Pressinõukogu taunis Postimeest Tõrva TÜ endise juhi vastulause avaldamata jätmise pärast

Pressinõukogu arutas  Tõrva Tarbijate Ühistu endise juhi Olev Tomsoni kaebust Postimehes septembris ilmunud artikli peale ning otsustas, et leht ei eksinud artikli sisuga, kuid rikkus head ajakirjandustava vastulause avaldamata jätmisega.

23. septembril 2010 ilmunud artikkel „Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin“  räägib sellest, et ühistu uus juhtkond on politseile esitanud Tomsoni suhtes süüteoteateid. Lehe väitel pole prokuratuur aga pooleteise aasta jooksul kahtlustuse esitamiseni jõudnud.

Olev Tomson kaebas Pressinõukogule, et artikkel käsitleb teda kurjategijana, kuigi ajakirjanik teadis, et ta pole isegi kahtlustatav. Lisaks leiab kaebaja, et avalikkusel ei olnud seda infot vaja teada. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik salvestas temaga peetud telefonivestluse. Samuti ei ole kaebaja rahul, et leht ei pidanud kinni lubadusest avaldada vastulause.

 Postimees vastas, et artiklis on korduvalt viidatud, et siiani pole kellelegi süüdistust esitatud. Toimetuse kinnitusel on antud loo puhul tegemist avalikku huvi vääriva teemaga. Leht märkis, et vastulauset ei avaldatud seepärast, et selles ei lükatud ümber ühtegi faktiviga. Kuigi toimetus lubas algselt vastulause avaldada, siis kaebaja poolt esitatud uue nõudega lugu veebist kustutada, loobus leht varasemast lubadusest ja teavitas sellest ka kaebajat.

Pressinõukogu leiab, et teema oli avalikkuse seisukohast oluline ja selle käsitlemine põhjendatud. Ka oli artiklis piisava selgusega ära näidatud väidete päritolu ja räägitud, mis seisus on uurimine.  Telefonivestluse salvestamise osas Pressinõukogu rikkumist ei näe, sest ajakirjanik tutvustas end vestluse alguses artikli kirjutamiseks materjali kogujana ning sellisel puhul ei saa kaasvestleja eeldada, et tema poolt räägitut ei võida salvestada või muul viisil jäädvustada.

 Pressinõukogu otsustas, et Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 5.2., mis näeb ette õiguse vastulausele. Kuna artiklis on ulatuslikult tsiteeritud süüteoteateid, siis oleks pidanud toimetus avaldama vastulause, kus kaebaja saanuks võimaluse üritada enda kohta käivaid süüdistusi tõrjuda. Pressinõukogu leiab, et toimetus ja kaebaja oleks pidanud jätkama läbirääkimisi, et mõlemaid pooli rahuldavas vastulause tekstis kokku leppida.

 Postimees avaldas Pressinõukogu otsuse 26. novembril.