Elva huviala- ja kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafikakunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud enamjaolt kuivnõeltehnikas. Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid.
Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30.
Merike Järv
Valgevene duo Gurzuf tuleb Kandlesse esinema
Neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 esinebVõru kultuurimajas Kannel Valgevene duo GURZUF: akordionist Egor Zabelov ja trummar Artem Zalesskiy.
Gurzuf on Valgevene duo, kes sünteesib oskuslikult nii progerokki, minimalismi kui traditsoonilisemat akordionimuusikat, uuendades ja laiendades seeläbi akordioni võimalusi muusikainstrumendina. Lisaks trummidele ja akordionile kasutavad nad elektroonilisi effekte ja sämpleid, samuti on kontserdil olulisel kohal visuaalid. Slaaviliku temperamendi ja energiaga mängitud kontserdid garanteerivad võimsa elamuse ja panevad publiku unustama, et tegu on vaid kaheliikmelise bändiga. Nende esinemine on muusikalise intensiivsuse poolest nagu üks korralik /rollercoaster/`i seanss, kus kinnisilmi kogetakse nii meloodilist ilu, rütmilist ekstaasi kui musitseerimise intensiivset ja ekspressiivset valu. Kõik see tuuakse publikuni unustamata hetkekski rock’n’rolli ehedat iseloomu.
Duo tekkis 2005. aastal, kui Egor Zabelov ja Artem Zalessky omavahel Minskis kohtusid. Akordioni eksperimentaalse kasutusviisi poolest võiks Egori võrrelda soomlaste kuulsuse Kimmo Pohjoneniga, suurim erinevus on aga see, et Gurzuf ei kasuta elektroonilisi rütme, vaid ainult laivtrumme.
Vaata ja kuula Gurzufi:
http://www.youtube.com/watch?v=b7XZUpNbEwY&feature=related
Olete oodatud!
Kätlin Hoop
Piiriveere suusasari 2012 alustab järgmisel reedel
Tänavu jaanuarist märtsini toimuva Piiriveere Liidri piirkonna suusasarja avalöök antakse 27. jaanuaril vabatehnikas Värska terviseradade valgustatud suusaradadel. Start on avatud kella 16-17.
“Nagu vanarahvas ütleb – ega tali taeva jää… Lund on nüüd Värskas piisavalt,“ rõõmustab ürituse korraldaja Ingrit Kala. Projektijuhi sõnul on suusasarja eesmärgiks populariseerida suusasporti maapiirkonna elanike hulgas, pakkuda võistlusvõimalusi piirkonna noortele ja täiskasvanud suusahuvilistele ning selgitada parimad suusatajad erinevates vanuseklassides.
Suusasarjas toimub neli osavõistlust. Võistluste toimumise ajad sõltuvad lumeoludest ja maakonna ning vabariigi spordikalendrist.
Täpsem info ilmub iga nädala algul Peko koduleheküljel www.peko.ee ja Piiriveere Liider kodulehel www.piiriveere.ee
27. jaanuaril toimuva sarja esimese etapi võistlusdistantsid on 1,3-5,2 km. Võistlused peetakse kaheksas erinevas võistlusklassis.
Start avatud 60 min, startida võib vabalt valitud ajal. Registreerimine toimub kohapeal. Stardimaksu ei ole.
Sarja kokkuvõttes autasustatakse iga vanuseklassi võitjat. Kohapunkte saab igal etapil vastavalt: I koht 21 p , II koht 18 p, III koht 16 p, 4.koht 15p jne.
Korraldajad: Värska OK PEKO ja Seto Infoselts koostöös Orava, Räpina, Mikitamäe ja Värska suusaentusiastidega.
Korraldajad jätavad endale õiguse teha juhendisse muudatusi vastavalt ilmaoludele.
Järvamaa külad kogunevad suvel omapärasele kinoseansile
Järvamaa külasid oodatakse 21. juulil Järva-Jaani vallas Kuksema mõisapargis toimuvale XII Järvamaa külade päevale. Tulenevalt asjaolust, et 2012. aasta on kuulutatud Eesti filmi aastaks, kannab ka külade päev sel aastal teemapealkirja „Elu külas on kui filmis“.
