Tarvastus tähistatakse Hendrik Adamsoni sünnipäeva

Tarvastu vallavalitsus, kirjastus Ilmamaa ja Kärstna kool kutsuvad kõiki kirjandussõpru täna, 6. oktoobril kell 14 Kärstna mõisasse tähistama Hendrik Adamsoni 120. sünniaastapäeva. Ümmarguse tähtpäeva puhul esitletakse kirjaniku proosakogumikku „Kuldsel elukoidikul”.

Hendrik Adamson (1891–1946) tuli eesti luulesse klassikaks saanud raamatuga „Mulgimaa” (1919), tema mahukaim luulekogu ilmus 2008 – „Om maid maailman tuhandit”.

Nüüd on paras aeg tutvustada lugejale Adamsoni proosat, osalt varem ilmunud, osalt veel käsikirja jäänud. „Kuldses elukoidikus” on üheksa juttu, kirjutatud ajavahemikul 1919–1930.

Teine Türi õunafestival läks korda

Laupäeval, 1. oktoobril, peeti Türil teist korda õunafestivali. Türi kesklinna parki külastas selle päeva jooksul tuhandeid õunasõpru.

Õuntega seonduvat kaupa pakkus festivalil üle kolmkümne kaupmehe. Ka sel korral töötas festivali õunajookide puhvet, kus valikus mitukümmend nimetust Eestis saada olevaid õunateemalisi jooke. Eraldi kohvikutelgis pakuti ka õunakohvi.

Festivalil osales hulk õunateemalise käsitöö pakkujaid ja müüdi ka istikuid. Enda kaasavõetud õuntest oli võimalik lasta kohapeal õunamahla teha.

Türi kultuurimaja väikeses saalis jagati tarkust ja suurel ekraanil sai vaadata konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” saadetud töid.

Toimus ka õunaveini valmistamise koolitus Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri juhatusel. Suurt huvi pakkus Piia Tiigemäe koolitus, mille teemaks uued õunasordid ja õunte säilitamine.

Türi kultuurimaja fuajees oli Rebase talu (Ambla vald) suur õunanäitus, kus sai vaadata 61 eri sorti õunu. Samuti toimusid kultuurimajas konkursid „Türi valla õunakook”, „Türi õunafestivali õunavein” ja „Türi õunafestivali õunamahl”.

Türi õunafestivalil toimunud konkursside tulemused:

Türi valla kauneim õunapuu asub Liiva talus.
Türi valla õunakoogi võistluse võitja eraisikute kategoorias oli Kersti Kangur, koogi nimi „Minu õunakas”; ettevõtete kategoorias OÜ LM Food, koogi nimi „Õuna-toorjuustukook”. Võistluskookide retsepte saab vaadata kodulehel www.õunafestival.ee.
Türi õunafestivali õunamahla konkursi võitis Reet Länkur, mahla nimi „Tartu roos”.
Türi õunafestivali õunaveini konkursi võitis Endel Nurmsalu.
Eesti meistrivõistlused õunagrillimises võitis tiim Virukad.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA kutsub oktoobrikuu matkapäevale

8. oktoobril kell 11 algab retk Vapramäe Vanema Vapperi jälgedes, kus saab teadmisi Vapramäe radadega seotud legendidest ja orienteerumisalaseid kogemusi.

Valmis tasub olla erinevateks üllatusteks sügiseses metsas! Algus Vapramäe Peedu-poolsest parklast (Tartumaa, Nõo vald), kestus 3 h, pikkus 3 km. Retk lõpeb väikese piknikuga. Retkejuhid Tiina Aidnik ja Tiina Kartau. Reg. tel: 5162117 Tiina Aidnik. Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA KIK. Info www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Konju külas peetakse laupäeval mihklilaata

Toila vallas Konju külas seltsimaja juures toimub 8. oktoobril kella 10-17 Konju mihklilaat. Oma aia pabulad ja jurakad palutakse tuua näitusele “Pabul ja jurakas”.
Kavas on ka:
  • Näputöö lastele
  • Õpituba
  • Laadanaljad
  • Õnneloos
  • Oksjon
  • Sportlikud mängud
  • Seltskonnalaulud
  • Tants Mihkli lõkke juures
Korraldaja MTÜ Konju Maanaiste Selts
Lisainfo tel 5650 3680.

