Algas endise Valdeku kooli osaline lammutamine

Järgneva kahe aasta jooksul saab praegu tühjalt seisev kunagine Valdeku kooli hoone uue sisu. Osa praegusest hoonest lammutatakse. Lammutustöödeks tegi parima pakkumise OÜ Eldostar ning need lähevad maksma 34 800 eurot. Maja lammutustööd kestavad kaks-kolm nädalat.

Kunagine Valdeku koolimaja koosneb kahest erineval ajastul ehitatud osast. Vanem pärineb 1950. aastate algusest ja uuem, mis on väga kehva ehituskvaliteediga, 1980. aastatest. Viimane suures osas lammutataksegi. Säilitatakse ainult spordisaali ja söökla pool.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul tuuakse endise koolimaja stalinistliku arhitektuuriga peahoonesse nõmmelastele erinevaid teenuseid pakkuvad linnaasutused. Sinna koondatakse ka linnaosavalitsuse osakonnad, mis praegu paiknevad kolmes erinevas kohas. «Endise sööklaosa esimesele korrusele, mis samuti renoveeritakse, tuleb uus saun, teisele korrusele aga spordisaal,» lisas ta.

«Valdeku 13 hoones saab uued ruumid Nõmme sotsiaalkeskus. Esimesele korrusel planeerime ruumid raske ja sügava puudega laste ja noorte päevahoiuteenuse osutamiseks. Sellist teenust pole ei Nõmmel ega ka Mustamäel. Samuti on Valdeku 13 hoone valmimisega seotud MTÜ NIRK põlvkondade maja projekt, mis hakkaks pakkuma sotsiaal- ja haridusteenuste paketti ning huvitegevust linnaosa eri vanuses erivajadustega inimestele,» tutvustas Korp plaane.

«Kuna renoveeritavas majas on ka saal, saab seda kasutada halduskogu koosolekute pidamiseks, kuid muul ajal linnaosale vajalike ürituste korraldamiseks. Hoone ümber on piisavalt parkimiskohti ning ka ruumi mugavaks liiklemiseks,» arvas Korp.

Renoveerimistöid finantseeritakse olemasolevate hoonete müügist saadava tuluga ning täiendavalt linnaeelarvest. Praeguste kavade kohaselt lõppevad renoveerimistööd 2014. aasta lõpus.

Heategevuslik kontsert Otepää Maarja kiriku oreli heaks

20. mail kell 16 toimub Otepää Maarja kirikus segakoor Eveko heategevuslik kevadkontsert, mille tulu läheb Otepää Maarja kiriku oreli restaureerimiseks.

Eveko koori dirigent Vilve Maide sõnas, et idee teha heategevuslik kontsert kiriku heaks sündis kooriliikmetel juba sügisel. „Kontsert toimub a capella ehk ilma saatemuusikata, see on viide sellele, et kiriku orel vajab remonti,“ selgitas Vilve Maide. „Repertuaaris on nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat ladina, eesti, vene ja itaalia keeles.“

Vaimulike laulude tekstide kohta jagab selgitusi EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa.

Segakoor Eveko kutsub kõiki annetama kiriku oreli remondi toetuseks. Kiriku orel vajab põhjalikku remonti: üks kahest lõõtsast on katki ja ka teise ressurss on otsakorral. Praegu toodab orelile õhku mürarikas elektrimootor, mis vajaks väljavahetamist nüüdisaegse vastu. Samuti vajavad häälestamist oreli viled.

EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ütles, et taolisi ettevõtmisi võiks Otepää kirikus rohkemgi olla.

„See toob kohaliku kogukonna kokku nende kodukoha kirikusse, mille funktsiooniks lisaks pühakojaks olemisele on ka kultuuri kandmine,“ rääkis Marko Tiirmaa.

Oreli remonditöödeks on valla eelarves ette nähtud 1000 eurot.

Laupäeval toimub Maaema kevadmess

XXIV Maaema kevadmess on tulekul sel laupäeval, 12. aprillil Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas Tõnismägi 2. See on eluterve keskkonna ja teadmiste mess.

Avatud kella 9-19.

Konverents: “Kas maaelu Eestis on veel võimalik?”
Toimuvad tervise-ja ökotoodete näitusmüügid.

Olete teretulnud külastama! Sissepääs on tasuta.

