Laupäeval, 1. oktoobril algusega 10 toimub Sänna Kultuurimõisas õpituba teemal, kuidas õigesti ahjusid kütta ja neid hooldada. Juhendab pottseppmeister Paul Pääso. Õpituba on tasuta. Huvilistel palutakse ennast registreerida meiliaadressil ilivuup@gmail.com või telefonil 5820 3730.
Õpitoa läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.
23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.
Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.
Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.
Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.
2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.
Lisainfo: www.folk.ee
Rannar Raba
Sügis oma rikkaliku saagikoormaga on meie uksele koputamas. Küllap teavad paljud omast käest, mis tähendab külluslik õunasaak või teisalt tühi kartulisalv. Muret mõlemal juhul.
Nagu juba mitmel aastal kutsub Jaanipeebu küla kõiki laupäeval, 24. septembril Kõva tallu kartulipäevale.
Kell 10 algavale koristatud viljapõllu laadale on oodatud nii talukauba pakkujad kui ka ostjad. On teistele pakkuda õunu või kartuleid, tomateid või porgandeid, jõhvikaid või mune, nisuteri või käsitööd – oled oodatud kauplema. Sama kehtib neile, kellel neist asjust talve hakul napib. Tule ja osta, korraldajad ei küsi selle eest sentigi.
Kell 11 toimub laada raames hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagab oma teadmisi ja vastab küsimustele. Samas tutvustab ta uusi kartulisorte, mille mugulaid ta on tavaliselt ka osalejatele lahkelt jaganud.
Kell 13 korraldatakse väikese kartulitalgu, kus nopitakse heategevuslikus korras talvekartuleid Rõuge põhikoolile ja lasteaiale. Samuti saab iga soovija teatud raha eest noppida endale meelepärase talvekartuli. Tööpäeva lõpetuseks süüakse talgutoitu ja nauditakse sügispäeva.
Kell 14 algavad Rõuge valla lahtised võistlused motokrossis kõikvõimalikele tsiklitele ja ATV-dele Jaanipeebu küla krossirajal. Võistelda saavad igas vanuses krossimehed ja -naised oma tehniliselt korras oleva tehnikaga. Võistlus toimub ajasõitude alusel erinevates vanuseklassides. Kindlasti on kohustuslik motokiiver. Alla 16aastastel noorukitel ja lastel peab krossi ajal kaasas olema lapsevanem.
Lisainfo: Kalvi 5216 732 või Anti 5362 2667.
Kalvi Kõva
Seenele, seenele. September 2011, Põlvamaa. Metsas on tõesti palju seeni ja sortiment on ka lai. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee
Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt, professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt jne.
Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori foto.
Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.
Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas põles öösel lahtise leegiga saun, millest kustutustööde käigus leiti mehe surnukeha.
Teade põlengust tuli häirekeskusele teisipäeval kell 23.36. Päästjate saabudes põles plokkidest, puitvooderdisega saun juba lahtise leegiga. Põleng kustutati lõplikult kella veerand neljaks hommikul. Tulekahju põhjus on selgitamisel.
Aadu Luukase Sihtasustus kuulutab juba viiendat aastat välja konkursi miljonikroonise missioonipreemia laureaadi leidmiseks. Ettepanekud on oodatud hiljemalt selle aasta 24. septembriks.
„Missioonipreemia väärtus on jätkuvalt üks miljon krooni ehk 63 912 eurot. See on suurim eraalgatuslik toetus, et tunnustada tublisid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Me tahame seda märgata ja meeles pidada,“ ütles missioonipreemia konkursi asutaja Indrek Luukas.
Aadu Luukase missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.
Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.
Missioonipreemia laureaadikonkurss korraldatakse koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle tänavu novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.
Aadu Luukase missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Esimese missioonipreemia pälvis Tallinna lastehaigla toetusfond, 2008. aastal valiti missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati mõlemal aastal laureaatide vahel võrdselt.
Täpne informatsioon Aadu Luukase missioonipreemia 2011 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil http://www.luukasfond.ee/.
28. septembril vaetakse Tallinnas Lapse Huvikaitse Koja eestvõttel laste ja perede kaitsmise teemal. Toimub konverents„Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“
Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele. Räägitakse laste ombudsmani rollist laste ja perede huvide kaitsmisel, milline on riigi erinevate tasandite suutlikkus perepoliitika elluviimisel. Samuti arutletakse, kuidas tunnevad end Eestimaa venekeelsed pered ja kas nende huvid on kaitstud.