Korraldustoimkonna kava kohaselt pakub kell 15 algav üllatusterohke kinoseanss mitmeid erinevaid „filme“. Näiteks tehakse õppefilmi koos Artur Talvikuga, kes tutvustab filmitegemise telgitaguseid. Komöödiafilmide blokis oodatakse külasid esitama tuttavaid lõike Eesti filmiklassikast. Toimub lasteseanss, kus lapsed saavad ise oma filme ja multikaid kokku panna ning oma koha leiavad ka spordifilmid temaatiliste võistlustega. Päeva lõpetab koguperefilm, mida aitavad teostada tantsuansambel ning kohalikud kultuurikollektiivid. Omapärase ja lustaka kinoseansina kujutatud Järvamaa külade päevast valmistatakse ajaloo tarbeks dokumentaalfilm.
Järva-Jaani on ainuke koht Järvamaal, kus järjepidevalt on kino näidatud ning siin on olemas ka oma kinomuuseum. Seega on taolise maakonna külasid ühendava „kinoseansi“ toimumine Järva-Jaanis igati kohane. Ettevõtmist korraldavad ühistööna MTÜ Kuksema Ühendus, MTÜ Kodukant Järvamaa ja Järva-Jaani Vallavalitsus.
Arto Saar, e-post: arto@jjaani.ee
Õpetajad saavad Avatud Eesti Fondi toel psühholoogilist abi
2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»
Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.
Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.
Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.
„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.
Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.
Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi
6.-10. veebruarini toimub Pärnus jää-arhitektuuri workshop, kus on võimalik tutvuda tavapäratu ehitusmaterjali jää ja lumega. Workshopi ajal ehitatakse Pärnu arhitektide kavanditele toetudes valmis jäälinn, mis koosneb kaheksast eri funktsiooniga ruumiosast.
Loe edasi: Pärnu Jääfestival korraldab jääarhitektuuri workshopi
Elvas võib külastada Reti Saksa graafikanäitust
Elva Huviala- ja Kultuurikeskuses Sinilind on võimalik jaanuari ja veebruarikuu vältel vaadata graafika kunstnik Reti Saksa näitust ”Mustvalgel”.
Näitusele on välja pandud mõned abstraktsed graafilised lehed, mis valmisid viimasele temaatilisele aastanäitusele Tallinna Kunstihoones ning valik väikegraafikat. Väljapaneku pildid on tehtud kuivnõelaga, mis on üks vanemaid ja levinumaid sügavtrüki tehnikaid. Sekka on segatud ka metsotintot ja teisi trükitehnilisi vigureid, mille keerukusest saavad aru vaid graafikategijad ise.
Kindlas mõõdus väikegraafika pildid, mis ka praegusel näitusel näha on, rändavad maailmas ringi mööda rahvusvahelisi graafikanäitusi, mõned neist on koju toonud ka preemiaid. Reti Saksa mustvalgel pildid on näha nii päeva- kui ka tulevalgel, esmaspäevast reedeni kella 9 – 17, Elva HKK Sinilind, Kesk 30, Elva.
Lisainfo: Elva HKK Sinilind telefonil 745 7201 või http://sinilind.elva.ee/.
Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus
Homme räägib David Vseviov Kapa stuudiumis ajaloost ja emotsioonidest
Pühapäeval, 22. jaanuaril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Ajalugu, emotsioonid ja tänapäev“ esineb ajaloolane ja pedagoog, professor David Vseviov.
Loengut kommenteerides ütles lektor, et nagu pealkiri lubab, tulevad käsitlusele teemad, mis seonduvad mineviku ja oleviku kokkupuutes sündivate emotsioonidega.
David Vseviov on Eesti ajaloolane ja pedagoog, ajalookandidaat (1977) ja kultuuriajaloo doktor (2003). David Vseviov on Eesti Kunsti Akadeemia erakorraline professor ning sealse humanitaarainete keskuse juhataja. 2008. aastal sai Vseviov Aadu Luukase missioonipreemia, 2010. aastal valiti ta Postimehe arvamusliidriks. David Vseviov on tuntust kogunud ajalooalaste loengusarjadega Eesti Raadio programmides ja arvukate kirjutistega ajakirjanduses.
