Põlva talupood viib huvilised hoidisemessile

Põlva talupood korraldab järgmisel laupäeval, 24. septembril väljumisega kell 9.30 talupoe eest (Jaama 52, Põlva) huvireisi Olustvere hoidiste messile, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Talupoe perenaise Eve Veski sõnul kuulub esialgsete plaanide hulka ka teele jääva Viljandi Rohelisema Maja kohviku ja poe külastus. Kella 13ks jõutakse Olustverre, kus kõigil on vabad käed tutvuda nii messi, lossi kui ka hoidistega. 


Tagasiteel tehakse kõrvalepõige Suure-Jaanis asuvasse kohvikusse „Arturi juures”, Põlvas ollakse tagasi kella 19 paiku. 



Oma osavõtusoovist tuleks teada anda hiljemalt 22. septembriks kas telefonil 520 6576 või e-posti aadressil talupood@gmail.com.  



Lisainfo: http://www.talutoit.blogspot.com/

Olustvere kutsub taas hoidiste messile

Laupäeval, 24. septembril kella 11-15 toimub Olustvere leivakojas järjekordne hoidiste mess. Reede ja laupäev, 23.-24.september on Olustveres künnivõistluste päralt.
 
Hoidised on eestlase jaoks traditsioon läbi aegade. 2006. aastal kogunes sadakond Eesti perenaist Olustvere maamajandus- ja teeninduskooli, et kinnitada veel kord: Eestis on aastasadade jooksul valmistatud häid koduseid moose, kompotte, siirupeid, mahlu ja veine. See traditsioon pole kuskile kadunud ja kogub uut jõudu.

Teisel ja kolmandal moosimessil 2007. aasta märtsis ja septembris  arutlesid kokkutulnud juba tõsisemalt juba mitmel teemal, alates sellest, kuidas kodus tehtud hoidised pääseksid turule konkureerima suurtootjatega.

Kuuel aastal on hoidiste messil osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui ka naabrinaise keldrist. Igal üritusel on kõik osalejad saanud ka hoidiseid hinnata ja nii on välja selgitatud parimad moosid ja soolased hoidised; ühtlasi on vahetatud retsepte ja kontakte. 

2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised” sisaldab kolme aasta n-ö paremaid palasid Eesti perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Kui oled oma suvelõpusaagi üle vaadanud, siis arutle, kas sinu keldririiulil on ahvatleva väljanägemisega moosipurk, mis maitseb sama hea, kui välja näeb. Kui on, vii oma hoidis võistlema!

Info telefonidel 437 4280 (Olustvere mõis), 509 1318 (Tiina Randaru).

Eestis toimus esimene aiandusteraapia õppepäev

Möödunud laupäeval, 10. septembril kogunesid Sauele aianduskeskuse Hortes kohvikusse 30 aiandusteraapia huvilist osalema selle ala Soome spetsialisti Tarja Takala-Hotti koolitusel.

Selleteemaline koolitus toimus Eestis esimest korda ning huvi oli peakorraldaja, MTÜ Inkotuba projektijuhi Pirjo Vaarmaa sõnul suur.

Tarja Takala-Hotti andis ülevaate aiandusteraapia olemusest ja ajaloost. „Teraapilise aiatöö eesmärgiks on inimese heaolu edendamine taimede ja aiatöö abil,” ütles ta. „Vältimatu ei ole ise aiatööd teha, võib nautida ka teiste saavutusi,tehtut ja nautida ümbritsevat rohelust.”

Aiandusteraapia eesmärgiks on inimese heaolu taseme tõus, elukvaliteedi paranemine, toimetuleku toetamine ja rehabilitatsioon. Takala-Hotti rõhutas, et selline teraapia vorm ei pruugi kõigile sobida ja klient ongi see, kes dikteerib teraapia sisu ja ka tempo.

Uskumus aia tervendavast võimest on erinevates kultuurides ja religioonides väga ammune. Üks tänapäeva aiandusteraapia pioneere on USA, kus aedade ja taimekasvatuse tervendavat mõju hakati kasutama sõjajärgsel ajal lahingutes palju koledusi kogenud sõdurite tervendamiseks.

Helen Urbanik,
MTÜ Inkotuba turundusjuht

Urvaste koduloomuuseum suurema venna juures külas

2011. aasta talvel alustas Võrumaa muuseum näituste sarja „Väikemuuseum näitab”. Oma kogusid on juba tutvustanud Vastseliina koduloomuuseum ja Obinitsa Seto muuseumitare.
 
