Rakvere Spordiselts Kalev tähistab sünnipäeva võimlemispeoga

Pühapäeval, 14.oktoobril tähistab Rakvere Spordiselts Kalev 95. aastapäeva Rakvere spordikeskuses suure võimlemispeoga „Sügise sära“, kus saab näha rühmvõimlemist, daamide võimlemist, harrastusvõimlemist ja tantsulisi numbreid, mida esitavad 300 võimlejat üle Eesti – Võrust, Tartust, Pärnust, Viljandist, Keilast ja Lääne-Virumaalt. Kavas võib näha tuntud iluvõimlejate õdede Bogdanovate numbreid. Võimlemisetenduse pealavastaja on Pärnu võimlemisklubi peatreener Kai Esna.

Etendust teadustab tuntud spordikommentaator Erik Lillo, kes on ise samuti Rakverest pärit. Etendus algab kell 14.00 kestab kuni 17.30-ni ühe 10-minutilise vaheajaga. Rakvere Spordiselts Kalev tähistas viie aasta tagust 90. aastapäeva samuti suure võimlemispeoga Rakvere Teatris.

Piletid hinnaga 3 eurot täiskasvanutele ja 1 eurot õpilastele on müügil Rakvere Teatris ja Spordikeskuses, Rakvere Krooniselveris, Tapa Spordikeskuses, Kunda Linna Klubis, Tamsalu Kultuurimajas, Kadrina Rahvamajas ja tund enne algust kohapeal.

Info: Eesti Spordiliit Kalev võimlemise projektijuht Lembe Laas, tel 6154277

Tulekul II Võrumaa meeste tervisefoorum

Projekti Mehed Liikuma ja Võru Maavalitsuse koostöös toimub 19. oktoobril II Võrumaa meeste tervisefoorum, mis keskendub Võrumaa meeste tervise- ja liikumisteadlikkuse tõstmisele. Foorum saab alguse reedel, 19. oktoobril kell 13.30 Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Päeva lõpetab vesiaeroobika rühmatreening Väimela Tervisekeskuses. Foorumist ja rühmatreeningust osavõtt on kõigile tasuta.

Päevakava:

13:30 – 14:00 Võimalus mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, rasvaprotsent, KMI, RR)
14:00 – 14:05 Päeva sissejuhatus
14:05 – 14:15 Võrumaa meeste tervisefoorumi avasõnad – Andres Kõiv, Võru maavanem
14:15 – 14:35 Kuhu mehed kodust kaovad? – dr. Kristo Ausmees, MediTA kliiniku meestearst
14:35 – 15:05 Läbi elu tervena liikudes – dr. Peeter Laasik, SA Elva Haigla TM ravijuht, ortopeed
15:05 – 15:35 Mehe tervis, seksuaalsus ja eesnääre – dr. Gennadi Timberg, MediTA kliiniku uroloog
15:35 – 15:50 Tervisepaus
15:50 – 16:10 Töö vs tervis – Tiit Niilo, Nopri talumeierei juhataja
16:10 – 16:30 Rohkem tervist! – Priit Sibul, Riigikogu liige
16:30 – 16:55 Elu vs sport – Ain-Alar Juhanson, triatleet
16:55 – 17:20 Särgi alla tuleb tervist koguda – Contra, kirjanik
17:30 – 19:00 Vesiaeroobika rühmatreening ja saun Väimela Tervisespordikeskuses
Loe edasi: Tulekul II Võrumaa meeste tervisefoorum

Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeeste ja kaheksat valda ühendava kohaliku Leader-tegevusgrupiga, kellega arutatakse Euroopa Liidu uue finantsperioodi ja maaelu arengukava 2014–2020 teemadel.

