Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Mulluse talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Homme tuleb vägev talgupäev

Homme  tõotab tulla üle Eesti vägev talgupäev. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1185 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud juba üle 15 000 talgulise ja neid lisandub pidevalt. Vajalikud ettevalmistused talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik inimesed, kes otsustavad viimasel hetkel talgupäeval osalemise, saavad end veel kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee või ka homme lihtsalt kohale tulla. Talgupäevalistel palutakse ühtlasi teada anda ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

EMHI andmetel tuleb talgupäeval järjest paranev kevadilm: hommik on pilvine ja vihmane, pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks. Edelatuul tugevneb 5-10, pärastlõunal puhanguti 14-16 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C, tuulepealsel rannikul jahedam.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tuhanded inimesed tulevad homme kodudest välja, et midagi ühiselt ette võtta ja ära teha ning koosolemisest rõõmu tunda. „Homme on meil kõigil hea võimalus näidata, et hoolime oma ühisest elukeskkonnast ja oma Eestimaast. Kerge on näidata näpuga ja öelda ’Tehtagu ära’, aga see ei ole edasiviiv! Suur rõõm on näha, et tehtagu-mõtteviisi on samm-sammult asendamas ’teeme ära’ suhtumine,“ rääkis Tüür ja lisas, et hooliva suhtumise väljanäitamine on lihtne. „Piisab kui teete omale homme hommikul pudeli punasesõstramahla ja kotletileiva, võtate pere ja sõbrad ühes ning sammute oma kodukandis peetavatele talgutele!“
Loe edasi: Homme tuleb vägev talgupäev

KÜSK toetab vabatahtliku tegevuse arendamist

Tänasest ootab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK taotlusi) vabaühenduste tegevusse vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmise taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 22. august kell 15.

Sellega toetatakse vabaühenduste tegevuses  püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on

– vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine
– vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;
– vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.

Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu,  mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida
täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma  regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning  nende kinnistamine ühingu tegevusse.

Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt  6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.

Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info aadressil: http://www.kysk.ee/?s=945

Aitame valida Eest ime!

Rein Siku juhitaval Eesti Päevalehe Eesti ime otsingul ajab üks ime praegu teist taga. Selleks, et välja valitud saaks ikka õige ime, kutsub Sikk kõiki üles soovitama imede kandidaate hääletama juba välja selekteeritud imede poolt.

Uus imekandidaate saab soovitada siin: http://www.epl.ee/eestiime/

Sel nädalal saab hääle anda järgmiste imede poolt:

 

Viia-Jaani talu Põlvamaal kutsub labürindikäimisele

Iga aasta maikuu esimesel pühapäeval jalutavad inimesed kell 13 labürintides, et luua kogu maad kirgastav rahulaine, mis saab jõudu esilekerkivast rõõmust ja kirest. Võimalust osaleda üritusel “Kõnni ühena kell üks”, et sooritada ümber maakera kulgev rahuliku energia laine, pakub ka Ihamarus asuv Viia-Jaani Labürinditalu, kus algusega kell 19 toimub labürindipäevale ja täiskuule pühendatud meditatsiooniõhtu koos laulvate kristall-helikaussidega.

Algas Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluste vastuvõtmine

Kuni 21. maini 2012 võetakse erametsaomanikelt vastu taotlusi Natura 2000 metsa toetuse saamiseks. Toetusega kompenseeritakse erametsaomanikele Natura 2000 alal asuva metsa majandamisel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv tulu.

Toetuse taotlusi võtab Erametsakeskus vastu 2. – 21. maini ja hilinenult kuni 15. juunini (siis vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta). Taotluse saab esitada e-PRIA portaali kaudu, posti teel, e-posti teel ja tuua ise kohale. Taotlus tuleb esitada igal aastal uuesti.

Maakondades aitavad taotlusi täita piirkondlikud tugiisikud ja metsanduskonsulendid http://www.eramets.ee/taotluse-taeitmine-maakondades .

Toetuseõiguslike alade kaart asub Maa-ameti kaardirakenduses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=EMK&user_id=at (Kaardiserver>>Natura metsatoetused).

Aprillis toimunud koolituste ettekannetega saab tutvuda http://www.eramets.ee/ettekanded .