Täna, 16. septembril kell 14 avatakse Võrumaa muuseumis Urvaste valla koduloomuuseumi näitus „Talutööde abilised”.
 
Urvaste valla koduloomuuseumi esimene väljapanek avati Uue-Antsla rahvamajas 11. märtsil 2006. Nüüdseks on muuseumihaldjad Ellen Varov ja Varje Kukker kogunud oma valla rahva abiga üle nelja tuhande museaali.

Näitusel eksponeeritakse metsa- ja puidutööriistu, piimanduse ja sügisese kapsateoga seotud esemeid ning kauneid käterätikuid. Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni ja on abiks muuseumitunni „Taluhooned ja talutööd” korraldamisel.

Uma kandi tarkus koolin

Pikakannu kool. Foto: Uma Leht
Väiku maakooli otsva umma näko ja ellojäämist: oppasõ inämb kodoluku, rahvapillimängu, rahvuslikku käsitüüd ja muud mi kandi jaos umma.

«Opminõ ja oppaja omma hää!» ütel’ edimädsel koolipääväl Pikäkannu kooli edimädse klassi opilanõ Künnapuu Gabriel. Poiskõsõ silmä leivä helkämä jutu pääle, et päält koolioppusõ saa koolin ka kannõld mängi ja rahvalaulõ laulda.

«Koolih om kümme kannõld – ansambli tulõ suur!» muhel’ Gabrieli klassijuhataja Nagla Anneli. Tä om kõrraga kolmõ klassi juhataja, selle et 29 latsõga Pikäkannu põhikoolin omma kolmõ klassi kaupa liitklassi. 1.-3. klassin om kokko 13 last.

Nagla Anneli selet’, et latsilõ kõnõldas koolin inämb umast kodopaigast, rahvakallendri tähtpäivist, käsitüü- ja kunstitunnin pandas kah uma kandi värve ja väke sisse. Et suurõmb jago oppajist mõist võro kiilt, sis kõnõlõsõ nä tuud ka latsiga, iks kodotsõmba tundõ peräst.

Seost sügüsest om Pikäkannu koolin ka uma perimüskultuuri oppaja: Põlvast peri perimüsmuusik Hainsoo Meelika. «Võissi kävvü läbi mi vana Võromaa lõunaeestikeelidse perimüse luu, mis pututas muusikat,» kõnõl’ tä umast tunnist. «Regilaulust pääle, võtta pilli, mängu ja muinasluu. Tulõ pall’o muusikat ja laulmist!»

Meelika ütel’, et timä jaos om tähtsä, et Pikäkannu om tsill’okõnõ, mitte suur mammutkuul nigu liinan. «Perimüskultuuri opmisõs om kõgõ tähtsämb tuu, et inemise, kes latsõ kuuli toova, omma maainemise. Selle et perimüskultuur om maakultuur. Liinalatsõ sagõhõhe ei tiiä inämb tüüriistu, eläjit. Tal’na latsõ ei tiiä, et muna tulõ kana seest. Ütlese, et poodist, külmästletist. Maal om elo viil normaalnõ ja tuuperäst saa perimüskultuuri opada häste õnnõ maal.» Loe edasi: Uma kandi tarkus koolin

Rosmal jätkub Vanemate Kool

Vanemate Kool toimub Rosma koolis. Foto: Rosma Haridusselts
MTÜ Rosma Haridusselts alustab Vanemate Kooli neljandat õppeaastat, mille fookuses on sel hooajal looduse aastaringiga seotud pühad ja lapsevanemate oma initsiatiiv ehk „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Mida kõnelevad meile aastaringipühad, mis on tänapäeval pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele?

Lapsevanemate initsiatiiv sündis kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, reise või muidu huvitavaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Loe edasi: Rosmal jätkub Vanemate Kool

Lasteluuletajad kogunevad reedel Pokumaale

Contra. Foto: wikipedia.org
Pärast 7-aastast vaheaega toimub teine Pokumaa lasteluulepäev. Reedel, 16. septembril saab Pokumaal Hauka talu lavalt kuulata nii lastele kirjutatud kui laste kirjutatud luulet. Üles astuvad Milvi Panga, Lehte Hainsalu, Sulev Oll, Peep Pedmanson, Heiki Vilep, Jaanus Vaiksoo, Wimberg ja Contra. Lisaks on kohal ajakiri „Täheke“, lavalaudadele astuvad Jõõpre ja Kuldre kooli õpilased. Kava algab kell 12 ja kestab umbes 3 tundi.

