Muuseumiöö Võrus. Juba homme öös on kino!

Tulge muuseumidesse kinno laupäeval, 19. mail.

Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru):

Kell 18 ja 20 – ringkäik muuseumis ja film „Aeg ja inimesed muuseumis”

Kell 19 – külas on tulevik! Võru koolinoorte animafilmid.

Kell 21 – film „Kaleva hääled”

Kell 22 – sündmusi ja inimesi Võrus. Amatöörfilmid.

Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru):

Kell 18 ja 20 – film „Võru Koduloomuuseumi sünd 1976 – 1983”

Kell 19 ja 21 – filmiprogramm sündmustest Võrus ja Võrumaal – Eesti Kultuurfilmi haruldased kaadrid Võrust ja võrulastest 1930. aastatel. Amatöörfilmid Vladimir Murometsalt jt.

Kell 22 – filmid Võrumaa Muuseumi lõõtsa- ja kandlepäevadest.

Näitused: Kaalud ja mõõdud

                Vanad filminäitajad

                Võru Kunstikooli lõpetajate tööde näitus

Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald):

Näituse „Vanad fotod jutustavad” avamine – vanad fotod ja neil kujutatud paigad tänapäeval; erinevate aegade fototehnika.

Õpituba „Kuidas valmis mustvalge foto?”

Pildimäng „Minu kodu läbi aegade” – kodude muutumine aegade jooksul, kuidas ja mida on pildistatud.

Mõniste Muuseumi mustvalge pildimaailm on avatud kella 18 – 23.

Sissepääs tasuta!

Ilmunud on uus Eesti spordi aastaraamat

Sel nädalal esitleti Oru hotelli konverentsikeskuses äsja valminud kogumikku „Eesti spordi aastaraamat 2011”. Raamatu on koostanud Toivo Kivimets, Aare Oja, Matis Song ja Veiko Ulp, fotod on Lembit Peeglilt.

Esimest korda on aastaraamatu kokkupanemisel olnud abiks veebipõhine spordi andmebaas www.sport24.ee, mis koondab endasse Eesti sporti puudutava statistika.

Eesti spordi aastaraamatu kaante vahele on kogutud täiskasvanute, juunioride ja noorte Eesti meistrivõistluste tulemused, kajastatud on ka karikavõistlusi, maavõistlusi ja sõpruskohtumisi. Ühtlasi annab aastaraamat üksikasjaliku ülevaate meie sportlaste võistlemisest rahvusvahelisel areenil. „Aastaringi” rubriik võtab kokku Eesti Olümpiakomitee, Kultuuriministeeriumi ja spordialaliitude tegevuse, saavutuste lehekülgedel on ära toodud tiitlivõistlustel esikuuikusse jõudnud Eesti sportlaste nimed.

 

Tuntud ornitoloog Taivo Kastepõld sai Kumari looduskaitsepreemia

Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Tänavu avati looduskaitsekuu 16. mail Pirita kloostri varemete pargis, kus keskkonnaminister andis üle Eesti looduskaitsemärgid ja Taivo Kastepõllule Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. 
Kastepõld alustas Matsalus tööd 1970. aastal ning tema eestvedamisel võeti lindude rände uurimisel kasutusele Matsalu ESTONIA tähistusega rõngad ning Matsalust sai kogu Eesti lindude rõngastuskeskus. Rõngastamise korraldamisel tegi Kastepõld tihedat koostööd ka Erik Kumariga, kelle õpilaseks ta oli. 1973. aastal asus ta tööle Matsalu looduskaitseala direktorina. Aastatel 1977-1992 juhatas ta rõngastuskeskuse tööd ja aastatel 1992-2005 juhtis taas Matsalu rahvusparki. Lisaks sellele on ta üle saja ornitoloogilise teadusartikli autor või kaasautor.
Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates eelmisest aastast ja selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Hõbedaste tammelehtede omanikeks said tänavu lastekirjanik Jaan Rannap, folklorist Mall Hiiemäe, looduskaitseinspektor Guido Kapp, loodussaadete toimetaja Õie Arusoo, Palupõhja looduskooli juht Robert Oetjen ning tuntud loodushariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.
Tänavune looduskaitsekuu on pühendatud vooluveekogudele, täpsemalt teemaks „Allikad ja jõed – elu voolavad lätted”. 

Traditsiooniliselt toimub sel kuul mitmeid üritusi, millega püütakse loodust kõigile lähemale tuua. Looduskaitsetöötajad korraldavad üle terve Eesti ekskursioone, loenguid, võistlusi, õppepäevi ja talguid.
Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 32. korda ja kestab kuni 5. juunini. Looduskaitsekuud korraldatakse alates 1980. aastast. Looduskaitsekuu ürituste kohta saab lisainfot Keskkonnaameti kodulehelt www.keskkonnaamet.ee.