Sannaliha edimäne võit

Eda Veeroja koos Evelin Ilvesega. Foto: Uma Leht

Mooska talu perenaine Eda Veeroja sai esimese võidu eurobürokraatia üle – oma saunas suitsutatud liha võib edasi müüa.

Sannan suidsutõdut lihha või edesi müvvä – suidsulihasõbrast Mooska talo pernaanõ Veeroja Eda sai edimädse võidu eurobürokraatia üle.

Lihasuidsutamisõ oppuisi kõrraldaja, kodokandin tettü söögi avvustaja ja turismitalo pidäjä Veeroja Eda tapõl’ keväjä veterinaar- ja toiduammõtiga, miä es lupa sannan suidsutõdut lihha edesi müvvä ja mõnõl tõsõl turismitalol küläliisile lavva pääle pandmisõs osta.

Et põhjõndus tundu Veeroja Edalõ ull’ – savvusannan tohe-i süvvä tetä, selle et sääl olõ-i kraanikaussõ, saa-i sainu mõskõ jne –, sis võidõl’ tä edesi. Tsiht oll’ saia luba liha savvutamisõs eräle sannan, kon inemise hinnäst mõsõ-i. Tuu luba om no käen.

«Hügieenisäädüs lupa sändsit kokkolepmiisi,» selet’ Veeroja Eda. «Ku ammõtnigu jääse rahulõ tuuga, kuis lihaga inne ja päält suidsutamist ümbre käütäs, sis passis savvusann liha kuumtüütlemise ruumis.»

Veeroja Eda om edimäne Eesti ettevõtja, kiä sändse lua sai. «Ei olõ olnu sändsit ettevõttit, kes noid tahtnu,» kõnõl’ tä. «A ku ma kai noilõ paprilõ otsa, sis ma sai arvo, mille – noid paprit niimuudu täütä, et veterinaar- ja toiduammõt rahulõ jääs, ei olõ lihtsä. Mul oll’ suvõl aigu, võtsõ kätte ja tei är.»

Paprõ saiva kõrda, a asi jäi iks saisma. «Ammõtnigu es julgu vai es mõista otsusta ja es taha kah väega,» ütel’ Veeroja Eda. «A sis tull’ appi trehvämine. Põllumajandusministri Võromaalõ tulõmisõ survõ all teivä Talina ammõtnigu otsussõ är: sannan savvutamist nä tunnistasõ, ku tuus om ehitet eräle sann. Tuu om pretsedent, mille perrä tõsõ saava kah naada umma asja ajama.»

A ütegi muu kotussõ päält ammõtnigu perrä ei anna: liha külmtüütlemine piät vastama Euruupa lihahügieeni nõudmiisilõ. «Piät olõma rossõvaba pinna, kimmä temperatuuriga ruumi, eski rõivakapp: ku ammõtnik tulõ ruumi kontrolma, piät tä saama sääl sälgä panda sanitaarrõiva,» selet’ Eda. Loe edasi: Sannaliha edimäne võit

Tallinnas on tulekul sotsiaalmeedia seminar

25. oktoobril peetakse Tallinnas sotsiaalmeedia seminari „Avalik võim sotsiaalmeedias – kas sõber või kutsumata külaline?“

Seminari  eesmärgiks on võtta vaatluse alla sotsiaalmeedia kasutamise olukord riigiasutustes ja arutleda selle üle, kuidas uusi kommunikatsioonikanaleid  avalikkusega suhtlemisel tõhusalt kasutada.  Seminari  peamiseks sihtgrupiks on ametiasutuste  pressi- ja infoosakondade spetsialistid.

Seminar leiab aset teisipäeval, 25. oktoobril  algusega kell 10 Riigikogu teabekeskuses (Tallinn, Lossi plats 1).  Seminari korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Riigikantseleiga. Seminar  toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.  Seminarile osamiseks saab registreerida siin. Registreerimine toimub kuni saali täitumiseni (50 kohta), kuid mitte hiljem kui 21. oktoobri  kell 17.

Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Kylauudis.ee toimetus laadal Uma Mekk 2010. Foto: Kylauudis.ee
Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsub 4. novembril Võrumaal peetavale Eesti esimesele kodanikuajakirjanduse konverentsile „Iga kodanik võib olla ajakirjanik!?“.