Lisainfo urvaste@gmail.com või tel 53305250, Margus Konnula

Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Lapse Huvikaitse Koda kutsub kõiki huvilisi konverentsile „Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“ 28. septembril 2011 Clarion Hotell Euroopas (Paadi tn 5, Tallinn) algusega kell 9.30.

Konverentsile oodatakse poliitikate kujundajaid, laste heaolu ja huvide edendajaid (kohaliku omavalituse tasand, vabaühendused, haridusasutused), laste- ja noorteorganisatsioonide esindajaid, kõrgkoolide üliõpilasi ning õppejõude. Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele.

Ettekannetega esinevad: Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja
teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“. Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Konverents lõpetatakse kuulajaskonna kaasamisel toimuva avatud ruumiga teemal „Laste ja perede huvikaitse kitsaskohad“. Loe edasi: Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Tartumaal saab õppida seltskonnatantsu

Kuna õhtud lähevad pimedamaks ja õuesoleku aeg jääb järjest lühemaks, siis kutsub seltskonnatantsu õpetaja Eva Kouhia Tartumaa inimesi taas tantsima. Hobikursusel ja algajate kursusel saab osaleda nii Raatuse Gümnaasiumis kui Luunja kultuurimajas.

Registreerumine tundidesse aadressil eva.koolitus@mail.ee või tel 5114081. Kui soovid osaleda tantsutunnis ja sul ei ole hetkel partnerit, siis anna endast ka teada. Praegu otsivad endale tantsupartnerit kaks meest: 32 aastane ca 177 pikk ja 44aastane 184 cm pikk – mõlemad algkursusele. Lähem info seltskonnatantsu kohta siin.

Allikas: Eva Kouhia

Vana pilt kõnõlõs

Jäl om alanu vahtsõnõ kooliaasta ummi murridõ ja rõõmõga, tüü ja lõbustuisiga, vannu ja vahtsidõ sõpruga. Kooliaasta tuu ka vahtsit tiidmiisi ja vahtsit avastuisi. Üts kimmäs kooliaasta osa om puuduminõ, mis om perrile, opilaisilõ ja kuulõlõ esi aol esisugumadsõ mõoga olnu. Kaemi tagasi 1923. aastahe, ku koolielo oll’ veidükese tõistsugunõ ku põra ja ka puudumistõendi olli veidükese tõistmuudu.

Võro liina poiskõisi algkooli (rahva siän tunnõt ku Sirgu kuul) juhatajal tull’ tuul aastal arvada kõgõ rohkõmb puudumistõendit vasta võtta Noorhani Alberti vanõmbidõ käest. Tankotsil omma neo tõendi võro kiilde ümbre pantu. «Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa puulpäävä, 1. joulukuul s.a. kuuli minnä siitmishädä peräst, mis koolitüü võimatus olõs tennü».

«V.a. herr! Võlssarvamiisi ärhoitmisõs anna teedä, et mu hoolõalonõ, Ti juhatamisõ all olõva kooli 1. klassi opilanõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 25., 26. ja 27. rehekuul s.a. suurõ paisõ peräst, mis suu üles paistõt’, nii et kõnõlõminõ rassõ oll’. Kõrralduisi tegemisel (trahvõ paikapandmisõl jne.) pallõ taad silmän pitä.»

«Anna teedä, et mu hoolõalonõ Albert Noorhani es saa kuuli minnä 10 skp. (iispäävä) tuuperäst, et pidi uma vele ristjätsile Räpinäle sõitma ja riidi 14. skp kõva (üle 24 kraadi) külmä peräst, minka pallõ rehkendä».
Marie Tugan om kirotanu säändse puudumistõendi: «Pallõ tan uma poja iist andis, et tä es saa saapidõ puudusõ peräst 24-27. skp. kuuli minnä.» (märdikuu 1923)

G.Trussmann om kirotanu koolijuhatajalõ säändse kirä: «Mu poigõ, Elmar ja Arnold Trussmanni koolist puudumist (hingämise päivil) es olõ mul võimalik 17. rehekuul s.a. hoolõkogolõ vabandama tulla. Tii tuud no kiräligult.
Ma sunni uma latsõ kõgõ hoolõga koolin käümä; a hingämise pääväl omma nimä Jumala teenistüsel. Meil om pühäpäiv, puulpääväl, seo om nädäli säitsmendäl pääväl Jumala kümne käsu perrä ja tuuperäst ei olõ näil võimalik kuuli tulla. Uma kooliülesandõ tegevä nimä är järgmädsel pääväl. Pallõmi lahkõlõ kooli Hoolõkogol näile andis anda.»