Sännas tulekul kolmas Euroopa väärtfilmiõhtu

25. mail algusega 20.00 linastub Sänna Kultuurimõisas Euroopa väärtfilmide sarja kolmas linateos. Sedapuhku näidatakse Prantsuse uuema laine koomiksikuntsniku Joann Sfari debüütfilmi “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mille aluseks on tema enda koomiksiromaan.

Ekraanile tuleb liigutav episood ühe kunstniku elust, kes on jätnud oma jälje maailma kultuurilukku: see on pilk prantsuse poppikooni Serge Gainsbourg’i elule läbi koomiksikunstnik Joann Sfari silmade. Pilguheit prantsuse laulja, näitleja, režissööri ja poeedi Serge Gainsbourg’i elule algab 1940-ndate aastate natside poolt okupeeritud Pariisist. See on koomiksikunstnik Joann Sfari elutruu muinasjutt tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinitöös oma ande laulumeistrina. Lugematud afäärid kuulsate kaunitaridega Juliette Grécost Brigitte Bardot’ni on lisanud Gainsbourg’i legendile sära, mida selles filmis lihvitakse. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on film, kus on palju armastust, seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi juhatab sisse ning kommenteerib Sänna Kultuurimõisa tegevjuht Hendrik Noor. 2 tundi ja 10 minutit kestev film on valminud 2010 aastal Prantsusmaal. Film on eestikeelsete subtiitritega. Üritust toetab Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Laupäeval on Kalamaja päevad

19.- 20. mail saamegi kõik jälle Kalamajas kokku!
19 mai, LAUPÄEV

TETERMANNI MAJAS ja KALJU KIRIKUS (Kalju 1)
Laupäev algab traditsioonilise pannkoogihommikuga Tetermanni majas. Samas on avatud ka 1 euro pood.
Kalju kirikus toimub igal täistunnil 11-16 kontsert, lastele avatud mängunurk.

NB! Kell 14 toimub Tetermanni majas endiste ja praeguste seenioride jututund. Jututunni järel on seenioridele bussiekskursioon giidiga.

KOTZEBUE PLATSIL
Kell 11-17 toimub Kotzebue platsil suur kevadlaat.
Laadal toimub ka RAAMATUVAHETUS – võta läbiloetud raamatud kaasa ja vaheta uute vastu! Loe edasi: Laupäeval on Kalamaja päevad

Võrus saab tuttavaks Sänna kandi kirjanikega

Täna, 17. mail algusega kell 16 tutvustab kirjanik Lauri Sommer Võrumaa keskraamatukogus (Jüri 54, Võru) oma uut „Räestu raamatut”.

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta – allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab.”
(„Räestu raamat”, lk 11).

Raamatu kohta on lugeda ka siit: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1086

Esitlusele on oodatud kõik (kirjandus)huvilised.

Vajame hariduse süsteemset reformi!

Evelin Tamm

Evelin Tamm

Haridus- ja teadusministeerium on välja käinud taaskordse reformikava, mille suhtes täpsustatakse sihtrühmade arvamusi maikuu jooksul. Käesolevaga esitan iseenda seisukoha, mis on muuhulgas kujundatud hariduse mõttekoja interaktiivsetel kokkusaamistel.

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealuste slõuganiks on „Igast gümnaasiumist hea haridus!“  Koostatud projekt on kui järjekordne ideevälgatus, millel puudub läbi mõeldud strateegia erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja seega ka veenev sisu. Ainukeseks selgelt väljendatud eesmärgiks on koolivõrgu kiire reorganiseerimise vajadus raha kokkuhoiu eesmärgil. Käesoleva artikli taotluseks on selgitada, miks vajame hariduse süsteemset reformi ja et muutused peavad seekord algama meist endist.

Paljudele meist on selge, et meie lapsed vajavad tähendusrikkaks kasvamiseks ja arenguks avatud kaasavat kooli.  Mis on kaasav kool?  Kaasamist saab mõista mitmes võtmes. Esiteks koolielu otsustusprotsessidesse kaasamine. Kas õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja kogukond saab kohalikes haridusotsustes kaasa rääkida, osaleda otsustamisel? Kas nende arvamused on seisukohtade kujundamisel tähtsad ja omavad kaalu? Kas kõik asjaosalised on osalema kutsutud? Kas informatsioon on kättesaadav ja kõikidele mõistetav?