„Praegu on toimumas olulised arengud nii Euroopa Liidu tasandil, kus on väljatöötamisel uue finantsperioodi eelarvekokkulepped, kui ka Eestis, kus tegeleme uue maaelu arengukava väljatöötamisega,“ rääkis minister Seeder. „Teeme Euroopa suunal intensiivselt tööd, et saavutada toetuste võrdsem jaotamine liikmesriikide vahel ning võrdsemad konkurentsitingimused meie põllumeestele. Uue maaelu arengukava väljatöötamisel on Leader-grupid ja põllumeeste ühendused meile väga oluliseks partneriks.“ Loe edasi: Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega

Liiklusmuudatused Rägaveres

Seoses Rägavere tee sulgemisega (Tuleviku ja Karja tn vahel) vee-, sadevee- ja kanalisatsioonitorustike ehituseks ajavahemikul 11. – 19. oktoobrini on liiklus suunatud ümber Karja ja Seminari tänava kaudu. Ühistranspordi Kungla tänava peatus on asendatud peatusega Lembitu ja Seminari tänava ristmiku juures, Lembitu tänavast Kungla tänava poole.

Info: Marek Noormets, AS Viimsi Keevitus, tel 53 015 163

Otepää otsib jõulukuuske

Otepää vald otsib jõulukuuske, mis kaunistaks jõulude ja uue aasta paiku talvepealinna keskväljakut ning pakuks silmarõõmu kogu talveaja jooksul.

Väärika jõulupuu pikkus ei tohiks ületada 17 meetrit, kuusk peab olema tihe, mitte väga kahar ja kasvama ligipääsetavas kohas.

Sobiva puu omanikel palume ühendust võtta kuni 20.novembrini telefonidel 766 4810; 5303 3035 (Mairo Kangro).

Rahvusvaheline kammerlauljate konkurss legendaarse laulja Tiit Kuusiku mälestuseks

II Tiit Kuusiku nimeline rahvusvaheline kammerlauljate konkurss toimub 1.-4. novembril 2012.a. Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas. Osavõtuks saab registreeruda kuni 19.oktoobrini.

Konkursi pidulik avamine ja esinemisjärjekorra loosimine toimub 1.novembril kell 12.

Kell 19 annavad kontserdi Kuusiku konkursi žüriiliikme, maineka Valgevene vokaalpedagoogi professor Georgi Jurevitši ja tema kolleegi professor Margarita Vassiljevitši õpilased.
Loe edasi: Rahvusvaheline kammerlauljate konkurss legendaarse laulja Tiit Kuusiku mälestuseks

Jõgeva Maavalitsus kutsub maakonna lapsi koos vanematega laste ohutus- ja turvalisuspäevale

Jõgeva Maavalitsus korraldab maakonna lastele ohutus- ja turvalisusepäeva „Oska ohutult!“. Ohutuspäev toimub 14. oktoobril algusega kell 11 Jõgeva Kultuurikeskuses.

Lapsi õpetab tulega ohutult ümber käima Nublu Päästeametist, esmaabist räägib ja näitab kasulikke näpunäiteid Pipi Punasest Ristist, Lõvi Leo juhendamisel aga saavad lapsed teada saabuva pimeda aja eel liiklusohutuse teadmisi ja helkuri kandmise vajalikkusest. Kraaksupesa mängutoa juhendajad õpetavad ja tutvustavad lastele liiklusmärke, mida saab lasta ka näole maalida. Päeva viivad läbi Jõgevamaa uued kangelased maakonna lasteraamatust Jõks sõpradega.

Kell 12 saavad kõik lapsed ja vanemad näha Jõgeva Linnateatri õpetlikku lavastust tuleohutusest. „Vahva pritsimees Kristjan Lible“, etenduses astuvad üles Eve Somelar ja Janek Varblas.

Üritus toimub Eesti Haigekassa projekti „Kodu- Ja vabaaja vigastuste vältimine Jõgevamaal“ vahenditest ja on osalejatele tasuta.

Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

8.oktoobril esitleti regionaalministri tellimusel vastvalminud uuringu „Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2011“ tulemusi. Alla 5000 elanikuga KOV-võimekuse pingerida juhib taas Otepää vald, olles sellega jätkuvalt Valgamaa parim omavalitsus.

Käesolev aruanne analüüsib KOV-indeksi väärtusi perioodil 2008-2011. Kohalike omavalitsuste võimekuse uuring hõlmab nelja-aastast perioodi. Nagu ka varasematel aastatel on uuringu läbiviimisel omavalitsusüksusi analüüsitud 29 erineva näitaja lõikes. Muuhulgas on arvesse võetud elanike arvu, inimeste sissetulekuid ja töötuse määra. KOV-indeks näitab omavalitsusüksuse erinevate võimete summat ehk valdade ja linnade potentsiaali midagi ära teha.

