Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.eeKarula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.
Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.
Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.
Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee
Vivendi koolituskeskus avab septembris teises vahetuses koolis käima hakkavatele algklassilastele hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm on avatud igal koolipäeval hommikul 7:30-st kuni 13:00-ni terve 2012/2013 kooliaasta, välja arvatud koolivaheaegadel.
Iga kooliaasta alguses on paljudele kooliteed alustavate või juba teises-kolmandas klassis käivate laste vanematele, kelle lapsed hakkavad koolis käima teises, ehk nn. õhtuses vahetuses, teemaks, kuidas lapsed õigeks ajaks kooli saavad. Vivendi koolituskeskus pakub omapoolse lahendusena just neile lastele ja lapsevanematele välja hommikuse pikapäevarühma. Pikapäevarühm hakkab tööle igal koolipäeval kell 7:30 ja kestab niikaua, kui lastel koolitunnid algavad.
Lapsevanemad saavad oma lapsed kohale tuua just neile sobivaks kellaajaks. Hommikuses pikapäevarühmas saavad lapsed koolitundideks ette valmistuda, meisterdada ja mängida. Et lapsed tühja kõhuga kooli ei peaks minema, on igal hommikul ka hommikusöök. Pikapäevarühmast viiakse lapsed tundide alguseks koolitranspordiga koolidesse laiali – igaüks oma tundide alguseks. Vivendi koolituskeskuse hommikuse pikapäevarühma eesmärgiks on tagada lastele korrapärane, loominguline, rahulik ja turvaline keskkond, mis toetab nende arengut ja igapäevast kooliteed.
Vivendi koolituskeskus avas oma uksed käesoleva aasta kevadel puidu- ja paberistuudioga, mis viib läbi laste linnalaagreid ja pakub puidutöö ja paberikunsti huviharidust eelkooliealistest täiskasvanuteni. Vivendi koolituskeskuse üldiseks eesmärgiks on laste, noorte ja täiskasvanute käeliste oskuste ning teoreetiliste teadmiste arendamine tervislikuma ja täiuslikuma eluviisi nautimiseks.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Hiiumaal esile tõstetud Merike ja Tõnis Niimanni perekonda Käina vallast Kassari külast.
Perekond Niimann pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kohalikku kultuuriellu. Pereema Merike vedas aastatel 1995-2012 MTÜ Kassari Haridusseltsi, edendades läbi selle kohalikku kultuurielu ja ühistegemisi siiralt ning omakasupüüdmatult. Nende aastate sisse on jäänud palju kohalikule kogukonnale olulisi tegevusi, ettevõtmisi ja muid algatusi, mida on tehtud vabatahtliku tööna ja teisi kaasa lööma motiveerides.
Muuhulgas on kaasa aidatud Kassari rahvamaja renoveerimise korraldamisele ning Lepa Anna Sukasääre alafondi loomisele Eesti Rahvuskultuurifondi juurde, et toetada kohalike noorte hariduse omandamist. Ühiselt on koostatud kohalikku väljaannet „Kassarimaa“, kogutud rahvapärimusi ja mälestusi elust Kassaris, kaasates nii kohalikke lapsi kui täiskasvanuid, samuti korraldatud kohaliku näitetrupi tegevust, organiseeritud näitusi, antud välja raamatuid, peetud külatalguid jpm. Kõik talgusupid ja pirukad ühistegevuste juurde on olnud pereisa Tõnise valmistatud. Merikese ja Tõnise Kassariremli talu oli üks esimesi mahetalusid Kassaris, kus kasvatatakse maasikaid. Tänaseks on enamus Kassari saarest ökoloogiliselt puhta toodanguga. Loe edasi: Hiiumaal tunnustati Merike ja Tõnis Niimanni perekonda
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus esitlesid Praxise teostatud interneti juurdepääsuühenduste uuringut „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“. Uuringust selgub, et vähemalt 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs enam kui poolel elanikkonnast.