Kaasamist saab mõista ka kui suutlikkust integreerida kõik meie tuhanded personaalsed erivajadused sellisel moel, et igaüks meist tunneks oma kohta ja oleks aksepteeritud. Lõppude lõpuks on meil Eestis ainult loetud arv inimesi, kelle hariduse eest hoolt kanda. Kui paneme igale kolmandale mingi diagnoosi või arvame ta iseendast väljaspool olevaks, siis jäämegi lõpuks kolmekesi ja sajad tühjad koolimajad maakondadesse.

Seega peaksime mõistma, et kogu haridussüsteem on kogu tervikus kardinaalselt muutumas. Loe edasi: Vajame hariduse süsteemset reformi!

Pärnu sõnaseadjad esitlevad ühist luulekogumiku “Sõnaga näkku”

19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.

Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.

Peaesinejaks Contra.

Toimus Kodukaitse teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo selts koostöös Tallinna kultuuriväärtuste ameti, Tallinna kesklinna valitsuse, Tallinna spordi- ja noorsooameti ja Tallinna munitsipaalpolitsei ametiga korraldas teisipäeval, Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistati Eesti kodukaitse moodustamise aastapäeva.

15. mail 2012 möödus 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsust. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale
appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejaid taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma. Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Tänavu traditsioon taastati ja vaatamata jahedale ilmale saabus võistlusele enamik varem registreerunud osavõtjaid.

Võistlustrass oli linnajooksuks huvitav ja samas raske. Esimene etapp algas Kiek in de Köki juurest mööda Falgi teed kuni Šnelli tiigini, teine vahetus jooksis paralleelselt Šnelli tiigiga ja 3. etapp kulges Šnelli tiigi lõpust mööda Nunne tänavat Pika jala tõusuni. Kõige raskem, ligi 700 meetrit pikk ja Toompeale suunduv trass sai osaks “ankrumeestele”. Nemad jooksid mööda Pika Jala tõusust Lossi platsile ja finišeerusid Komandandi teel.

Naistest võitis esikoha politsei- ja piirivalve ameti võistkond, teiseks tuli Saue linna naiskond ja kolmandaks Sisekaitse akadeemia. Meestest osutus parimaks Sisekaitse akadeemia, teise tulemuse saavutas politsei- ja piirivalve ameti ning kolmanda Eesti Päevalehe võistkond. Kõiki esimesele kolmele kohale tulnud võistkondade liikmeid autasustati medalite ja diplomitega ning esikohale tulnud võistkonnad said aastaks hoiule rändkarika.

Kohtumiseni 15. mail 2013.

Aadu Jõgiaas, Eesti Kodukaitse Ajaloo seltsi juhatuse liige

Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Teisipäeval, 22. mail kell 16 esitletakse TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Lossi 3-134  ja liivi aabitsat ja avatakse liivi kunsti näitus.

Liivi kunsti näitusel saab vaadata ja osta kolme liivi kunstniku Baiba Dambergi (sündinud 1957 Sîkrõgis), Valt Ernðtreiti (sündinud 1974 Riias) ja Lilita Lîce (sündinud 1948 Riias) töid: akvarelle, graafikaid ja siidimaalinguid.

Ühes näituse avamisega toimub emakeele seltsi ja Lîvõ Kultûr sidâm (liivi kultuuri keskuse) koostöös valminud liivi aabitsa “Elav sõna. Aabits ja lugemik” esitlus. Aabitsa käsikiri valmis juba 1938. aasta paiku, kuid ilmavalgust nägi see töödeldud ning eesti ja läti koolilaste joonistustega täiendatud kujul alles möödunud aasta lõpus. Lisaks täielikult liivikeelsele aabitsale on valminud ka tõlkevahend, millest leiab kõikide aabitsatekstide tõlked.

Näitus jääb avatuks 23. mai õhtuni. Ootame kõiki!
Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

 

Tūoiznapǟvan, 22. mais kīela 16

TI Jedāl-Ēsti kīel ja kultūr tuņšlimizsidāms Līvõ kuņšt nägțimi ja līvõd ābēd vāldiž tiemi.

Līvõ kuņšt nägțimizõs āt nǟdõb ja vȯstõb kuolm līvõ kuņštnikā Baiba Damberg (sindõn 1957 Sīkrõgs), Valt Ernštreit (sindõn 1974 Rīgõs) ja Lilita Līce (sindõn 1948 Rīgõs) tīed: akvareld, grafikad ja zīdõmōļtõkst. Loe edasi: Tartus esitletakse liivi aabitsat ja
avatakse liivi kunsti näitus

Viljandimaa muuseumid kutsuvad muuseumiööle

19. mail toimub taas üle-eestiline muuseumiöö ning sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-23.

