“Eesti metsa lugu” jõuab Rapla- ja Põlvamaale

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Raplamaale ning uue nädala alguses Põlvamaale. Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Seekordsetel kontsertidel astub üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor kavaga “Tass teed”. Kavas kõlab koorimuusika tunnustatud Eesti autoritelt. Erilise tähelepanu all on tänavu 80-aastaseks saava Anti Marguste omapärase huumoritajuga looming. Selle kõrval kõlavad Lembit Veevo hõrgu harmooniaga koorilaulud, samuti Mart Saare, Veljo Tormise ja Eino Tambergi looming. Kogu kavale lisab aktsendi akordionisti Tiit Kalluste osalemine. Pajatusi sellest, mis toimus eesti metsas esimese vabariigi ajal, annab edasi Ott Sandrak.

Kontserdid toimuvad pühapäeval, 27. märtsil Rapla kultuurikeskuses, esmaspäeval, 28. märtsil Kanepi seltsimajas ning teisipäeval, 29. märtsil Mooste Folgikojas. Algus on kõikjal kell 19, kontserdid on osalejatele tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine RMK veebis www.rmk.ee/loodusegakoos.

Aasta jooksul jõuab “Eesti metsa lugu” enam kui 30 Eestimaa paika, lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile saab olenevalt kohast kuulda ka Hortus Musicust, UMAt, Celia Rooset ja Tuule Kanni, Eesti Rahvusmeeskoori, Rondellust, Bonzot ja Piispead ning Weekend Guitar Triot. Igal kontserdil astub lisaks muusikutele üles jutuvestja, kes pajatab vastava ajastu metsast ja inimestest. Nii saab Hendrik Relve, Samuel Golombi, Vladislav Koržetsi ning Ott Sandraku esituses kuulata metsalugusid ennemuistsest ajast, mõisaajast, Eesti ajast, Nõukogude ajast ning tänapäevast.

2011. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks. RMK korraldab sel puhul aasta jooksul sadakond kultuuri- ja metsandusüritust, mille eesmärk on tutvustada, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ja majandamine. Samuti saab erinevate matkapäevade, istutustalgute ja metsanduslike õpperadade võrgustiku loomises osalemise kaudu ise metsatöödes käed külge lüüa.

Linnud satuvad rändel autoteedele

Lumikate on veel päris paks ning hanged teede veeres suured ja kõrged. Sageli maanduvad saabuvad rändlinnud maanteele ja ei pruugi sõiduki eest kiirelt minema saada.
 
Kui oled kenasti lindudest möödunud, anna palun vastutulijale ohust tuledega märku see võtab vastusõitval masinal kiirust vähemaks ja teeb tähelepanelikumaks.
 
Saabunud rändlindudest on ikka rõõmu. Ilma jääkaaneta jõgesid on maanteede veeres juba näha, seega toitumise võimalused madalas kaldavees täiesti olemas ja väike hulk hallhaigruid on kohal, tegu pole talvitujaga.
 
Sinakashalli ning valge sulestikuga, pikkade jalgade ja kaelaga lind on kergelt äratuntav. Täiskasvanud linnu kuklal on pikk tume tutt, noorlindude pealagi on must, lisaks muudele väiksematele erinevustele.

Otsitas takan kolmanda Uma Pido lavastajat!

Minkast är’ tunnõt:
– saa arvo võro keelest; viil parõmb – mõist võro kiilt kõnõlda’
– tund lõunaeestläisi kultuuri vai taht tuud hindäle selges tetä’
– mõist inemiisiga läbi saia’ ja ütte tüütädä’
– arvas, et ilmaelo ja võrokõsõ arvosaaminõ tuust om üts kistumalda põnnõv ja nal´akas asi ja taht tuud kolmanda Uma Pido lavastusõn vällä näüdädä’
– mõist vällä märki’, kuis saasi’ pidol ütevõrra hää olla’ ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är’, et taa om kõigi ütine pido
– mõist vällä üldä’ võrokeelidse sõna „rüäjüväserbätüs“

Kiä om säänest inemist trehvänü? Andkõ’ teedä’!

Pikembält või lavastaja otsmise kottalõ lukõ Uma Pido kodolehe www.umapido.ee päält lingi uudissõ’ vai uudised alt!
http://www.umapido.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=22&Itemid=41

Algab Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimuse on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud  Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist.