Ettekannetega esinevad Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus
Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja teisedki.
Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“.
Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Konverents algab kell 9.30 Clarion Hotell Euroopas.
Lapse Huvikaitse Koja koosseisu Perede ja Laste Nõuandekeskus, UNICEF Eesti, MTÜ Hea Algus, Pelgulinna Lastekaitse Keskus, Eesti Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Rakvere Lastekaitse Ühing, Viljandi Lastekaitse Klubi, Nõmme Lastekaitse Liit, Ühendus Isade Eest, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Caritas Eesti, Eesti Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti Ühing.
Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.
Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.
Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.
Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.
Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.
Alanud nädala ilma Läänemere ümbruses kujundab Atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post-Katia. Tsüklon ületab Skandinaavia teisipäeval Trondheimi piirkonnas ja kolmapäeval suundub endiselt jõulisena üle Põhjalahe Soome kohale.
Täna pärastlõunal tugevneb edelatuul sisemaal puhanguti 15-18, homme hommikupoolikul 20-22 m/s. Rannikul tõusevad iilid 22-25, saartel järgneval hommikul (14.09) kuni 27 m/s. Sellise tugevusega tuul võib murda suuri oksi ja nõrgemaid puid. Jälgige jooksvaid hoiatusi www.emhi.ee!
Allikas: EMHI
5. oktoobrini saab esitada kandidaate detsembris toimuvale Eesti vabatahtlike tunnustamisüritusele, mis keskendub sel aastal vabaühenduste juures tegutsevate professionaalidest vabatahtlikele tänamisele.
Lisaks avaldatakse esmakordselt austust ka silmapaistvatele vabatahtlike juhtidele ning töötajate vabatahtlikku tegevust toetavale ettevõttele või avaliku sektori asutusele.
Käesoleva aasta tunnustamisürituse teemat kommenteerides ütles Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd: “Järjest enam tuleb vabaühendustele appi vabatahtlikke, kes on valmis just oma erialaste teadmiste ja oskustega panustama. Sellist tüüpi vabatahtlikud on eriti väärtuslikud kuna kõigil ühendustel läheb igapäevatöös vaja teadmisi näiteks juriidikast, finantsjuhtimisest, turundusest ja personalitööst, kuid sageli puuduvad rahalised võimalused palkamaks oma ala spetsialiste.”
“Samuti soovime Euroopa vabatahtliku tegevuse aastal esile tõsta vabatahtlike juhte ning tunnustada tööandjaid, kes julgustavad oma töötajaid vabatahtlikena osalema kodanikuühenduste tegevustes,” lisas Tuulike Mänd.
Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted.
Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.
Eesti Kaugtöö Ühingu järglane Targa Töö Ühing kutsub huvilisi paindliku töökorralduse alast oskusteavet jagama ja koguma ning alustab targa töö tuuri nii Põhja – kui Lõuna – Eestis.
22.-28. septembrini toimuval tuuril uuritakse kaugtöötamise võimalusi Eestis, mis aitavad inimestel töötada neile sobivas vormis ja kohas, suurendades ettevõtete tululikkust läbi paindliku töökorralduse ning aitavad kaasa kohaliku elu elavnemisele maapiirkondades.
Täna on Eestis kokku ligi 700 kaugtöökeskust, neist ligi 500 asuvad avalikes internetipunktides ja 130 on külakeskustes.
22. ja 23. septembril räägivad Oma tegevusest räägivad rahvusvaheline töökoha lahenduste pakkuja Regus, ideest teostuseni tööklubi Garage 48 ja jagatud kontoris tegutsev konsultatsioonifirma CPD Arendusjeskus. Samuti külastatakse Kuusalu vallas Kolgas multifunktsionaalset külakeskust. Kaugtöö kogemusi jagavad MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskuse, Aaspere Külakoja ning Haljala rahvamaja inimesed.
26.-28. septembril käivad kaugtööhuvilised Lõuna-Eestisse. Kolme päeva jooksul külastatakse Paide töökeskust, arutletakse Noor-Eesti Loomekeskuses Tartus, kuidas käivitada loomemajanduskeskust ja vaadatakse, kuidas see juba ka Moostes toimib. Ka uuritakse Räpina, Kanepi, Urvaste, Võru, Abja-Paluoja ja Haanja Kündja talu sarnaste keskuste tööd.