Uuringu eesmärk oli kaardistada piirkonnad Eestis, kus juurdepääs kiirele internetiühendusele puudub ja sideettevõtted ei ole huvitatud majanduslikel põhjustel arendustegevustest, see tähendab – kus eksisteerivad turutõrked.
“Analüüsisime turutõrke piirkondade ulatust ning andsime hinnangu, kus on vajadus uute lairiba juurdepääsuühenduste järele, kuid turutingimustes seda ei rajataks ning seetõttu oleks vajalik sekkumine, ka riigipoolne,” selgitab uuringu üks autoreist, Praxise analüütik Risto Kaarna.
Uuringu tulemused näitavad, et kiirele, üle 40 Mbit/s internetiühendusele puudub juurdepääs hinnanguliselt 55 protsendil elanikkonnast. 70 kohalikku omavalitsust Eestis on täies ulatuses ilma kiire internetita, ehk täielikus turutõrkes, nende omavalitsuste elanike arv on 92 000. Enim sellised kohalikke omavalitsusi asuvad Saaremaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Loe edasi: Üle poole elanikkonnast ei pääse ligi kiirele internetile
Pühapäeval toimus Haanimaal Hartsmäe talus mahetoidu päev, millest võttis osa üle 60 inimese. Kõik huvilised said tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal kõneldi ka mahelihast, sai maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.
Lisaks Hartsmäe ökotalu tutvustusele räägiti mahetoidu eelistest, teiste seas rääkis Lõuna-Eesti Toiduvõrgustikust Alt-Lauri talu perenaine Kaja Kesküla, Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts, Mooska talu perenaine Eda Veeroja, Kadri Vollmanni Viljandi võrgustikust OTT (Otse Tootjalt Tarbijale), mahetalunik Aare Rätsepp Eesti Biodünaamika Ühingust ja mitmed teised. Mahepõllumajanduse suundumustest kõneles Merit Mikk.
Mahetoidu päeva eesmärk oli tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.
Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga. Loe edasi: Mahetoidu päeval Haanjas osales üle 60 inimese
Head lugejad, Pühajärve põhikool ja Pühajärve haridusselts tahaksid teiega jagada oma mõtteid hariduselu uuendustest. Ühtlasi kasutame võimalust, et hõigata: “Oleme uhked oma kooli ja kogukonna üle!” Nimelt jagame teiega oma rõõmu kooli ja kogukonna uuendusmeelsuse üle.
Pühajärve põhikooli ja lasteaia õpetajad, õpilased ja lastevanemad külastasid 21. augustil Tallinnas asuvat Roccal al Mare kooli. Lisaks koolide omavahelisele koostöö tugevdamisele kinnitas kohtumine hariduse sisuliste uuenduste vajalikkust. Muuhulgas tõdeti üheskoos uue õppekava kontekstis sotsiaalsete pädevuste omandamise olulisust. Isiksuse, õpikeskkonna ja väärtuskasvatuse olulisust. Arutati kooli ja kogukonna omavaheliste suhete ning koostöö vajaduste ja võimaluste üle.
Kohtumine andis tublisti motivatsiooni ja indu, eelkõige tänu Roccal al Mare koolipere avatud suhtumisele ning nakatavale entusiasmile. Koostöö kaudu on võimalus jagada kogemusi, viia läbi nii õpetajate kui ka lastevanemate koolitusi ja luua ning kasutada ühiseid õppematerjale.
Pühajärve kooli kõrval tegutsev Pühajärve haridusselts on otsustanud koolile suuremat tuge pakkuda. Seltsi eesmärk on kohaliku kogukonna, õpetajate, lastevanemate arendamine ja koolitamine. Haridusselts korraldab igal aastal väärtuskasvatuse teemalist seminari, lisaks toimuvad koolitused, õppereisid. Seltsi eestvedamisel toetatakse kogukonna majanduslikus kitsikuses olevaid peresid. Uuel õppeaastal püütakse koos kogukonnaga laiendada ka laste huvihariduse võimalusi.