Osalemissoov: 514 3361, pr. Helve Laksberg.

www.maaema.ee

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Eesti ime hääletamine jätkub

Eesti ime uus hääletusvoor alanud, ca 400 häält antud. Hääletada saab esmaspäeva hilisõhtuni. Kolm viimast langevad välja, kolm uut tulevad asemele.

Kuni esmaspäevani saab oma hääle anda järgmiste imede poolt
  • Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt
  • Ahhaa keskus – elava teaduse meka
  • Lodjakoda – veesõidukite töökas pesa
  • Rakvere linnus – muuseumirevolutsiooni kants
  • Tallinna teletorn – pilk pilvepiirilt
  • Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika
  • Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu
  • Jääteed – Euroopa pikimad
  • Haapsalu valge daam – kuulsaim kummitus
  • Piusa koopad – allilma tagasitulek

Oma hääle saab anda siin.

Homme võidakse koputada ka sinu uksele

Homme, 11. mail toimub suurim tudengite organiseeritud heategevusüritus „Kevadkoputus 2012“, mille käigus koguvad noored raha SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

SOS Keila Lastekülal on vaja uut mikrobussi, kuna olemasolev buss on väga vana ja vajab väljavahetamist. Keila lasteküla asub linnast väljas ja seal elab 60 last, seega on buss kogu aeg sõidus, viies lapsi trenni, huviringi, arsti juurde, emasid hulgilattu jne. Ja mis veelgi tähtsam, igas peres on 5-6 last ja selleks, et kõik koos kuhugi minna saaksid, näiteks nädalavahetusel kinno, on vaja väikest bussi.

Suvel Southwesterni programmiga USAs raamatuid müüvad noored alustavad Tallinnas, Tartus ning nende linnade ümbruses ukselt uksele annetuste kogumist. Eestimaa perede ustele on koputama minemas 200 Tallinna ja Tartu tudengit, kes koguvad annetusi SOS Keila Lastekülale mikrobussi ostmiseks.

Kõik need inimesed, kelle uksele ei satuta koputama, võivad bussi ostmist toetada ülekandega: SOS Lasteküla Eesti Ühing, 221001178590 või helistades annetusnumbritele 900 6680 (10 €) ja 900 6690 (5 €).

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub
ökotoodete koolitusele

Võrumaa kutsehariduskeskus kutsub osalema riikliku koolitustellimuse (RKT) kursustele. Kõiguke neile, kes vajavad turismivaldkonnas õpet ja täiendust, soovivad internetiturundust ja tootearendust ning müüki õppida, pakub kutsehariduskeskus 80-tunnist täienduskoolitust “Ökotoote arendus ja turundus turismiettevõttes”.

Koolitus toimub Võrumaa kutsehariduskeskuses kahepäevaste tsüklitena. Ajakava on järgmine: 14. ja 15. mai, 21. ja 22. mai, 28. ja 29. mai, 4. ja 5. juuni, 11. ja 12. juuni.

Kaugemalt tulijatel on võimalik õpilaskodus majutuda.

Registreerimine kestab õppekohtade täitumiseni, info ja registreerimine 11. maini telefonidel 5690 5389, 785 0817 või e-posti teel: terje.kruusalu@vkhk.ee või kodulehel www.vkhk.ee/täiskasvanute koolitus/koolituskalender.

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust  Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Tuletõrjujad kustutasid eile ligi 20 kulupõlengut

Tuletõrjujatel tuli kolmapäeval Eesti eri paigus kustutada ligi 20 kulupõlengut, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 87 päästekutset, millest 55 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 19 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeamet kuulutas alates 1. maist välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine. Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Lahemaa puitpiirete meistrikursus aitab säilitada põlvedepikkust pärandit

Sel nädalavahetusel toimub Lahemaal puitpiirete meistrikursuse. Kursust juhendab Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolituse eesmärgiks on anda ajalooline ülevaade erinevat tüüpi puitaedadest: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi. Kohapeal praktiseeritakse piirkonnale omast abipostidega aiapostide vahel olevat punutud ehk pistandaeda, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Selgeks tehakse ka lattaia tegemise võtted. Oodatud on küsimused kõikide traditsiooniliste puitpiirete kohta