Konverentsil räägitakse kodanikuajakirjanduse rollist ja missioonist üha mitmekesisemaks muutuvas meediapildis. Muuhulgas on vaatluse all küsimused: Kuidas olla kindel, et sinu vahendatav info teenib õilsaid eesmärke? Kuidas saab lihtne kodanik anda oma panuse info adekvaatsemasse levikusse ja kuidas saab ajakirjandus kaasata oma töösse rohkem kodanikke? Kas iga kodanik saab olla ajakirjanik?

Konverentsil astuvad üles (aja)kirjandusteadlane Tiit Hennoste, kodanikuajakirjandusliku blogi Memokraat pidaja Daniel Vaarik, ajakirjanik Raivo Suni, raadio Juminda Poolsaar juht Artur Talvik, Eesti Päevalehe vanemtoimetaja Rein Sikk, portaali Kylauudis.ee üks käimalükkajaid Erkki Peetsalu, Ruhnu blogijad Kaarel Lauk ja Priit Kapsta, Urvaste valla lehe endised toimetajad Margus Konnula ja Airi Hallik-Konnula. Konverentsi modereerib Sulev Valner.

Konverentsile on oodatud ajakirjanikud, kodanikuajakirjanikud, valla- ja linnalehtede ja portaalide toimetajad, ajakirjandustudengid ning kõik teised, kellele teema huvi pakub. Loe edasi: Võrumaal tuleb kodanikuajakirjanduse konverents

Tulõkil om näütüs suidsusannust ja suidsusannapäiv

Märdikuu 19 pääväl (19.11.2011) peetäs Urvastõn ja Karilatsin savvusannapäivä.

Kell 10 naatas pääle Urvastõ seldsimajan kõnõlõmisõga, midä saiva teedä tinavaasta suvõl Urvastõ kandin sannaperimüst korjanu üliopilasõ. Päält lõuna kellä katõ aigu lätt päiv edesi Põlvamaa talurahvamuuseumin Karilatsin, kon tetäs vallalõ näütüs “Savvusann – mi uma sann” ja kõnõldas aastaga joosul savvusannu hääs ettevõetu tegemisist. Juttu tulõ sannaperimüsest, sannu eihtüsest, seosuvitsist vallalisi sannu päivist.

Vasta õdagut istutas ütenkuun tsäilavva takan ja arotadas, määndsit ettevõtmisi tulõva aasta ja viil edesi olõsi vajja käümä tougada. Jutuajamisi aigu pantas küttü muusõumi savvusann ja kellä kuvvõ kanti saa
päävä lõpõtusõs sannan kävvü.

Sannapäävä ettevõtmisõ omma massulda, kaema-kullõma-ütenkõnõlõma oodõtas kõiki savvusanna-huvilisi. Kiä plaan pikembät sõnavõttu, pallõmi seost teedä anda kõrraldajilõ ildamba rehekuu 15. pääväs (15.10.2011).

Savvusannapäivä kõrraldasõ ütenkuun MTÜ Hinokad, Põlva talurahvamuuseum, Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Urvastõ seldsimaja, Võro Instituut ja Võro selts VKKF, tugõva kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist ja Võru maavalitsus; savvusannanäütüse tegemist tugõsi Põlvamaa Partnerluskogu LEADER-programmist.

Teedüs:
Külli Eichenbaum (Võro Instituut), tel 5661 1924, kylli.eichenbaum@gmail.com, Triinu Ojar (Võro Selts VKKF), tel 5332 2153, triinu.ojar@wi.werro.ee

Siberi laulik Diorisiy Haanjas

Tore võimalus on kuulata  imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt ja Haanjas 21. oktoobril kell 19. Laulik esitab kitarril endaloodud romansse.
Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest, kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aeg-ajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 79 albumit ligikaudu 1200 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad:
“Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid...”

Kontserditasu annetuslik alates 2 €.

Nelja aastaga on Eestis asutatud 6000 uut MTÜd

Viimase nelja aastaga on Eestis asutatud ligi 6000 uut mittetulundusühingut ning teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kodanikuühiskond kiiremini arenenud ja tegus.

Sellised järeldused toodi välja «Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010» tegevusaruandes. Aruandest selgub, et kui 2007. aasta alguses oli Eestis registreeritud 24164 MTÜ-d, siis selle aasta alguseks oli see arv kasvanud juba 31208ni.