Tuurile saab registreeruda www.smartwork.ee lehel.
A-hepatiiti haigestumise ennetamise töörühm kogunes Viljandi maavanema Lembit Kruuse juures, et ametkondlikus koostöös leida parimad abinõud uute haigusjuhtude ärahoidmiseks.
Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestunute arv 30%. Arvestades haiguse kuni 50 päevast peiteaega võib oletada, et veel mingi aeg näitab haigestumus kasvutendentsi.
Lembit Kruuse sõnul on tänaste tegevuste ja teavituse tähtsaim roll selles, et paari kuu pärast saaksime haiguse taandumisest rääkida.
Terviseameti vaneminspektori Jelena Sova hinnangul on parim, mis iga inimene enda ja oma pereliikmete kaitseks peale hügieeninõuete täitmise teha saab – vaktsineerimine, mis annab kaitse võimaliku haigestumise eest umbes 20 aastaks.
Korrapärased kokkusaamised Viljandi Maavalitsuses Terviseameti ja Veterinaarameti esindajate osavõtul toimuvad kuni vajaduse raugemiseni.
22. septembril tähistavad Euroopa Humana organisatsioonid Humana päeva. Sel aastal on teemaks “Toit kõigile!” ehk päeva raames tutvustatakse Humana föderatsiooni projekte, mis tervikuna või osaliselt tegelevad toidu tagamise programmidega.
Lisaks huvitavatele pakkumistele poodides toimub 20. septembril Tartus toiduteemaline seminar “Eetilise kõhutäie retsept”, mida Humana korraldab koostöös Domus Dorpatensise, Eesti Rohelise Liikumise ja Eesti Maaülikooli Mahekeskusega.
22. septembril on Humana sorteerimiskeskuses avatud uste päev. Harukordne võimalus tutvuda Humana „köögipoolega“, 6000 m2 suuruse sorteerimistsehhi ja logistikakeskusega, kuhu eraisikute juurdepääs on tavaliselt rangelt keelatud. Võimalus näha, millisel kujul saabub Lääne-Euroopast originaalkaup, kuidas sorteeritakse 40 tonni kaupa päevas ja kuidas laetakse humanitaarabi konteinereid Aarfikasse. Ning kuulda sellest, mida tehakse müügist laekuva rahaga. Eelregistreerimisega ekskursioon toimub kell 13.00. Lisainfo www.humanae.ee
… ja maa madalaks. Septembrikuu märgiks on tähetargad valinud maa ja oktoobrikuu märgiks taeva. Septembris tõmbab maa endasse tagasi kõik, mis suve jooksul sirgunud ja kasvanud – lehed, marjad, putukad, tõugud, ussid.
Septembris on hea ka ise jälgida oma elu, mõtteid ning elamisviise ja panna tähele, mis on küpseks saanud, oma aja ära elanud. Mis tahab maha jääda, sest maha ei saa midagi vägisi jätta.
Kümme aastat tagasi vajusid maha Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid. Sellest peale pole maailm enam endine. Usk suurriikide kõikvõimsusesse on pudenemas. Raha- ja võlakriisid mõlemal pool ookeani viivad vägisi mõttele, et ehk ometi on otsa saamas aeg, kus tegutseti “inimkonna üha kasvavate vajaduste üha täielikuma rahuldamise” nimel. Kuigi nimetatud aade oli sõnastatud nõukogude impeeriumis, on sellega samaväärne lõpmatu majanduskasvu toel elamine.
Maal, talus ja külas on teised väärtused. Hea on see, mis on hästi tehtud ning mis kestab kaua. Nagu sügisene taevas, mis kisub aina kõrgemaks ja kõrgemaks.
Mikk Sarv
“Nüüd on luba lõõritada” (Kolga-Jaani)
2011. aasta sügisest alates hakkab regilaulutuba toimuma kord kuus täiskuu neljapäevadel Tartu linnakodaniku muuseumis. Hooaeg lauldakse lahti 15. septembril kell 18 -20.
Juttu ning laulu tuleb mihklikuu tähtsamatest pühadest. Ussimaarjapäeval (8. september) läksid ussid maa sisse, vili sai koristatud ja õunad valmis.