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring , kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Urvaste külade selts tähistab peagi oma 15. sünnipäeva
17. veebruaril kell 18 on Urvaste seltsimajas pidulik õhtu- tähistatakse Urvaste külade seltsi 15. sünnipäeva ja toimub kohtumine Vahur Kersanaga.
Seltsi algusest jagab meenutusi Evi Konnula. Tantsuks mängib Henrik Hindrikus. Kohvilaud ja tervitusjook. Lastele on Urvalinnu mänguring ja oma pidulaud Elle Kärgenbergi vedamisel. Kaasa vahetusjalanõud!
Pileti 6 €, lastele 2 € saab ainult eelmüügist kuni 14.veebruarini (kohtade arv piiratud)
Info ja piletid alates veebruarist Urvaste ja Kuldre raamatukogus ja tel 5236 697 (Mariina), 5292 373 (Anne).
Kiili Moeshow ahvatleb staaride paraadiga
Sel aastal kuulub Kiili Moeshow züriisse staarreporter Mari-Leen Albers ning üritust pildistab staarfotograaf Meelis Tomson. Samuti kuuluvad züriisse modelli- ja sushiärinaine Evelyn Mikomägi, Eesti esidisainer Ülle Suurhans-Pohjanheimo ning noorte moemaailmas tuntust kogunud skandalist Taavi Turk. Lisaks on züriis ka moeisa Andrus Roos ning Pohjanheimo moemaja esindaja Inge Sööt.
2012. aasta võitjaid ootavad ees fotosessioonid tuntud fotograafide Meelis Tomsoni ja Olav Mihkelmaaga, loomulikult ei puudu auhinnakorvist ka XL stuudio kasutusluba ning palju muud.
Samuti ootame väga kõiki meediaväljundeid meiega koostööd tegema ürituse kajastamisel. Kui soovite tulla üritust kajastama, siis palun saatke oma email aadressil m.ubaleht@gmail.com.
Allikas: Marianne Ubaleht, Kiili Moeshow 2012
Suusapublik ja maailma tipud vallutavad talvepealinna
Täna ja homme peetakse Tehvandi Spordikeskuses Otepää Maailmakarika etapp, mis toob Eestisse parimad suusatajad. Starti asuvad nii MK-sarja viis parimat naiste ja meeste arvestuses kui ka hulgaliselt teisi nimekaid ja tugevaid sportlasi kokku 22 riigist.
Võistluskomitee esimehe Vahur Leemetsa sõnul on tänavune sündmus väga esindusliku koosseisuga. „Eestisse tulevad pea kõik maailma tugevamad suusatajad nii naiste kui meeste arvestuses. Suure huvi põhjuseks võib välja tuua nii tiitlivõistlusteta aasta, kus keskendutakse peamiselt MK-sarjale kui ka Otepää etapi populaarsuse sportlaste endi hulgas,“ räägib Leemets. Tema sõnul on tänavune mõõduvõtt kõigile talispordisõpradele suurepäraseks võimaluseks näha rahvusvahelist suusaeliiti meie enda koduõues.
Tänavu leidsid oma koha MK-etapi programmis ka rahvasportlased ning pühapäeval toimub esmakordselt EMT Harrastajate Meistriklass, kus Tehvandi Spordikeskuse radadel mõõdavad suuskadel kilomeetreid tuntud inimesed erinevatelt elualadelt.
“Rahvusvahelist teleülekannet sellest küll ei tule, kuid kõigile pealtvaatajatele on EMT Harrastajate Meistriklass kahtlemata põnev vaheldus. Suusarajal saavad kokku nii sõudjad, poliitikud, näitlejad kui ka teiste valdkondade esindajad,” kirjeldab Otepää MK korralduskomitee esimees Jaak Mae. Mõõduvõtt toimub eraldistardist ning sarnaselt tippspordivõistlustele selgitatakse siingi välja esikolmik ning toimub autasustamine. Loe edasi: Suusapublik ja maailma tipud vallutavad talvepealinna
Evelin Ilves külastas Johannese kooli ja lasteaeda Rosmal
Evelin Ilvese sõnul on Rosma kooli tugevuseks õpetajate ja lapsevanemate koostöö – soov ja oskus pakkuda lastele harmoonilist kasvukeskkonda, nn mahepedagoogikat ausse tõstes.