Toetuse määr piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on 60,08 eurot hektari kohta aastas. Toetuse summa ühe hektari sihtkaitsevööndis asuva metsa kohta on 109,93 eurot. Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetmega 2.7.

Taotluste esitamine:

e-PRIA portaalis: http://www.eramets.ee/e-teenused

Maavalla koda otsib häid hiiefotosid

Mullune võidufoto Ain Raalilt

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku võib kohata paljude põliste rahvaste juures ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse võrguentsüklopeedia Vikipeedia koostamises. Kaitse all olevate pühapaikade vabakasutusse antud ülesvõtted annetab Maavalla koda eestikeelsele Vikipeediale. Sellised ülesvõtted avaldatakse keskses failivaramus Wikimedia Commons ning neid kasutatakse Eesti pühapaikade teemaliste artiklite ilmestamiseks.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidb kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.

 

Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo. Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.

Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.

Massu ei küsütä! Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.

Õpilasmalevas saavad suvel tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks pea sada tuhat eurot malevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 46 malevakorraldajat.

Eesti suurim malevakorraldaja on sel suvel MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1249 noore töölesaamist. Palju malevakohti vahendatakse noortele ka Tallinna linna SA Õpilasmalev kaudu (575 kohta).

„Tänu riigi toetusele ning tublidele malevakorraldajatele on malevate liikumine aastast aastasse kasvanud — malevakogemust pakutakse keskmiselt 5000 noorele aastas,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse avalike suhete juht Jaanika Palm.

„Riigi kui õpilasmalevate rahastaja jaoks on oluline, et noored on turvalises keskkonnas koos asjatundlike noorsootöötajatega ning saavad teadmisi tööseadusandlusest ja omandavad tööharjumuse, mis kindlasti on tulevikus konkurentsieeliseks tööturule sisenemisel,“ selgitas Palm.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (78%), kuid võimalik on töötada ka ööbimisega malevates.

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.

Koondprojekti „Noortemalevad 2012“ koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Rahvusraamatukogus etendub Kivirähki “Kaheksa varbaga kuningas”

Elukunstnik Valdeku unistuseks on mängida kuningas Leari. Paraku näib, et kaks amputeeritud varvast ning liiga kirevalt elatud elu on sellele plaanile kriipsu peale tõmbamas. Kuid Valdek ei vannu alla ning nii saab teatrilavaks haiglakoridor ning partneriks lihtne sanitar, kelle täita on kõik ülejäänud rollid peale kuninga. Miks ka mitte, Leari võib tegelikult mängida kõikjal. On öö, on teater ja on inimesed, kes on suuremad, kui nende saatus.
– Andrus Kivirähk

Esietendus 10. mail 2012
Rahvusraamatukogu Konverentsikeskuse suures saalis

Autor          Andrus Kivirähk
Näitejuht   Kalju Orro
Sanitar        Piret Kalda
Valdek         Arvo Kukumägi

Info etenduste ja piletite kohta Piletilevist!

Tagakülas peetakse Aafrika-teemalist talgupidu

Kui tuleval laupäeval, 5. mail talgutööd tehtud ja saunas käidud, siis on aeg sammud seada heasse seltskonda. Seekord viivad meie rajad kaugesse Aafirkasse, et aga õhtuks kohale jõuaksite, siis peatuspaik on Võrumaal Tagakülas Kungla seltsimajas kell 19. Kui on üles leidmisega raskusi, siis kindlasti võta allpool olevate kohalike naistega ühendust.

  • Kell 19.00 algab töötuba, kus valmistatakse aarfikapäraseid toite õhtuks.
  • Kell 20.30 lüüakse aafrika trummid põrisema töötoas, mida juhendab madam Marju.
  • Tantsime ja tatsume nii et tallad tulised.
  • Kell 19 on kohal madam Anneli, kes aitab näole maalida aafrika jumet ja mustreid.
  • Et see kõik ka sulle maitset ja rõõmu valmistaks – võta kaasa veidi kõlisevaid hõbemünte, kui aga hõbedaga kitsas, siis sobivad ka mõned euromündid.
  • Lastele filmiõhtu Lõvikuninga seltsis. PS. Lapsed on oodatud Lõvikuninga riietus stiilis ning täiskasvanud – olge lõbusad ja loomingulised!