Tulevik on aga veelgi helgem, sest madisepäeval (21. september) kaovad ka kärbsed ja sääsed ning mihklipäeval (29. september) saavad karjasedki vabaks. Siis pole enam muud kui lammas tappa ja pidu püsti panna. Rahvasuu teab pajatada, et neile, kes sügist lauluga ei tervita, tulevad ussid maja manu ja kaamos kallale. Või siis võtab neid Madis. Ja kui Madis ei võta, siis küllap on neilgi kord oma mihklipäev!
Linnurände ja Matsalu loodusfilmifestivali aeg on käes! Kolmapäeval, 14. septembril algab Lihulas 9. Matsalu rahvusvaheline loodusfilmide festival. Festivalile on üles antud 206 filmi 54 maailma riigist. Taas on maailm avardunud – esmakordselt on festivalil esindatud Malaysia, Ethiopia ja Paraguay filmid.
Võistlusprogrammi on valitud 29 filmi, mis võistlevad kahes kategoorias: A-Loodus ja B-Inimene ja loodus. Filme hindab žürii koosseisus: Petteri Saario (Soome, möödunudaastane võitja), Yossi Wissler (Iisrael) , Tiit Randla, Erki Tammiksaar ja Ulvar Käärt.
Festivali avaüritus algab 14. septembril kell 18 Lihula kultuurimaja suures saalis. Festivalilinastused algavad aga juba hommikul kell 10 lastele suunatud loodushariduspäeva programmiga.
Festivali avafilmiks on Saksamaa film „Serengeti“, mis jutustab ühest maailma kuulsamast looduskaitsealast.
Festivali ajal toimuvad lisaks filmilinastustele ka töötoad ja ümarlauakeskustelud. Ühel on teemaks ebameeldivad kõrvalnähud looduskaitses, nagu näiteks inimese ohvriks toomine looduse kaitsele (juba on ka selleteemalisi filme) ning teisel hundid – nende uurimine meil ja mujal.
Festivalifilme saab vaadata kahes saalis. Lihula kultuurimaja suures saalis linastub võistlusprogramm , filmiprogramm “Imeline maailm” ja Eesti loodusfilmide kava. Lihula kunstide maja saalis linastub aga loodusfilmide infoprogramm. Võistlusprogrammi filmid tõlgitakse vaatajatele (peatelefonidesse) eesti keelde, ülejäänud filmid linastuvad originaal- või inglise keeles. Lisaks on festivalil, nagu ikka, ka videoraamatukogu, kus soovijad saavad festivalifilme iseseisvalt monitoridelt vaadata.
Osa festivalist kulgeb Haapsalus. 15. septembril on Haapsalu kultuurikeskuses õpilaste loodushariduspäev. Festivalifilme saab Haapsalu kultuurikeskuses vaadata aga laupäeval, 17, septembril.
Juba traditsiooniliselt on festivalil oma osa ka loodusfotograafial. Üles pannakse 8 loodusfotonäitust. Laupäeval, 17.septembril on fototöötoad ja muud fotoüritused Lihula mõisas. Pühapäeval on aga Laelatu puisniidul Bob Gibbonsi /Suurbritannia) praktiline töötuba värvilise looduse pildistamisest.
Koos Lääne Eluga üllitame festivali ajalehe MAFF, mille kaheksal leheküljel tutvustatakse festivali, osavõtjaid ja filme.
Festivali auhinnatseremoonia toimub laupäeva, 17. septembri õhtul kell 18. See annab võimaluse demonstreerida pühapäeval, 18. septembril kõiki auhinnatud filme uuesti.
Info festivali kohta, festivaliürituste ja filmilinastuste kavad festivali kodulehel: www.matsalufilm.ee
Selle aasta suurim kaitseväe õppekogunemine sai täna lisa, kui harjutava üksusega liitus reakoosseis.
„Praegu Lõuna Kaitseringkonnas toimuv õppekogunemine on heaks näiteks, et viimaste aastate tõsine panustamine reservkaitsejõududesse on loonud toimiva süsteemi,” ütles maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. „Viimase pooleteise päeva jooksul olen kontrollinud kaitseringkonna ja jalaväepataljoni tehtut ning ka Kaitseliidu baasil moodustatud formeerimiskeskuste sujuvat tegevust ja ma olen nähtuga täiesti rahul,“ lisas kolonel Sirel.
Täna saabunud reakoosseisust tuli kohale 95% oodatud reservväelastest. Esimeses etapis, kui saabus jalaväepataljoni juhtivkoosseis ja erialaspetsialistid, tuli kohale 92% oodatud reservväelastest.