„Head aurat oli lausa ukse lävel tunda – nii rõõmsate, avatud ja tervete laste üle rõõmustaks viiruskuudel iga lasteasutus,“ nentis Evelin Ilves. „Kogesime uskumatuna tunduvat – kuidas stressivaba õpikeskkond ja tervislik, vaid kohalikust ning enamjaolt mahedast toorainest tehtud toit annab kokku energilise ja õnneliku koolipere. Ma ei imesta, et pered kaugemaltki on just selle kooli pärast Põlvamaale kolinud,“ lisas ta.
Johannese kool on 1989. aastal kodanikualgatusena rajatud üldhariduskool, kus tänavu õpib 45 õpilast 11 Lõuna-Eesti omavalitsusest. Lasteaed asutati 1992. aastal ning seal õpib hetkel 28 last.
Kooli toitlustab Kolme Sõsara Hõrgutised, kes on kohaliku toidukultuuri edendajad.
Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei
Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund
Kuna vanematel tekib üha enam küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta, otsustas grupp Kagu-Eesti inimesi, et aeg on küps otsimaks ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid. Selleks alustabki tegemust Terve Pere Kool, mis otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Laupäeval toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” esimene loeng-vestlusring teemal SUHTED JA SUHTLEMINE
– Lapse ja vanema suhted, koostöö või võitlus. Usaldus.
– Piirid, kiitmine ja karistamine – kes vastutab laste tegude eest. Rumalad sõnad.
– Laste omavahelised suhted. Kiusamine.
– Hinnangud ja ootused, nende mõju lapsele.
– Harjumine lasteaiaga. Millal on laps valmis lasteaiaks?
– Märgid ülekoormusest. Loe edasi: Võrus toimub laupäeval Terve Pere Kooli esimene tund
Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”
Laupäeval, 21. jaanuaril kell 17 süüdatakse Tallinnas Shnelli tiigi ääres Toompargis taas tuleskulptuurid. Tuleskulptuuride I Maalimameistrivõistlused 2011. aastal tekitasid suurema huvi tuleskulptuuride vastu ka Eesti enda kunstnikeringkondades. See annab võimaluse korraldada maailmameistrivõistluste jätkuks I Eesti Tuleskulptuuride Mesitrivõistlused.
23.jaanuaril 18.00 avatakse Kadriorus Luigetiigi ääres Hiina Uusaasta Pidustuste raames suur Vesidraakoni jääkuju. Draakoni juures ootab kõiki soovide karikas.
Shnellis lähevad võistlustulle 7 meeskonda ja tööd:
Elo Liiv ja Kristiina Saks „Sisemine hääl“
Grete Veskiväli ja Joel Villem „Tulesfäär“
Põvvat Kama ja Bruno Lillemets „Tiivuline“
Lauri Tamm ja Eva-Leena Mikson „Draakon“
Jana Paju ja Kaspar Rannaääre „Kikerherned“
Gert Eberhart ja Karl Kristjan Videvik „Päikeseratas“
Sander Viilmaa ja Hellen Kruus „Kolm siili“
Loe edasi: Laupäeval kulmineerub “Tule ja Jää Pidu 2012”
Rakvere valiti doonorluse aastalinnaks
„Rakvere linn on meile alati olnud väga heaks väljasõidukohaks ja meie suurima kampaania „Ka doonor on riigikaitsja“ doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavuserekordi just nimelt Rakveres, mil ühel päeval käis telgis 205 külastajat,“ ütles PERH-i verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. Tema sõnul on Rakveres tublid doonorid ja verekeskusel olnud väga hea koostöö ka Rakvere Linnavalitsusega.
Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul tunneb ta siirast heameelt ja uhkust Rakvere linnakodanike üle, kes on verd loovutades aidanud paljusid abivajajaid ja päästnud sellega inimeste elusid.
PERH verekeskus annab Rakverele üle Suure Doonorikruusi Tallinna Raekojas toimuval doonorite austamisüritusel. Suur Doonorikruus on auhind, millega PERH verekeskus tunnustab doonorluse arengusse enam panustanud omavalitsusi.