“Tore on tuletada meelde meie esivanemate põlvest põlve edasi antud traditsioone ja oskusi. Meie kultuurimälus on need ju sügavalt juurdunud, tagumine aeg on nad jälle kasutusele võtta. See on meie oma talupojatarkus. Kui me selliseid praktilisi oskusi ja nippe ei tea, võime hakata uuesti jalgratast leiutama ja töö ei pruugi üldse nii kergelt laabuda. Ja mis kõige tähtsam – koostegemise rõõm on kõige suurem. Tere tulemast koolitusele!” kutsub koolituse läbiviija Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolitus toimub Kaarli talus Pedassaare külas Lahemaal, taastatakse Pedassaare külas Kaarli talus olevaid ajaloolisi piirdeid ajalooliste fotode järgi.

Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, osalema on oodatud kuni 20 huvilist, vajalik on eelregistreerimine aadressil ave.paulus@keskkonnaamet.ee.

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis. Mullu mõõdeti taset vaid Tallinnas.

Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Külauudiste toimetus uuris antud leheküljel tulemusi ja leidis, et lisaks tabelitele peaks kõrval olema ka seletus, kuidas neid lugeda. Mida tabelites kujutatu peab edasi andma, sellest küll pildi järgi aru ei saa. Loodame, et allergikutel jätkub tarmu nende uurimiseks.


Laste suvelaagrite korraldajad saavad toetust

img_5488Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill kuulutab välja projektikonkursi vähe­kindlustatud perede laste jaoks korraldatavate suvelaagrite toetamiseks.

Projektide sihtrühmad on  paljulapseliste perede lapsed, puuetega lapsed, laste- ja turvakodude ning vähekindlustatud perede lapsed. Toetust saavad
laste ja noorte (alla 25-aastaste) suvelaagrid ja seda saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Konkursi vahendite maht on 30 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 2000 eurot.

Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid, transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele ja muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud. Projekt peab olema elluviidud perioodil 1. juuni kuni 1. september 2012. Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid või omavalitsused, kes panustavad eelarvesse!

Täpsem info www.paikeselill.ee.

Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.

Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.

Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.

Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.

Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.

Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.

Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.

Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Loe edasi: Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Tsiistre Linnamuuseum ootab järgmisel nädalal muuseumiööle

19. mail toimub muuseumiöö, mille ajal avavad uksed tasuta külastuseks tuhanded muuseumid kõikjal Euroopas – tänavu liitub nendega ka Tsiistre Linamuuseum Misso vallas Võrumaal.

Selleks aga, et muuseumiöö Tsiistres toimuda saaks, toimuvad 19. mai hommikupoolikul Linamuuseumi heakorratalgutel. Koos koristatakse ära muuseumihoone, paigaldatakse istekohad, et õhtul filmi vaadata. Talgud algavad hommikul kell 9. Osalemiseks palutakse registreeruda e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee.
Oodatud on kõik, kes soovivad muuseumiöö toimumisse anda oma panuse!

Et muuseumiöö on sel korralpühendatud Eesti Filmi 100. sünniaastapäevale ja selle juhtlause on „Öös on kino”. Tsiistre Linamuuseum kutsub sel puhul külla Kinobussi ning vaadata saab kahte filmi. Kell 18 linastub kõikide laste lemmikfilm „Lotte ja Kuukivi saladus” ja kell 20 kohtub vaatajatega dokumentaalfilmitegija Liivo Niglas, kes näitab ETVst tuntud populaarse telesarja „Ehh Uhhuduur” põhjal vändatud dokfilmi „Tavaline seiklus”.

Muuseumiöö Tsiistre Linamuusemis toimub kolme Misso valla mittetulundusühingu – Prastuli Seltsi, Misso Avatud Noorteklubi ja Misso Vabatahtlikud – koostöös.
Muuseumiöö Tsiistre Linamuuseumis saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel.

Täna saab tasuta näha Moldova filmi “Hüvasti”

 

Juba täna pärastlõunal kell 16 linastub kinos Artis Moldova režissööri Valeriu Jerghi mängufilm “Hüvasti”, mis jutustab loo vanemate poolt

hüljatud poisist ja tüdrukust majandusraskustes vaevlevas riigis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult ning kommentaari filmile annab

lasteõiguste ekspert Andres Aru Õiguskantsleri Kantseleist.

