Aasta Puitehitiseks valiti väliköök Padise vallas

Eile, 17. novembril kuulutati V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ raames välja konkursi Eesti Parim Puitehitis 2011 võitjad. Aasta Puitehitis 2011 auhinna andis eile KUMU suures saalis üle Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

V puitarhitektuuri konverentsi „Puit – homse elukeskkonna võti“ avas keskkonnaminister Keit Pentus, kes ütles: „Kui me räägime puidust ja ehitamisest, kerkib paljudel endiselt silme ette armas palkmajake metsaveerel. Kuid puidus on peidus palju rohkem võimalusi. Eesti linnade puitmajade rajoonid on täna oma õdusa atmosfääriga meie kõigi uhkus, mida turistid kadedalt vaatamas käivad. Ja maailmas ringi vaadates näeme, et puit sobib ka moodsate korrusmajade ning isegi kontserdisaalide ja spordihallide jaoks. Ma loodan, et tänane konverents inspireerib meid kõiki puitu Eestis rohkem, uuenduslikumalt, efektiivsemalt ja ilusamalt kasutama.“

Puitehituse senistest kogemustest ja tulevikusuundumustest rääkisid konverentsil Soome arhitekt Anssi Lassila, Hollandi arhitekt Pieter Weijnen, Växjö linnavalitsuse esindaja Hans Andren, Norra ettevõtja Age Holmestad ja Austria arhitekt Andreas Cukrowicz.

Eesti Parima Puitehitise konkursile laekus tänavu 23 avaldust ehitiste kohta, mis vastasid konkursi tingimustele. Nende seast valis žürii välja 10 ehitist, mille seast omakorda valiti aasta parimaid. 2011. aastat võiks iseloomustada installatsioonide aastaks. Ehitised esindasid laialdast arhitektuurset vahemikku. Esitatud olid nii väiksemad vormid, eramud, avalikkusele mõeldud hooned, spordisaalid kui ka suuremad ühiskondlikud objektid.

Eesti Parimaks Puitehitiseks valis žürii üksmeelselt Peeter Loo ja Jan Skolimowski (KAMP AB) projekteeritud väikevormi Padise vallas. Hoonet peeti parimaks just tänu tema arhitektuursele sobivusele looduskeskkonda. Kuigi tegemist on “kõigest” väliköögiga, kõnetas hoone lihtsa elegantsuse, avaruse ja loogilise praktilisusega.

Lisaks parimale otsustas žürii ära märkida Rene Valneri projekteeritud passiivmaja Võru linnas. Žürii üllatuseks osutus maja tellijaks pensioniikka jõudnud paar. Maja paiknes lõunasse pööratud mäenõlval ja koosnes kolmest tehases valmistatud moodulist, mille ehitamisel oli ühena esimestest kasutatud ristkihtpuitu. Õige paigutus ilmakaarte suhtes ja suurepärane õhutihedus peaks tagama maja energiasäästlikkuse.

Andres Siimu ja Kristel Ausingu (AB Siim ja Kreis) projekteeritud Tamme Staadion Tartus hinnati tänavu parima liimpuidu kasutamise eriauhinna saajaks, kuna lahendus oli lihtne ja otstarbekas, samas aga elegantne.

Parima fassaadilahenduse kategoorias osutus auhinna saajaks Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri projekteeritud ajutine suvelava Rakveres. Kuigi tänaseks on ehitis juba maha lammutatud, arvas žürii, et tegemist oli ülimalt väljapaistva lahendusega, mis jättis kõigile, kes seda oma silmaga nägid, väga positiivse elamuse. Ehitise on jäädvustanud Ott Kadariku tehtud kunstipärased fotod.

Parima vineerikasutuse eripreemia läks ühehäälselt Reet ja Liisa Põimele Keila Muusikakooli (arhitekt Andres Põime) kontserdisaali sisekujunduse eest. Kujunduse kohta võib öelda „õige asi õiges kohas“; lisaks on saal kahtlemata väga kõrgetasemeline maailma kontserdisaalide akustikapildis. Akustilise lahenduse väljatöötamisel oli abiks Linda Madalik.

Konkurssi korraldab Puuinfo koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Žüriisse kuulus kuus liiget, kelleks olid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindajad.

Konkursi žüriisse kuulusid:
Peeter Pere (arhitekt) – Eesti Arhitektide Liit, Urmas Elmik (arhitekt) – Eesti Projektbüroode Liit, Targo Kalamees (insener/professor) – Tallinna Tehnikaülikool, Karin Paulus (teadlane) – Eesti Kunstiakadeemia,
Indrek Peterson – Eesti Ehitusettevõtjate Liit,
Märt Riistop (insener) – Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit.

Seminar „Mets, puit ja majandus“ keskendus metsa- ja puidutööstuse tulevikule

Eile, 17. novembril toimus KUMUs Puupäeva raames seminar “Mets, puit ja majandus”. Paneeldiskussioonil arutlesid metsa- ja puidusektori tuleviku teemadel Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse liige Jaanus Arukaevu, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liige Andres Taukar, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel. Diskussiooni moderaator oli Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.