Tähtsaks uudiseks on ka ühine otsus viia avastusõpe Pühajärve põhikooli õppekavasse nii lasteaias kui ka algklassides süsteemselt.
Uurimuslik õpe ehk avastusõpe on võimalus uues riiklikus õppekavas sätestatud ellu rakendada. Avastusõppe kaudu on võimalus suurendada õpilaste motivatsiooni ja huvi. See aitab avardada võimalusi laste mitmekülgseks arenguks. Augustikuu alguses osalesid Pühajärve lapsed Käärikul metsaülikoolis toimunud avastusõppe näidistunnis. Tagasiside nii laste kui ka vanemate poolt on igati positiivne. Ja see innustab kooliperet edasi. Avastusõppe metoodika ja õppematerjalide omandamiseks vajaliku raha leiavad lastevanemad koostöös haridusseltsiga.
Oluliseks avastusõppe ellurakendamisel on lastevanemate teavitamine, kaasamine, koolitamine, et veelgi tõhusamalt lapsi toetada, julgustada ja motiveerida. Tihedat koostööd planeeritakse ka Tartu katoliku kooliga, kus juba aastaid on avastusõpet süsteemiselt ja järjepidevalt edukalt praktiseeritud.
Head lugejad, kooliga vähem või rohkem seotud inimesed! Tulge lööge ka kampa! Õpime ja areneme üheskoos. Püüame panustada aega, mõtteid ja tegusid, et aidata luua soodne ning innustav keskkond arenemiseks, õppimiseks nii koolis kui kodus. Mõtleme, mida saame ette võtta ja ära teha, et meie lastes oleks rohkem rõõmu ja huvi õppimise suhtes. Loome üheskoos areneva ja hooliva kogukonna, mis aitab kaasa tõhusamale kooli ja kodu koostööle ning loob tingimused vastastikkuseks õppimiseks ja
innovatsiooniks.
Eesti Maaülikool kutsub kolmapäeval, 29. augustil kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepäevale. Arutletakse kuidas hoida keskkonda ja oma tervist ning luua elujõulist kohalikku toidukogukonda. Tutvuda saab Maaülikoolis läbiviidavate maheteadusuuringutega, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks.
Kohapeal saab osta Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku talunike tooteid. Orienteeruv päevakava:
15.00 Kogunemine ja kehakinnitus
15.15 Miks meile kohalik mahetoit? – prof Anne Luik, EMÜ teadusprorektor
15.45 Mahekeskus ja keskkonnaharidus – Elen Peetsmann, Mahekeskuse juhataja
16.00 Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku tegemistest – Kaja Kesküla, tegevjuht
16.15 Nipid mahepuuviljanduses – prof Kadri Karp, EMÜ aianduse osakonna juhataja
16.45 Kuidas hoida mulla- ja taimetervist? – Anne Luik
Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal EMÜ õppehoone kõrval pargi sees (pärast linnapiiri). Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/. Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames.
Lisainformatsioon: Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas eile koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Urve ja Valter Uusbergi perekonda Rapla vallast.
Urve ja Valter Uusbergi perekond pälvis tunnustuse tänu pikaajalisele panustamisele kogukonna kultuuriellu ning noorte innustamisele tegelema teatri ja muusikaga. Uusbergide peres on üles kasvanud kolm last, kes on kõik sarnaselt oma vanematele aktiivsed ühiskonnaliikmed. Pereema Urve on Rapla usaldustelefoni algataja, Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla teatrielu. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd Vend) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu Ülikoolis.
Pere tegevus on Raplas olnud tuntav ja teatud aastakümneid ning väikese kogukonna jaoks hindamatu. Uusbergide juhendatud laulukoorides on suureks kasvanud põlvkonnajagu muusikat armastavaid ja musitseerivaid noori.
Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi “Kogukonna pärl” eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
Haapsallased alustasid annetuste kogumist, et püstitada eelmisel aastal surnud legendaarse linnakodaniku Gunnar Ollo mälestuseks skulptuur, kirjutab Läänlane.
1925. aastal sündinud Gunnar Ollo on Haapsalus mitme põlvkonna jaoks ilmselt üks tuntum linnakodanik, keda kohtas iga päev linnapildis jalutamas, möödujailt viisakalt sigarette või münte küsimas ja taarat kogumas. Gunnar oli teretulnud Haapsalu kohvikuis, kus teda ootas tasuta kohv või kõhutäis. Gunnar oli alati viisakalt riides – ülikonnas ja triiksärgis. Gunnar Ollo suri möödunud aasta külmal veebruariööl oma kodu juures.
MTÜ-s Haapsalu Kunstivara tegutsev Aita Mölder kutsub nüüd inimesi üles, et valmistada Gunnar Ollole pronkskuju. Enamik linna- ja loomerahvast, keda Mölder küsitles, pakkus, et Gunnari kuju peaks seisma linnatänaval (hea kohtuda, tervitada ja pildistada).
Elusuuruses Gunnari kuju valamine pronksi maksab umbes 40 000 eurot, plastiktehnikas kuju poole vähem.
Kes soovib ettevõtmises kaasa lüüa, saab teha annetuse: MTÜ Haapsalu Kunstivara, arveldusarve: 221021855042, Swedbank. Lisada kindlasti märksõna Gunnar.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatas järjekordse ettevõtlikkusprojektide konkursi, mille eesmärgiks on arendada üldist ettevõtlikkust ning tõsta ettevõtlusteadlikkust ja –aktiivsust. Projektide esitamise tähtaeg on 24. september. Konkursi läbiviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
Konkursile oodatakse projekte, mis on suunatud kas potentsiaalsetele alustavatele kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtjatele või õpilastele-üliõpilastele. Projektid tuleb ellu viia ühe aasta jooksul, projekti maksumus peab jääma vahemikku 1600–10 000 eurot.
Konkursile laekunud projektidest koostatakse pingerida, millest parimad saavad võimaluse projekt ellu viia. Konkursi projektide elluviimiseks on eraldatud 90 000 eurot.
Konkursi täpsemad tingimused ning taotlusvorm on EASi kodulehel www.eas.ee/ettevotlikkus, samast leiab ka konkursi eelmise vooru tulemused.
Projektid tuleb esitada allkirjastatult märksõnaga „Projektikonkurss” elektrooniliselt aadressil Sirje.Tuvi@eas.ee või tavaposti teel: EAS, Sõbra 56, Tartu, 51013.
Augustikuu 4. päeval kogunes Võrumaale Plaanile üle 120 inimese paikkonna päeva ja kooli kokkutulekut pidama. Plaani paikkonna ajalugu uurinud Uno Ojala põhjaliku ajaloolise ülevaate järel esitleti kohalolijatele värskelt trükikojast saadud raamatukest „Meie kooli lugu. Plaani kool 1872-1969“.
Kogutud materjali pani raamatuks kokku Juta Sikk ja see sai päris mahukas – 207 lk. Selles on kõigepealt esitatud kooli ajalugu, mille käsikirjaline materjal pärineb kooli kauaaegselt õpetajalt Aale Otsalt. Selles olnud fakte ja arve on kontrollitud ja täpsustatud ning lisatud arhiivimaterjalidest saadud infot.
Kuna koolis töötanud õpetajad olid väga agarad kohaliku kultuurielu eestvõtjad ja selles kaasalööjad, siis on raamatus omaette osa sellele tegevusele pühendatud. Eelkõige on kajastatud Plaanil aastakümneid tegutsenud laulu- ja muusikaseltsi „Helin“ ettevõtmisi.