Pildi löüdse ja jutu otsõ mano Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur.

Hää lugõja! Uman Lehen om vahtsõnõ nukk «Vana pilt kõnõlõs». Ku sul om koton mõni põnnõv vana pilt ja ummamuudu jutt sinnä mano kõnõlda, anna teedä!

Uma Leht

Loengusari autoriõigusest keskendub loomemajanduse valdkonnale

Tartu Loomemajanduskeskuses toimub avalik loengusari, milles Saksa ja Eesti autoriõiguse valdkonna spetsialistid annavad ülevaate peamistest õigusalastest teemadest, millega intellektuaalse omandi loojad oma töös võivad kokku puutuda.

Kolme kuu jooksul toimuvas loengusarjas räägivad oma ala spetsialistid, mis on autoriõigus ja kuidas looja saab oma tööd kaitsta, tutvustatakse autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimusi Eestis ja Euroopa Liidus, samuti infotehnoloogia valdkonnas, selgitatakse ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning jagatakse nõuandeid rahvusvahelisele kunstiturule sisenemiseks.

Tartu Loomemajanduskeskuse arendusjuhi Külli Hanseni sõnul on see loengusari esimene  avalikkusele suunatud tasuta kursus autoriõigusest, kuhu eriti on oodatud loomeinimesed. „Peamine mure seoses autoriõigustega on selles, et autori kaitsmine on jäetud ainult autori enda hooleks, mistõttu eriti noorte autorite loomingut kasutatakse sageli julmalt ära. See loengusari on väga heaks alguseks nende teemade selgitamisel.“

Esimene loeng toimub 23. septembril , kui külalislektor Justus Gaden Kieli ülikoolist tutvustab nii Euroopa Liidu kui Saksa autoriõiguseseadust. NB! Viimane päev esimesele loengule registreerumiseks on 21. september.

Enamik loenguid on inglise keeles eestikeelsete materjalidega. Loengusarja lõppedes on võimalik teha eksam ja saada kaks ainepunkti.  Loengud on tasuta.  Loengutele saab registreeruda tervikuna  kogu loengusarjaks, kuid ka ühe loengu kaupa, registreerumine lõpeb kaks päeva enne iga loengu algust. Täpsem info loengusarja ja registreerumise kohta: http://www.lmk.ee/autorikaitse.

Loengusarja korraldab Tartu Loomemajanduskeskus koostöös DAADi (erialalektoraat Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas), Tartu Ülikooli ja LOOV Eestiga.

Loogikavastane privaatsusevajadus?

Elina Kononenko,

ajakirjanik Võrumaalt

Ühel nädalavahetusel maal suvilas viibides hakkasin omale aru andma, et minu privaatsusevajadus on justkui tavaloogikale vastaselt uskumatult suur. Kui on märke, et lähima poole kilomeetri raadiusesse on sattunud mõni inimene, muutun ärevaks.

Linnakorteris veedan aastas rohkem päevi kui maal. Kortermajas elades tunnen end oma kodus täiesti privaatselt. Minu kodu on mu kindlus ja turvaline pelgupaik. Võib-olla tuleb see ka sellest, et otse oma akna all ma inimmasse liikumas ei näe, uksest aga naljalt keegi luba küsimata sisse ei tule.

Ent järele mõtlema hakates on siiski ebamugav, kui suviti tuleb akende alla supelrannast eemale privaatsemasse kohta päevitama mõni inimene, kes ei kuulu meie maja elanike hulka. Ja kui vahepeal elas ühes korteris kriminaalsevõitu kontingent, kadus turvalisus (asi lõppeski muide sellega, et üks tüüp pussitas grillvardaga teist ja oma korterisse jõudmiseks tuli ületada vereloike).