Allikas: Rakvere Linnavalitsus
Erametsakeskus saadab kuus inimest Prantsusmaale
SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 saadetakse Prantsusmaale kolmenädalasele tööpraktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast ja kaks inimest SA-st Erametsakeskus. Projekti partneriks Prantsusmaal on kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.
Konkursile laekus metsanduse kategoorias neli avaldust neljale kohale ja administratsiooni kategoorias viis avaldust. Hindamiskomisjoni kuulusid Mart Kelk (Eesti Metsaseltsi tegevjuht), Ants Varblane (Eesti Erametsaliidu tegevjuht) ja Maris Tõnuri (SA Erametsakeskus Euroopa Liidu üksuse juht).
Märtsis lähevad tööpraktikale Raigo Rõõmussar (Sakala Metsaühistu), Meelis Matkamäe (Rakvere Metsaühistu), Peep Pihlak (Metsahuviliste Selts) ja Ray Raiesmaa (Keskkonnaministeerium). SA-st Erametsakeskus lähevad praktikale Kaiko Kell ja Piia Kiivramees.
Tööpraktikale suundutakse regionaalsetesse erametsaomanike keskustesse, metsaühistutesse, Põllumajanduskoja metsanduse osakonda või sealsesse Keskkonnaametisse.
Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ütles projekti kohta: „ProForest projekt on hea võimalus teha samalaadset tööd teises asutuses välismaal, viies kaasa teadmisi Eestist ja tuues Prantsusmaa kogemusi Eestisse. Sealne töö saab olema inglise keeles, kuid arvestades sihtkoha eripära ja praktikantide soovi õppida keeli, võib loota, et edaspidi on Eesti metsandussektoris rohkem ka romaani keeli valdavaid töötajaid.“ Praktikandi kohustused on tööpraktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.
Lisainfo: Pille Aasamets, SA Erametsakeskus projektispetsialist, tel 683 6066, e-post pille.aasamets@eramets.ee
Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest
Pärnu Ooper koostöös Eesti Kultuurkapitali ja Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusega toob Põlvasse neljapäeval, 2. veebruaril kell 19 kontserdi “Jääaaria”.
See on Pärnu Ooperi talvine intelligentset meelelahutust pakkuv ooperimuusikaprojekt, mida on soovitav nautida ainulaadse suvepealinna unistusi, armastust ja emotsioone täis muusikakokteili jäätisevariandina. Kõigile neile, kes otsivad eredaid ja inspireerivaid kunstilisi elamusi, pakuvad äratundmisrõõmu ooperiaariad Mozarti, Straussi, Verdi ja Wagneri kvaliteetooperitest, mida esitavad Kai Kallastu – sopran, Andrus Kallastu – klaver.
Sopran Kai Kallastu omandas muusikamagistri kraadi Helsingi Ülikoolis Metropolia klassikalise laulu ja vokaalpedagoogika erialal. Ta on täiendanud ennast nimekate vokaalpedagoogide, professorite Irina Gavrilovici, Teresa Żylis-Gara, Eva Blahova ja Nelli Manuilenko juhendamisel ning esinenud solistina Eestis, Islandil, Lätis, Saksamaal ja Soomes. Tema repertuaar hõlmab teoseid renessansist nüüdismuusikani ning väga suure hääleulatusega lauljana on ta olnud mitmete eesti heliloojate nõudlike eksperimentaalsete vokaalteoste esmaesitaja. Kai Kallastu on laulnud Repoo Ensemble, Reval Ensemble, Pärnu Ooperi orkestri, Pärnu Linnaorkestri ja mitmete projektikollektiivide solistina. Intensiivne loominguline töö seob teda abikaasa Andrus Kallastuga, kellega koos ta on esitanud kümneid vokaalkavu. Loe edasi: Põlva “Jääaaria” pakub kauneid aariaid tuntud ooperitest
VonKrahliGalerii avati näitusega “Esimene lõige”
Von Krahli klubi ruumides alustas tegevust VonKrahliGalerii, mis keskendub peamiselt graafika- ja fotokunsti valdkonnale. Galerii avati näitusega “Esimene lõige”.