 

Film on kõigile TASUTA! Lisainfo:

http://www.terveilm.net/?id=610&year=2012.

 

Vastseliina XVIII Maarahva Laada kava on selgunud

Traditsiooniline Maarahva Laat toimub sel aastal 16.-17. juunil ikka samas kohas – Vastseliina aleviku keskmes (ja õhtune pidu Vana-Vastseliina mõisapargis). Aktiivset tegevust kaheks päevaks jagub nii väikestele kui suurtele. Allpool saad tutvuda laadapäevade kavaga:

Täpsem info laada kodulehelt!

Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Selle aasta esimene number keskendub lapse õigusele mängida ja mänguteraapiale. Lisaks saab numbrist lugeda muu hulgas sellest, mida teeb Aino Pervik Facebookis, kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks, kus läheb kasvatuses toetuste ja nõudlikkuuse piir ja ka, miks on lapsel vaja mängida. Lisaks puudutatakse ka pedofiilia ja kodukiusamise teemat ning palju muud huvitavat.

Ajakiri “Märka Last” ilmus poelettidele juba sel esmaspäev, aga kiirema kättesaamise ja vähendatud jalavaeva jaoks saab seda ka tellida ajakirja kodulehelt.  Maikuu jooksul saab ajakirja tellida vaid kolme euroga aastaks.

Artiklid:

Laste mängumaa: “Mäng hõlmab palju erinevaid tegevusi alates lasteaialaste mängudest kuni noorte vaba aja ettevõtmisteni. Uurimused on näidanud, et tänapäeva lapsed ei mängi enam nii palju eakohaseid ja arengu seisukohalt olulisi mänge kui varem. Sageli on esikohal videomängud, vähem mängitakse loovmänge ning tervise ja füüsilise arengu seisukohalt tähtsaid spordimänge. Lastel ei ole sageli aega mängida, sest täiskasvanud on kujundanud kogu lapse päeva ja ka vaba aja.” Loe edasi: Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Täna astus ametisse Eesti Õpilasesinduste Liidu uus juhatus

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.

“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Värskas toimub VI Suviste käsitöö- ja maalaat

Tänavu 27. mail juba kuuendat korda Põlvamaal Värskas toimuv Suviste käsitöö- ja maalaat on hea võimalus veeta koos perega tore laadapäev. Kaubeldakse kevadkaubaga, mille hulgast leiab iga perenaine endale sobivad istikud-taimed aeda, põllule või lillepeenrasse. Kindlasti on kohal ka käsitöömüüjad, kellelt võimalik osta nii ehedat seto käsitööd kui muid tarvilikke esemeid.

Laadal saab kuulda-näha seto muusikat, laulu ja tantsu. Päeva juhib Janika, kelle eestvedamisel saavad pere väiksemadki liikmed osa toredatest mängudest. Platsil on võimalik keha kinnitada ja nautida laadamelu.

Laadapäev algab kell 10!

Tule ja veeda tore päev Värskas!

Info ja registreerimine: kultuurikeskus@verska.ee või +372 529 1619

Koigi mõis kutsub – Siiri Sisaski Oma laulud

Neljapäeval, 10. mail 2012 algusega kell 18 toimub Järvamaal Koigi mõisas kontsert.

Siiri Sisask laulab oma vanu tuntud ja uusi hitte südamest südamesse. Tule avatud südamega!

Pääsmed eelmüügis 5 €, õpilane/pensionär 3 € Koigi Vallavalitsuses tööpäevadel kell 10-16, samuti arve tasumisel a/a-le 1120081898 märksõnaga „kontsert” ning oma nime ja piletite arvu lisamisega. 1 tund enne kontserdi algust piletid müügil hinnaga 6 €, õpilane/pensionär 3,50 €.

Info tel +372 384 6435.

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Koigi Vallavalitsus.

Puurmani vald kutsub tervisepäevale “Retk jalgratastel”

Puurmani Vallavalitsus korraldab 24. mail 2012 “Jõgevamaa liikuma” raames tervisepäeva “Retk jalgratastel”.