Ühe olulisema sammuna kodanikeühenduste võimekuse tõstmisel tõi regionaalminister Siim-Valmar Kiisler välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) asutamise 2008. aastal. Selle kaudu on kodanikuühiskonda arendamisse investeeritud ligikaudu 4,4 milj eurot ehk ca 70 miljonit krooni ning kokku on toetatud üle 250 erineva projekti. Tegevusaruandest lähtub, et KÜSK-i toetusel on suurenenud kodanikuühenduste tegevusvõimekus, paranenud nende organisatsiooniline töökultuur ning strateegiline planeerimine.

Märkimisväärselt on tugevnenud ka kohalikul ja maakondlikul tasemel tegutsevad vabaühendused.

Tegevusaruandes toodi välja ka kaasamisele suunatud tegevuste osakaalu suurenemine, mis on muutnud süsteemsemaks ja laiemaks riigiasutuste ja kodanikuühenduste omavahelise koostöö ja infovahetuse.

Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 täitmise lõpparuandega saad tutvuda siin.

Allikas: www.arenduskeskused.ee

MTÜde juhte ja mentoreid oodatakse kandideerima mittetulendusühenduste mentorprogrammi

Mittetulundusühenduste juhtide mentorprogramm toimub juba neljandat korda ja on suunatud tegutsevate ühenduste juhtimisvõimekuse ja professionaalsuse suurendamisele.

Programmis mentiina osaledes saab aastaks personaalse mentori, kes aitab organisatsiooni arenguvajadusi kaardistada ning annab tagasisidet tegevuste elluviimisel.

Kandideerijalt eeldatakse, et juhitav ühendus soovib arendada ja laiendada oma tegevust ning on tegutsenud avalikes huvides vähemalt kaks aastat.

Programmis mentorina osaledes saab mõtestada olemasolevaid teadmisi ja kogemusi, arendada juhendamise ning tagasisidestamise oskusi, õppida palju uut ja huvitavat ning anda enda panus kodanikuühiskonna arendamiseks Eestis.

Mentoriks kandideerijalt eeldatakse vähemalt viieaastast organisatsiooni juhtimise kogemust, soovitavalt mittetulundusühenduse käivitamise ja arendamise kogemust ning valmisolekut oma teadmisi jagada kuni kaheksa tundi kuus.

Mentorpaari tööd toetavad EASi poolt korraldavad juhtimisteemalised koolitused ja seminarid, mis toimuvad keskmiselt üks kord kuus.

Rohkem infot programmi, eelnevate osalejate kogemuste ja kandideerimistingimuste kohta leiate www.eas.ee/mtymentorlus või liina.keerberg@eas.ee, tel 627 9530. Kandideerimine toimub avalduse ja elulookirjelduse alusel ning on avatud kuni 09.11.2011 allolevate linkide kaudu:

Mentiide kandideerimine

Mentorite kandideerimine

Raadil saavad kokku ettevõtlikud noored

5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.

Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele  ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.

Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.

Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee

Kas Eesti asi on lodi, jonn või suitsusaun?

Rein Siku eestvõttel otsib Eesti Päevaleht koos lugejatega ehedamaid Eesti asju aastal 2011. Otsime seitset Eesti maa ja rahva tublimat tunnusmärki, vingemat visiitkaarti, ehedamat Eesti ehet.

Tublid lugejad pakkusid nädalaga välja üle kuuekümne Eesti asja. Kodulehel www.epl.ee algab hääletamine esimese kümne kandidaadi vahel.

Anna oma hääl siin.

Obinitsa muuseumitarõ ootab laupäeval muinasjutuseminarile

Terje Lillmaa. Foto: Facebook

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli muinasjuttude uurimise töörühm ning Obinitsa Seto Muuseumitarõ korraldavad sel laupäeval, 8. oktoobril Obinitsas seminari, mille teemadeks on seto ja lutsi muinasjutud.

Seminari lõpetab veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning jutusõajaja Terje Lillmaa poolt räägitavad seto jutused.

Kava:
13.00

  • Moon Meier: Terje Lillmaa seto jutuvestjana
  • Andreas Kalkun: Pühä Maarja ja seto identiteet. Jumalaema kohast seto juttudes
  • Risto Järv: Muinasjutt “Ussi naine”
  • Mairi Kaasik: Muinasjutt “Upa pite taivahe”
  • Kärri Toomeos-Orglaan: Rahvajutuväljaanded veebis: vajadus ja/või võimalus
  • Inge Annom: Paulopriit Voolaine ja Lutsimaa

Kohvipaus
16.30

  • Veebiväljaande “Pühakud ja vägimehed. Muinasjutte Lutsi maarahvalt ja nende naabritelt” esitlus ning Terje Lillmaa jutuvestmine.

Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva

Õpetajate päev Otepääl. Foto: Monika Otrokova
Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva 3. oktoobril kontserdiga, kus esinesid Aura Põldvere ja Jürmo Eespere.

Õpetajaid tervitasid volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Otepää valla tänukirjad said Valgamaa Aasta Õpetaja 2011 nimetuse pälvinud Pühajärve Põhikooli klassiõpetaja, algklasside muusikaõpetaja, kasvataja ja ringijuht Anneli Teder ning Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja, kooli algklasside ainesektsiooni juhataja, ringijuht Tiie Jaaniste. Pärast kontserdit olid kõik õpetajad palutud tordilauda.

Vaata pildigaleriid siit:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/122-opetajatepaev03102011

Allikas: Monika Otrokova

Novembri alguses toimub UMA MEKI suurlaat

Uma Mekk 2010: laadaettevalmistusi teeb Toomas Kalve. Foto: Elina Kononenko-Allas
Võrus toimub 5. novembril II Uma Meki suurlaat, kuhu oodatakse müüma eelkõige kohaliku talutoodanguga kauplejaid. Teretulnud on  nii kartuli-, õuna-, meemüüjad kui kõik hoidiste-, leiva-, küpsetiste ja teiste maitsvate toodete valmistajad. Eriti oodatakse teavitatud-tunnustatud kodu- või külamajade köökides valmistatud maitsvaid tooteid.

Käsitöömeistrite kaup peaks olema seotud toiduga: lusikad, kulbid, kausid, potid-pannid jne. Väärt laadakaup on ka kauni pitsiga rätikud, linikud, laudlinad, põlled ja pajalapid.

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub mekkima Urvaste kandi  traditsioonilisi vanu toite, kokakoolitusel õpetatakse kohalikku toiduaineid vormima euroopalikku vormi. Laadal on töötuba lastele, kus õpetatakse kartuliküünalde seebile vldist kingitasku valmistamist ja sibulavanikute punumist.  Meelelahutust pakuvad Võru, Värska, Antsla ja Vastseliina õrumaa muusikakoolide lapsed, päeva juhib Haimar Sokk.

Laat toimub Võru spordihallis 5. novembril kell 10-16. Laadale eelneb 4. novembril  kell 10 Nursi masinaühistu ruumides algav UMA MEKi mahekonverents „Tervislik toit ja selle tootmise perspektiivid“ 

Kohaliku ehk Võrumaa päritolu toidu kaubamärki Uma Mekk annab välja MTÜ Võrumaa Partnerluskogu. Suurlaada eesmärk on tutvustada tarbijale nii kohalikke kui ka kaugemaid toidutootjaid ning juhtida laiema avalikkuse tähelepanu kohaliku toidu tarbimise tähtsusele.

Laadale registreerimine ja info telefonil 50 28 783 ja www.voruleader.ee

Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Dream Foundation Eesti kutsub kõiki noori, kes on unistanud välismaal õppimisest, töötubadesse Tallinnas 11. oktoobril ja Tartus 18. oktoobril, kus on võimalik astuda esimene samm unistuste täitumise poole.

“Töötubades võtame luubi alla kõrgharidusvõimalused populaarseimates sihtkohtdades: UK-s, Hollandis, Rootsis ja Taanis. Oma kogemust tulevad jagama noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud,” räägib Tallinna töötoa korraldaja Katriin Visamaa. Ta lisab, et Tallinna töötoas on võimalik teha peale UK, Hollandi ja Taani tutvust ka Lätis asuva SSE Riga koolieluga. Visamaa kirjeldab, et kõnelejateks tulevad noored, kes on nendes riikides juba õppinud ja tudengipõlve nautinud. Seega on töötoad suunatud noortelt noortele, et kirjeldada välismaal õppimise teemal mõtteid mõlgutanutele võimalikult vahetuid ja erinevaid elamusi.

Visamaa selgitab, et üritusel kuuleb lisaks seiklusjuttudele kõigest, millest rahvusvaheline tudeng peaks teadlik olema: kõrghariduse eelistest erinevates sihtriikides, õpingute sidumisest karjääriga, rahalisest võimalustest ning paljust muust.