KOV-indeksi uuringute kohaselt (periood 2008-2011) on Otepää 18. kohal, eelmise aasta uuringute põhjal (periood 2007-2010) oli Otepää 16.kohal ning perioodil 2006-2009 17. kohal.
Loe edasi: Otepää vald juhib taas alla 5000-elanikuga KOV-võimekuse pingerida

Rakvere tõstab koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti

Rakvere Linnavalitsus on asunud tõstma koduhooldusel olevate inimeste hoolduse kvaliteeti ning soetab 15 elektroonilist ravimidosaatorit ja kaks pliidivalvurit lisaks varem soetatud 22 häirenupule.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul korraldas linnavalitsus riigihanke, mille tulemusena osutus parimaks pakkujaks Meditech Estonia OÜ.

„Elektrooniliste ravimidosaatorite ja pliidivalvurite ostmine on ette nähtud piiriülese koostööprojekti Innacare raames,“ rääkis abilinnapea Allar Aron. „Elektrooniline ravimidosaator tuletab inimesele meelde, millal on õige aeg ravimeid võtta, elektrooniline pliidivalvur lülitab välja sisse unustatud elektripliidi.“ Ravimidosaatorite kasutamiseks toimub ka väljaõpe. Pliidiandurid paigaldatakse Rakvere sotsiaalmajas elavate inimeste turvalisuse tõstmiseks.

Elektrooniliste abivahendite maksumus on kokku 4617 eurot, millest enamus tuleb projektirahadest, millele lisandub linna omaosalus. Abivajajate jaoks on uudsed vahendid tasuta.

Corelli Music avab hooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“

Agentuur Corelli Music avab kontserdihooaja uue kontserdisarjaga „Teletorni muusikasalong“. Esimesena astub sarjas üles äsja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia saanud klarnetist Meelis Vind india temaatikaga vürtsitatud kavaga Vind Project 2. Temaga koos on laval Liis Viira (harf), Peeter Salmela (sitar), Arno Kalbus (tablad), india müstikute tekste loeb näitleja Garmen Tabor. Avakontsert toimub teisipäeval, 16. oktoobril kell 20 Tallinna Teletorni 21. korrusel. Kontserdipiletiga saab külastada restorani teletorni 22. korrusel juba alates kella 18-st, pärast kontserti tutvuda ka 21. korruse vaateplatvormi interaktiivse ekspositsiooniga.

„Kontserdisarja „Teletorni muusikasalong“ ajendas meid korraldama festivali „Tallinna tornid“ avakontsert, mis toimus augustikuus samuti Teletorni 21. korrusel,“ ütles agentuuri Corelli Music kunstiline juht Mail Sildos. „Leidsime, et on lausa oivaline niiviisi pilve piiril head muusikat mängida ja kuulata, samas nautida ka kõrgelt avanevat fantastilist vaadet linnale ja merele! Augustis astus meie Teletorni kontserdil üles jazzkorüfee Tõnu Naissoo oma Hammond Trioga, nüüd püüame oma kavadega teletorni viia veelgi põnevamat muusikat. Meelis Vind ja Vind Project 2 alustavad veel jazzumaitseliselt, aga indiapäraselt. Isadepäevakontsert noorte neidude puhkpillikvintetiga Estica on aga hoopis midagi muud,“ lubas Sildos.

Agentuuri Corelli Music sari „Teletorni muusikasalong“ jätkub isadepäevakontserdiga 13. novembril Tallinna Teletornis. Esineb noortest neidudest koosnev puhkpillikvintett Estica. 4. detsembril on Tallinna Teletornis ka advendikontsert kavaga „Jõuluakordion kui väike orel“, kus astuvad üles Jaak Lutsoja (akordion), Meelis Vind (bassklarnet), Virgo Sillamaa (kitarr) ja Taavo Remmel (kontrabass).