Käesoleval näitusel esitletakse EKA Vabade Kunstide Teaduskonna esimese aasta tudengite esimesi lõikeid. Tööprotsess oli üpris orgaaniline. Tegevus toimus ühise stuudiumina, mille käigus modelleeriti algsetest kobavatest ideedest enamvähem selgepiiriline narratiiv. Tegevust ei piiranud ei temaatiline ega tehniline raamistik, kuid üllataval kombel domineeris üliõpilaste valdava eelistusena linoollõige.
Linoollõiketehnika kuulub kõrgtrükitehnikate hulka. Lihtsamalt tähendab see seda, et meile kõigile tuttava põrandakattematerjali sisse lõigatakse vastavate nugade abil kujutis. Kõik, mis peale seda tegevust alles jääb, see trükib. Üldjuhul saadakse kujutis paberile spetsiaalse kõrgtrükipressi abil. Linoollõige on ühest küljest kerge, kuna tulemus kujuneb ilma igasuguse salapärase keemiata. Teisalt nõuab see aga teatavat stiliseerimis- ning üldistusoskust ja kaugeltki mitte kõik soovitu ei kuku alati kujutletud moel välja.
Osalevad kunstnikud: Anna Maria Lapin, Anna-Kaisa Vita, Helena Keskküla, Kadri Helde, Krista Zimm, Kristen Rästas, Liisa Jugapuu, Marta Vaarik, Mihkel Oksmann, Pavel Grebenjuk, Taavi Rei, Taavi Villak. Näitus jääb avatuks kuni 29.02.2012
Lisainfo: Mariliis Oksaar, mariliis@vonkrahl.ee, +372 55 933 442
Paku kandidaate parimate sotsiaalvaldkonna töötajate konkursile
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) kuulutab välja konkursi parimate sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamiseks.
Antakse välja tiitlid
– aasta sotsiaalhooldaja 2011
– aasta sotsiaaltöötaja 2011
– aasta hoolekandeasutuse juht 2011
– elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas.
Tiitlisaajate kandidaatide esitamiseks palume tutvuda kandidaatidele esitatavate nõuetega ja täita kandidaadi esitamise vorm (vt lisatud faile).
Tunnustatakse ka:
– ajakirjanikku, kes on paistnud silma sotsiaalteemade analüütilisel kajastamisel 2011. aastal
– ESTA liiget, kes on paistnud silma aktiivsel osalemisel ESTA tegevustes 2011. aastal
Ajakirjaniku ja ESTA liikme tunnustamiseks palume esitada vabas vormis taotlus, mis sisaldab põhjendust, mille eest peaks kandidaat tunnustuse saama.
Taotlused saata hiljemalt 17. veebruariks 2012 e-posti aadressil eswa@eswa.ee või postiaadressil ESTA, Kaupmehe 4, Tallinn 10114. Hiljem laekunud taotlusi vastu ei võeta.
Tunnustamine toimub rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva tähistamise üritusel 20. märtsil 2012 Jõhvi kontserdimajas. Registreerimise info saadame paari nädala jooksul.
Täiendav teave telefonidel 522 8938 (Jaanika Luus) või 645 7921 (Helen Peeker).
Allikas: Helen Peeker, ESTA
Nädala foto
Ammu see oli, kui hobesega linnas käidi… Põlva, 2008. Foto: Taavi Nagel
Tuhanded lapsed on oodatud metsa
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab kuni 2. märtsini lasteaia- ja koolilastele looduskeskustes üle Eesti tasuta loodusõppeprogramme talvisesse metsa. Lastel on võimalik valida 18 RMK looduskeskuses toimuva enam kui 50 erineva loodusõppeprogrammi vahel.
Põhirõhk talvekampaanial on talvise looduse tutvustamisel. “Klassi- või lasteaiakaaslastega metsa minna ning oma silmaga lindude-loomade toitumis- ja tegutsemisjälgi näha pakub lastele alati rohkem avastamisrõõmu kui pelgalt klassiruumis õpitu või raamatust nähtu,” märkis RMK loodushariduse peaspetsialisti Helen Luks ning lisas, et maha sadanud lumi loob selleks head võimalused. Kindlasti tuleb metsaretkele selga panna ilmastikukindlad riided ja jalanõud.