Selleks koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

 Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud: 8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis, 11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas.

Eesti-Läti koostöös kaardistati 20 000 pärandkultuuri objekti

Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.

RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.

2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel.

Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).

Eestis on selle käigus:
• kulunud 32 000 töötundi ja läbitud 165 000 km
• koolitatud 108 pärandkultuuri inventeerijat
• tööd saanud 60 pärandkultuuri inventeerijat
• õpetatud pärandkultuuri objekte hooldama ja hoidma 50 metsaomanikku
• pärandkultuuri teabepäevadel ja üritustel osalenud enam kui 2000 inimest
• Lätis praktiseerimas käinud 70 metsaomanikku
• Koiva jõe kaldal Taheva ja Olinase vahel ehitatud välja piiriülene pärandkultuuri hooldus- ja hoiuala koos õpperadadega
• ilmunud Valga-, Võru-, Põlva- ja Tartumaa pärandkultuuri raamatud

Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee<http://xgis.maaamet.ee/> ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

Külauudised kutsuvad koolitusele

Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub kõiki Kagu-Eesti aktiivseid kodanikke ja ajakirjandushuvilisi õpilasi laupäeval, 26. märtsil 2011 kell 13 Rõuge noortekeskusesse kodanikuajakirjanduse teemalisele koolitusele.

Tule kohale ja mõtle kaasa, kuidas just sinu kodukoha uudis muutuval meedimaastikul löögile pääseks!

Päevakava:

Kell 13 – Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimehe Sulev Valneri tervitussõnad
Kell 13.15 – „Külauudised – miks ja kellele?“ Erkki Peetsalu loovagentuurist Maailm
Kell 13.30 – „Internetiuudiste koht muutuval meediamaastikul“, IT-spetsialist Henn Sarv
Kell 14.15 – Kohvipaus
Kell 14.30 – „Kogukonnaajakirjanduse roll ja selle tuleviku-perspektiivid“, Tartu ülikooli meediauuringute lektor Ragne Kõuts
Kell 15 – aruteluring koos kohviga
Kell 15.30 – Ragne Kõutsi ettekanne jätkub
Kell 16 – soovijatele kylauudis.ee praktiline õppus

Koolitus on tasuta, seda toetab KOP. Soovitav registreerimine meiliaadressil allas.anti@gmail.com. Kui soovite Võru linnast Rõugesse ja tagasi sõitmiseks transporti, palun andke seda registreerimisel teada. Lisainfo tel 53400409.

Dagö toetab kontserdiga Mooste vallamaja taastamist

Ansambel Dagö toetab laupäeval, 26. märtsil kl 18 Mooste Folgikojas antava tasuta kontserdiga Mooste ajaloolise vallamaja taastamist. Kõik kontserdil osalejad saavad teha annetusi vallamaja taastamise toetuseks.

Mooste viinavabrikus paiknev Eesti Fototurismi Keskus pakub kontserdil osalejatele võimalust ööbimiseks ning järgmisel hommikul päikesetõusuga toimuvaks kalapüügiks Mooste järve jääl. Lisaks on kõigil külastajatel
võimalus tutvuda Mooste ja Põlvamaa vaatamisväärsustega.

Mooste ajalooline vallamaja süttis põlema 18. jaanuaril käesoleval aastal. Kuigi hoone õnnestus täielikust hävingust päästa sai hoone tule-, vee- ja suitsukahjustusi.

Swedbanki annetuskeskkond kutsub kandideerima uusi organisatsioone

Swedbank ootab kuni 15. aprilini uusi organisatsioone kandideerima Swedbanki annetuskeskkonda, mille vahendusel saavad mittetulundusorganisatsioonid ja sihtasutused oma projekte avalikkusele tutvustada ja eraisikud neile heategevuseks annetusi teha.

Välja valitud organisatsioonid saavad võimaluse esitleda end ühe aasta jooksul Swedbanki annetuskeskkonna lehel, kus inimesed saavad teha neile nii ühekordseid kui ka regulaarseid annetusi. Kandideerimisel on oluline, et projekt tegeleks ühiskondlikult olulise teemaga ja omaks selget visiooni selle lahendamiseks. Organisatsioonil peavad olema kindel tegevusplaan ning läbipaistvad ja korras rahaasjad.

Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn: „ SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on olnud annetuskeskkonna liige 2010. aasta juunikuust saadik ning selle aja jooksul on Toidupangale laekunud annetusi ligi 4300 euro eest. Nende 188 inimese annetuste abil oleme saanud rahastada oma tegevust ning teha head enim puudust kannatavatele inimestele”.

Annetuskeskkonna vahendusel on tänaseks tehtud annetusi juba 136 000 euro ulatuses ning Swedbank on omalt poolt lisanud 236 473 eurot. Swedbank on kõiki organisatsioone toetanud ka vabatahtliku tegevuse projektidega- näiteks toidukogumise aktsioonide, heategevuslike meeskonnakoolituste ja muu sarnasega.

Kogu kandideerimiseks vajalik informatsioon on üleval annetuskeskkonna lehel. Sealt leiab huviline ka testi, mis annab esmase tagasiside organisatsiooni sobivuse kohta annetuskeskkonna tingimustele. Väljavalitud organisatsioonid saavad õiguse esitleda oma organisatsiooni ja projekti keskkonnas ühe aasta jooksul. 
  
Annetuskeskkond on Swedbanki internetipangas leitav aadressil www.swedbank.ee/tuletoeta . Keskkonda pääseb läbi alajaotuste Swedbankist -> Swedbank ühiskonnas -> Annetuskeskkond.

Tipu looduskool kutsub täna loodusõhtule

Soomaal asuv Tipu Looduskool kutsub täna kell 19 loodusõhtule „Õitsev elu“ Tipu külamajja. Loodusõhtu lektoriks on Urmas Tartes.
Urmas Tartes räägib putukatest, kes on kõige liigikirevam rühm Eestimaa looduses ja kahtlemata ka kogu maakeral. Kindlasti on nad hõivanud iga viimase kui elupaiga ning paljud liigid neist on tohutult arvukad. See maailm on põnev ja pakub lahkel käel avastamisrõõmu kõigile, kes võtavad vaevaks sellega lähemalt tutvuda.

Urvastes tutvustatakse raamatut kohalikust pärimusest

                                                Sel pühapäeval kell 14.30 räägib Urvaste seltsimajas raamatu  “Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus” üks kokkupanijaist, Valdo Valpri uuest teosest ja selle loomisloost. 

 “Metsast leitud kirik ” on mahukas ülevaade Urvaste kihelkonna  pärimuspaikadest ja neist kõneldud lugudest. Paikade tähtsust, teket,  nimesaamist jne. illustreerib 544 uuemat ja vanemat pärimusteksti Eesti
Kirjandusmuuseumi kogudest. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetuste sarja  kuuluva kogumiku koostaja ja Urvaste kihelkonna pärimust ja paiku käsitleva eessõna autor on Valdo Valper, toimetanud on raamatu Mall
Hiiemäe.
Raamat sisaldab rohkelt illustratsioone (kaasaegsed ja arhiivifotod,  kaardid, joonistused arheoloogilistest leidudest jm). Umbes kolmandik  avaldatud pärimustekstidest on võru keeles. 
Väljaande tutvustus lehel http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=27.

Õpiring pakub külakogukondadele õppimisvõimalusi

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant vedamisel algas projekt “Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!”, mille eesmärgiks on tutvustada õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele. See võimaldab osalejatel ise otsustada, mida, kuidas ja kui kaua õppida. Õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu. Korraldajate soov on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid läbi  tegevuse küla ja piirkondlikku arengut, olgu see siis näiteks küla arengukava loomine või uuendamine, külaseltside poolt pakutavate teenuste algatamine, küla kodulehe loomine jne. 

Projekti raames toetatakse kahekümne viie õpiringi käivitamist üle Eesti. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht. Õpiringi juhtidele toimub projekti raames ka koolitus. Esimene infopäev toimub täna algusega kell 12 Tartus  (Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis, aadress Kopli 1C).
Loe täpsemalt meie kodulehelt: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103082 Järgmine infopäev toimub 1. aprillil Tallinnas (toimumiskoht on selgumisel) ja seejärel 8. aprillil Pärnus (Pärnu Maavalitsuse saalis).Lisainfot saab õpiringi kodulehelt  http://opiring.edicypages.com
 

Algas konkurss väärtusarendusest läbi vabatahtliku tegevuse

Tartu Ülikooli eetikakeskus ja Avatud Eesti Fond kuulutavad välja Haridus- ja Teadusministeeriumi väärtusarendusprogrammi konkursi “Väärtusarendus läbi vabatahtliku tegevuse”. Konkurss toimub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 raames ja koostöös seda riiklikult koordineeriva Siseministeeriumiga.