Juba kolmandat aastat on oodata ka Corelli Musicu jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“: 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Põnevad sündmused ootavad ees muuhulgas müstilistest arvudest koosnevatel kuupäevadel: 12.12.12 ja 21.12.12.

Vind Project 2 on mõnes mõttes 2006. aastal välja tulnud CD-albumi „Vind Project – Twilight Patterns’’ jätk – seda küll vaid harfi ja klarneti tämbrite kooskõla silmas pidades. Muusika ise on veelgi intiimsema kõlaga, sest puuduvad jazzmuusikas tavaliselt esinev trummikomplekt ja bass. Samas toob india rütmipillide kuninga tabla kasutamine sellesse muusikasse siiski küllalt rütmilisust. Teine india instrument sitar aitab kõlasid ja rütme veelgi paindlikumalt kokku sulatada. Kava koosneb enamjaolt Meelis Vindi originaalloomingust. 1. oktoobril 2012 toimunud rahvusvahelise muusikapäeva auhinnatseremoonial anti klarnetist Meelis Vindile, kes tunneb end koduselt nii klassikalises ja nüüdismuusikas kui ka jazziss ja improvisatsioonilises muusikas, üle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia suurepärase heliplaadi „VindPower“ ja aktiivse kontserttegevuse eest.

Sarja „Teletorni muusikasalong“ kontserdid leiavad aset Tallinna Teletorni 21. korrusel, mis asub 170 meetri kõrgusel maapinnast. Põhja-Euroopa piirkonna kõrgeima torni, Eesti taasiseseisvumise sündmustes olulist rolli mänginud teletorni, ehitust alustati 1975. aastal ja see valmis Tallinna lahel peetud 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordiregati ajaks. Tänavu aprillis avati teletorn pärast mõni aasta kestnud ümberehitustöid taas külastajatele – nüüd juba kaasaegse interaktiivse ekspositsiooniga. Agentuur Corelli Music tänab meeldiva koostöö eest Tallinna Teletorni
.

Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.
Loe edasi: Mahepõllumajanduse laialdasemad kasutegurid

Vestlusõhtu Aapo Ilvesega

10.oktoobril kell 19.00 toimub  kohvik-restoranis  l.u.m.i vestlusõhtu.

Esinejaks on Aapo Ilves, kes on tuntust kogunud kui luuletaja, prosaist, näite- ja ajakirjanik, laulude sõnade autor, laulja. Aapo Ilves on mees, kelle kirjutatud sõnad viisid Ott Leplandi Eurovisiooni finaali ning mida on kuulnud kümned miljonid muusikasõbrad.

Auhinnatud Räpina multitalendiga veab vestlust Veikko Täär.
Kõik huvilised on oodatud!

Info: www.lumikohvik.ee

Mammaste suusaraja jooks 2012

Reedel, 12.oktoobril kell 17.30 toimub Mammaste Tervisespordikeskuses Mammaste suusaraja jooks. Võistlused toimuvad valgustatud suusaradadel.

Võistluste käigus selgitatakse välja ka maakonna meistrid erinevates vanuseklassides. Eelregistreerimine toimub 11.oktoobrini 2012. a e-posti aadressil polvasport@gmail.com.

Võistluse korraldajateks on Spordiklubi Serviti ja Põlva Maakonna Spordiliit

Võistluse juhend: http://www.polvavald.ee/images/stories/Mammaste_jooks_2012.pdf

Lisainfo: Arne Tilk, 51 7245

Sportlik aastaring tõi kokku 12 179 last

Eile toimunud Tartu Sügisjooksu lastejooksud lõpetasid Klubi Tartu Maraton laste sportliku aastaringi, kokku võttis kuuest spordiüritusest osa 12 179 last.

“Eelmisel aastal osales meie lasteüritustel 9302, sellel aastal juba 12 179 last. Mul on väga hea meel, et laste osalejate arvud stabiilselt  kasvavad. See näitab, et me oleme õigel teel! Loodame, et laste tänased osalemised lasteüritustel juurutavad spordiarmastust ja tulevikus hakkavad need tublid lapsed osalema ka pikematel distantsidel,” sõnas Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk.