Maal olles tahan ma saada täielikku privaatsust ja ma ise ka ei tea, millest see tuleb. See on mingi geneetline sisemine vajadus. Meie, eestlased, saame omale õnneks seda lubada. Elu Hiinas või kuskil Lõuna-Ameerika getos ei kujuta ma ettegi. Tahan rahu, tahan vaikust, tahan olla oma pesas pingevabalt ja mõtlemata näiteks sellele, mis ja kas mul üldse midagi seljas on. Suvel maal armastan näiteks käia ka alasti ringi, et püüda iga viimnegi kodumaine päiksekiir, ja loomulikult ei taha ma, et mõni suvaline isik nägema satuks. Kui ma tahan inimesi näha, siis eelistan ise nende juurde minna. Külalistelt ootan, et nad teataksid oma tulekust ette. Loe edasi: Loogikavastane privaatsusevajadus?

Võrkvööde kursus Urvaste seltsimajas

8.–9. oktoobril algusega kell 12 on Urvaste seltsimajas võimalus õppida võrkvööde kudumist.

Võrkvööd on villaste meestevööde peamiseks ja valmistamistehnika poolest ka üheks vanemaks liigiks. Villast vööd kanti valdavalt pidulike (väljaskäimise) rõivastega. Seda kanti kasukal, pikk-kuuel, saartel poolpikal kuuel, hiljem ka palitul. Vööde pikkus oli tavaliselt 2,5-3 meetrit, laiuseks 5–20 cm. Võrkvööd olid tavaliselt kirjud, harva ühevärvilised.

Kursuse juhendajaks on Gerli Kannik, kes on juhendanud võrkvööde kursusi nii Tallinna Rahvaülikoolis kui ka viinud läbi õpitubasid mardilaadal.

Kursus kestab kahel päeval, kokku 8 tundi.

Kursuse maksumuseks on 18 eurot (hinnale lisandub materjali maksumus, võimalus ise kaasa võtta tugeva keeruga villane lõng, 3-4 erinevat tooni).

Täpsem info registreerijatele. Kohtade arv on piiratud!

Registreerimine ja info: klaar.anne@gmail.com; 529 2373 – Anne Klaar.

Algab 2400 rahvaloendustöötaja värbamine

Septembris ja oktoobris kuulutab statistikaamet välja värbamiskonkursid üle 2400 inimese leidmiseks aasta lõpus algava rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks.

„Rahvaloenduse läbiviimiseks plaanime järk-järgult palgata üle 2400 inimese ja Eesti oludes on tegemist väga suuremahulise värbamisega. Selleks, et igasse kodusse jõuaksid parimad rahvaloendajad, asusid augusti alguses üle Eesti tööle ka 25 personalitöötajat,“ rääkis 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) personalijuht Palmi Lindjärv.

Esimene konkurss algab 16. septembril, kui hakatakse otsima 132 piirkonnajuhti. Piirkonnajuhi ülesanne on juhtida 15-17 rahvaloendajat ja tagada, et tööplaan saaks täidetud. Piirkonnajuhid värvatakse ajavahemikuks 05.12.2011–23.04.2012.

Nädal pärast seda, 23. septembril avatakse konkurss 90 andmetöötluse operaatori värbamiseks, kes asuvad tööle Tallinnasse ning kelle tööülesanne on korrastada ja töödelda loendusel kogutud andmeid.
Operaatorid värvatakse ajavahemikuks 15.12.2011–04.04.2012.

Kõige suurem töökonkurss 2200 rahvaloendaja leidmiseks kuulutatakse välja 3. oktoobril. Rahvaloendaja töö algab 6. veebruaril koolitusega ja kodudesse inimesi küsitlema lähevad nad alates 16. veebruarist. Rahvaloendaja töö lõpeb 2. aprillil 2012.

Kõikidelt kandideerijalt oodatakse head eesti (olenevalt piirkonnast ka vene) keele oskust kõnes ja kirjas, head suhtlemisoskust, arvutikasutusoskust, ausust ja usaldusväärsust. Kandideerimise täpsemad
tingimused leiab www.REL2011.ee rubriigist „Vabad töökohad”.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud
saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar–31. märts 2012 rahvaloendajad.

Katerina Danilova, REL 2011 kommunikatsioonispetsialist

Võru võõrandab Haanja vallas Jaanimäe spordibaasi

Tänasel Võru linnavalitsuse istungil otsustati võõrandada Haanja vallas Jaanimäe külas asuv Jaanimäe spordibaas, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

Avaliku kirjaliku enampakkumise alghind on 53 500 eurot. Spordibaasi pindala on 5,83 ha ja sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa.