Konkursi eesmärgiks on luua võimalused väärtuste märkamiseks, nende üle arutlemiseks ja nendest tulenevate valikute mõtestamiseks; edendada koolide/lasteaedade ja kodanikuühenduste väärtusarendusalast koostööd ning leida uuenduslikke ideid ja koostöövorme nii õppe- kui kooli noorsootöös

Kuna 2011.a. on Euroopas kuulutatud vabatahtlike aastaks, siis ootame koostööprojekte, mis edendavad nimetatud väärtusi läbi vabatahtliku tegevuse oma kogukonna heaks. Eeldame, et lisaks praktilisele tegevusele käsitletakse projekti käigus ka vabatahtliku tegevuse teoreetilisi aspekte, toimub saadud praktilise kogemuse mõtestamine ning hindamine. Projektides osalemine peab aitama kaasa vabatahtliku tegevuse harjumuse kujundamisele noorte hulgas, soodustama kodanikuaktiivsust ning tõstma noorte teadlikkust vabasektori rollist ja selle väärtustest ühiskonnas.

Taotletava summa ülempiiriks on 650 EUR ning kokku läheb konkursi raames jagamisele projektitoetusi kogusummas 12 780 EUR. Taotluste esitamise tähtaeg on 18. aprill.

Lisaks projektitoetustele, mida rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Avatud Eesti Fond,  tunnustab Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta riiklik koordineerimisasutus (Siseministeerium) algatusi, mis kõige läbimõeldumalt suurendavad ühiskonna teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtustest ning on suunatud pikemaajalise vabatahtliku tegevuse võimaluste loomisele.

Täpsete konkursitingimuste ning taotlusvormidega saab tutvuda Avatud Eesti Fondi koduleheküljel www.oef.org.ee

Võrus esietendub traditsioonipõhine komöödialavastus

5. aprillil kell 19 esietendub Võru Linnateatris traditsioonipõhine komöödialavastus „Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“, mille näol on tegemist mõttelise järjega „Võrumaa rituaalide“ sarjale.

„Loomad ehk ilmas on ikka imelikke inimesi“ räägib muistendeid ja rahvatarkusi inimese kultuursusest läbi erinevate loomade silmade. Lavastuse käigus õpivad loomad rääkima ja inimese kombel tööd tegema, laulma ning nalja viskama. Viis tegelast – Jänes, Karu, Nugis, Lehm ja Konn – jutustavad lugusid inimese juhmusest mitte osata olla loom. Loomulikult lisatakse sekka hulgaliselt lõbusaid traditsioone ja rituaale jahipidamisest, kalapüügist, looduse (loomade) fotografeerimisest ning „külmarohu“ ja „ravimi“ võtmise õpetussõnu rahvameditsiinist. Niisiis, “Loomad” mõtestavad inimest.

Etenduse lavastab Tarmo Tagamets, kostüümi- ja lavakunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundus Anu Taulilt. Mängivad Anu Taul,  Kaspar-Oskar Kramp, Mart Parind, Maive Käos ja Agu Trolla.

 

Homme kustutame tunniks tuled

26. märtsil toimub ülemaailmne kliimamuutustele tähelepanu juhtimise aktsioon Earth Hour – Maa Tund, mis kutsub inimesi ja organisatsioone üles sellel päeval kell 20.30-21.30 kohaliku aja järgi lülitama tunniks ajaks välja elektri.

Kliimamuutusest tingitud üleujutused ja looduskatastroofid mõjutavad ka meie igapäevategevust. Jaapani katastroof on üks viimase aja kurvemaid näiteid looduslike jõudude võimsusest. Seetõttu on oluline, et igaüks meist panustaks kasvõi väiksel määral meid ümbritseva keskkonna säästmisesse.

WWF Earth Hour ootab aktsiooniga liituma ligi miljard inimest üle maailma ja avaldama veebilehel http://www.beyondthehour.org/ oma isikliku panuse keskkonna säästimisesse. Interaktiivselt veebilehelt on võimalik jälgida erinevate kontinentide ja riikide elanike lubadusi ning plaanitavaid tegevusi meie keskkonna kaitseks.

