitoloogiaühing, ELF, keskkonnaamet ja keskkonnateabe keskus; lisaks välispartneritena BEF-Läti ja Norra veeuuringute instituut NIVA.

Projekti koduleht www.estmar.purk.ee.

Noortele avaneb võimalus Taani tasuta õppima minna

30. novembril kell 16-19 korraldatakse Tallinnas Euroopa Liidu Majas Taani päev, kus jagavad oma teadmisi ja kogemusi tasuta kõrghariduse omandamisest Taanis sealse ülikooli esindaja ning riigis õppinud noored.

Kuna huvi Taanis õppimise vastu on püsiv, keskendub ka teisipäeval toimuv töötuba just sellele riigile. Erikülaline Dorit Kjærulff Torp UCN University College of Northern Denmarkist tutvustab Taani haridussüsteemi, eeliseid ning praktilisi väljundeid. Samuti tulevad käistlemisele õppimise kõrvalt töötamise ja riigile iseloomulikud eripärad.

Üritus on tasuta, vajalik eelregistreerimine, mida saab teha siin: http://tinyurl.com/study-in-Denmark

Allikas: Dream Foundation Eesti

Rõuge käsitöömeistrid ründavad seadusemäge

Rõuge käsitöömeistritel on plaanis ühisrünnak seadusemäele. Nimelt korraldab Rõuge vallavalitsus koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga 6.-8. detsembrini Riigikogu hoones Toompeal juba kümnendat korda Võrumaa käsitöönäituse. Kes kohalikust rahvast soovib oma käsitööd Tallinnas esitleda, peaks kraami toimetama sel nädalavahetusel, 27. ja 28. novembril kl 10.00-17.00 Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Täpsem info Lya Veskilt, tel 55523366.

Täna kantakse Värskas ette “Seto sümfoonia Peko”

Setode jumal Peko. Fragment plakatilt

Helilooja Erki Meister on valmis saanud teise Setomaast inspireeritud teose “Seto sümfoonia Peko”, mille esmaettekanne toimub täna õhtul Värskas.

“Seto Sümfoonia Peko” on jätkuks kahe aasta eest ette kantud oratooriumile “Peko esä”. Loogiliselt jätkab sümfoonia “Peko esäs” alustatud liini ehk siis setu mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta üksnes mehele, vaid pigem mees-naine suhtele. Selleks on ideaalselt kasutatavad seto rahvaluule värsid.

Teose aluseks on setu rahvaluuletekstid, rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka setu rahvaviise. Erinevalt “Peko esäst” on “Seto sümfoonia Peko” kirjutatud naturaalpillidele.

Helilooja Erki Meister ütles, et “Peko esä” kirjutamiseks tegi talle ettepaneku sünnipärane setu Aivar Piirisild.

“Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli “Peko esä” justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks,” lausus Meister.

Esituskooseisuks on Kalevi Kammerkoor, neli tenorsolisti ning kammerorkester (setu) rahvamuusika instrumentide ja traditsiooniliste sümfooniaorkestri pillidega. Ettekandeid juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril on ka varasemast hea koostöökogemus. “Seto sümfoonia Peko” on umbes tunnipikkune neljaosaline teos.

“Seto sümfoonia Peko” tuleb ettekandmisele:
26.11 kell 19 Värska kultuurikeskuses
27.11 kell 19 Tartu Ülikooli aulas
28.11 kell 19 Tallinna lauluväljaku Klaassaalis

Allikas: www.kalevikammerkoor.ee