Sännas õpetatakse ahjusid õigesti kütma ja hooldama

Laupäeval, 1. oktoobril algusega 10 toimub Sänna Kultuurimõisas õpituba teemal, kuidas õigesti ahjusid kütta ja neid hooldada. Juhendab pottseppmeister Paul Pääso. Õpituba on tasuta. Huvilistel palutakse ennast registreerida meiliaadressil ilivuup@gmail.com või telefonil 5820 3730.

Õpitoa läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Viljandi Tantsumaja annab vanadele tantsusammudele uue hoo

Kevadel Viljandi Pärimusmuusika Aidas käima lükatud tantsuõhtute sari Tantsumaja saab septembris hoogu juurde ja meelitab jalga keerutama kõiki, kel soov end pärimuslike tantsude sees ja saatel hästi tunda.

23. septembril kell 19 uuele hooajale minev Tantsumajade sari on paljuski sarnane tantsuklubide liikumisega, mis kutsuti Eestis ellu juba 1990. aastatel. Mõlema puhul on eesmärgiks inimeste toomine vanade tantsude juurde, õpetades XIX ja XX sajandi vahetuse populaarsemaid seltskonnatantse, nagu näiteks valssi, polkat, reinlendrit, labajalavalssi ja ka teiste rahvaste tantse.

Tantsumaja uudsus peitub õhtu ülesehituses, sest erinevalt tantsuklubidest on seal õppeprotsess ja pidu teineteisest lahutatud. Need, kes soovivad tantsusamme õppida, saavad seda teha tantsuõhtule
eelnevas õpitoas.Muusikuid valides tähtsustavad korraldajad ansamblite kõrval soolopillimehi ning püüavad panna inimesi tantsu kaudu taasavastama soolomängu maagilist kõla ja rütmimaastikku. Nii aitavad Tantsumajad meeles pidada, et pärimusmuusika on tantsuga väga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika.

Tantsuõhtele võib tulla koos pere või sõpradega, aga miks mitte ka näiteks töökaaslaste seltsis. Varasem kokkupuude pärimustantsudega tuleb seejuures kasuks, kuid pole kindlasti tuleku vältimatuks eelduseks.

Tantsuklubide traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris (TanchazI), kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates
sellest on liikumine muutunud populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Lisaks Eestile toimuvad tänapäeval samalaadsed peoõhtud näiteks Rootsis, Soomes, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias ja Prantsusmaal.

2011. aasta Tantsumajad Viljandi Pärimusmuusika Aidas:
* 23. septembril kell 19.
* 21. oktoobril kell 19.
* 18. novembril kell 19.
* 16. detsembril kell 19.

Lisainfo: www.folk.ee

Rannar Raba

Jaanipeebu külas tuleb taas kartulipäev

Fotomeenutus kahe aasta tagusest Jaanipeebu kartulipäevast. Foto: picasaweb.google.com

Sügis oma rikkaliku saagikoormaga on meie uksele koputamas. Küllap teavad paljud omast käest, mis tähendab külluslik õunasaak või teisalt tühi kartulisalv. Muret mõlemal juhul.

Nagu juba mitmel aastal kutsub Jaanipeebu küla kõiki laupäeval, 24. septembril Kõva tallu kartulipäevale.

Kell 10 algavale koristatud viljapõllu laadale on oodatud nii talukauba pakkujad kui ka ostjad. On teistele pakkuda õunu või kartuleid, tomateid või porgandeid, jõhvikaid või mune, nisuteri või käsitööd – oled oodatud kauplema. Sama kehtib neile, kellel neist asjust talve hakul napib. Tule ja osta, korraldajad ei küsi selle eest sentigi.

Kell 11 toimub laada raames hariv loeng tavamajapidamise kartulikasvatusest, kus tunnustatud kartuliteadlane Luule Tartlan jagab oma teadmisi ja vastab küsimustele. Samas tutvustab ta uusi kartulisorte, mille mugulaid ta on tavaliselt ka osalejatele lahkelt jaganud.

Kell 13  korraldatakse väikese kartulitalgu, kus nopitakse heategevuslikus korras talvekartuleid Rõuge põhikoolile ja lasteaiale. Samuti saab iga soovija teatud raha eest noppida endale meelepärase talvekartuli. Tööpäeva lõpetuseks süüakse talgutoitu ja nauditakse sügispäeva.