Paneeldiskussioonil keskenduti teemadele, kuidas tõsta metsa- ja puidusektori poolt ühiskonnale loodavat lisandväärtust ning kuidas rakendub ellu metsanduse arengukava. Arutati, kuidas mõjutab puidu üha aktiivsem kasutamine energeetikas metsa- ja puidutööstuse käekäiku ja puidu hinda.

Energiatootjate, metsa- ja puidutööstuse ning erametsasektori huvid on mitmel viisil seotud. Metsaomanike jaoks on oluline stabiilne puidu nõudlus, tööstusele ja energiatootjatele on omakorda tarvis stabiilset tarnebaasi. Maksimaalne lisandväärtus sektoris saavutatakse juhul, kui puidukasutus on sortimenditi tasakaalustatud. „Kui puidu kasutamine energia tootmisel annab puidu lisandväärtuseks alla 50 euro tihumeetri kohta, siis lisab selle kasutamine tööstuslikuks otstarbeks väärtust alates 100 eurost kuni 1000 euroni,“ tõi EMPLi tegevjuht Ott Otsmann välja võrdluse. „See annab toormele ka loogilise jaotuse: tööstus tarbib kõrgema ümbertöötlemispotentsiaaliga tooret ning energiasektor omakorda madalama kvaliteediga materjali. Samuti on oluline, et energiasektor tarbib tööstuste kõrvaltoodangut: haket, saepuru, koort, höövlilaastu ja muud sellist.“

Paneeldiskussioonil osalejad arvasid üksmeelselt, et on igati tervitatav, kui ka madalamakvaliteedilisele materjalile tekib suurem nõudlus. Energiasektori esindajad ja metsa-ja puidutööstuse esindajad teineteises olulist konkurenti täna ei näe, pigem on mõjutajaks eksportturud.

Ehkki madalakvaliteedilise puidu osatähtsuse tõus energeetikas mõjutab madalama kvaliteediga toorme hindu tõusvalt, ei saa hinnatõus olla lõputu – piirid paneb paika teiste kütuste hind.

Ühiselt leiti, et oleks vaja jälgida toetuste süsteemi mõju metsa- ja puidusektorile, et see ei moonutaks turgu, vaid soosiks mõistlike otsuste tegemist. Metsa- ja puidu- ning energeetikasektori esindajad tõdesid, et selle nimel tuleks mõlemal sektoril senisest palju enam ühte jalga käia.

17. novembri Puupäeva raames toimusid seminar „Mets, puit ja majandus“ ning rahvusvaheline konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“. Viimase lõpus kuulutati välja Aasta Puitehitis 2011 võitja. Puupäeva üldkorraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit saab tänavu sügisel 15aastaseks.

Lisainfo:
Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel +372 656 7643, mob +372 503 2552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia

Rahvusraamatukogu  peanäitusesaalis avati täna, 18. novembril kell 16 Eesti Nahakunstnike Liidu aastanäitus Re-realia.

Näitusel Re-realia osalevad kunstnikud töödega, mis väärtustavad säästvat eluviisi, juhatavad mõtlema järjepidevusest ökoloogilise/ökonoomse võtmes või osutavad esteetika vahendusel semiootiliselt rikkale struktuurile, mis tekkinud vana ja uue sidumisel tähenduste ladestumise läbi. Kas võiks olla nahast paremat meediumi vahendama ruumis ja ajas kogetut? Ja milline materjal seoks loomulikumalt eksistentsiaalseks buketiks märksõnad sünd/surm/elu pärast elu?

Seni kasutult seisnud nahajäägid ja vanad nahkesemed võivad pakkuda nostalgilist äratundmisrõõmu või tekitada uusi seoseid, mis tunnetusliku teekonna lõpptulemuse kunstiliselt veenvaks vormivad või vaimustava disainiga uut funktsiooni toetavad. Loomulikult võib ideekandjaks olla ka mõni muu taaskasutatav materjal.

Taaskasutuse/uuskasutuse idee paelub maailma järjest enam. Uue väärtuse loomine millestki, mis kõrvale heidetuna tarbetuks muutunud, iseloomustab säästvat elu- ja mõtteviisi ning on sügavalt eetiline. Aina uut jahtides toodab inimene ajutisi eluviise, ideid, materjale ja esemeid, risustades mõtlematult elukeskkonda. Pillav tarbimisharjumus on silmitsi ökoloogilise kriisi ja elujõulisuse probleemidega.

Näitusel osaleb 37 nahakunstnikku (Tiia Eikholm, Illu Erma, Katrin Freiman, Peep Gorinov, Inna Grinchel, Rene Haljasmäe, Ruth Heidok, Eve Hintsov, Tiina Hirvesoo, Elo Järv, Eve Kaaret, Silvi Kalda, Sirje Keva, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Helle Kõomägi, Maila Käos, Ivi Laas, Leelo Leesi, Kaia Lukats, Rutt Maantoa, Mall Mets, Lennart Mänd, Kaire Olt, Piret Männa, Tiina Piisang, Elina Randla, Jane Rannamets, Tähti Roostalu, Liia Saluvee, Naima Suude, Ivi Tafel, Signe Taremaa, Maarja Undusk, Eve Vetemaa, Tiiu Vijar ja Esta Voss ning 6 Tartu Kõrgema Kunstikooli nahaosakonna üliõpilast (Tiina Karu, Kerta Kivioja, Julika Põder, Diana Rassulov, Sille Sikmann ja Kristi Valdek).

