Külauudised

Valgre muusika meenemünt jõuab müügile 7. oktoobril

Eesti Pank emiteerib 7. oktoobril Raimond Valgre muusikale pühendatud hõbedast 7-eurose nominaalväärtusega meenemündi. Münti hinnaga 35 eurot on võimalik soetada Eesti Panga muuseumis või SEB kontorites üle Eesti 7. oktoobril alates kell 13.

Tänavu 7. oktoobril möödub 100 aastat Eesti helilooja ja muusiku Raimond Valgre sünnist. Valgre muusikale pühendatud meenemündil on kujutatud käsikirjaline fragment „Saaremaa valsi“ noodist, helilooja originaalallkiri ja nimiväärtus 7 eurot. Mündi aversil on kujutatud Eesti Vabariigi riigivapp ja aastaarv 2013.

Hõbedast (Ag 925) proof kvaliteediga meenemünt kaalub 28,28 grammi ja selle läbimõõt on 38,61 mm. Müntide tiraaž on 7500.

Meenemündi on kujundanud kunstnik Berbel Lätt. Mündid on vermitud Hollandi Kuninglikus Rahapajas (Koninklijke Nederlandse Munt).

Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.

Homme vallutavad noored matkahuvilised Pärnumaa

28. septembril toimub Pärnumaal 23. korda skautlik matkamäng, kus 3-6 liikmelised võistkonnad saavad end proovile panna kuiva jalaga jõe ületamises ja kannatanu abistamises, samuti saab proovida oma teadmisi matemaatikas, keemias ja füüsikas ning teha muudki, mis nõuab füüsilist osavust ja kiiret taipu.
Matkamängu korraldab Pärnumaa Skautide ja Gaidide Malev (PSGM), ettevõtmise eestvedajateks on Tori gaidid. Traditsiooniliselt septembri viimasel nädalavahetusel toimuv matkamäng kulgeb Pärnus ja liigub Uulu poole.
Mailiis Jõgis

Täna algas Vikerraadios keelevõistlus “Tuum”

27. ja 28. septembril toimub Vikerraadio kodulehel keelevõistlus “Tuum”, kus iga soovija saab panna proovile oma oskused, kus tuleb teha žürii antud pikemast tekstist kahesaja-sõnaline kokkuvõte.

Tekst avaldati 27. septembri hommikul Vikerraadio kodulehel. Viimane aeg oma töö ära saata on 28. septembril kell 18. Esialgsed tulemused selguvad 29. septembri “Vikerhommikus” kell 9.15.

Esimene “Tuum” toimus mullu, kus tuli kokkuvõte kirjutada Ilmar Raagi esseest “Kultuuritust ei ole olemas.” Kokku esitati 194 tööd. Kõige noorem osaleja oli 11-aastane, vanim 88-aastane, kolmandik osalejatest olid gümnaasiumiõpilased. Esimese aasta võitja oli Liina Pääbo.

Keelevõistluse võitjad antakse teada 18. oktoobril Vikerraadio saates “Uudis+”.

Võistlust korraldavad haridus- ja teadusministeerium, rahvusringhääling ning Tartu ülikooli eesti ja üldkeelteaduse instituut koostöös emakeele seltsi ja emakeeleõpetajate seltsiga. Peaauhind on 100 eurot. Lisaks antakse kaks teist auhinda, kumbki 50 eurot, ja viis kolmandat auhinda, igaüks 25 eurot.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Täna, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.

Käina kooli 155. aastapäeva tähistamine

Käina kool tähistab oma 155. aastapäeva traditsioonilise aastapäevajooksuga, vilistlastest külalisõpetajate päevaga ning vilistlaste kokkutulekuga.

Hea vilistlane! Käina kool tähistab 155. aastapäeva 17. oktoobrist kuni -19. oktoobrini 2013.

17. okt – Traditsiooniline aastapäevajooks Käinas.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: kaia.potter@gmail.com

18. okt – „ Tagasi kooli“ – vilistlased on oodatud külalisõpetajatena koolitundidesse.
Täpsem info ja osavõtu registreerimine: urve@kaina.edu.ee

19. okt – Vilistlaste kokkutulek.