Kell 14 algavad Rõuge valla lahtised võistlused motokrossis kõikvõimalikele tsiklitele ja ATV-dele Jaanipeebu küla krossirajal. Võistelda saavad igas vanuses krossimehed ja -naised oma tehniliselt korras oleva tehnikaga. Võistlus toimub ajasõitude alusel erinevates vanuseklassides. Kindlasti on kohustuslik motokiiver. Alla 16aastastel noorukitel ja lastel peab krossi ajal kaasas olema lapsevanem.

Lisainfo:  Kalvi 5216 732 või Anti 5362 2667.

Kalvi Kõva

Viimaseid päevi saab vaadata loodusteadlaste käekirjanäitust

Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda  sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja  tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt,  professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt  jne.

Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori  foto.

Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse  ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.

Valgamaal hukkus tules mees

Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas põles öösel lahtise leegiga saun, millest kustutustööde käigus leiti mehe surnukeha.

Teade põlengust tuli häirekeskusele teisipäeval kell 23.36. Päästjate saabudes põles plokkidest, puitvooderdisega saun juba lahtise leegiga. Põleng kustutati lõplikult kella veerand neljaks hommikul. Tulekahju põhjus on selgitamisel.

Otsitakse miljonikroonise missioonipreemia kandidaate

Aadu Luukase Sihtasustus kuulutab juba viiendat aastat välja konkursi miljonikroonise missioonipreemia laureaadi leidmiseks. Ettepanekud on oodatud hiljemalt selle aasta 24. septembriks.

„Missioonipreemia väärtus on jätkuvalt üks miljon krooni ehk 63 912 eurot. See on suurim eraalgatuslik toetus, et tunnustada tublisid inimesi ja organisatsioone, kes on andnud olulise panuse Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi edendamisse. Me tahame seda märgata ja meeles pidada,“ ütles missioonipreemia konkursi asutaja Indrek Luukas.

Aadu Luukase missioonipreemia antakse isikule või organisatsioonile, kes paistab silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja meie rahva elukvaliteedi edendamisega. Missioonipreemia laureaadi kandidaate võivad esitada kõik Eestis registreeritud avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Tuginedes ekspertarvamustele teeb otsuse missioonipreemia laureaaditiitli omistamiseks  Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu koosseisus Indrek Luukas (nõukogu esimees), Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans H. Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk ja Raivo Vare.

Missioonipreemia laureaadikonkurss korraldatakse koostöös Eesti Koostöö Koguga. Laureaaditiitel antakse üle tänavu novembri lõpus toimuval pidulikul tseremoonial.

Aadu Luukase missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast.  Esimese missioonipreemia pälvis Tallinna lastehaigla toetusfond, 2008. aastal valiti missioonipreemia laureaadiks tuntud ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov. 2009. aastal pälvisid missioonipreemia Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool. Missioonipreemia 2010 laureaatideks olid Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit. Missioonipreemia väärtusega üks miljon krooni jagati mõlemal aastal laureaatide vahel võrdselt.

Täpne informatsioon Aadu Luukase missioonipreemia 2011 konkursi tingimuste kohta on saadaval aadressil http://www.luukasfond.ee/.

Tallinnas vaetakse laste ja perede kaitsmise teemal

28. septembril vaetakse Tallinnas Lapse Huvikaitse Koja eestvõttel laste ja perede kaitsmise teemal. Toimub konverents„Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“
Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele. Räägitakse laste ombudsmani rollist laste ja perede huvide kaitsmisel, milline on riigi erinevate tasandite suutlikkus perepoliitika elluviimisel. Samuti arutletakse, kuidas tunnevad end Eestimaa venekeelsed pered ja kas nende huvid on kaitstud.

 Ettekannetega esinevad  Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus
Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“.
Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Konverents algab kell 9.30 Clarion Hotell Euroopas.

Lapse Huvikaitse Koja koosseisu Perede ja Laste Nõuandekeskus, UNICEF Eesti, MTÜ Hea Algus, Pelgulinna Lastekaitse Keskus, Eesti Kasuperede Liit, Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Rakvere Lastekaitse Ühing, Viljandi Lastekaitse Klubi, Nõmme Lastekaitse Liit, Ühendus Isade Eest, Eesti Lasterikaste Perede Liit, Caritas Eesti, Eesti Lastefond ja SOS Lasteküla Eesti Ühing.

Matsalus valmis kolm ajaloolist lootsikut

Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.

Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.

Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.

Kaval Käsi ootab lapsi ERMi

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17  Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.

Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega.  Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.