Raamatukogutöötajad kolivad ratastele

Laupäevast, 28. juulist kuni 7. august väntavad mittekonverentsi „Cycling for libraries“ raames Vilniusest Tallinna umbes 100 raamatukoguhoidjast jalgratturit rohkem kui 20-st erinevast riigist. Jalgratturitega sõidab kaasa ka Tallinna Keskraamatukogu ratastel raamatukogu Katarina Jee, mis on ainus selline Baltimaades.

Raamatukogubussi on kõikidel huvilistel võimalik ka uudistada. Lapsed saavad lahendada eesti, vene ja inglise keeles ristsõnu ning joonistada ratastel raamatukogu. Parimad joonistused lisatakse nii Katarina Jee Facebooki kontole kui ka Tallinna Keskraamatukogu kodulehele. Samuti tutvustab Katarina Jee kogu reisi vältel kohalikele elanikele raamatukogubussi ja erinevaid teenuseid, mida üks kaasaegne raamatukogu pakub.

Ettevõtmise „Cycling for libraries“ näol on tegemist ebatraditsioonilise raamatukoguhoidjate konverentsiga, kus erialased diskussioonid vahelduvad jalgrattasõiduga. Tee peal külastatakse erinevaid raamatukogusid, osaletakse seminaridel, arutatakse raamatukogudega seotud küsimusi ja vahetatakse kogemusi. Mittekonverents toimub juba teist aastat, eelmisel aastal toimus see Kopenhaagenist Berliini. Eestvedajateks on kaks raamatukoguhoidjast entusiasti Soomest: Jukka Pennanen ja Mace Ojala.

Raamatukogusõbrad võivad tulla matkalisi tervitama ja uudistama Katarina Jeed järgmistes kohtades: Loe edasi: Raamatukogutöötajad kolivad ratastele

Obinitsas tuleb arheoloogiaõhtu

Neljapäeval algusega kell 18 toimub Obinitsa seto muuseumitarõs arheoloogiaõhtu.

Arheoloogiaõhtul räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Nutikad noored osalevad TÜ teaduslaagris

Esmaspäeval läks Kloogarannas hooga käima järjekorras neljas TÜ teaduslaager. Teaduslaagris osaleb üle 200 lapse. Laagrilisi on kokku kogunenud üle Eesti: Kohtla-Järvelt, Nõost, Haapsalust, Tartust, Tallinnast, Rakverest ja mujaltki.

Esimeses vahetuses on 111 last 5.–7. klassist ning teises vahetuses 104 last 8.–9. klassist. Osalejad on jagatud umbes 20-liikmelistesse rühmadesse, mis tegelevad iga päev erineva teemaga – füüsika, bioloogia, materjaliteadus, keemia ning akustikaga.

Suvine lastele ja noortele mõeldud TÜ teaduslaager, mida korraldab Tartu Ülikool koostöös Eesti Füüsika Seltsiga, toimub sel aastal juba neljandat korda. Laagrilised askeldavad Kloogaranna noortelaagris 23. juulist 5. augustini.

 

Tartus alustab taas laste jalgrattakool

Tartus alustab 2. augustil uus jalgrattakooli rühm, mida korraldab Tartu Keskkonnahariduse Keskus.

Teooriatunnid toimuvad kaks korda nädalas 2. kuni 21. augustini  teisipäeviti ja neljapäeviti kell 12.00-13.40 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis (Kompanii 10). Proovisõitu saab teha Tähtvere mänguväljaku juures õppeplatsil. Sõidutundide aja teatab õpetaja.

Sõiduõppeks on lapsel vajalik kaasa võtta sõidukorras ja nõuetele vastav jalgratas ning jalgrattakiiver. Laste jalgrattakooli kursustele saab registreerida Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10, telefonil 736 6120 või e-kirjaga info@teec.ee. Registreerumisel palume teatada lapse nime, vanuse, kooli ja klassi; võimalusel ka lapse telefoninumber. Samuti lapsevanema või kontaktisiku andmed (nimi, e-posti aadress ja telefon). Kogu kursuse hind lapse kohta on 10 eurot.