Näitus jääb avatuks 1. detsembrini  2011.

Lähim teave:
Tiia Eikholm, Eesti Nahakunstnike Liit, info@nahakunst.ee, tel +372 558 8938
Näituse kujundas Pille Kivihall
Toetas Eesti Kultuurkapital
Täname Tuule Kivihalli

Eesti Nahakunstnike Liit

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab talvised laternamatkad metsas advendiajal

Laternamatk on haruldane võimalus kogeda pimeda metsa müstilisust, romantikat ja erakordsust ja vaadata kuidas valguse puudumine meie meeli mõjutab. Saatmas talvise metsa salapära ja laternavalgus püüame üheskoos jõulumeeleolu luua. Matkale tulles ole valmis üllatusteks, lisaks metsavaikuse nautimisele saad proovile panna enda erinevad meeled. Matka lõpus saad kosutust sooja teega.

27. novembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – sihtgrupp lapsed vanuses 5-10 aastat, retkejuhid Mare Linnamägi ja Ingrid Raadom. Registreerumine telefonil +372 5560 0769 (Mare).

4. detsetsembril kell 19 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matk algab Vapramäe suurest parklast, teemaks algav jõuluaeg, kestvus ~2 tundi. Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest. Retkejuhid Taive Pärnmäe ja Lauri Toim. Registreerumine ainult e-kirja teel lauri@luua.edu.ee.

11. detsembril kell 17 JÕULUKUINE LATERNAMATK – matka kestus ~2 tundi, pikkus ~2 km, õpetame väikse piknikuga lõkke ääres, laternamatk algab Tartumaa tervisespordikeskuse eest. Retkejuhid Aini Hermann ja Eevi Volmer. Registreerimine telefonil +372 5343 7597 (Siiri).

18. detsembril kell 16 JÕULUKUINE LATERNAMATK – Jõululõhnad ja tunded, kogunemine Vapramäe maastikukaitseala Peedu poolses parklas. Retkejuhid Annereet ja Kristi Paatsi. Registreerimine telefonil +372 520 6651 (Annereet).

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Asume Tartust ~25 km kaugusel Elva lähiümbruses. Uuri lisainfot www.vvvs.ee

Laura Põldvere kontsert Misso Koolis

Esmaspäeval, 21. novembril kell 14 esineb Misso Koolis Laura Põldvere. Kontsert kuulub Eesti Kontserdi Koolikontserdid on osa Eesti Kontserdi muusikalisest programmist ja olulised tulevase publiku kasvatamisel. Üle Eesti toimub keskmiselt 180-250 koolikontserti hooajas.

Kontsert “Lihtsad asjad”

Laura Põldvere – laul
Jürmo Eespere – klahvpillid
Eno Kollom – trummid
Raivo Tafenau – saksofon

Laura Põldvere nimi ei vaja Eestis enam tutvustamist, sest oma noorusele vaatamata mängitakse tema esitatud lugusid kõikides Eesti raadiojaamades. Selle omapärase tämbriga lauljatari ambitsioonid on aga veelgi kõrgemad, seepärast on ta kutsunud appi endale kolm eesti tuntuimat džässmuusikut, kelle abiga pööratakse popmuusika džässiks ja vastupidi. Suurepärase kava teeb veelgi köitvamaks kõikide muusikute improviseerimisoskus, mis võib tunduda keeruline, kuid on samas väga lihtne. Positiivset energiat ja rõõmu jagub kontserdil ohtralt kõigile, nii muusikutele kui ka publikule.

PÄÄSE 5 €

Meeskoor Rakvere sattus USA reisiteemalisse veebiajakirja

Meeskoor Rakvere on nüüd teadaolevalt esmakordselt mainitud ookeanitaguses väljaandes. Koor esines Eesti vabaduse taastamise juubelipeol Saaremaal Kaarmas, kus viibis ka oma veebiajakirja pidav USA vabakutseline reisiajakirjanik Meg Pier.

http://www.viewfromthepier.com/compass-rose/estonia-part-2/

Koori laulja Jaanus Nurmoja sõnul äratasid mustades ülikondades laulumehed ajakirjaniku tähelepanu. Reisikirja “Estonia: the Journey of Freedom” teises, Saaremaale pühendatud osas on mainitud, et 30 lauljaga kooris on lauljad vanuses 44-85 ning et Saaremaa reis võeti ette Kaarma ürituse korraldajate kutsel ja maavalitsuse toel.
“Mõistagi tekkis ajakirjanikul kontakt eelkõige minuga, kuna valdan kooris teistest paremini inglise keelt,” märkis Nurmoja. “Enamik intervjuust jätkus hiljem aktiivse meilivahetuse teel. Nüüd avaldatud osa keskendub eelkõige tagasivaatele Nõukogude aega. Samas sain aru, et midagi võib edaspidigi ilmuda.”
Reisikirja esimene osa kõneles Muhumaast, teine Saaremaast. Kolmandas osas peaks eelreklaami järgi tulema juttu Pärnust ja Tartust ning muu hulgas laulupeomuuseumist. Eesti-teemalistest materjalidest on selles veebiajakirjas veel intervjuu Maria Michelsoniga SA-st Kihnu Kultuuriruum ning arvukalt fotosid galeriis “Visions of Estonia”.