Eesti ajalooarhiivi materjalidele tuginedes on antud põgus ülevaade kooli tegevusest sellel ajal, kui kirikukoolis lapsi õpetasid preester ja köstrid. Mitmete Plaanil koolis käinud õpilaste, siin töötanud õpetajate ja teenistujate (kokku 34 inimest) meenutused ja mälestused käsitlevad erinevaid aegu ja episoode ning annavad mitmekülgse ja särava pildi koolielust, aga ka tolleaegsest elust-olust. Loe edasi: Ilmus Plaani kooli raamat
29. septembril toimub Meremäe vallas Piusa jõe ürgoru jooks. Jooks toimub tähistatud matkarajal. Kui mahti jooksmisest üle jääb saab näha ka Eesti kõrgeimat liivakivipaljandit – Härma müürimäge.
Vali enda võimetele sobiv distants! Aga aeg alustada treeningutega!
9.-16. septembril on kõik huvilised oodatud osalema Valgamaa seenepäevadel.
Huvilistel on võimalus osaleda mükoloogide juhendatavatel seeneretkedel, kuulata loengut, külastada seenenäitusi, seentega lõnga värvida, osaleda seenekulinaaria ning seente makropildistamise koolitusel. Seenepäevade tegevused toimuvad Valga muuseumis (Vabaduse 8, Valga), Valga avatud noortekeskuses (J. Kuperjanovi 9, Valga), Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää) ning Tõrvas. Kõik üritused, va. Valga seenenäitus, on tasuta.
Saaremaa kogukonna pärl 2012: Tiina ja Rein Oleski pere.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Saaremaal esile tõstetud Tiina ja Rein Oleski perekonda Leisi vallast Metsküla külast. Konkursile esitati üle Eesti kokku 125 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.
Tiina ja Rein Oleski perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele eluhoiakule ning külarahva kaasamisele kogukonna ühistesse tegemistesse. Tiina ja Rein ning nende kolm last on olnud külaseltsi asutajad ning põhilised ideede algatajad ja ürituste korraldajad. Oleskite pere on alati tegus, abivalmis ja leidlik takistuste ületamisel, nad on humoorikad, elurõõmsad ja vahetu suhtlemisega, innustades kõiki ühiselt tegutsema, hoidmata kokku oma aega ja vahendeid. Tugevad peresidemed soodustavad ka külas eri põlvkondade ühistegemisi.
Oleskite algatusel on saanud traditsiooniks palju sportlikke üritusi: talvine spordipäev, suusamatk vabariigi aastapäeval, kevadine jalgrattamatk, jooks ümber Tuhkana järve, triatlon, petankietapid, lauatennise- ja koroonaturniirid. Tänu ühistele tegemistele on küla muutunud ühtehoidvaks ning atraktiivseks ka nooremale põlvkonnale.
Regionaalminister Siim Valmar Kiisler märkis, et ühe kogukonna teevad tugevaks aktiivsed inimesed ja tugevad pered, kes asju ette võtavad ning ühiselt terve kogukonna heaks panustavad.
“Hästi lihtne on kapselduda ainult enda tegemistesse ja oodata, et keegi teine tuleb ning elu paremaks muudab. Aga just sellised hoolivad inimesed, kes saavad endaga hästi hakkama ja peavad lugu ka ühistegemisest, muudavadki elu maal paremaks ja rõõmsamaks,” lausus Kiisler. “Olen uhke, et Eestimaal leidub nii palju nii tublisid peresid. Kui õpetajaid peetakse maa soolaks,
siis need pered on tõelised kogukonna pärlid.”
17. augustil toimus Meremäel üritus “Annan ära”. Üritusele toodi mittevajalikke ja korras asju, riideid, jalanõusid, lelusid ja palju muudki. Enampakkumisele toodud eraisikute ja talude poolt annetatud esemete oksjonil koguti raha Meremäe noortekeskusele slackline’i ostmiseks.