Earth Hour on 2007. aastal Austraaliast alguse saanud ülemaailmne üleskutse lülitada tunniks ajaks välja elektriseadmed, eesmärgiga juhtida tähelepanu jätkusuutlikule eluviisile tänapäevases keskkonnas. Algatuses on osalenud 128 riiki erinevatelt kontinentidelt ja maailma tunnustatuimad hooned nagu Sydney Harbour Bridge, Rooma Colosseum jt.

Keskkonnabussiga Jõgevamaale metsloomi uurima

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub Jõgevamaale loengule ja loodusretkele.
Laupäeval 2. aprillil kutsutakse kõiki loodushuvilisi Jõgevamaale Kalevipoja kotta. Tuntud loodusretkejuht Vahur Sepp viib läbi interaktiivse loengu, mille käigus näidatakse metsloomade nahku ja koljusid, räägitakse Eesti imetajatest ja jahindusest. Matkarajal õpetab retkejuht märkama loomi ja linde ning lugema nende tegevusjälgi. Väljasõit kell 9.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse eest, Kompanii 10. Tagasi Tartus ollakse orienteeruvalt kell 18.00.
Registreerimine kuni 31. märtsini telefonil 5343 2408 või e-posti aadressil info@teec.ee. Osalustasu 3,20 eurot, tasuda saab bussis. Hinna sees on lõunasöök.

Laulvad kristallkausid Põlva energiakeskuses

27. märtsil, algusega kell 14.00 toimub Põlvas, Energiakeskuses, ( Kesk 17 II korrus) Aivar Täpsi helikontsert kristallkausidel.
Laulvate kristallkausside kontserdist osavõtul laseme oma keha ning meeli mõjutada helidel, mis lastakse kõlada sooviga muutuda puhtamaks ning terviklikumaks.
Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostuvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskuseid.
Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega meie teadvuse kõrgeimaid sfääre. Kristallkausside komplekt kokku valgustab kogu meid ümbritsevat ning laadib ja puhastab kuulajate füüsilist-, kui ka emotsionaalset-, mõtte- ja vaimkeha. Toimub tasakaalustumine.
Puhaste toonidega kristallkausid kutsuvad meie keha kaasa laulma ning seeläbi tervenema. Oma värvi helidesse lisab Wuhani gong.
Kaasa palutakse võtta joogamatt ja tekk või midagi muud pealevõtmiseks. Võimalik helivoogudesse laadima ja puhastuma tuua pudel vett, lemmikvääriskive.

Peeter Lauritsa fotograafiline koomiks

Homme, 24. märtsil avatakse Kiek in de Kök´is eesti postmodernse digitaalkunsti veterani Peeter Lauritsa näitus keskaja päriselu tragöödia lainetel „Mattise martüürium”.
16. sajandit kujutava fotograafilise koomiksi sisuks on lugu, kuidas talupoeg Mattis põgeneb oma Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinnasse. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.
Kui püüda selle fotograafilise koomiksi lugu ette manada tänases Tallinnas, siis peaksid linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku näiteks Solarise kaubanduskeskuse liftis, on näituse kontseptsioon.
Väljapanek jääb avatuks 29. aprillini.

http://linnamuuseum.ee/kok/

Öösel vastu pühapäeva läheb Eesti üle suveajale

Pühapäeval, 27. märtsil kell 3 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra edasi.

Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Talveaeg algab taas oktoobrikuu viimasel pühapäeval kell 4 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra tagasi.

Pärandkultuuri mälestised said kaardile

Eestlaste ja lätlaste koostöös kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objekti.
Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koostööprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke.
RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistatud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul.
2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel. Projekti maht ulatus 1 miljoni euroni, 85% sellest rahastas Euroopa Regionaalarengu Koostööfond. Projekti juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK.
Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas).
Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist.

Koeru valla muuseum tähistab sünnipäeva

1. aprillil peetakse Koeru rahvamajas Koeru valla muuseumi 15. sünnipäeva.

Ettevõtmine algab kell 18 ja kannab pealkirja „Üks piduõhtu Karjasmäe talu rehetoas”. Kõigil on võimalus osaleda talutöödes, küpsetada leiba, teha võid ja maitsta koduõlut.