Hiie vägi koguneb laupäeval Tartusse

Laupäeval, 19. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Vanemuise tn 42 Hiie väe pidulik tunnustamissündmus. Autasustatakse kuvavõistluse Maavalla hiied 10224 võitjaid, tunnustatakse hiiesõbralike ettevõtmistega silma paistnud inimesi ja asutusi ning kuulutatakse välja aasta Hiie sõber.

Sündmuse kõige pidulikum hetk on aasta Hiie sõbra aunime saaja väljakuulutamine. Hiie sõber vöötatakse rahvariidevööga, talle antakse üle sepistatud kirves ning seto lauluema Õie Sarv tänab teda lauluga. Hiie sõbra kirves tähistab järjepidevust, julgust, tarkust ning osavust, mis aitavad pühapaikasid kaitsta. Aunime saaja valitakse tänavu välja kuue kandidaadi seast.

Looduslike pühapaikade jäädvustamiseks ning väärtustamiseks mõeldud ning neljandat korda toimuval kuvavõistlusel antakse lisaks üld- ja noorte peaauhinnale välja hulk eriauhindu. Näiteks saab auhinna parim püha puu, kivi, veekogu, muinsuskaitsealuse pühapaiga ning hiie valu jäädvustanud ülesvõte. Tänavu toetavad võistlust ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Muinsuskaitseamet.

Pühapaikade kaitsmisele ja väärtustamisele kaasa aidanud tegevuse eest saavad Maavalla koja tänukirja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõgevamaa Metsaselts, Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi pärandkultuuri osakond, Marju Kõivupuu, Leo Lätti, ning maakonnalehed Virumaa Teataja ja Koit.

Hiie sõbra aunimi antakse neljandat korda inimesele, asutusele või ühendusele, kes on kaitsnud või hoidnud tublilt vähemalt ühte ajaloolist looduslikku pühapaika. Eelmisel aastal kuulutati Lehmja hiietammiku kaitsmise eest Hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli Paluküla Hiiemäe kaitsmise eest ning Martin Kivisoo Muhumaa pühapaikade uurimisele ning säilimisele kaasaaitamise eest.

Hiie väe tunnustamissündmus on looduslike pühapaikade uurijate ning sõprade aasta tähtsaim kogunemine. Sündmust juhib Maalehe ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll, kõlab rahvamuusika. Inimestel palutakse võimaluse korral sündmusele tulla kodukandi rahvarõivastes. Kõik hiiesõbrad on oodatud.

Sündmust aitavad korraldada: Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet, ERR, Kehrwieder, Võro Instituut, Saare Foto, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Tihuse turismitalu, Lahemaa Tervisekool, Uma Leht ning Hiite Maja SA.

Läte: www.maavald.ee

Kingituste valmistamise töötoad Luke mõisas

Jõulukuu advendi pühapäevadel 27. novembril, 4. ja 11. detsembril kell 12-16 on Luke mõisas võimalik kõigil soovijatel valmistada oma sõbrale, emale, isale, vanaemale, vanaisale, lapsele, kallimale…. ISE jõulukink. Mis saab olla veel toredam ja soojem, kui kogu südamega enda tehtud jõulukingitus. Ja siin võib saladuse katte all öelda, et Luke mõisas valmistatud kingitusel on oma hõng ja jõud, siin valmistatud jõulukinki saad talletada ajastute hõngu ja puude võimu ja salapära. Üritus on eelkõige mõeldud täiskasvanutele ja suurematele lastele. Jõulukingituste valmistamine on tasuline. Tasu sõltub valmistava kingituse suurusest. Kingituse valmistamise kõrvale saad osta maitsvat kooki ja kohvi või teed. Kõik vahendid kohapeal.

27. novembri töötoad:
1. Teeme salvräti tehnikas vanaaegse mureneva tassi, taldriku (alates 3 eurot tükk).
2. Teeme paeltikandi tehnikas prossi, kõrvarõngad, peavõru (alates 2 eurot).
3. Teeme klaasimaalimise tehnikas küünlaalust, vaasi või tassi (alates 2 eurot küünlaalus või vaas). Suuremate asjade puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot tükk).

4. detsembri töötoad:
1. Teeme ise ülekandetehnikas kõrvarõngaid (alates 2 eurot).
2. Teeme pärlitega ehteid (alates 2 eurot).
3. Teeme ise kinkimiseks portselanmaaliga tassi või taldrikut (alates 30.- krooni tk). Suurema asja puhul suurem hind.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,30 eurot).

11. detsembri töötoad:
1. Teeme ise viltimise tehnikas näpunukku ja ehteid (alates 2 eurot).
2.  Seebi valmistamine – kingituseks omavalmistatud seep (2 ja 4 eurot) vastavalt toormaterjali kogusest). Palume osalejatel kaasa võtta vormid, kuhu seepi valada, nuga, lõikelaud ja soovi korral lisandid).
3. Teeme ise kinkimiseks küünlaid.
4. Teeme ise oma kingitustele kinkekotid (alates 0,3 eurot).