Kavas:
Kell 16.00 kogunemine Puurmani noortekeskuse ette, registreerimine.
Kell 16.10-16.30 soojendusvõimlemine Annela Järviku juhendamisel.
Kell 16.30-18.00 retk jalgratastel (soovitavalt kiiver ja helkurvest) marsruudil Puurmani noortekeskus – Kursi rist – Tammiku – Jõune – Härjanurme – Saduküla kool (21 km).
Kell 18.40-19.00 vahepeatus Saduküla kooli juures, venitus- ja lõdvestusharjutused – Annela Järvik, jook ja terviseamps.
Kell 19.00-20.30 retk jalgratastel jätkub marsruudil Saduküla kool – Pööra – Tammiku – Puurmani noortekeskus (12 km).

Täiendav info: Karmen Allev, telefonil +372 5334 1408.

Tervisepäeva aitavad läbi viia Puurmani Mõisa Sihtasutus, Saduküla Lasteaed-Algkool. Sündmus toimub Jõgeva Maavalitsuse projekti
„Jõgevamaa liikuma“ meetme “Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” eraldatud vahenditest.

Osalemine on tasuta!

Keila Päev toob linna pidustused

Laupäeval, 26. mail toimub laat ja rahvaüritus Keila kesklinnas. Päeva juhib Tõnu Einasto!

Keskväljaku lava ajakava:
10.00 Keila Linnaorkester
10.15 Linnapea tervitus, Keila päeva avamine
10.25 Päeva tutvustus, reklaam
10.40 Keila linna poistekoor
10.55 Lasteaed MIKI
11.15 Lasteaed SIPSIK
11.35 Lasteaed VIKERKAAR
11.55 Lasteaed RUKKILILL
12.15 A.T.S tantsustuudio
12.30 Flamenco tantsurühm “Camino”
12.40 Kaunid kodud – autasustamine
12.55 Võimlemisklubi „Sistrum„
13.15 Rahvatantsupõimik
13.45 Päeva tutvustus, reklaam
13.55 Bel Canto laulustuudio lastele
14.15 JJ-Street tantsukool
14.30 Sille Krooni Laulustuudio
14.50 Keila Ühisgümnaasium
15.05 Segakoor Noodimurdjad
15.25 Kõhutantsutrupp “Asmarah”
15.45 Keila Koer 2011 autasustamine; Keila Koerasõprade Klubi IPSON esinemine
16.15 Päeva tutvustus, reklaam
16.30 Esineb ansambel Cover Munchies
16.50 A.T.S tantsustuudio
17.10 Ansambel Manipulated Mindz
17.40 A.T.S tantsustuudio
18.00 Rainer Meinarti trummikool
18.15 Sambeat
20.00 Ansambel Regatt

Eesti esitleb Brüsselis handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes

Euroopa päeval 9. mail toimub Brüsselis Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat tutvustav üritus, kus osalevad kultuuriminister Rein Lang ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti etnograafiline joonistus Eesti Rahva Muuseumi kogust, mis kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes.

9. mail Euroopa Komisjoni poolt korraldatava Europeana teavitusürituse põhieesmärgiks on tõsta teadlikkust Europeana võimaluste osas ja tutvustada internetipõhisele kultuuripärandile ligipääsu olulisust. Üritusel osalevaid liikmesriikide kultuuriministreid kutsuti üles esitlema üht valitud teost Europeana kogust. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti handi tüdruk traditsioonilistes rahvariietes.

Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Europeana projektis, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine Europeana ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimaluste suhtes. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni. Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebiportaal, mis vahendab avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalseid kogusid. Selles leidub üle 23 miljoni objekti 2200 kultuuriinstitutsioonist. Europeana kaudu muutuvad kättesaadavaks digiteeritud raamatud, maalid, filmid, tele- ja raadiosaated, museaalid ning arhiivide säilikud.

Eesti Rahva Muuseum on oma loomisest peale tegelenud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega ning kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Koostöö Europeanaga võimaldab soome-ugri kultuuripärandi tutvustamist ning kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa selle säilimisele. Soome-ugri uurimissuund on Eesti jaoks läbi aegade oluline olnud. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Kuna vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik, on imetlusväärne, et rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.

Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ca 70 000 objekti Eestist. Eesti Vabariik on Kultuuriministeeriumi kaudu alates 2008. aastast Europeanasse panustanud 28 500 eurot. 14 projekti kaudu, milles Eesti mäluasutused osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.

Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde raamatu „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGARis ja palju muud.