Loe programmi www.hiiuelu.ee

Seminar “Terve pere” Kassaris

Laupäeval, 28. septembril korraldab Hiiumaa lasterikaste perede liit Kassari puhkekeskuses pereseminari “Terve pere”, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Lasterikka pere ema Ingrid Sindi räägib lastega kooskasvamisest laste õiguste vaatenurgast. Aivar Haller Eesti lastevanemate liidust kõneleb lapsevanema hirmudest ja nendest ülesaamisest. Tartu Herbert Masingu kooli direktor Tiina Kallavus selgitab lapse olemust, käitumisprobleeme ja õpetab nendest ülesaamist. Marge Vainre koolituskeskusest Sina ja Mina räägib, kuidas toetada kodust eemal olevaid lapsi.

Seminar kestab kella 12-18. Lisainfo www.lasterikkad.eu või tel 5051 674. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleks oma osalemisest teada anda meilil hiiumaalasterikkad@gmail.com.

Koigi näitering esitab Koigi mõisas kaks Vilde külajanti

Koigi kultuuriseltsi näitering esitab 29. septembril Koigi mõisa saalis kaks Eduard Vilde külajanti “Ettevaatlik kosilane” ja “Läbi unenägude mehele”.

Kaasa teevad: Jaak Kalits, Liis Puhmaste, Tiiu Kajak, Klarika Lussmann, Asta Kivi, Hugo Kink, Raivo Porr, Valve Tetsmann, Olev Visnapuu, Endel Rudi, Kersti Kangro, Laivi Nuut, Pille-Riin Kranich, Maire Lužetskaja, Külli Puumets, Evi Ojasalu, Tiiu Haak, Eevi Kink ja Elle Russak. Lavastaja Ene Puhmaste.

Etendust toetavad Koigi vallavalitsus, Endel Rudi, Saima Klaas, Kätlin Puhmaste ja Kristel Larven.

Etendust mängitakse 29. septembril kell 16. Pääse 2.50 eurot, lastele tasuta.

Liikumine Kodukant andis välja elektroonilise käsiraamatu

Liikumine Kodukant andis välja elektroonilise käsiraamatu „Globaliseeruv Eesti küla“. Käsiraamat on ennekõike kogukonnaarendajatele teadmiste ammutamiseks meie muutuvast maailmast ja Eesti küla võimalustest ning arengutrendidest selles.

Nii tasub sinna kiigata lisaks külavanematele ja -seltsirahvale ka linna-asumiseltside eestvedajatel, omavalitsuste arendustöötajatel ja poliitikutel, kohaliku arendustööga tegelevatel projektijuhtidel ja ehk ka ettevõtjatel, kes otsivad oma äri edendamiseks uusi ideid.

Käsiraamatu autor on Garri Raagmaa ja kaasautor Rivo Noorkõiv. Raamat valmis Eesti Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala toetusel, Liikumise Kodukant projekti “Külavanemad muutuvas ajas” raames.

Kättesaadav kõigile huvilistele Liikumise Kodukant kodulehelt (www.kodukant.ee) E-abikäsi/Trükised alt.

Randvere külaselts palub toetust oma kodukandi
ohutuse suurendamiseks

Muuga sadam. Foto: Andres Tarto/portoftallinn.com

MTÜ Randvere Külaselts tunneb muret selle üle, et Muuga sadamas on ohtlike kemikaalidega ettevõtete konsentratsioon suurem kui kuskil mujal Eestis. Nimelt moodustavad Muuga sadama ja selle vahetus läheduses paiknevad A-ohukategooriaga ettevõtted 69 protsenti Harjumaa sarnastest ettevõtetest.

Sellega seoses algatas Randvere Külaselts petitsiooni riskide koondamise vastu Muuga sadamasse ning palub toetust oma seisukohtadele. Petitsiooni terviktekst on kättesaadav aadressilt http://petitsioon.ee/eiriskidekoondamisele nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Külaselts palub jagada infot ka oma sõpradega – sellega saab aidata Muuga sadama ümbruses elavaid inimesi ja võib olla ka neid, kes sellele probleemile veel praegu ei mõtle.

Juhul, kui Sa ei ole petitsiooni seisukohtadega ühel nõul, siis palun võta aega probleemiga tutvumiseks!

Ingrid Veermets, MTÜ Randvere Külaselts

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Maanteemuuseum tutvustab Motoshow’l unikaalset kabrioletti

27.-29. oktoobril Tartus toimuval Motoshow’l on kõigil huvilistel võimalus näha täies hiilguses 1956. aasta kabrioletti ZIS-110B. Hiljemalt novembriks kolib väärikas suveauto Eesti Maanteemuuseumisse, kus teda kuni kevadeni kõigile külastajatele vaatamiseks eksponeeritakse.