Võru noortekeskus otsib diivanit

Plaanime augustikuu jooksul heakorrapäevi noortekeskuses, mille raames meie ruumid koos noortega veidi paremasse korda sättida ja hubasemaks
muuta. Plaanis on vahetada kardinad, parandada ja üle lakkida lauad-toolid, õmmelda istumispadjad ja kott-toolid. Samuti vajab noortekeskus hädasti uut diivanit senise vana ja katkise asemele, et olemine siin mõnusamaks ja mugavamaks muuta.

Sellepärast pöördumegi kõigi poole –  kui teate kedagi, kellel juhtub olema kodus või kontoris üle üks kasutatud, ent endiselt heas korras diivan ja soov noortekeskust sellega toetada, siis palume lahkelt jagada meie kontakte.

Noortekeskuse ja siinsete oludega saab ka kohapeale tutvuma tulla. Suvisel ajal oleme kohal esmaspäevast reedeni kell 11.00-18.00.

Meiega saab ühendust:

E-mail: info@vorunoortekeskus.ee
Telefon: +372 7823003 või +372 53440622
Aadress: Liiva 21, 65609, Võru

Laupäeval kohtuvad Rõuges priitahtlikud pritsimehed

Laupäeval, 28. juulil ootavad Rõuge priitahtlikud pritsimehed kõiki Rõuge parki  pritsimeeste kärajale.
Päev on täis võistlusi ja mänge kogu perele. Toimub päästetehnika demostratsioon, loterii jne. Üritus saab alguse kell 15.00 pritsimeeste rongkäiguga Ala-Rõugest parki. Tund hiljem võtavad  pritsimehed mõõtu lahinghargnemises
Õhtul kell kuus selgitatakse samas välja järjekordne Rõuge rammumees.
Kell 21 hakkab rahvast tantsitama ansambel “Kahtlane Sahin”.

Väike-Pakril prooviti mahetoitu

Laupäeval toimus Väike-Pakri saarel mahetoidu päev, sai tutvuda mahelihaveiste pidamisega ja maitsta mahetoitu. Samasugused mahetoidu päevad on tulemas 12. augustil Viljandimaal ja septembri alguses Võrumaal.

Mahepäevi korraldavad Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Eesti Biodünaamika Ühing, toetab EV õllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

“Mahepäev on mõeldud selleks, et tarbijad saaksid oma silmaga näha, kuidas toimub mahetootmine,” ütles  Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Seekord oli teemaks mahelihaveisekasvatus. Tahtsime inimestele näidata, et loomakasvatus saab olla väga loomasõbralik ja kasulik ka loodusele.”

“Pakri saarel võtsid huvilisi vastu maheettevõtte Pakri Tarvas OÜ omanikud Urmas Sepp ja Ilmar Heinleht. Ja muidugi väga sõbralikud loomad, kes tulid kohe uudistama, kui külalised kohale jõudsid. Inimesi oli kokku üle 30, nende seas palju lapsi. Külalistele pakuti kohalikku toitu: liha sama karja loomalt, kartul ja köögivili kohapealt,” rääkis Airi Vetemaa.

Rohkem kui 600 hektaril rannaniitudel peetakse kokku 150 lihaveist. Karjatatakse nii Suur- kui ka Väike-Pakri saarel. Loomad on vastupidavamad veisetõud: peamiselt hereford ja šoti mägiveis, sest talvel on nad metsas, kus neil on piisavalt varju ja kuhu neile veetakse rohkesti heina. 1000 rulli talveheina on juba tehtud. Loomad on terved ja tunnevad ennast väga hästi.

Allikas: Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus

Sauga valla lastelaager toimub 8.-9. augustil Jõekääru kämpingus.

Laagrisse on oodatud 8-15-aastased noored osalemaks sportlikel võistlustel, erinevates õpitubades ja tegevustes. Laagri avamine kell 12.00. Osavõtutasu on 5 eurot. Kaasa võtta isiklikud hügieenitarbed, soojad riided ja hea tuju. Laagripaika tulemine isikliku sõiduvahendi või buss nr 57. Registreeruda ja osavõtumaksu saab tasuda 25. juunist 6. juulini ja 30. juulist 2. augustini sotsiaaltöö spetsialist Marju Tombergi juures (tel 442 0729). Info tel 5695 1200 või noortekeskus@sauga.ee.