Eesti muuseumiühingu eestvõttsel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud 100. aastasele Eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning rahvusvahelise muuseumide nõukogu (ICOM) Eesti rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Viljandi linnas on avatud Viljandi muuseum ja Kondase keskus. Viljandimaal on avatud Heimtali muuseum, heliloojate Kappide majamuuseum Suure-Jaanis, Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum. Kõigis neis pakutakse muuseumiöö teemast lähtuvat programmi.

Viljandimaa muuseumiöö täpsem kava on Viljandi muuseumi kodulehel.

Muuseumid on tasuta avatud ka rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail ning lastekaitsepäeval, 1. juunil, mil tasuta on avatud Viljandi muuseum, Kondase keskus ja Vana veetorn. 1. juunil kell 11 algab Viljandi muuseumi hoovis lastehommik.

Tee ise Kinobussi abiga kodanikukino!

Kinobuss otsib (filmi)kultuurihuvilisi aktiivseid inimesi üle Eesti, kes on valmis oma kodukohas kinokultuuri elavdama või keda see idee vähemasti esialgu kõnetab.

Kinobussi tegevuseks on filmihariduse ja kinokultuuri arendamine üle Eesti. Paljudes piirkondades aga on kinotraditsioon kadunud või kadumas – Kinobuss tahab selle tagasi tuua! Tegelikult on neid inimesi palju, kes leiavad, et kodukohas võiks rohkem teha olla. Miks siis mitte haarata mõttest ning alustada oma kodanikukinoga.

Suure huviga ootab Kinobuss tagasisidet aktiivsetelt inimestelt ja kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma kodukohas valmis niisugusele üritusele õla alla panema ja kutsuma kohalikud kokku filmi vaatama, silmaringi laiendama ja mõtteid vahetama.

Anna endast märku kirjutades info@kinobuss.ee või helistades 5284 710.

Martiina Putnik

Mikk Sarv kutsub Muuseumiööl Raadile loitsima

Mikk Sarv.

19. mai hilisõhtul toimub hilisõhtune eksurss koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile. Retke juhivad Ülo Siimets ja Mikk Sarv, kogunetakse Raadi mõisa peavärava juures kell 21.

Retke juhid kutsuvad osalema: “Tulge appi ERMi uuele majale hingamist ja jõudu looma!”

Lisainfo: Mikk Sarv 55577795

Võrokestele oma lipp!

Ühtne sümboolika tugevdab identiteeti. Võrokestele on vaja oma lippu, mida suuremate sündmuste puhul, näiteks Umal Pidol või Kaika Suveülikoolis masti tõmmata. Lipupildiga saab märkida võrokeelset teksti Internetis, seda saab kasutada rinnamärkide ja aukirjade peal.

Et leida lipp, mida võrokesed omaks peavad, korraldab Võro Selts VKKF võrokeste lipu konkursi.

Igaüks võib esitada sügiseseks pööripäevaks (22.09.2012) enda arvates sobivaima lipukavandi. Nende seast valib komisjon välja 2-4 kõige paremat tööd, mille hulgast rahvas valib võrokeste lipu. Rahvahääletusele minevate tööde autorid saavad rahalise auhinna. Konkursi auhinnafond on 500 eurot.

Väljavalitud lipp on kõigile võrokestele vabaks kasutamiseks ja tuleb esimesele suurele väljanäitamisele kolmandal Umal Pidol 1. juunil 2013 Võrus Kubija laululaval.

Konkursi tingimusi saab lugeda Internetis kodulehelt www.voroselts.ee.

Konkursi korraldamist toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm.

 

III Soome-Eesti tantsupidu viib tantsurahva Tamperesse

17. juunil toimub Soomes Tamperes kolmas Soome-Eesti tantsupidu “Velisinfonia/ Vennassümfoonia”.