Kui tekkis küsimusi, siis selgitusi nõua Piretilt (505 2802), Annelilt (517 0185) või Enelt (529 8394).

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Muuseumiööl avatakse Rahvusraamatukogus hoidlad ja vaadatakse filmi

Laupäeval, 19. mail leiab aset juba kaheksandat korda üleeuroopaline Muuseumiöö, mis sellel aastal pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale ja kannab pealkirja “Öös on kino” Rahvusraamatukogu on valinud muuseumiöö programmi filmi “Tallinn pimeduses”, mis filmitud osaliselt Rahvusraamatukogu ees vahetult pärast uue maja valmimist 1992-1993. aastal. Lisaks on muuseumiööl hea võimalus giidi juhendamisel tutvuda raamatukogu hoidlate- ja lugemissaalidega ning leida end köitemärgiste maailmast.

MUUSEUMIÖÖ KAVA

  • 19.15-21.15 linastub suures konverentsisaalis nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik “Tallinn pimeduses” (1993), mis viib vaataja 1991. aastasse, kui taasiseseisvunud Eestile tagastatakse kullavarud (triljon krooni), mille vene maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa vene maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren. Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov. Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil. Filmile eelneb kohtumine tegijatega, kus võimalus näha “ehtsat” kullakangi.

EKSKURSIOONID

  • 18.00 ja 21.30 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides. Giidi juhendamisel saab teha ringkäigu raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik ja pikem tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
  • 19.00, 20.00 ja 21.00 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid hoidlates. Igal eespool nimetatud täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.

Kuna kohtade arv ekskursioonidele on piiratud, siis palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks eelnevalt registreeruda e-posti aadressil Mari.Orro@nlib.ee või tel: 630 7524 hiljemalt 17. maiks.
Ekskursiooni osalejatel palume koguneda enne algust infoleti juurde.
Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.

NÄITUSED

  • 19.30, 20.30, 22.00 toimub harulduste kogu näitusesaalis näituse “Eesti köitemärgised 1840-1940” tutvustus, kus tutvustusele lisaks saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest ning välja on pandud raamatuköitjate töövahendid, mis kasutusel tänapäevalgi.
  • 18.00-23.00 fuajees on avatud näitus “Esimest korda Londonis”, kus lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte ja osaleda Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusel.

Muuseumiööl on avatud kohvik ja raamatupoed. Raamatukogu on avatud külastajatele kuni kell 23.00.

Tähistame koos Euroopa päeva!

Euroopa päev Rakveres. Foto: rakverespordikeskus.ee

9. mail tähistatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa päeva.
Seoses sellega korraldab Europe Direct Võru teabekeskus 8. mail algusega 17 kultuurimaja Kannel kontserdisaalis kontsertürituse „Euroopa laulud Võrumaal”.
Ürituse jooksul esitavad kohalikud noortekoorid nii Võrumaa lugusid kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tuntumaid laule tunnustatud kooriseadjate Erja Aropi ja Silja Otsari juhendamisel. Lisaks kooridele astuvad üles EasyLegs Crew breiktantsijad ning tantsutrupp Katariina. Oma maa lugusid tutvustab kitarri saatel Võru Noortekeskuses tegutsev prantslane Louis. Kontserdi erikülaline on Vaiko Eplik. Avatud on Euroopa Liitu tutvustav infonurk. Kohal on programmi Euroopa
Noored esindajad.
Osale 8. mai kontserdil ja peame koos Euroopa Liidu sünnipäeva!
Üritus on kõigile osalejatele tasuta!
Ürituse toimumist finantseerivad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.
Gady Künnapuu

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.

Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

 

Laupäeval toimub Narvas kevadlaat

Narva kevadlaat toimub laupäeval, 5. mail kella 10-17 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva kevadlaata korraldab kaheteistkümnendat aastat Narva Kutseõppekeskus. Laada korraldamist toetab Narva Linnavalitsus.