“Annan ära” päeval sai valida vajalikke, sobivaid ja kauneid esemeid. Hea tahtena ja rahata andmine ja võtmine pakkus paljudele rõõmu. `Õnnevalemi` käivitamine õnnestus hästi ning järgmine samalaadne üritus toimub Obinitsa külakeskuses neljapäeval, 30. augustil kella 16-18. Heategevuslikult korraldatakse Obinitsas enampakkumine, esemete alghind on 1 euro. Oksjonile tulevad kaltsuvaip, Hiina õnne ikoon, raamatuid ja muid esemeid, erinevat sorti koduleiba ja palju muud. Kogutud raha kasutatakse Obinitsa külakeskuses asuva noortetoa sisustamiseks.
Telesaate “Terve Eesti” salvestamine perekond Teppanite kodus. Foto: Maiu Veltbach
Eesti Televisioon alustab septembris uue saatesarjaga „Terve Eesti“. Saatesari koosneb kümnest saatest, salvestused viiakse läbi üheksas maakonnas. Augusti keskpaigas külastas võttegrupp Jõgevamaad. Saate salvestus toimus Torma vallas perekond Teppani kodus.
Lisaks maakonna ekspertide soovitustele saab saates lustakates võistlustes end proovile panna ka perekond ise. Saates tuleb juttu populaarsest rulluisutamisest, hommikusöögi ja koduse toidu olulisusest ning vaatluse all on ka selja tervis ja tervisespordiga tekkida võivad vigastused.
Jõgeva maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialisti Maiu Veltbachi sõnul esinevad telesaates “Terve Eesti ” Teppanite pere lapsed. “Sõna saavad maakonna eksperdid füsioterapeut Martin Toht, uisutamistreener Väino Treimann ja kokanduspedagoog Anneli Peterson,” ütles ta.
Saate eksperte aitas valida Jõgevamaa Tervisenõukogu, saates võistelnud pere leidis režissöör Marit Ummelas.
“Saates osalejatel oli rääkida palju huvitavat ja kasulikku. Me olemegi pidanud mõttekaks kaasata ekspertideks asjatundjaid maakondadest, kus parajasti saadet salvestame,” ütles Marit Ummelas. Saatejuhiks on Hannes Hermaküla.
Saatesari algab 9. septembril, Jõgevamaal salvestatud saatele on võimalik telerite vahenduse kaasa elada 23. septembril.
Tänavune vabakonna suvekool toimub 7.–8. septembrini Jänedal, seekordseks teemaks on töö liikmete ja võrgustikega.
Pärast 13 aastat EMSL-i suvekoole tuleb tänavune suvekool teistsugusena: korraldajatena on jõudusid ühendanud Arengukoostöö Ümarlaud, Avatud Eesti Fond, Eesti külaliikumine Kodukant, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, sihtasutus Domus Dorpatensis ning Uue Maailma Selts. Ja EMSL ise ikka ka. Rahastab KÜSK.
Savikrohvi koolitus toimub 1. ja 2. septembril Kõnnu talus Kõnnujõe külas Tabivere vallas. Korraldajaks MTÜ Kõnnujõe Kogukond.
Koolituse käigus õpitakse:
1. Kuidas savikrohvi ise valmistada, leida vajalikud lähteained.
2. Millises vahekorras materjale segada ja kuidas erineva otstarbega segusid valmistada.
3. Millised on vajalikud tööriistad.
4. Kuidas krohvida erinevaid pindasid.
5. Saab tutvuda eelmistel koolitustel valminud rakettahju ja ümara leiva/pizza-ahjuga.
Halinga vald on välja kuulutanud konkursi uue valla aukodaniku leidmiseks.
Valla aukodaniku nimetuse andmisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute taotlused. Taotlus tuleb esitada kirjalikult valitsusele 1. septembriks.
Taotluses peab olema märgitud: 1) tunnustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, amet, auaste, töö- või teenistuskoht;
2) tunnustamiseks esitatava isiku teenete nimekiri;
3) formuleering ühe lausega, mille eest tunnustust avaldatakse;
4)taotluse esitaja nimi, aadress, sidevahendite number, taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri (või digitaalallkiri).