Samuti on kõigil tulijatel võimalus esitada oma küsimusi ja saada neile vahetu vastus juba koha peal, innustab Katriin Visamaa kõiki tulema ja uudishimu rahuldama ning saama infot just enesele olulistes valdkondades. Loe edasi: Noori kutsutakse välismaal õppimise töötubadesse

Otepääl korraldatakse ettevõtluskonverents

3.-9. oktoobrini toimub üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikkust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepääl toimub ettevõtlusnädala raames 6. oktoobril ettevõtluskonverents.

Selle-aastase ettevõtlusnädala peateemaks on ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Otepää abivallavanema Merlin Müüri sõnul on Otepää Gümnaasiumis peetav ettevõtluspäev saamas omamoodi traditsiooniks, kus esinevad nii omakandi ettevõtjad, kui ka üle-eestilise tunnustuse saanud ettevõtjad. Konverentsi käigus tunnustatakse Otepää valla ettevõtjaid 2011.

Konverentsil lausuvad tervitussõnad Valga maavanem Margus Lepik ja Otepää vcallavanem Andres Visnapuu. Konverentsil esinevad Eesti Suusaliidu juhatuse liige Jaak Mae, Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, Otepää Metalli juhataja Kalev Merisalu, Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ja AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik. Konverentsi modereerivad Riigikogu rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas ja Riigikogu maaelukomisjoni liige Meelis Mälberg.

Täiendav info: Merlin Müür, tel 7664825, 5157487
Loe edasi: Otepääl korraldatakse ettevõtluskonverents

Paku kandidaat kogukonnaarendaja stipendiumile

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1 000 eurot.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.

Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2011. Hilinenud taotlusi ei arvestata.
Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2011. aastal novembri lõpus.

Lisainformatsioon: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Võrokeelitside koorilaulõ võigõlusõlõ tull´ 27 tüüd

Aasta algusõn välläkuulutõdulõ võrokeelitside koorilaulõ ja -säädide konkursilõ tull´ 27 tüüd. Hindajidõ kogo tege uma otsussõ novvembri alostusõs ja osavõtjit tennätäs ja parõmba saava avvuhinna 18. novvembril Võrol. Konkursitöie hulgast loodõtas löüdä vahtsõt lauluvarra tulõvaidsi pitõ, a innekõkkõ 2013. aastagal peetävä kolmanda Uma Pido jaos.*

Seo aastaga edimäidsil päivil pääle nakanu võrokeelitside koorilaulõ ja –säädide konkursilõ tull tähtaos (15. sept 2011) 27 tüüd. Kolm laulu om säänest, kon omma vahtsõ nii sõna, viis ku sääde; 15 hääd võrokeelist teksti omma saanu vahtsõ viie ja koorisääde ja 9 joba olõman laulu vai rahvalaulu omma saanu vahtsõ sääde. Kõgõ inämb miildüs tegejile kirota segäkoorilaulõ – noid tull´ konkursilõ 17, a om ka 4 miihikoorilaulu, 4 latsi- vai mudilaskoorilaulu ja 2 naisikoorilaulu.

Säänest konkurssi tetä-i edimäst kõrda – inne tõist võrokeelist laulupito kõrraldõdi niisamatõ konkurss ja töid tull´ tuukõrd 17, minkast katsat ka 2010. aastagal Põlvan olnu II Umal Pidol ka laulõti.

Hindajidõ kogo, kon omma viiemeistri Kristo Matson ja koorijuhi Triin Koch, Erki Pehk, Silja Otsar ja Saidi Tammeorg tege uma otsussõ novvembrikuu alostusõs. „Hää om tuu, et kõigi hindamiskogo liikmide juurõ vai kodokotus omma määnestkipiten vanal Võromaal vai tõistõ üteldä parladsõn Võro vai Põlva maakunnan, nii ei olõ näist kellelegi ka laulõ tõlki vaia“ arvas´ Uma Pido projektijuht Triinu Ojar.

Konkursi avvohinnafond om 2000 eurot ja tuud omma tugõnu Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Võro ja Põlva ekspertgrupi, Võro vallavalitsus, kultuuriministeeriumi Vana Võromaa kultuuriprogramm ja Võro Selts VKKF.

*Ossavõtjit tennätäs ja parõmbit avvohinnatas 18. novvembril Võrol. Vahtsõl aastagal imäkeelepäävä (14. märdsi) paiku om kavan koorikontsõrt, kon laulõtas võigõlusõlõ saadõtuid laulõ.