Peetakse maha simman. Osalevad Koeru rahvatantsijad, folkloorirühm ja pillimängijad.

Naisi oodatakse maarjapäeval Purtse Hiiemäele

Hiiemäel tervitatakse esivanemate kombel tõusvat päikest, lauldakse ja mängitakse. Naiste püha jätkub Lüganuse rahvamajas kaasa toodud pannkookide söömise, jutuajamise ning tavadega.

Pühale ajale ning paigale kohaselt paluvad sündmuse eestvedajad Kaja Toikka ning Ene Lukka-Jegikjan selga panna heledad naisterõivad ning pähe valge rätt. Kaasa võtta pannkoogid, punast jooki ning hiiepuu jaoks käsitsi punutud annipaelu või lihtsalt lõnga.

Kogunemine 25. märtsil kell 5.45 Purtse hiiemäe parklas. Järgneb päikesetervitus hiiepärna juures, linnupette võtmine, silmade pesemine allikaveega, kaasa võetud soovipaelade sidumine puude okstele, kiikumine ja kiigelaulud ning ringmängud. Järgneb ommikusöökLüganuse rahvamajas.

Isejuhtuv kevad

Isejuhtumine tuleb eriti selgelt esile igal kevadel, kõige enam märtsikuus. Lume ja jää sulamine, rändlindude saabumine, pungade puhkemine, kevadlillede tärkamine on osa sellest. Sellega kaasaminemine eeldab avatust ja tähelepanelikkust, et märgata edenemise ja muutumise märke. Vanarahva teadmist mööda on näiteks peale kuuseokaste varisemist seitsme nädala pärast oodata suuremat jääminekut ja sula. Märkasime Kristel Vilbastega Avinurme lähistel lendoravametsas käies kuuseokaste varisemist veebruari algul, suur sula võiks selle järgi tulla 27. märtsiks.

Siit jääb mulje, et toetudes vanarahva tarkusele on kuigivõrd võimalik läbi kevade hargnevaid sündmusi kontrollida ja ette ennustada. Tegelikkus on siiski teistsugune. Kogesime seda omal nahal, kui mõned päevad peale metsaskäiku meie kodu maani maha põles ning mingi väega ei suudetud tule üle kontrolli saada. Nädalapäevad hiljem põles Haapsalu lastekodu, möödunud nädalal jäid sajad või koguni tuhanded pered Jaapanis kodudest ilma. Plahvatas tuumareaktor, mis kuidagi ei tohtinud plahvatada. Tõepoolest, tänavuse kevade sõnum on meile, inimestele, et me ei suuda parimagi tahtmise juures kõike kontrollida.

Ainus lohutav sõnum selle juures on see, et Kõiksuse algplahvatusest alates 13,7 miljardit aastat tagasi on meie maailma suurimaks suunavaks jõuks olnudki iseorganiseerumise ehk isejuhtumise vägi. Põhjalikult on selle toimimist käsitlenud Harrison Owen oma raamatus Laineratsur (Wave Rider), mille tõlkimisega olen lõpusirgel ja loodan, et see sellel aastal ka trükivalgust näeb. Harrison Owen on avatud ruumi meetodi sõnastaja, just seda meetodit kasutati kaks aastat tagasi Minu Eesti mõttetalgutel.

Laineratsuri raamatus toob Owen esile kolm tõde, mille järgimine aitab eluga toime tulla ja edasi jõuda. Esimene neist ütleb: ära pinguta rohkem kui tööga toimesaamiseks vaja on. See pole laiskuse ülistus, vaid mõistlik viis, kuidas end hoida avatuna kõigeks, mis veel juhtuda võib. Teine tõdemus on: ära paranda seda, mis toimib. Taas on olulisem olla avatud kõigele juhtuvale selle asemel, et sekkuda korralikult toimivasse tegelikkusesse. Ja viimane, kolmas tõdemus võtab eelnevad kaks kokku, väites: ära eales arva, et suudad kõike kontrollida. Püüd kõike ise kontrollida lahutab meid Kõiksuse isejuhtumise väest, mis varem või hiljem nagunii võimust võtab.

Viimasest tõdemusest on küllap kõige raskem kinni pidada, kuigi just seda on meile selle kevade katastroofid õpetamas. Me ei suuda kõike kontrollida, kuid me saame üksteist toetades isejuhtumistega kaasa minna ning leida tee uue olemise juurde.