Registreerimine on alanud. Ühele päevale registreerime 20 osavõtjat.
Info: Kodulehelt, e-postiaadressil info@lukemois.ee või tel +372 508 8359.

Pärnumaa ootab kandidaate kultuuriauhindadele ja spordistipendiumile

Pärnumaa Omavalitsuste Liit ootab (POL) kandidaate Pärnumaa aasta kultuuriauhindadele alljärgnevates kategooriates.

AASTA TEGUTSEJA – inimene vői organisatsioon, kes aktiivselt tegutseb kultuurivaldkonnas, kelle tegevus ei paista otseselt silma kultuuritarbijale, kuid kes on kaasa aidanud mitmete kultuurisündmuste kordaminekule.

AASTA ÜLLATAJA – inimene vői organisatsioon, kes on ilmestanud kultuurivaldkonda millegi uue, huvitava vői tavapäratuga ning mis on tekitanud üllatusmomenti ja äratanud huvi.

AASTA TOETAJA – inimene, ettevőte vői organisatsioon, kes on panustanud toodete vői teenustega, rahaliselt vői muul moel, kultuurisündmuste, kultuuriasutuste vői kultuuriga tegelevate inimeste heaks.

Taotlus kultuuriauhinnale esitada vabas vormis, mis sisaldab kandidaadi nime, tema tegevuste kirjeldust, pőhjendust ning kandidaadi ja tema esitaja kontaktandmeid.

Taotlused saata e-postil: pol@pol.parnumaa.ee hiljemalt 7. detsembriks 2011 kella 12-ks.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) ootab spordistipendiumi kandidaate. POL spordistipendium on asutatud eesmärgiga tunnustada ja toetada edukate ja lootustandvate noorsportlaste ettevalmistust.

Täpsem info: Spordistipendiumi statuut

Kaminakontsert – Engede aig

Järgmise nädala reedel, 25. novembril on Pärimusmuusika Aida väikeses saalis kuulajate-vaatajate ees Anu Taul (laul, kitarr, vile) ja Tarmo Noormaa (2-realine lõõts, Eesti lõõts).

Hingedeajal peaksid olema vaiksed ja udused ilmad. Kui on tuuline, on hinged rahulolematud. See on aeg sügiskuu algusest jõuludeni. Kuulda saab lugusid ja laule haldjatest, tontidest, lindusest ja kogu hingest.

Avatud laste mängutuba.

Korraldaja: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Sündmuse Facebook’i lehekülg

Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Valgamaa valib  esimest korda turismivaldkonna parimaid. Eesmärk on märgata neid, kes millegagi suurepäraselt hakkama saanud, tõsta valdkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.

Parimad valitakse kolmes kategoorias: Parim sündmus 2011, Parim turismitöötaja 2011 ja Parim meeskond 2011.

Konkursi korraldaja Sille Roometsa sõnul meeldib kõigile reisida, aga alati me ei teadvusta, et meeldivate reisielamuste taga on kellegi suured pingutused. “Peamine põhjus selle konkursi korraldamiseks on soov märgata neid, kes on oma tegemistes suurepärased, tõsta turismivaldkonnas toimetavate inimeste motivatsiooni ning teadvustada turismi olulisust.“ märgib Roomets.

Kevadel toimunud turismiasjaliste ümarlaual kogutud ideede alusel valiti kategooriad:

Parim sündmus 2011- 2011. aastal Valgamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu ja külastajaid toonud sündmus.

Parim meeskond 2011– 2011. aastal silma paistnud märgatava koostöövõimega, meeskondliku või koostöös tegevuse tulemusega meeskond, piirkond, projekt, grupp vms. Eesmärk tunnustada koostööd ja panust ühistegevusse.

Parim turismitöötaja 2011 – 2011. aastal silmapaistnud töötajaid (klienditeenindajaid, hotelliteenindajaid, ettekandjaid, kelnereid, giide, bussijuhte, kokkasid jne). Eesmärk on tunnustada neid tublisid töötegijaid, kellest meie külaliste külastuselamus otseselt või kaudselt sõltub. Loe edasi: Valgamaa tunnustab turismivaldkonna parimaid

Laps ja Pere mess sel nädalavahetusel Tallinnas

Hei armsad lapsed, lapsevanemad, vanaemad ja vanaisad!

Tulge kõik koos 19.-20. novembril Saku Suurhalli messile Laps ja Pere.

• Vaadake kuidas Muumimajas  elavad Muumitroll ja Väike-My
• Nautige  Nukuteatri või  Lasteteatri PIIP ja TUUT etendusi
• Külastage beebirestorani  või piimakokteili baari
• Saage osa pereauto Honda Jazz esitlustest koos turvatoolidega
• Küsige head nõu meie allergia- ja hambaravi nõuandekabinetist
• Toimetage  koos lugemispesas, helkuritoas ja perekoolis
• Hüpake laste batuudil ja proovige  ka Skyjumping’ut
• Saage uusi ideid emmede ökoalalt ja sünnipäevatänavalt
• Leidke messilt Libero mähkimis- ja titatuba kõige pisematele
• Laske politseil võtta oma näpujälg või minge “Ohtlikku tuppa”
• Saatke juba varakult kiri jõuluvanale messi „Päkapiku soovidekontoris“

Tulge ja veetke ühiselt rõõmsad ja sisukad tunnid, mis on kindlasti kvaliteetaeg teile kõigile! Kutsuge sõbrad ka kaasa!