Maanoortepäev „Maal on mõnusam!“

12. augustil 2012. a korraldavad Konju küla noored Toila vallast maanoortpäeva „Maal on mõnusam!“.
See päev on rahvusvaheline noortepäev ja meie tähistame seda tähtpäeva omamoodi. Ürituse korraldamine saab teoks projekti raames, mis annab meile hea võimaluse osaleda selle elluviimise protsessis. Oleme huvitatud oma eakaaslaste tegemistest ka teistes külades ja kogemuste vahetamisest teiste külade noortega. Tähtis on see, et saame uusi sõpru ja suhelda omavahel silmast-silma ning vahetada infot noorelt-noorele.
Üritusele on oodatud Toila valla ning maakonna valdade noorteühendused.

Maanoortepäeval ootame osalejatelt ennast tutvustavaid etteasteid, näidendeid või paroodiaid, sest konkursitel osalejatest selguvad aktiivsed ja tegusad noored. Ürituse laadal on võimalik kaubelda isetehtud toodetega. Töötubades saab õppida meisterdamist ja jagada oma oskusi. Sportlikud
noored saavad oma kiirust ja taiplikust näidata orienteerumisvõistlusel, mis pakub ka põnevust. Viktoriini huvilistel on võimalik kontrollida oma
keskkonnateadlikkust. Koos saame võistelda sportlikel võistlustel ja mängida erinevaid mänge.

Ürituse osalejad on 7-18-aastased noored, aga see ei tähenda seda, et kaasa ei saa lüüa ka nooremad lapsed ja vanemad noored.

Üritusele on oodatud ka kohalikud ja maakonna noortebändid, kuna nemadki kuuluvad noorte hulka.

Projekti jätkusuutlikkust saab tagada tegusate noorte aktiivne osalemine.

Meie ürituse toetajad on Kohalik Omaalgatuse Programm, Toila Vallavalitsus ja MTÜ Konju Maanaiste Selts. Täiendavat infot võib küsida: konju.noored@gmail.com või tel 53705876.

A-Galeriis avati näitus “Meie igapäevane leib ehk näputööga lennanud aastad”

Ive-Maria Köögard sündis 28.01.1942 Tartus ja lõpetas ERKI 1968.aastal Leili Kuldkepi diplomandina.  Töötas 1968-1996 Ars Juveelis, alates 1996.aastast on juveelifirma Kuldgraal OÜ kunstnik-juveliir ja juhatuse liige.  Eesti Kunstnike Liidu liige 1971.aastast. Metallikunstnike Liidu liige. On esinenud arvukatel iga-aastastel tarbekunstinäitustel, Eesti Metallikunstnike Liidu näitustel ja välisnäitustel. Tema tööd on esindatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis. Ive-Maria ise ütleb, et „ 2. septembril saab täis ilus kandiline arv: 44 aastat päevast, mil esimest korda siin majas tööd alustasin.”

Näitus jääb avatuks 18. augustini.

 

Haapsalu Loomekeskus avab Foto- ja filmikuu

Kõik foto ja filmihuvilised on oodatud 26 juulil kell 19:00 Haapsalu Loomekeskuse Foto- ja filmikuu näituste avamisele Jaani galeriis. Linnuse kõrval vana apteegi teisel korrusel on leidnud koha kolm väljapanekut.

Riho Luhter on kogunud kokku posu vana kinotehnikat, mida ta avamiste õhtul tutvustab ja kasutama õpetab. Sama tehnikaga linastub ka kaks lühifilmi.

Teise ruumi vallutavad eksperimentaalsed fotod. Näitus “DIY” koosneb piltidest, mis on tehtud ise-ehitatud kaameratega, filtritega ja muu fototehnikaga. Näituse koostasid Hans-Otto Ojaste, Helen Väin, Liilia Buschman ja Urmas Lüüs.

Kolmandaks esitletakse Urmas Lüüsi uut koomiksiraamatut “Kondimootor 2D”.

Foto- ja filmikuu raames toimub 19. augustil juba kolmandat korda Haapsalu noorte filmitegijate õhtu, kus linastuvad mitmed uued kohalike tegijate filmid.

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”

Ilmunud on voldik „Mägede Linnud”,  mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest.  Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb Marek Rahula vaatlustel aastatel 1984-2009, ehk siis veerandsajast aastast. Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik” . Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes. Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas suured linnustiku muutused taas, sest kaheksakümnendate aastate suured raiiesmikud on kinni uue metsapõlvkonnaga kasvamas ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel.  Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.
Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võiks ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, indeks  45201 Neeruti Seltsi maja, või aadress : neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel. : 55525314
Marek Vahula  wabakutseline  marekult.blogspot.com  facebook.com/marek.vahula

“Toit ja nõu” Tallinnas

24. juulist kuni 17. augustini saab vaadata ungari, läti ja eesti noorte keraamikute väljapanekut ühise nimetuse all „Toit ja nõu”.