Võrokeelitside laulu- ja rahvapidodõ muud sai alostusõ 2008. aastagal, ku Võrol oll´ edimäne pido, 2010 oll´ Põlvan tõnõ pido ja 2013. aastaga 1. juunil tulõ Võrol III Uma Pido. Uma Pido om terve vana Võromaa ja timä katsa kihlkunna rahva umakeeline laulupido, kon oltas rõõmsa uma rikka kultuuriperändüse ja ummamuudu ilmakaemise üle.

Teedüst saa mano:

Triinu Ojar

III Uma Pido projektijuht

Sännas saab reedel õppida astronoomiat ja vaadata tähistaevast

Sänna kultuurimõis

7. oktoobril kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas astronoomia-alane õpituba “Päikesesüsteemist galaktikate superparvedeni”. Juhendab astrofüüsika doktor Elmo Tempel.
Kell 20 toimub TAEVAVAATLUS. Reede õhtul on idakaares näha kuu, jupiter, uraan ja palju muud põnevat.
Elmo Tempel kaitses sel kevadel doktorikraadi astrofüüsikas. Hetkel töötab ta Tartu observatooriumis teadlasena, tema uurimisobjektideks on galaktikad, üksikgalaktikate detailne modelleerimine, galaktikate jaotuse uurimine universumis ning galaktikate tekkelood.

Muuseumipedagoogid loovad koos Eesti Film 100 teemalist õppeprogrammi

Täna saavad maakonnamuuseumide ja ERMi muuseumipedagoogid ettevalmistuse 2012. aastal algavaks Eesti Film 100 teema-aastaks, et tutvustada muuseumitundides õpilastele Eesti filmi ajalugu. Film kui meedium on noortepärane ja aitab äratada õpilastes suuremat huvi filmiajaloo vastu. Nii luuaksegi üheskoos õpilastele mõeldud muuseumiprogrammid Eesti filmi ajaloo teemal. Lisaks laiendatakse antud projekti kaudu Eesti Film 100 teema-aasta mõju ka väljaspool suuremaid linnu. Järgmine kokkusaamine toimub 18. oktoobril.

Kahe õppepäeva tulemusena valmib ühiselt muuseumiprogramm, millest üks osa käsitleb Eesti filmi ajalugu üldisemalt ning teine osa keskendub iga maakonna kohalikele detailidele. Muuseumipedagoogid saavad ülevaate Eesti mängufilmi ajaloost, tutvustatakse erinevaid dokfilmitüüpe ning nende esinemist Eesti dokumentalistikas. Lisaks keskendutakse viimasel ajal toimunud muutustele üldhariduskoolide õppetöös, käsitletakse õpetajate vajadusi muuseumiõppes seoses uute õppekavadega ning tutvutakse koolitundide didaktilise ülesehitusega.
Muuseumiprogrammi kirjeldus ja seda pakkuvate muuseumide nimekiri lisatakse Eesti Film 100 teema-aasta koduleheküljele http://ef100.ee.

Paar järgmist nädalat näitavad kollatõve tugevust

Täna kogunesid Viljandi Maavanema Lembit Kruuse juurde maakonna  riigiasutuste juhid ja esindajad, kus muuhulgas arutati A-hepatiidi
ennetusega seonduvat. Kõne all oli eelneva nädala jooksul toimunud  muutused ning tulevased ennetustegevused. ” Meie eesmärk siin täna on  tegeleda tervete inimestega ja kaitsta läbi ennetustegevuse just neid”,  lausus Kruuse. “Paanikat ei ole ja A-hepatiidiga karantiini ei tule, ”  ütles Kruuse.

Nädalaga lisandus Viljandi maakonnas 11 uut haigusjuhtumit. Maakonna  hetkeseisuks on A-hepatiiti diagnoositud 55 Viljandimaa elanikul.
Viljandi linnas elab neist 48 inimest, lisaks maakonnas 7 inimest (sh  Suure-Jaani vald 2, Saarepeedi vald 1, Viiratsi vald 2, Tarvastu vald 1,  Kolga-Jaani vald 1 haigestunu).

Väljastpoolt maakonda haigestunuid on 12, kes kõik on olnud seotud  Viljandiga (sh Tallinn 8, Harju mk 1, Rapla 1, Pärnu 1, Tartu 1 haigestunu.)