Mess on avatud:
19. novembril kell 11-18
20. novembril kell 11-17

Päevapiletite hinnad:
Täiskasvanu 6 €
Perele (2 täiskasvanut + 2 õpilast) 12 €
Sooduspilet (õpilane, üliõpilane, pensionär)  3 €
Kuni 7-aastastele lastele on TASUTA sissepääs
Flaieriga 3 €

Flaieri saad siit välja trükkida!

 

KOHTUMISENI PEREMESSIL!

Rakvere linnajuhid osalesid Euroopa Komisjoni uuringus

Selle aasta alguses viis Euroopa Komisjon läbi uuringu Local Authorities and the governance of the Single Market (Kohalikud omavalitsused ja ühisturu juhtimine). Eestis viis küsitluse läbi TNS EMOR. EMORi uuringu valikus osalesid Eesti kuue omavalitsusjuhi seas ka Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ja linnapea Andres Jaadla.

Kui uuring ühte lausesse kokku võtta, siis uuringu kohaselt KOV tasandi vastajad ei tundnud, et nendega oleks konsulteeritud kui EL ühtse turu strateegiat välja töötatakse. Selgelt tunnetatakse enda rolli Euroopa Liidu aktide rakendamisel, kuid nende väljatöötamisel kohalike omavalitsuste esindajate panust ei küsita.

TNS Emor küsitluse tulemused!

Mooska talu suitsuliha pälvis Võrumaa turismiettevõtete põnevaima ja maitsvaima roa tiitli

Mooska talu perenaisel Eda Veerojal on hea meel teatada, et Mooska suitsusaunas suitsutatud liha tunnustati Võrumaa turismiettevõtjate poolt aastal 2011 põnevama ja maitsvama toiduna turismiettevõtetes. Samal ajal, kui ta käis auhinda vastu võtmas suitsutas abikaasa Urmas kodus liha. “Üleeilne suitsutamise öö oli taas üks nendest öödest, mille pärast liha suitsutamine nii eriline on: öine kargus ja vaikus; kõrge tähine taevas; soe ja mõnusa mekiga suits; tänulikkus võimaluse eest kanda edasi traditisooni, elada lihtsat ja õnnelikku elu.”

Valminud on uus lihalaar ja soovijad saavad taas oma osa sellest. Andke teada kellele mida. Lambaliha sel sügisel enam ei saa. Sealihast tegime sel korral 2 pikka, ribikattega karreed mõeldes tulevatele jõuludele ja jõululaudadele. Muidu valik ikka sama: ede- ja tagatükid, kaelakarbonaad, lappetükid.

Eda Veeroja
+372 503 2341
www.mooska.eu

Kuressaare linnapead saatis täna töövari

Risto sõnul sattus ta linnapea varjuks tänu Kuressaare gümnaasiumi huvijuhile Anne Meistersonile, kes mõtte linnapeae Mati Mäetalule välja käis.

“Ise ma ei oleks osanud küll minna. Mind ennast huvitab rohkem välispoliitika, aga tahtsin näha, mismoodi linna juhtimine käib. See oli väga hea kogemus minu jaoks,” rääkis noormees. Varem arvas Risto, et linnapeal on ikka rohkem võimu. “Nüüd sain aru, et ta on abilinnapeadega võrdne ja nägin, kuidas kogu linna juhtimise süsteem toimib. Algul ma ei teadnud, mis roll on volikogul,” ütles Risto.

Kuigi teisipäeval, mil ta linnapea varjuks juhtus, kuulusid linnapea kavasse linnavalitsuse nõupidamine ja istung, ei lasknud noormees end heidutada ja huvitus talle põnevana tunduvast ametist. “Istungil ma muidugi sõna ei võtnud, aga kui küsimusi tekkis, sain nende kohta linnapealt pärida,” sõnas gümnasist.

Meie Maa uuris Risto käest, kas ta oleks valmis linnapea ametikohta vastu võtma, kui tal selline võimalus tekiks. “Loomulikult. See oleks väga hea koht ja algus suuremale poliitilisele karjäärile,” ei kõhelnud Risto hetkekski. Ise ta ühtegi erakonda ei kuulu, kuid on mõnda aega seotud olnud Reformierakonna noortega. Pärast gümnaasiumi lõpetamist plaanib ta õppida majandust või välissuhteid.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu nimetas Ristot väga heaks töövarjuks. “Juhtus olema koosolekute ja arutelude päev. Ütlesin küll talle, et kui igavaks läheb, võid saalist ära minna, aga ta pidas ilusti lõpuni vastu,” kiitis linnapea. Istungi või koosoleku ajal tegi Risto märkmeid ja pärast arutas töövari koos linnapeaga tekkinud küsimused läbi.

Mati Mäetalu sõnul ei kõhelnud ta hetkekski, kui sai kooli huvijuhilt kirja ettepanekuga endale töövari võtta. Kuigi töövarjupäev on täna, 17. novembril, leidis linnapea, et parem on, kui Risto tuleb tema juurde kaks päeva varem, mil toimub linnavalitsuse istung ja ta näeb, kuidas otsused sünnivad.