Ungari Noorte Tarbekunstnike Stuudio algatusel ning koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kunstiakadeemia keraamika osakondadega oli ühisnäitus selle aasta mais ja juunis väljas piirilinnas Valgas. Sama väljapanekut saab nüüd vaadata Ungari Instituudi galeriis.

Ungarit esindavad juba diplomeeritud noored disainerid elegantsete, tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste väiketiraažiliste ja unikaalsete portselannõudega.

Lätist ja Eestist on väljas üliõpilaste tööd alates esimesest kursusest magistrantideni. Nooremad on mänginud teemaga, esitades mõtteid toidust ja toitumisest erinevates keraamilistes materjalides ja vormides.

EKA magistrantidelt on väljas pakkumised Black Taverna restorani sojakastme kannudele ja alustele, mis oli osa suuremast projektist „Toit ja nõu”.

 

Lisainfo Facebookis.

Augustis leiab aset esimene toortoidufestival

Foto: toortoidufestival.info
18. augustil kogunevad Harjumaal Saue vallas Tuula külas Elja Tarkusteaias, väga lõõgastavas ja armastavas keskkonnas, kõik toortoiduhuvilised, et pidada maha üks põnev ettevõtmine – esimene Toortoidufestival, kus ollakse rõõmsad, kuulatakse huvitavaid loenguid, tehakse süüa ja vahetatakse retsepte ning nauditakse mõnusat seltskonda.

Toortoidu teemadel astuvad teiste seas üles:
Sille Poola, Lõpetanud Tartu Ülikooli, Cornelli Ülikooli sertifitseeritud instruktor “Plant Based Nutrition” alal, toortaimetoidu ja tervikliku elustiili entusiast, populaarsete e-kokaraamatute ja retseptide autor, 5 lapse ema, taimetoitlane 10 aastat, toortoitlane 4 aastat. – http://www.paikesetoit.ee/
Ly Kerdo, Elja talu perenaine/korraldaja – http://www.elja.ee/
Marge Roosileht, sekretär/kordinaator/generaator/korraldaja, kelle poole võib pöörduda festivali puudutavate küsimustega marge.roosileht@gmail.com, 56 150601
Kristel Uibo, nõustaja/korraldaja – http://www.parimtervis.ee/
Kaija Margumets, infosekretär, kelle poole võib meili teel pöörduda kõigi festivali puudutavate lisaküsimustega – info@toortoidufestival.info – http://www.tervisliktoitumine.com

Nõu ja jõuga on abiks veel väga paljud armsad inimesed. Täpsem info kava ja osalemistingimuste kohta aadressil http://toortoidufestival.info/

Allikas: Toortoidufestival.info

Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba

Brasiilia kitarrivirtuoos ja Amazon Ensemble’i liige Eduardo Agni õpetada pühasid rituaaltantse kogu maailmast laupäeval, 28. juulil kell 15:00-18:30 Tallinnas Joogaruumis, Ristiku 10.

Workshop keskendub tantsule ja kreatiivsele liikumisele kui ühele meditatsiooni ja enesearengu vormile, tantsimise käigus tegeletakse hingamise ja energia katalüseerimisega. Ringtantsudesse on koondatud aastatuhandeid vanu tantse eri kultuuridest – Kreeka, Iisraeli, Boliivia, Brasiilia, Rumeenia, Venemaa, Iiirimaa, Inglismaa, Šotimaa jt, mis sisaldavad müstilist sümbolismi ja ülendavat väge.

Workshopi viib läbi EDUARDO AGNI – eestlastele juba läbi AMAZON ENSEMBLE kontsertide tuttav Brasiilia muusik ja helilooja, kes on komponeerinud heliteoseid ka tantsulavastustele, dokumentaalfilmidele, teatrietendustele ja televisioonile ning töötanud muusikalise juhina mitme tantsukompanii heaks (näiteks mainekas Balé da Cidade de São Paulo). Brasiilia valitsuse kutsel veetis ta aastaid Amazonase vihmametsas, aidates kohalikel hõimudel talletada ja säilitada oma pärimusmuusikat ja -tantse. Loe edasi: Tulekul maailma pühade rituaaltantsude töötuba

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee
1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Erametsakeskuses võeti kuni juuni keskpaigani vastu taotlusi Natura 2000 metsamaa toetuse saamiseks. Laekunud ligemale 4800 taotlust hõlmasid üle 57 000 hektari metsamaad. Portaali e-PRIA kaudu esitati tänavu juba ligi neljandik taotlustest.

Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks esitati 4781 taotlust, toetust sooviti 57 344 hektarile. Sellest 10 332 hektarit asub sihtkaitsevööndis ja 47 012 hektarit piiranguvööndis. Võrreldes eelmise aastaga suurenes taotlemise pindala 3% võrra.

Taotluse esitajaid oli tänavu 89 võrra vähem kui mullu. 2011. aasta kevadel esitas taotluse 4870 maaomanikku ja taotluste hulk kasvas võrreldes 2010. aastaga 40%. Erametsakeskus seostab mullust taotluste hulga järsku tõusu 2011. aasta alguses läbi viidud laiaulatusliku teavituskampaaniaga. Igale Natura 2000 erametsamaa omanikule saadeti koju teavituskiri, milles tutvustati toetuse taotlemise võimalusi. Teavituskampaania oli ühekordne projekt.

Möödunud aastal esitasid oma taotluse paljud metsaomanikud, kes seni ei olnud oma võimalustest teadlikud; palju oli neidki, kes mõnel eelneval aastal olid taotluse esitamisest loobunud. „Seekordseski taotlusvoorus oli üle 500 metsaomaniku, kes varem Natura toetust taotlenud ei ole. Samas oli ligikaudu 800 neid metsaomanikke, kes 2011. aastal taotluse esitasid, kuid 2012. aastal mitte,“ kommenteeris SA Erametsakeskus toetuste üksuse juht Maris Tõnuri. Loe edasi: Natura erametsamaa toetust taotletakse 57 000 hektarile

Seto Muuseumitarõs korraldatakse arheoloogiaõhtu

Neljapäeval, 26. juulil algusega kl 18.00 toimub Obinitsa Seto Muuseumitarõs arheoloogiaõhtu, kus räägivad arheoloogid Heiki Valk ja Anti Lillak Setomaa arheoloogiapärandist ning sellega seonduvatest uusimatest leidudest ja uuringutest. Kohapeal on võimalik tutvuda ka arheoloogi välitöövarustusega.

Üritus toimub Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Arheoloogia, võim, ühiskond: koostöö arheoloogiapärandi kaitseks” raames. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Allikas: Eve Ellermäe, Obinitsa Seto Muuseumitarõ

2000 vati ühiskond

Madis Org,
Arengufondi energia- ja rohemajanduse arenguseire ekspert

Inimeste heaolu kasv on senini olnud tugevas sõltuvuses energiatarbimise kasvust. Nõudluse suur kasv taastumatute (ja ka taastuvate) energiaallikate järele on endaga kaasa toonud suureneva surve keskkonnale. Inimeste ökoloogiline jalajälg, kus olulist rolli mängib ka taastumatute energiaallikate ammutamine, suureneb suure tõenäosusega järgnevatel aastakümnetel tasemeni, kus tarbime inimkonnana üle kahe korra rohkem, kui Maa meile seda jätkusuutlikul viisil võimaldada suudab (vaata ka GlobalFootprint Network).

Vaatamata sellele, et suurim surve keskkonnale tuleb järgnevate aastakümnete jooksul eelkõige rahvarohketest ja veel madala elatustasemega riikidest, on tasakaalustatuma ja jätkusuutlikuma maailma huvides just rikastel riikidel kohustus näidata eeskuju. Kuigi keskkonnaalased rahvusvahelised kokkulepped on visad sündima, on mõned riigid leidnud mooduse, kuidas siseriiklikult motiveerida nii inimesi, ettevõtluskeskkonda, kui ka avalikku sektorit järgima karmimalt looduse poolt etteantud piire. Üheks heaks selliseks kontseptsiooniks võib lugeda ka Šveitsis viimastel aastatel palju populaarsust kogunud „2000 vati ühiskonna“ (2000Watt Gesellschaft) mudelit.