Peol osaleb 5000 tantsijat, pillimängijat ja lauljat, neist pooled Eestist.
„Vennassümfoonia“ on tantsulavastus kahest rahvast ja kõneleb sellest, kuidas keset Soome lahte kohtuvad eestlaste Kalev ja soomlaste Kalevi. Kangete meeste kohtumisest tekib ühendav sild kahe naaberrahva vahel. Koos leitakse, et kahel rahval on palju ühist – armastus oma maa ja mere vastu, ilusad naised, mehised mehed, kuum saun ja palju sarnaseid sõnu. Sünnib arusaam, et kahe kauni maa inimesed peavad kuuluma ühte, moodustades koos karge Põhjamaa rahva.
”Vennassümfoonia” lavastajad ja peo kunstilised juhid on Petri Kauppinen Soomest ja Kalev Järvela Eestist, kunstnik Minna Kauhanen Soomest.
Peo Eesti osa liigijuhtideks on Helen Reimand (3.-4. klasside rühmad), Mall Järvela (noorte segarühmad), Agne Kurrikoff-Herman (naisrühmad) ja Maido Saar (segarühmad), pealavastaja assistendid Kadri Tiis, Kristiina Kapper ning Rauno Zubko.
Soome-Eesti III tantsupeo korraldavad Folklore Suomi Finland ry ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Koostööd teevad ka Eesti Rahvatantsukeskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Suomen Nuorisoseurojen Liitto.
I Soome-Eesti ühine tantsupidu toimus 2000. aastal Helsinkis ja II Eesti-Soome ühine tantsupidu 2005.aastal Tartus.

Neljapäeval tuleb Tartus kogukonna töötuba

17.-19. maini toimub Tartus loomeinimestele mõeldud töötuba Creative tools, mis võtab vaatluse alla kaks omanäolist kogukondade kohtumispaika: Tartu Loomemajanduskeskuse ning Antoniuse Õue.
Kolme päeva jooksul räägitakse nii nende erinevustest kui ühisosadest. Töötoa raames tutvutakse eelpool mainitud kogukondadega, toimuvad avatud loengud kodanikualgatuse, koostöövõimaluste, taaskasutusdisaini ning linnas toidu kasvatamise teemadel. Töötoa käigus meisterdatakse väliruumi-inventari nii Loomemajanduskeskuse pargialale kui Antoniuse Õue, mis loob paremaid võimalusi inimestevaheliseks lävimiseks ning väliruumi kasutuseks. Töötoas osaleb kokku 20 loomeinimest Tartust ja Cesisest, kes töötavad koos kohalike elanike ning kogukondade esindajatega. Töötuba korraldab TajuRuum koostöös Tartu Loomemajanduskeskusega. Kogukonna töötuppa on võimalik end registreerida kuni homseni. Töötuppa on piiratud arv kohti. Registreerimiseks helista või kirjuta: Kerli, kerli@tajuruum.eu, 56 358 065.

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.

Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.

Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut. Loe edasi: Räpina liinan tulõ savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud

Loomaaed ootab täna talgutele

Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.

Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.

Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.

 

Kust sa tulid, võõras mees?

Kuu aega tagasi kirjutasin puukidest ja puugihaigustest, aga see lugu sai ootamatu jätku. Nimelt tuli headelt sõpradelt Saksamaalt sõnum, et borrelioosi raviks võiks katsetada ühe Euroopas levinud taime tinktuuri. Hildegard küsis, et kas meie metsades kasvab selline taim mille ladinakeelne nimi on Dipsacus sylvaticus. Ei kasva, pidin vastama ja pole tal õiget eestikeelset nimegi… siiski, uniohakas on talle nimeks antud.

Asusime siis Mikuga kohe uurima, mis taim see on, millest nii palju Euroopas ja Ameerikas abi on, koguni süüfilist ravivat see taim. Imerohi tõega! Miks siis meil sellest midagi ei teata?

Tellisime interneti kaudu Ameerikast koguni põneva ravimtaimede raamatu, mis sellest taimest pajatab. Uurisime Aili Pajult ja Ain Raalilt, Lembit Kuhlbergilt, Rein Sanderilt ja Mall Värvalt, taimetarkadelt kellest väga lugu pean. Kuid Euroopa metsades kasvav taim on võõras, mis võõras. Ehkki, jah facebooki pandud küsimus tõi ka teate, et ühel sõbral selline taim aias kasvab.

Kogu sellest mitmenädalasest otsingust jäi kumama küsimus: Miks on üks taim meie jaoks võõras ja teine omane ja armas? Loe edasi: Kust sa tulid, võõras mees?

“101 last Toompeale” ootab selle aasta teemasid

Taaskord kogub tuure iga-aastane demokraatiaüritus „101 last Toompeale“. Ürituse eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis. Et ka noored saaksid hääle sekka öelda, oodatakse kõigilt noortelt teemasid, mis on neile olulised.

Mida tahaksid riigikogus koos saja teise noorega arutada?

Hääletada saab siin.

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jıuavad.

Igal aastal on foorumil keskendutud ühele teemale, mille noored on ise valinud. Viimastel aastatel on foorumile eelnenud eelfoorumid Eesti eri linnades. Alates 1998. aastast on koostööpartnerina osalenud samal aastal asutatud õpilasesinduste katusorganisatsioon Eesti Õpilasesinduste Liit.