Allikas: Meie Maa

Sänna Kultuurimõisas linastub Eesti film “Uus maailm”

Laupäeval, 26. novembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas taas filmiõhtu. Sel korral linastub Eesti film “Uus maailm”. Filmiõhtu toimub suures saalis ning filmi näidatakse suurel ekraanil. Sel korral olemas ka DOLBY helisüsteem. Pilet 3 EUR.

Film “Uus Maailm” on kodanikualgatusest ning sellest, kuidas see reaalselt ühiskonnas ühe konkreetse näite varal toimima hakkab. Tallinnas Uue Maailma linnaosas tegutseb grupp noori, keda mõned peavad lärmakateks rahurikkujateks, mõned süüdimatuks hipikambaks, kolmandad kangelasteks. Nad alustasid kui anarhistlikud linnageriljad, kes võtsid enda missiooniks nii seaduslike kui ka ebaseaduslike aktsioonidega võidelda puhtama ja autovabama elukeskkonna eest, valmistades sellega politseile ja valvsatele linnakodanikele peavalu. Aga ühel päeval tuli tunnustus, tähelepanu ja rahastus. Need, kes enne panid meie peategelasi seletuskirja kirjutama, patsutasid nüüd tunnustavalt õlale. Mis jääb järele hullusest, kui see on vaja ühel hetkel projekti pakendada? Kuidas hoida aastate jooksul elus loovat kaost? Mida teha inimsuhetega, mis ei allu projektiloogikale?

Film “Uus Maailm” jälgib ühe idealistliku liikumise sündi ja elu ja valu viie aasta jooksul. See on ühe revolutsiooni anatoomia: lugu inimestest, suhetest ja suurest muutumisest. Seikluslik draama kus põimuvad armastus ja anarhia.

Filmi režissöör on Jaan Tootsen, produtsent Jaak Kilmi.
Film on 88 minutit pikk. Tootja Kuukulgur Film.

Vaata ka treilerit:

Pärimusmuusikatudengid musitseerivad Tartu tantsuklubis

Tartu tantsuklubi:
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid
23. novembril kell 20-24
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord on Tartu tantsuklubis musitseerimas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikatudengid Cathy Sommer (viiul), Hans Mihkel Vares (kitarr, mandoliin), Kaisa Nõges (harf), Kristel Kutser (torupill, flööt), Merike Paberits (torupill, flööt), Säde Tatar (flööt, viled), Sänni Noormets (viiul), Toomas Oks (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ulvi Võsa (torupill). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Esseekonkurss sotsiaalse ettevõtluse teemadel

Heateo Sihtasutus kutsub osalema sotsiaalse ettevõtluse teabe- ja kommunikatsiooniprojekti raames osalema esseekonkursil “Mida minu jaoks tähendab sotsiaalne ettevõtlus?”

Konkursil ootame osalema nii sotsiaalseid ettevõtjaid kui ka antud valdkonna huvilisi jagama oma mõtteid sotsiaalse ettevõtluse teemal. Eelkõige ootame mõtisklusi isikliku kogemuse ja tundmuse põhjal.

Konkursi tähtaeg on 5. detsember 2011, selleks ajaks saada oma essee koos isikuandmetega Margarita Sokolovala (margarita@heategu.ee). Essee pikkuseks peaks olema 3000 – 3600 tähemärki koos tühikutega.

Parimad esseed avaldame sotsiaalse ettevõtluse erinumbris Head Uudised veel sellel aastal.
Ole osa muutusest ja jaga oma mõtteid!

Rohkem infot sotsiaalse ettevõtluse kohta aadressil http://maailmamuutjad.wordpress.com/

Kanuti Gildi SAAL’i ja ZUGA ühendatud tantsijate etendus Võrus

Teisipäeval, 22. novembril kell 19 Võru kultuurimajas Kannel

Kanuti Gildi SAAL’i tantsuetendus “KOHE NÄHA, ET VANAD SÕBRAD” koos ZUGA ühendatud tantsijatega

ZUGA ühendatud tantsijad Tiina, Helen, Kaja, Jarmo ja Kalle kutsuvad endale publiku külla. Arutama teemal “mis saab, kui sõbrad jäävad vanaks”.

Kanuti Gildi SAAList on saanud meie kodu. Vahel on olnud katseid sellest eemalduda. Saada täiskasvanuks. Olla iseseisev. Lõhkuda. Teha asju teistmoodi. Puberteediiga on möödas ja taas on leitud tee lapsepõlvekoju, kust kõik alguse sai. ZUGA on tantsukompanii, mis on olemas ainult siis, kui ZUGA seda väga tahab. Selleks ei piisa ühe inimese tahtest või ponnistustest. Aastal 2000 me tahtsime väga. Meri oli põlvini. Ka Eesti Vabariik oli uus ja avatud. Andsime etendusi New Yorgis, San Diegos, Jekaterinburgis, Saksamaal, Rumeenias, Hollandis ja mujal. Hea Ameerika onu Soros toetas meie tegevust. Me olime tähtsad.