Täna aga kutsusid Lõunakeskus ja Klubi Tartu Maraton keskuse liuväljale kõik 632 last, kes sellel hooajal läbisid kõik Tartu Mini Neliküritus 2012 etapid.

Tartu Mini Neliküritus 2012 lõpupeol oli kohal üle 400 lapse koos pere ja sõpradega ning iga laps, kes on osalenud kõikidel Tartu Mini
Neliküritus 2012 etappidel sai kingituseks nelikürituse lõpetaja T-särgi.

“Mu 3-aastasele tütrele väga meeldib tulla, sest kõik ju tulevad ja sõidavad. Ta on vaid 3-aastane ja suusamaratonil tahtis kõike ise teha, ei lasknud ennast aidata. Kui natukenegi käe õlale panid, siis ütles, et  “Ei, ma ise tahan!” ja lasimegi tal ise sõita. Läks küll aeglaselt, aga rõõmsalt ja juba ootab järgmisi kordi!” ütleb kahe lapse ema Elve Nagutkin.

Tartu Mini Nelikürituse hulka kuuluvad Tartu Maratoni suusasõidud, SEB Tartu Rattaralli, SEB Tartu Jooksumaraton ja SEB Tartu Rattamaratoni lastesõidud. Lisaks neile toimusid augustis SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud ja veel eile toimus selle aasta viimane Klubi Tartu Maratoni lasteüritus, kui Tartu kesklinna vallutas 1578 Tartu Sügisjooksu lastejooksudel osalevat noort spordisõpra.

Järgmised lastele suunatud üritused toimuvad legendaarse Tartu Maratoni raames. 20. jaanuaril toimub World Snow Day raames Otepää lasteõit ja juba 16. veebruaril 42. Tartu Maratoni lastesõidud.

Fotod Tartu Mini Neliküritusest 2012 t: www.argoa.com/press

Rakvere Ametikooli Comeniuse projekti partnerid teevad Rakveres vabatahtlikku tööd

Rakvere Ametikoolil on 3. -10. oktoobrini külas Comeniuse projekti partnerid Saksamaalt Kölnist ja Ungarist Debrecenist, kellele Rakvere abilinnapea Sven Kesler andis Rakvere linnavalitsuses reedel ülevaate Rakvere linna arengutest ja noorsootööst.

Projekti koordinaatori Kristel Haugase sõnul on projekti teema “Noor ja vabatahtlik”, sestap on põhirõhk vabatahtlikul tööd, mis aitab kõige paremini avardada noorte maailmapilti, arendada tolerantsi ja õppida keelt. „Näiteks aitavad ungari ja saksa noored koos meie noortega parandada ja värvida pinke, korda teha mõnd katki läinud asja, riisuda pargis lehti, käia loomade varjupaigas, korrastada Lahemaal sealseid matkaradu,“ rääkis projekti koordinaator Kristel Haugas.

Rakvere Ametikoolis toimunud projektikonverentsil tutvustasid osapooled, mida nad eelmise kohtumise järel vahepeal korda on saatnud. „Ungari kunstikool tahab meile kinkida oma maalid, mis valmivad siin,“ lisas Kristel Haugas.

Noorte nädalavahetuse sisustab kultuuriprogramm, tutvutakse Rakvere, Lahemaa ja Tallinna vaatamisväärsustega.

Rakvere Ametikooli projektipartnerid on Georg-Simon-Ohm-Berufskolleg Saksamaalt, Debreceni Egyetem Balásházy János Gyakorló Szakközépiskolája ja Medgyessy Ferenc Gimnázium és Művészeti Szakközépiskola Ungarist.

Projekti algas 2011. aastal ja lõpeb 2013. aasta suvel.

Selgus tänavune “Aasta kõige koerasõbralikum tegu”

Täna, 7. oktoobril toimunud Baltikumi suurimal iga-aastaseheategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show andsid BIGBANK,Eesti Koeraomanike Selts ning konkursi patroon Marju Länik üle tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“.