Narva Kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul on kevadlaat saanud üheks kevadise Narva märksündmuseks.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid jm. käsitöid, suveniire. Päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, võistlused ja esinemised, esinevad kutseõppekeskuse ja linna loomingulised kollektiivid. Laadalisi toitlustavad Narva kutseõppekeskuse kokad. Päevajuhiks on teada-tuntud headuses Samuel Golomb.

Laada territooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Laadal saab tutvuda ka Narva Kutseõppekeskuses õpetatavate ametitega ja sisseastumisinfoga. Soovi korral võib registreeruda õppuriks väljavalitud erialal.

Sissepääs kevadlaadale on külalistele tasuta.

Toomas Kään

Täna toimuvad Maailmapäeva üritused Räpinas

2. mail korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös Räpina Ühisgümnaasiumi ja Eesti Rohelise Liikumisega Maailmapäeva Räpinas.

Tallinnas on Maailmapäev toimunud Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel juba seitse korda. Sel aastal toetab siseministeerium Maailmapäeva korraldamist ka Räpinas ja Mustvees. Maailmapäeva eesmärgiks on tutvustada, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Räpina Maailmapäeva programmis on temaatiline õpilaste kunstinäitus ja viktoriin, Räpina Ühisgümnaasumi vilistlase Veronika Svištši fotonäitus „Vabatahlikuna Nigeerias”, Õiglase Kaubanduse Kohvik.

Ettekandeid tehakse õiglasest kaubandusest,  vabatahtlikust tööst Eestis ja arengumaades. Toimuvad maailmaharidusteemaliste filmide esitlused ja arutelu.

Peipsi Koostöö Keskus

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo.

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Rõuges toimub koristuspäev reedel, 4. mail

Rõuge. Foto: puhkaeestis.ee

Reedel oodatakse Rõugesse kõiki turismiasjalisi ja teisi kodukohast hoolivad kodanikke. Seekord siis koristama.
Rõuge Vallavalitsus organiseerib traditsioonilise kevadise heakorratalgu reedel, 4. mail. Kogunemine on Ööbikuoru keskuse juures kell 14, et samas kõrval asuva sälkoru äärt võsast puhastada. Tehakse ka muid vajalikke töid: prahi korjamine, riisumine. Rehasid pole vaja kaasa võtta, küll aga kuluvad ära töökindad ja hea tuju. Koristustöödel osalevad ka vallamaja töötajad.Üheskoos loodetakse Ööbikuoru keskuse ümbrus teha kõigile atraktiivsemaks.

Täna hakatakse sotsiaaltöötajatele elektriautosid jagama

foto: err.ee

Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.

Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.  

Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.

Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.

Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Tartus algas Avastustee aastakonverents

Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.

Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid

Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Inspireerivad hetked koos Remo Savisaarega

Remo Savisaar (paremal) ja tänulik publik. Foto: Ulvi Mehiste
Metsapealinnas Rakveres toimuva metsanädala sündmuste käigus oli huvilistel lausa kahel õhtul harukordne võimalus veeta mõni tund tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare seltsis.

Neljapäeva õhtul pajatas meister kaasahaaravalt oma varajastest hommikustest hiilimistest, päevastest passimistest ja õhtustest viimse valguse püüdmistest jõudmaks lähedale ihaluste objektidele. Jõulisteks kontrastseteks vahepaladeks mahedale jutule oli Bonzo võimas laul. Sama võimsad olid Remo looduspildid, mis suurel seinal looduse ja loomad-linnud tuppa tõid.

Reede õhtupoolikul said soovijad fotokunsti suurepärase valdaja käest näpunäiteid ava, säri ja ISO ning kompositsiooni paikaseadmise osas. Näitlikustamiseks ilmusid ekraanile nii – ja naasuguse seadistusega tehtud kaadrid. Hiilgavaks punktiks kiirkoolitusele oli osalejatel võimalus Rahvaaias püüda kuuldut ise piltideks vormistada. Suure meistri erapooletu kriitika, julgustavad sõnad ja eluterve elevus tekitasid mõnusa õhkkonna. Eks parim pilt ole kõigil veel tegemata, selle poole püüdlemine on kogu elu täitev pidev arengutegevus. Iga fotohuviline õpib oma pilte paremini teostama tegijate töid vaadates ja kuuldud õpetussõnu mõtestades.

Ulvi Mehiste