Perioodil 2006 – 2010 tegutsesid ZUGA liikmed eraldi. Igaüks tegi sellist tööd, mida tema isiklikult kõige rohkem soovis või paremaks pidas. Reise jäi järjest vähemaks. Samuti toetusi. Maailm muutus kitsamaks. 2010 tekkis kõigil korraga soov koguneda. Uuesti kogeda seda grupitöö võlu ja valu. Aru saada, mis on juhtunud vahepeal nii meie isiklikus maailmavaates kui ka laiemas kultuuripildis. ZUGA puhul ei ole keegi tähtsam kui teine. Nüüd, kus vanus läheneb 40-le, ei ole enam reegel ka see, et kes kõvemini karjub, selle mõtted on õigemad. Hakkasime uuesti looma reegleid, milleta ei ole koostöö võimalik. Kokkuleppeid, mis ei ole kompromissid. See aga on pagana raske. Tööd tehes tekkis tihti tunne, et äkki on mitte kunagi parem kui hilja. Nüüd aga võime me öelda, et see on võimalik ja see on äge. Hoopis teistmoodi kui üksi nurgas konutada. Rõõmsa ja sõbraliku kohtumiseni!

Idee ja teostus: Tiina Mölder, Kaja Kann, Helen Reitsnik, Jarmo Karing, Kalle Tikas
Kunstnik: Liina Keevallik
Kaamera: Martin Sookael
Fotod: Margus Terasmees
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 60′
Vaata lähemalt: www.zuga.ee

Piletid hinnaga 4 € eelmüügis k/m Kannel kassas (tel +372 786 8676) ja tund enne algust kohapeal.
Olete oodatud!

Tartus saab näha Eesti ja Soome kauneimaid raamatuid

Reedel, 18. novembril kell 12.15 avatakse Tartu kõrgema kunstikooli TKK raamatukogus näitus Soome kauneimad raamatud 2010. Samas on välja pandud ka Eesti 2010. aasta kauneima kujundusega raamatud.

Soome kauneimaks valiti Helena Soiri-Snellmani teos Atrium – Erik Bryggman ja Turun arkkitehtuuri. MIKS? Sest see on kunstilise ambitsioonikusega teostatud raamat kaasaegse arhitektuuri teerajajale. Kirjastuste poolt esitati kandideerimiseks kokku 163 raamatut. Soome raamatukunsti komitee valis kõige ilusamate raamatute hulka 25 raamatut. Aasta kõige õnnestunumate raamatukaante kategoorias jagati välja kümme eriauhinda.

Näitus Soome raamat-kaunitaridest on avatud kuni 18. detsembrini ning Eesti kaunitaridest kuni 22. novembrini. Näitusi saab TKK raamatukogus Tähe tn. 38B külastada tööpäevadel kl 9 kuni 17. Näitus on korraldatud koostöös Soome raamatukunsti komitee, Soome instituudi ja Tartu kunstikooliga. Internetis saab raamatutega tutvuda veebilehel.

TKK raamatukogust rändab näitus edasi Eesti rahvusraamatukokku. Raamatunäitusega osaletakse Põhjamaade raamatukogunädala ettevõtmistes.

Soov näha suuremat pilti tõi Viljandi maavanemale töövarju

Täna, 17. novembril jälgib Viljandi maavanema Lembit Kruuse käike ja tegemisi Margit Külaots Viljandimaalt, Tarvastu Gümnaasiumi 11 klassist. “Mõtlesin, et kuhu võiks töövarjuks minna sel aastal. Eelmisel aastal olin “varjuks” vallavanemale, kuid nüüd soovisin näha suuremat pilti, mis tõigi mind siia, Viljandi maavalitsusse ja maavanema juurde. Olen rõõmus, et see võimalus teoks sai,” sõnas Margit Külaots.

Lembit Kruuse hinnangul on eriti väärtuslik töövarjuks olevate noorte puhul asjaolu, et algatus ja soov tuleb noorte endi poolt. “Selline algatusvõime näitab, et neid ootab ees ilus ja tegus tulevik. Noor, kes otsib ise võimalusi oma maailma suuremaks muutmiseks, omab initsiatiivi ning võtab elu juhtimise enda kätte – selliseid inimesi on meil väga-väga vaja”, tõdes Kruuse. “Me saame koolis kõikvõimalikke tarkusi, kuid enda tulevikuteekonna valimiseks on vaja vahel natuke lähemalt vaadata ja tajuda ka päris elu.”

17. novembril leiab aset juba 16. üle-Eestiline töövarjupäev. Selle päeva eesmärk on tutvustada noortele erinevate ametite argipäeva. Töövari on vanemate klasside õpilane, kes veedab päeva ühe töötaja kõrval tema “varjuna”.

Üle-Eestiline töövarjupäev on olnud populaarne ja edukas ettevõtmine, igal aastal on selles osalenud umbes 2000 ettevõtjat, spetsialisti ja juhti. Paljud neist on aasta-aasta järel võtnud endale töövarju, kuna nad on leidnud, et see annab neile hea võimaluse oma tegevusvaldkonda tutvustada ning noorte seas populariseerida. Suur hulk noori on saanud just töövarjupäevast kindlust oma erialavalikul või valdkonda rohkem tundma õppinud ning mitmed töövarjuks olnud on mõne aasta pärast kunagiste varjutatavate juurde tagasi jõudnud noorte kolleegidena.