Mullu tegid RMK looduskeskused 1500 programmi, millel osales ligi 30 000 osavõtjat.
Eesti Kunstiakadeemia kutsub avatud uste päevale
Homme toimub Eesti kunstiakadeemias avatud uste päev, kus tutvustatakse kooli õppimisvõimalusi.
Üliõpilased, kes tulevad Eesti Kunstiakadeemiasse, teavad intuitiivselt, et nende kutsumus on elada loojatena ja elukeskkonna kujundajatena. Nad teavad, et nende käte ja mõistuse koostoimel sünnivad uued elu muutvad ja imelised asjad.
Õpingute ajal juhendavad Sind professorid ja õppejõud, kes hoolivad Su loomingulisest käekäigust ja pööravad Sulle isiklikku tähelepanu; kaastudengid toetavad ja intrigeerivad teisiti mõtlema. Siin kohtud maailma tuntud kunstnike, arhitektide, disainerite ja kriitikutega, kes jagavad oma kogemust. Samuti tutvud vilistlastega, kelle looming on kõnetanud nii Eesti kui välismaa publikut ja innustab Sindki. Pärast ülikooli lõpetamist avastad, et samad inimesed, kellega siin õpingud läbisid, ümbritsevad Sind elu lõpuni.
Ettevõtjana leiad Eesti Kunstiakadeemiast ootamatuid ideid, mis loovad värskeid tooteid või teenuseid Su tooteportfelli ja viivad Su äri hoopis teisele tasemele ning uutele marjamaadele.
Kui soovid tegeleda kunstiga lihtsalt hobina vabadel hetkedel või täiendada kunagi õpitud oskusi, siis ootab Sind Avatud Akadeemia, kus saad valida väga erineva pikkuse ja sisuga loominguliste kursuste ja võimaluste seast. Õhtupoolikutel võid kas või töö ja muu elu kõrvalt omandada uue elukutse.
Segadused Leisi päästeametiga
Leisi valla hinnangul on päästeameti koostatud Leisi päästekomando analüüsis mitmeid fakti- ning sisulisi vigu. Päästeamet selgitas puudusi pooleliolnud ja täiendamisfaasis oleva dokumendiga, kirjutab MeieMaa.
Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima väitis Meie Maale, et tal on koos vallavanema Ludvik Mõtlepiga leheküljepikkune nimekiri faktivigadest. “Analüüsi alusel ei ole Leisi tankla enam ohuallikas, samal ajal kui Orissaare vallas on. Lisaks asusid kolm Leisi valla ettevõtet (OÜ Leisi Saekaater, OÜ Karja Pagariäri ja OÜ Oss – toim) analüüsi põhjal hoopis Orissaare vallas,” tõi Kandima mõned näited.
“Kui teistes valdades olid toodud ettevõtted välja, siis Leisi puhul kirjutati – vaata kodulehelt,” ei saanud Kandima taolisest asjast aru. Tema arvates ei ole sellisel analüüsil suurt mõtet. “Kipub sinna kanti minema, et päästeametil on raha nii ja nii palju ning üks komando tuleb ära kustutada,” arvustas volikogu esimees.
Sellisel kujul analüüsi ei ole tema meelest mõtet arvesse võtta ja parem oleks võinud päästeamet siis juba kohe kõike huupi teha. Loe edasi: Segadused Leisi päästeametiga
Mida on koolireformil pakkuda?
Arved Breidaks, ajakirjanik
Gümnaasiumivõrgu koondamist planeeriv haridusministeerium on suhtlemisel avalikkusega teinud taktikalise vea, sest kogu tähelepanu on pööratud sellele, mis ära kaob, mitte sellele, mis asemele jääb või ka tuleb.
Nüüd kus õhus on ka pedagoogide streik, on mõistlik arutelu gümnaasiumide ja koolivõrgu tuleviku üle laiemalt, mõnda aega pärsitud. Kuid kiire aeg läheb mööda ja küllap jõutakse ka vajalike arutelude ning otsusteni.