Võitjaks kuulutati Kilingi-Nõmme õpilasesinduse liikmed, kes aktiivse õpilase Kertu Kore eestvedamisel algatasid heategevusliku korjanduse Pärnu kodutute loomade varjupaiga heaks. Õpilased kogusid abivalmite inimeste käest vanu tekke, patju, linu, loomasööki, puhastusvahendeid ja muid tarvikuid, mida varjupaik vajas. Lisaks paigaldasid õpilased kohalikke poodidesse sendikogumiskastid, et osta loomade kaalumiseks elektronkaal, millest varjupaik juba pikemat aega puudust tundis.

Fotol konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad Kerli ja Kertu Kore (fotograaf: Peeter Hütt)

Kilingi-Nõmme kooliõpilaste jaoks pole koerte abistamine võõras. „Oleme sõpradega Pärnu koduta loomade varjupaika külastanud ning neile erinevaid asju annetanud juba mitmeid aastaid. Eelmise aasta lõpus tekkis meil aga mõte korraldada suurem heategevuslik korjandus, sest kui ühelt poolt vajab varjupaik abi loomade olukorra parendamiseks, siis meie võimuses oli jõuda heategijateni, koguda varjupaiga jaoks vajalikke tarvikuid ning need siis abivajajateni toimetada,” rääkis aasta kõige koerasõbralikuma teo tegija Kertu Kore.

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitjad peavad tiitlit suureks tunnustuseks. “Olen jälginud seda konkurssi igal aastal ning mul on tohutult hea meel olla täna ise üks võitjatest. Koerte jaoks tehtud heateo märkamine ja tunnustamine teeb vaid rõõmu ning innustab meid loomade abistamisega jätkama ning seda me oma meeskonna ka teeme,“ lisas Kertu Kore.

Konkursi patroon Marju Länik tõdeb, et kõik tänavused nominendid näitasid üles heatahtlikku suhtumist ning väärivad tunnustust. „Tore on näha, et meie ühiskonnas leidub piisavalt selliseid inimesi, kes tõttavad kõhklemata appi abivajavatele neljajalgsetele sõpradele,“ lausus Marju Länik.

Tiitli „Aasta kõige koerasõbralikum tegu“ omistavad BIGBANK ja Eesti Koeraomanike Selts isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse ning koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Tiitlivõitja valiti välja internetihääletuse teel konkursile esitatud kandidaatide seast. Möödunud aastal sai “Aasta kõige koerasõbralikuma teo” tiitli Eesti Loomakaitse Seltsi vabatahtlik Sigrid Kärner, kes võttis oma hoole alla auto alla jäänud ja raskelt vigastatud koera.

Tiitel “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kuulutati välja Baltikumi suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIG Match Show, mis toimub juba kaheksandat korda. Tänavu osales heategevuslikul koertenäitusel 197 koera.

BIG Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid. Sel korral lähevad ürituse tulud Tartu Koduta Loomade Varjupaigale.

Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitasid kaasa Eesti Loomakaitse Selts, Koerteregister, Chihuahua Sõprade Liit, Dr. Stern lemmiklooma tooted, Cedrelle e-pood, Küpsis ja Pinky Koerapesa. Ürituse algatajad ja läbiviijad on MTÜ Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK AS.

Viljandimaa noorsootöö preemia kandidaate saab esitada 22. oktoobrini

Viljandi maavanem on oma korraldusega kinnitanud noorsootöötajate tunnustamise korra, mille kohaselt saab maakonna noorsootöö preemia kandidaate esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu ja aasta noor. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 22. oktoober.

„Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning seda valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil,“ ütles Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

Noorsootöötajate tunnustamise korra järgi võivad noorsootöö preemia kandidaate esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.

Kandidaadi esitamiseks tuleb hiljemalt 22. oktoobriks 2012 täita sellekohane taotluse vorm. Taotlusi on võimalik täita elektrooniliselt; saata maavalitsusele postiga (Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine”) või e-postiaadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee.

Taotluste vormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehelt.

Tähtajaks esitatud taotlusi hindab maavanema korraldusega moodustatud komisjon. Komisjon valib igas kategoorias välja ühe kandidaadi maakondlikuks tunnustamiseks ning kolme kategooria puhul (enim silma paistnud noorsootöötaja, aasta koostöö, aasta tegu) teeb ettepaneku riiklikuks tunnustamiseks Eesti Noorsootöö Keskusele. Maakondliku tasandi preemia antakse välja, kui kandidaate ühes kategoorias on vähemalt kolm.

Riiklikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse detsembris aset leidval igaaastasel vabariiklikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel. Maakondlikult tunnustatud isikute nimekiri avalikustatakse novembris maakondlikul noorsootöö valdkonna tunnustusüritusel.

Komisjoni kuuluvad Viljandi maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Kütt, noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi, terviseedenduse peaspetsialist Elo Paap ning noorte osaluse ja noorteinfo spetsialist Riine Ant; Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Krista Kalda, Viljandi linnavalitsuse arenguspetsialist Lauri Alvre, Suure-Jaani vallavalitsuse noorsootöö spetsialist Marlen Silm, Kõo vallavalitsuse kultuuritöötaja Katre Saar, Viljandi Kesklinna kooli huvijuht Ain Mägi, Kaitseliidu Sakala maleva noorteinstruktor Ain Laane ning Viljandimaa Noortekogu liikmed Kermo Maiste ja Kätlyn Jürisaar.

Eelmisel, 2011. aastal olid Viljandimaa noorsootöö preemia laureaadid: aasta noor – Liisa London (tantsukool Dancecall); aasta noorsootöötaja – Kristi Pajuste (Paistu rahvamaja tantsuõpetaja); aasta tegu – Kris Süld (Viljandi välitrikipargi rajamise algataja); aasta koostöö – Indrek Palu (Karksi-Nuia noortekeskuse juhataja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse Noorte Euroopa päeva korraldamine). Pikaajalise panuse eest noorsootöösse pälvis mullu tunnustuse Tarvastu gümnaasiumi logopeed/õpetaja Piret Kuropatkin.

Kepikõnnimatk Vellavere radadel

14. oktoobril toimub Konguta vallas Vellavere matkaradadel projekti “Liigume üheskoos tervise heaks” raames kepikõnnimatk. Matk algab Kiigemäe juurest kell 11 ja kestab umbes 2 tundi. Matka lõpus pakutakse kehakosutust.

Soovijatel on võimalus liikuda Kiigemäele valla bussiga, mis väljub kell 10.30 Konguta kooli eest. Kiiremad sooviavaldajad saavad laenutada valla kõnnikeppe.

Info: riina@konguta.ee või tel +372 508 1568 .

www.konguta.ee

Kursi pastoraadiemand naudib maalritööd

Pildil on Kursi kirikuõpetaja Sulev Sova ja pastoraadi perenaine Allikee Kubi remonditöödel. Foto: Jaan Lukas

Puurmani vallas  EELK Kursi Maarja Eliisabeti koguduse kirikus tehtavatel remonditöödel värvitakse seinad ning põrandale paigaldatakse uued lauad. Pühakoda remondivad koguduse liige meistrimees Jüri Pere, pastoraadi perenaine Allikee Kubi ja kirikuõpetaja Sulev Sova.

Teisipäeval värvis Allikee Kubi altari ja kantsli juures asuvat seina.

“Inetu ja kulunud väljanägemisega, lillakates-pruunides toonides sein jääb kirikus viibivate inimeste vahetusse vaatevälja. Nii pidasime vajalikus selle  kiiresti valgeks võõbata. Tänavu remondime aga põhiliselt peauksest algavat ja saali keskele ulatuvat pühakoja vanemat osa,” ütles pastoraadi perenaine.

Meistrimees Jüri Pere nimetas iseäranis keeruliseks värvimistöid ligi 80 meetri kõrgusel.
“Seinad on üldiselt hästi säilinud, kuid miskipärast kunagi kaetud õlivärviga, mistõtti ei lase õhku läbi. Sel põhjusel on krohv pudenema hakanud. Pidanuks  kasutama hoopis lubivärvi, mida olemegi nüüdseteks remonditöödeks muretsenud.”

Võimalus leida  inimsäilmeid

Vananenud  põrandalauad asendatakse kirikus uutega. “Põranda uuendamine nõudis projekti ja põhjalikku kooskõlastamist muinsuskaitseametiga. Arvestama peame ka võimalusega, et vana põranda eemaldades võime leida sajandeid tagasi elanud ja kirikusse maetud ja eeldavasti aadlike või teiste ülemkihtide hulka kuulunud inimeste jäänuseid. Käitume sel juhul vastavalt seadusele ja eetikale,” rääkis Pere.