Õppekogunemine jätkub reakooseisu väljaõppega, seekord juba reservväelasest ülemate juhendamisel ja üksustesisese tegevuse harjutamisega kuni 13. septembrini ning õppekogunemise lõpetab 14.-16. septembrini Võru- ja Põlvamaal toimuv kõikide üksuste koostööõppus.
Õppekogunemisest võtavad osa reservväelased, kaadrikaitseväelased Lõuna ja Põhja Kaitseringkonnast, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi ja Võru Kaitseliidu malevate kaitseliitlased.
Õppekogunemised annavad reservväelastele lisaks teadmiste uuendamisele võimaluse kohtuda oma vanade teenistuskaaslastega, ka täna saabunud isikkooseis tervitas üksteist rõõmsalt.
Kokku võtab õppekogunemisest osa üle 2000 inimese. Lõuna Kaitseringkonnas algas õppekogunemine 04.septembril ja lõppeb 17.septembril rivistusega.
Täna ja homme saab veel külastada Vabaduse galeriis LOIT JÕEKALDA näitust pealkirjaga PÄRAND. Näitus on avatud kuni 13.septembrini.
Loit Jõekalda (1951) on oma vabagraafilise loomingu ja arvukate graafikanäituste kureerimise kõrval tegelnud enam kui veerandsada aastat intensiivselt soomeugri rahvaste ja nende naabrite muinasaja visuaalse pärandiga. Mitmed ekspeditsioonid Põhjala kaljujooniste juurde ja endise Nõukogude Liidu avarustesse laiali pillatud väikerahvaste asustusaladele on täiendanud eesti huviliste võimalusi tutvuda kohapeal ekspeditsioonidel kopeeritud muinasaegsete mälestistega. Paljuski ka tänu Loit Jõekalda poolt frotaažtehnikas kopeeritud muinasmälestistele on Eestis täna avaram ülevaade ühisele spirituaalsele pärandile väga kaugest minevikust. Võimaluse seda pärandit interpreteerida jätab ta näitusele tulnud publikule.
Eksponeeritud on frotaažtõmmiseid, mis dokumenteerivad hetki ajaloost, veel säilinud graafilisi kujundeid kiviajast ja ka lähemast minevikust. Ka täna jätab inimtegevus meid ümbritsevale keskkonnale visuaalseid märke, mis ladestuvad vanadele meid mitme inimpõlve jooksul ümbritsenud struktuuridele siinsamas näitusepaiga lähiümbruses.
Loit Jõekalda: “Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib olla muutlik. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi mõistetavad. Kuluvate mälestuskihtide taustast võib ilmuda kujuteldamatu.”
Loit Jõekalda on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1986 foto- ja graafika erialal. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse esimees, Eesti Muinastaideseltsi (1987), Eesti Saami Ühenduse (1988) ja Soome Muinastaideseltsi (1990) ning kunstnikeühenduse YDI (1998) liige. On esinenud kunstinäitustel aastast 1979, korraldanud isiknäitusi kodu- ja välismaal ning kureerinud arvukalt graafika- ja muinastaidealaseid näitusi ja üritusi.
24. – 25. septembril 2011 toimub Tartust 10km põhja pool Soo turismitalus šamaani tee algkursus.
Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.
Kursus algab 24. septembri hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 25. septembri pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.
Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.
Kursusetasu on 99 eurot, (sisaldab käibemaksu) see tuleb kanda hiljemalt 21. septembriks arvele 221044505890, saaja on OÜ Avatud Ruum, selgituseks kursusetasu. Aegsasti tehtud ülekanne tagab koha kursusel. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 55577795, maa@ilm.ee või telefonil 5286357.
Vaata ka: http://www.vikerkaaresild.org/et/node/9369
Kuula: http://r2.err.ee/saated&saade=285
Alanud nädala ilma Läänemere ümbruses kujundab Atlandi ookeani ületanud ja troopilisest tormist tavaliseks parasvöötme tormiks moondunud tsüklon ex- või post-Katia. Tsüklon ületab Skandinaavia teisipäeval Trondheimi piirkonnas ja kolmapäeval suundub endiselt jõulisena üle Põhjalahe Soome kohale. Rannikul tõusevad iilid 22-25, sellise tugevusega tuul võib murda suuri oksi ja nõrgemaid puid. Jälgige jooksvaid hoiatusi www.emhi.ee!
Allikas: EMHI
Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!
Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!
Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.
Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.