Seni on see kulgenud üsna konarlikku rada pidi: ühel pool seisab minister Jaak Aaviksoo, kes peab ideaaliks, et Eestis oleks pisut üle poolesaja gümnaasiumi ja teisel pool lapsevanemad, pedagoogid ja opositsiooniparteid, kes ministrit sellise jutu eest hurjutavad. Miks selline vastandumine tekkis?
Ministeerium lajatas koolide sulgemisplaaniga inimestele lagipähe, selmet alustada reformi jutuga riigi eesmärgist tagada maal võimalikult tihe algkoolide ja põhikoolide võrgustik. Et väiksed juntsud ei peaks vähemasti esimesel kuuel koolitalvel oma koduvallast kaugemale sõitma, olgu siis ühis- või eratranspordiga.
Pole ju uudis, et kui põhikooli pidamisega tuleb omavalitsus enam-vähem toime, siis puudujäägi tekitavad eelarves just gümnaasiumiklassid, kuhu lapsi enam piisavalt ei jätku. Teisalt tagab gümnaasiumiaste paljudes koolides pedagoogidele piisava koormuse, mis üksnes põhiastmes töötades jääks saavutamata.
Teiseks ei ole ministeerium kuuldavalt välja pakkunud kompensatsioonimehhanisme neile, keda gümnaasiumide sulgemine otseselt puudutab. Ühes koolide sulgemisplaanidega tuleb ministeeriumil rääkida ka ühistranspordi ümberkorraldamisest, et lapsed saaks tasuta bussisõidu lähimasse gümnaasiumi, uutest õpilaskodudest ja parematest võimalustest lüüa kaasa huviringides.
Gümnaasiumivõrgu koondamisele tuleks läheneda kompleksselt ja kui seda tehakse, siis sellest ka häälekalt teada anda, mitte keskenduda vaid negatiivsele.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit taunib päästekomando sulgemist Palamusel
Päästeameti esindajate, maavanema ja Jõgevamaa omavalitsusjuhtide kokkusaamisel Palamusel, teatas Päästeameti peadirektori asetäitja Kuno Tammearu kavatsusest sulgeda 2012. aasta mais Palamuse päästekomando.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem taunivad Päästeameti säärast otsust ja peavad seda Eesti tasakaalustatud regionaalarengu seisukohalt ohtlikuks, teatab pressiteade. Juba täna on mitmed Palamuse piirkonna ettevõtjad avaldanud hämmingut Päästeameti otsuse üle. Ettevõtjate jaoks tähendab see turvatunde kadumist ja suuremaid kulusid kindlustusmaksetele. Ebakindel ja ebaturvaline keskkond võib tulevikus viia nii mõnegi ettevõtte piirkonnast minema ja pärsib uute investeeringute tegemist.
Päästekomando kaotamine suurendab Palamuse ja seda ümbritsevate valdade turvariske. Sellega halveneb mitmete piirkondade võimekus tulla toime õnnetustega ning nõrgeneb maakonna keskusest kaugemal elavate inimeste kindlustunne. Lisaks halveneb omavalitsuse võimalus pakkuda turvalist elukeskkonda neile, kes sooviksid tulla maale elama.
Taunimisväärne on seegi, et Päästeamet ei ole Palamuse vallavalitsust informeerinud aegsasti oma kavatsusest. Kuigi päästekomandode võrgustikku asuti reformima juba 2011. aasta esimesel poolel, avalikustati plaan Palamuse komando võimalikku sulgemist alles nüüd, mõni kuu enne otsuse täideviimist.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja maavanem soovitavad Päästeametil lükata edasi Palamuse päästekomando sulgemine. Selle asemel, et panna vald päästekomando sulgemisega otsusega sundvaliku ette, soovitab omavalitsuste liit ja maavalitsus Päästeametil asuda kohaliku omavalitsusega läbirääkimistesse ja kaaluda erinevate arengustsenaariumide mõjusid kohaliku elu arengule või halvimal juhul taandarengule.
Riigiametite otsused, mis mõjutavad oluliselt kohalikku elu ja tõenäoliselt nõuavad KOV-i rahalisi ressursse, peavad olema teada vähemalt pool aastat enne aastavahetust, ehk järgneva aasta eelarve moodustamise käigus. Siis on võimalik kavandada ka omavalitsuse vahendeid.