“Lähimad paar nädalat peaksid näitama meile, mis tegelikult juhtus  septembri alguses, kui lasteasutuste- ja koolide tegevuse algusega
võisid A-hepatiidi kontaksed enese teadmata haigust kollektiivis  levitada. Kuna nooremad inimesed võivad A-hepatiidi kergemalt läbi
põdeda ning läbi selle tekib immuunsus, siis võib juhtuda, et  A-hepatiidi sümtomid aetakse segi tavaliste gripi või külmetushaiguse
sümtomitega ja arsti juurde ning sealt õige diagnoosini ei jõutagi”,  selgitas Jelena Sova Terviseametist.

“Nii nagu turbasoos on tuli, nii on ka hepatiidiga, iial ei tea, kas  pinna all veel lõõmab tuld või ei. Seega tahan rõhutada eriti, et
A-hepatiit on vaktsiinvälditav nakkushaigus ja vaid see annab 100%  kaitse”, sõnas Jelena Sova “hügieenireeglite täitmine on elementaarne”.

Maavanem Lembit Kruuse tänas omaltpoolt kõiki riigiameteid, kes ühiselt  A-hepatiidi ennetustegevusse järjepidevalt panustavad ning eraldi  Viljandi politseid, kes leidis võimaluse politseiametnikud vaktsineerida.

“Kõik elanikud on tähtsad, kuid arvestades nakkuse olemust ja levikut,  püüame tõhustada koostööd eeskätt riskigruppidega tegelemisel.
Tänateadaolevalt on selleks noorte tervisekäitumine, kes jagavad omavahel maiustusi, joogipudeleid jms. ning suhteliselt liikuva ja
tabamatu eluviisiga eluheidikute teemaga seonduv. Lausvaktsineerimist  A-hepatiidi puhul ei tule”, nentis Kruuse.

Tiina Pihlak

ERMi Postimuuseum näitab hammastega ja hammasteta postmarke

näituse tempel

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatakse neljapäeval näitus „Hammastega või hammasteta“, mis viib meid aastasse 1991 ja 1941.

Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Kakskümmend aastat möödub taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest – Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu.

Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (avalik kavandikonkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki.

Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargiväljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Viis väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: „Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.”

Teema käsitlus on suunatud nii erineva kooliastme õpilastele kui täiskasvanutele. Gruppidele ja üksikkülastajatele pakub muuseum näitusega seotud ja postiteemalisi tegevusi: postiindeksi otsimine, näitusega seotud ristsõnad, õpetame ümbrikule aadressi kirjutamist, hanesulega kirjutamist, posti sorteerimist, postikoti kaalumist, vaadata saab filme Eesti Postist ja postmargi valmistamisest. Sidesõlmedeaegset telefoniteenust näitlikustab “rääkiv telefon”.

Indrek Ilvese kujundatud kõrvaltempel „Hammastega või hammasteta“ on ERMi Postimuuseumis kasutusel 6.10.–6.11. 2011.

Täna algas Setomaa kultuurinädal

Täna algava seto kultuuri nädala jooksul peetakse igas Setomaa vallas suuremaid ja väiksemaid kokkusaamisi, pidusid ning õpitubasid: kontserte, loenguid, käsitöö- ja jututubasid, Setomaa teemalisi näitusi ning palju muid üritusi.

Ettepanek hakata läbi viima Seto kultuuri nädalat, et veel enam kõnelda oma kultuurist, käidi mullu välja Värska kultuurikeskuse poolt “Teadmisi seto kultuurist on vaja ka omadele, Setomaa inimestele, mitte ainult turistidele,” kõlas ettepaneku tegijate argument.

Igas vallas seatakse nädala tegemiste plaanid kokku koos valla allasutuste, MTÜ-de või hakkajate inimestega. Valdade eestvedajateks on Piret Lippu (Mikitamäe); Jane Priks (Värska), Birgit Lüüs (Misso) ja Aira Tarros (Meremäe).

Nädala viimasel päeval, 9. oktoobril tuleb Värska kultuurikeskuses kokku X Seto Kongress, kuhu on oodata ka laulunaised Udmurtiast Buranova külast.

Terve nädala jooksul tuleks kõnelda seto keelt ning keelatud ei ole igapäevaselt kanda ka seto rõivaid.

Seto kultuuri nädalat toetavad Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ja Setomaa vallad.