Meie pere koges isejuhtumise kontrollimatut väge soojas ja sügavas toetuses sadadelt inimestelt üle kogu Eesti. Tänud siinjuures kõigile, kes mõttes või tegelikkuses abi saatsid! Oleme sügavalt liigutatud, et meie elamine, olemine ja loomine nii paljudele inimestele oluline on.

Üks osa juhtumiste kokkulangemistest oli ka Kristeli Päevalehes 2009-2010 avaldatud looduslugude ilmumine nädalapäevad peale õnnetust raamatuna „Aotähe aastaring.“ Kristeli raamat õpetab, kuidas avali silmi looduses liikuda ja nõnda kaasas käia kõigega, mis juhtumas on. Küllap on soe toetus meile ka märgiks sellest, et taolist avali silmi looduses käimist on tõepoolest vaja.

Autor: Mikk Sarv
www.maaleht.ee

Kas tuumajaamale lisandub fosforiidikaevandamine?

Üha enam propageeritav tuumajaam on märgiks miilegi suurema juhtumisest. Tõenäoliselt plaanitakse saadava energia toel suurendada Viru Keemia Grupis põlevkivi kaevandamist ja töötlemist. Tuumaenergia ei vähendaks seega põlevkivi kaevandamist ja meie põhjavee hävitamist. Kuid senisest enam räägitakse seoses tuumajaama ehitamisega Eesti fostoriidivarude kasutulevõtust. Tuumaenergeetika eestkõneleja Anto Raukas on portaali teadus.ee sõnul olnud ärkamisajal agar fosforiidikaevanduste rajamise pooldaja.
Tiit Kändler kirjutab teadus.ee-s: “Kuid muidugimõista on Raukas ületamatu tuumajaamade prohvet Eestis, kelle värvikad ideed on paelunud kuulajate ja lugejate paljusid põlvkondi. Olgu siis mõte paigutada tuumajaam maa alla põlevkivikaevandusse, osta see Venemaalt või pista tuumajäätmed kunagi edukalt käivitatud graniidikaevandusse.
Kahjuks tuleb akadeemik professor Raukasel ette ka tõsisemaid mälulünki. Nõnda näiteks esitles ta end laupäeval, 19. märtsi hommikul Vikerraadios eetris olnud hommikuintervjuus kui väsimatut ja vaata et ainsat võitlejat fosforiidikaevanduste vastu 1980. aastatel.
Mis seal ikka, avagem Juhan Aare raamat „Fosforiidisõda” leheküljelt 259 ja sealt saame lugeda, mida pajatas Anto Raukas 17. märtsil 1988. aastal toimunud Rakvere rajooni ja Kunda linna rahvasaadikute ühisistungil:
„Lõplikku otsust veel ei ole ja fosforiidi tootmise probleem jääb aktuaalseks. Teravamaks probleemiks loetakse Toolset. Meie vabariigis on fosforiidi tootmise propaganda kahes keeles, eesti ja vene keeles, kuid nad ei ole kooskõlas. Vene rahvuse hulgas levib arvamus, et Eesti vabariik läheb välja NSV Liidu koosseisust ja siis hakkab müüma fosforiiti lääneriikidele. See arvamus on täiesti väär. Kasum fosforiidi eksportimisest on väike ja sellepärast välisfirmad ei ole huvitatud fosforiidi väljaveost. Kui rääkida fosforiidi ökonoomilisest seisukohast, siis on vajalik alustada fosforiidi väljatöötamist juba praegu. Tuleb leida lahendus, kuidas alustada fosforiidi väljatöötamist, kas lahtise või kinnise kaevandusega. Selle kohta on meie valitsusel oma seisukoht.”
On selles raamatus veel teisigi akadeemiku mälu värskendada võivaid kohti.
Ega asi poleks hull, kellega siis ei juhtu, et vahel midagi unustatakse, aga ehk pole kuigi tervistav, kui tuumajaamandusega seotud argumendid põimuvad unustuse hõlmaga.”

RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” tõi näiteid RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste. Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt 1. maiks 2011.

Poollooduslike koosluste taastamistöödega luuakse eeldused ala poolloodusliku kooslusena majandamiseks ja taastamisele järgneb ala hooldamine. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnaametilt ja hooldamistoetust PRIA-st. Toetuste abil on tänaseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit poollooduslikke kooslusi.