“Teadaolevalt maeti Eestimaal kirikutesse ajani, mil selle kombe keelas aastail 1632-1654 valitsenud Rootsi kuninganna Kristiina, kes oli kuninagas Gustav Adolf II tütar. Keelu põhjuseks ära hoida katkukollete tekkimist,” lisas Jüri Pere, kes on Tartu Ülikoolis  ajalugu õppinud.

Tema sõnul on praegune remont viimase perioodi tõsisem  ehitusalane ettevõtmine Kursi kirikus. “Väiksemaid töid, näiteks akende vahetamist on tehtud ennegi, ” ütles Pere.

Remonditakse oma jõududega

Kursi kirikut remondivad koguduse oma töötajad. “Nii on ökonoomsem. Firmadest tööjõu palkamiseks pole kogudusel majanduslikke võimalusi. Värvimine on minu jaoks aga meeldiv vaheldus, kus kasutan ka oma loomingulisust ja naiselikku vaistu,” rääkis Allikee Kubi.

“Piisavalt palju raha on kogudusel kulunud ka remondiks vajaliku projekti tellimiseks ning ehitusmaterjalide muretsemiseks. Kavatseme selle katteks Euroopa Liidu vahenditest toetust taotleda. Südamlikult ja jumalikult oleme tänulikud ka inimestele, kes soovivad kiriku remondi heaks annetada,” ütles  ta.

Jaan Lukas 

Alanud on aasta vabatahtlike otsingud

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus ootab koos Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvesega 22. oktoobrini ettepanekuid vabatahtlike kohta, keda tänada 2. detsembril toimuval üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel.

“Nagu igas organisatsioonis, nii on ka vabaühendustes selliseid töid ja tegemisi, mis tavaliselt avalikkuse ja meedia tähelepanu ei pälvi, kuid on ühenduste toimimise ja nende sihtrühmade vajaduste rahuldamise seisukohalt ülimalt olulised,” selgitas üritust korraldava Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja Tuulike Mänd.

Männi sõnul tunnustatakse 2012. aastal just neid vabatahtlikke, kes ei sära igapäevaselt vabaühenduste eesliinil, kuid loovad regulaarselt tegutsedes ja mõnikord isegi rutiinseid ülesandeid täites kindla vundamendi vabaühenduste eesmärkide täitmiseks.

Lisaks on oodatud ettepanekud silmapaistvate vabatahtlike juhtide ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavate ettevõtete või asutuste tunnustamiseks.

Oma kandidaate võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Siseministeeriumi esindajad.

Tänavuseks juba kaheksanda tunnustamisüritusega tähistatakse 5. detsembril toimuvat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.

Vabatahtlike tänamist toetab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Rohkem infot ja ettepanekute esitamine.

Urvastes tuleb hoidiste ideepäev

Pühapäeval, 14. oktoobril kell 11 on Urvaste seltsimajas HOIDISTE IDEEPÄEV.

Meil on taas külas Põhjaka mõisa restorani kokk Joel Kannimäe ja saab maitsta mõisakeldri põnevamaid moose-salateid. Uuemaid hoidistamiskatsetusi tutvustavad ka Urvaste Külade Seltsi kokkajad.

Urve Kaska pakub maitsta viimaseid viinamarju ja jagab näpunäiteid viinapuude kasvatamiseks.

OODATUD ON KÕIK HUVILISED!

Kel on, see võiks kaasa võtta purgikese omapärase hoidisega või mõne huvitava puu- või köögivilja.

Kontakt: Airi, tel +372 520 6001

Hoidistepäev on tasuta. Projekti „Urvaste külaköögi arendamine“ rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Korteriühistud kogunevad aastakonverentsile – põhiteemadeks avanev elektriturg ja energiasääst

Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia  Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents

Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.

Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.

Kogunemine 10.15-11.00

Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus

„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)

„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)

Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt

Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt

„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)

„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)

„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)

Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.

Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.

Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134