Energeetiline ebavõrdsus
Kui liidame kokku kogu maailmas aasta jooksul tarbitava primaarenergia hulga ning jagame ühes aastas olevate sekundite ja maailma inimeste arvuga, saame vastuseks, et keskmiselt tarbitakse maailmas hetkel üle 2 000 džauli primaarenergiat (veel muundamata energia, mis on loodusest ammutatav) sekundis ühe inimese kohta. Teisiti öeldes, nii taastumatud kui ka taastuvad energiaallikad aitavad meie eest keskmiselt pidevalt 2 000 vati (sest 1 vatt = 1 džaul / 1 sekundiga) ulatuses tööd ära teha. See number koondab endas kogu primaarenergiat, mida inimtegevus kulutab – transport, infrastruktuur, hooned, toit ja muud kaubad ning teenused. Loe edasi: 2000 vati ühiskond

Järvamaal tunnustati Hele ja Sven Aluste perekonda

Järvamaa kogukonna pärl 2012: Hele ja Sven Aluste pere. Foto: Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Järvamaal esile tõstetud Hele ja Sven Aluste perekonda Roosna-Alliku vallast Koordi külast.

Hele ja Sven Aluste perekond pälvis tunnustuse tänu hoolivale panustamisele kogukonda ning loodussõbraliku elulaadi edendamisele. Pere, kus kasvab neli last, kolis mitme aasta eest Tallinnast maale ning alustas vana talukoha baasil oma kodu ja koolituskeskuse rajamist.

Pere tegeleb loodusehituse ja hobuste ning ratsutamisteraapiaga, nende loodud MTÜ Equilibre on kaasanud tegevustesse huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Hele ja Sveni pere on oma külakogukonna ja piirkonna heaks väga palju teinud, muuhulgas on nad olnud seotud Vodja kooli ja Esna mõisa tegemistega, samuti Paide kogukonnakeskusega. Pereisa Sven on üks savi- ja põhumajade ehitamise eestvedajaid Eestis, kõik talu hooned on ehitatud talgukorras tema enda eestvedamisel. Pere on löönud kaasa ka Eesti Ökokogukondade Ühenduses.

Loe lähemalt www.kylaelu.ee

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Neeruti maastikukaitseala paelub põneva linnustikuga

Kõik huvilised on oodatud tutvuma Neeruti maastikukaitsealal elutsevate linnuliikidega – kõige lihtsam on seda teha trükise „Mägede Linnud” abil, mis räägib Neeruti „mägede” ja maastikukaitseala lindudest. Voldik annab ülevaate Neeruti lindudest ja põhineb allakirjutanu vaatlustel aastatel 1984-2009 ehk veerandsajast aastast.

Voldik koosneb neljast osast: 1. Sissejuhatus-mäed on lindude sõbrad 2. Põhiosa-Mägede lindude nimestik koos kommentaaridega, mis annab ülevaate kõigist 113 linnuliigist, keda maastikukaitsealal kohatud on. 3. Linnustiku muutused – annab ülevaate mägede lindude muutustest võrrelduna aastatel 1961-1963 Tiit Randla poolt tehtud diplomitööga „Neeruti salukuusikute linnustik”. Siis kohati 122 linnuliiki, kellest tänapäevaks on kadunud karvasjalg-kakk, õõnetuvi, turteltuvi, siniraag, soo-roolind, nõmmelõoke ja kolmvarvas-rähn. Lisandunud on mägedesse händkakk ja kassikakk. 4. Viumaailm-annab ülevaate Marek Vahula 1990 aasta kevadeks valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal märtsilind hiireviu uuringust mägedes.

Voldik ilmus nii Kadrina valla toel ja ka autori kulu ja kirjadega. Esikaanel ilutseb Sven Zaceki hiireviu pilt. Praegu on Neerutis toimumas taas suured linnustiku muutused, sest kaheksakümnendate aastate suured raiesmikud on kinni kasvamas uue metsapõlvkonnaga ja metsalindude osakaal on taas tõusuteel. Plaanis on teostada uus Neeruti linnuseire.

Kel huvi voldiku või Neeruti uue linnuseire vastu, võib ühendust võtta Neeruti Seltsiga: Kadrina, Pargi 3, 45201, Neeruti Seltsi maja, või e-posti aadressil: neerutiselts@hot.ee või Seltsi juht Tiiu Uusküla tel.: 55525314.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com