Aukodaniku nimetus antakse volikogu otsusega aastas ühele inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule või kes on sündinud, elanud või elab hetkel Halinga vallas ja on saavutanud tähelepanuväärseid tulemusi ja üldise tunnustuse kultuuri, hariduse, majanduse, eestluse jmt edendamisel. Aukodaniku nimetust ei ole kohustus igal aastal välja anda.
Läänemaa Omavalitsuste Liidu Eestseisusel Oru vallamajas andis maavanem Innar Mäesalu kõigile Läänemaa omavalitsustele üle aastaraamatu. Maakonna kokkuvõtte 2011. aastast koondas Lääne maavalitsus.
Aastaraamat on ainuke maakonna kõiki eluvaldkondi kajastav ja avalikke organisatsioone ühendav informatsiooni ning sündmuste kogum. Läänemaa aastaraamat ilmub 18ndat korda, neljandat aastat on raamat elektrooniline. Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on aastaraamatut mugav kasutada, näiteks on raamatu sisu ning tekstid varustatud linkidega lisainformatsiooni saamiseks.
Maakonna aastaraamatus on olemas Läänemaa omavalitsuste ja riigiasutuste kokkuvõtted 2011. a olulisematest tegevustest ning saavutustest. Samuti on raamatus kirjas maakonna erinevad statistilised näitajad.
Raamatu koostamist korraldas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond, kaasa on aidanud maavalitsuse osakonnad, kohalikud omavalitsused, riigiasutuste kohalikud esindused ja teised organisatsioonid.
Elektrooniline aastaraamat on loetav maavalitsuse kodulehel. CD-plaadil oleva aastaraamatu saavad teiste hulgas maakonnas paiknevad riigiasutused, omavalitsused, raamatukogud, õppeasutused.
Lääne Maavalitsus tänab kõiki, kes aitasid kaasa Lääne maakonna tervikliku ülevaate koostamisele!
Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”, kirjutab Virumaa Teataja.
Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele on inimtühjaks jäänud.
“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda.
MTÜ Emumäe Arenduskeskus sai inspiratsiooni uuest, alates septembrist ETV ekraanile jõudvast telesaatest “Pink”, mille mõtteks on täita Eestimaa “rääkivate pinkidega”, mis pajatavad põnevat lugu või jäädvustavad millegi või kellegi mälestust, ning tähistada need.
“Mõte paigutada pink kauni vaatega kohta tuli meil juba varem, seoses saatega arvasime, et võiks selle ka kellelegi või millelegi pühendada. Mõte külade mälestuse jäädvustamisest meeldis paljudele kohalikele inimestele,” rääkis MTÜ Emumäe Arenduskeskuse juhatuse liige, Koila küla elanik Triinu Pohlak Virumaa Teatajale.
Pingi kõrval seisab niinimetatud küladepuu, mille okstele saab kinnitada sedeli oma küla auks, olenemata sellest, kui elujõuline on see küla antud hetkel.
“Kõik Eestimaa külad väärivad meelespidamist,” leidis Triinu Pohlak.
Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts varasügist kampaaniat, mille raames pannakse inimestele südamele oma lemmikloomi suvekodudest endaga kaasa võtma ning märkama mahajäetud lemmikloomi.
“Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatud suvilatesse ja maakodudesse. Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. Valtini sõnul tekivad sedalaadi hülgamise tulemusena kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud neist surevad.
Valtini sõnul kulub seltsil aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike poolt hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks. “Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav,” märkis ta. “Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest,“ kirjeldas Valtin olukorra keerukust.
„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ sõnum on nii Eesti Loomakaitse Seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu levival video-ja audioklipil. Teavituskampaania info levitamisega on kaasa tulnud AS Edelaraudtee ja OÜ Meediavõrk. Eesti Loomakaitse Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias ning levitama teavet kohalike elanike hulgas. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut loomahülgajate kindlakstegemisel ja abi osutamisel. Loe edasi: Loomakaitsjad kutsuvad üles loomi mitte hülgama
Projekti Mehed Liikuma ja spordiklubi Trismile liikumisürituste sarja XI etapp toimub homme, 28. augustil algusega kell 18.00.
Kokku saadakse Puhja Seltsimaja parklas ning teemaks on maastikujalgrattasõit — sõidetakse maastikul Puhja kandis. Kohal on Trismile juhendajad, kelle käest saab vajadusel abi ja juhendamist.
Mehed Liikuma ja Trismile korraldavad 2012. aastal Tartumaa eri kohtades kokku 12 tasuta liikumisüritust, mis on mõeldud kõigile meestele ja naistele, kes hoolivat oma tervisest ning soovivad heas seltskonnas aktiivselt vaba aega veeta.
Puhja üritus on kõigile huvilistele (nii mehed kui naised) TASUTA, kuid korraldajad paluvad oma osalemisest eelnevalt (kuni 27. augustini) teada anda e-posti aadressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või registreerida ennast vastaval Facebooki lehel.
Ühistreeningutest osavõtjatel on võimalik koguda kohapeal jagatavatele liikumislehtedele templeid, mis annavad võimaluse osaleda Mehed Liikuma ja Trismile auhindade loosimises 2012. aasta septembris. Auhindade loosimises osalemiseks tuleb osa võtta vähemalt viiest liikumisüritusest.
Projekti toetavad LEADER-programm, Tartu Maavalitsus ja MediTA Meestekliinik.
Kumb oli enne – kas kana või muna? Miks vares on laululind? Millega tegelevad ornitoloogid? – Tahad teada? Siis tasub sammud seada Tartu linnuklubi poole.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses alustab tegevust 10-18-aastasi linnusõpru koondav Tartu noorte linnuklubi, millega liitudes on võimalus kogenud juhendajate abil lähemalt tutvust teha meie tiivuliste kaaslaste imelise maailmaga ja õppida tundma linnuelu saladusi. 1-2 korda nädalas toimuvad Linnuklubi kokkusaamised, kus teoreetiliselt ning praktiliselt õpitakse linde tundma välimuse, hääle ja tegevusjälgede järgi, saadakse ülevaade lindude tähtsusest ökosüsteemis, õpitakse kasutama linnumäärajaid ja muud erialakirjandust, vaadatakse temaatilisi filme, tutvutakse kaitsealuste liikidega, õpitakse lindudele soodsate elu- ja pesapaikade loomist. Õppeaasta jooksul viiakse läbi 8 pikemat ekskursiooni, 8 õppekäiku ja 5 koolitust.
Sooviavaldus Linnuklubi tegevusega liitumiseks palutakse saata 10. septembriks 2012 aadressil aire.orula@mail.ee. Selles tuleb lühidalt kirjeldada oma linnuhuvi ja põhjendada Linnuklubiga liitumise soovi. Klubi tegevused on osalejatele tasuta. Tartu noorte linnuklubi käivitamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partneriks on Eesti Ornitoloogiaühing.
Pärnu Postimees andis teada, et Pärnumaa koolidest pidas tänavu esimesena kooliaasta avaaktuse Sütevaka humanitaargümnaasium.
Aktus toimus traditsiooniliselt Pärnus Brackmanni pargis 25. augustil. Juba järgmisel päeval sõitis kogu Sütevaka koolipere koolilaagrisse Pärlseljale. Õppetöö algab 28. augustil.
Tänavu satub kooliaasta algus laupäevale. See annab koolidele valikuvõimaluse, kas alustada õppetööga 1. või 3. septembril. Täpsema info kooli alguse kohta leiab iga lapsevanem juba kooli kodulehelt.
Külauudised soovivad kõigile õpilastele head õpiindu, õpetajatele ja lapsevanematele aga rahulikku ja kannatlikku meelt.