Haruldase ZIS-110B restaureeris Lõuna-Eesti vanatehnika klubi “Levatek” president Heino Jaanus. Kabriolett-kerega auto ülesehitamiseks kulus 12 pikka aastat. “Restaureerimiseks vajalikud detailid on kokku otsitud mitmest riigist – nii idanaabritelt kui ka näiteks Rootsist. Palju osi on valmisatud koopiana, kuna originaalosi pole lihtsalt saada,” rääkis maanteemuuseumi restauraator Einari Jaanus. “Erilist tähelepanu väärib liigendkatuse konstruktsioon, mis on restauraatori poolt järele tehtud tehase jooniste alusel.”

ZIS-110B on 1956. aastal Nõukogude Liidus ZIS autotehases toodetud kabriolett-kerega paraadauto. Hilisematel aastatel leidis sõiduk kasutust ka taksona. Tema mootori töömaht on 6,0 L ja võimsus 140 hj. Auto restaureeriti Tartu Bussipargi ruumides.

Motoshow raames toimub auto ametlik esitlus 27. septembril kell 14 Tartu Näituste messikeskuses. Restaureerimise protsessist räägib Heino Jaanus. “Talveks tuleb aga uhke masin Eesti Maanteemuuseumi masinahalli, vahetades välja kinnise ZIS-110,” rääkis restauraator Einari Jaanus, kutsudes kõiki huvilisi muuseumisse külla.

Algas konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” internetihääletus

Taas saab hääletada konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kandidaatide poolt, mille võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show.

Konkurss “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” toimub BIGBANK Match Show raames juba kuuendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel. Oma hääle lemmikkandidaadi toetuseks saab anda BIGBANK kodulehel!

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” tänavused kandidaadid on:

Roomassaare sadama sadamavaht Kristjan Maidra ja sadamakapten Kaarel Niine, kes päästsid veebruaris kodust plehku pannud ja õhukesele jääle läinud spanjeli Prints. Kuna jää enam koerakest hästi ei kandnud, meisterdasid looma näinud sadamatöötajad köiest silmuse, viskasid selle koera ümber ning tirisid lõdiseva spanjeli veest välja.

Möödunud aasta oktoobris kukkus Tallinna Lennusadama juures kailt külma vette noor hundikoer. Laevade vahel ringi ujunud loom oli segaduses, nuttis ning poleks ise ilma kõrvalise abita tagasi kõrgele kaile pääsenud. Kuuldes vette kukkunud koera kaldale jäänud mängukaaslase hädakisa, ruttasid abivalmid möödakäijad koerale koheselt appi ja aitasid hädasolija veest välja.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmann oli see hea inimene, kes võttis nende koerte sotsialiseerimise projekti oma südameasjaks, soovides, et loomad leiaksid endale hea kodu. Koostöös Dimela AS-ga anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

BIGBANK Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Aire-Piret Pärn leiab, et kõik konkursile esitatud kandidaadid väärivad suurt tunnustust. “Tänavused kandidaadid on kõik sõna otseses mõttes elupäästjad – ilma nendeta võinuks nii mõnegi koera elu lõppeda palju kurvemalt. Soovime selliseid häid abistajaid südamest tänada ja teistelegi eeskujuks tuua,” rääkis Pärn.

“Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse või koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Oma hääle sobivale kandidaadile saab anda kuni 6. oktoobrini, tiitli võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval BIGBANK Match Show’l Kristiine spordihallis.

Heategevusliku koertenäitus BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile samaaegselt ka Lätis ja Leedus. Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel eelregistreerida kuni 10. oktoobrini.

Tallinnas kuulutatakse välja parimad LEADER rahvusvahelised koostööprojektid

Homme, 26. septembril kuulutatakse Tallinnas välja parimad Läänemere piirkonna rahvusvahelised LEADER koostööprojektid. Kokku on konkursi finaalis 21 maaelu arengut toetavat projekti erinevatest Läänemeremaadest.

“Konkursiga tahame rõhutada rahvusvahelise koostöö olulisust Põhja- ja Baltimaade maaelu arendamisel. Kokku oli võistlustules 60 projekti Taanist, Soomest, Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Rootsist,” rääkis Maamajandus Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna juhataja Krista Kõiv. “Konkurss annab väga hea ülevaade, mida teistes riikides maaelu arengukava LEADER meetme abil maaelu arendamiseks tehakse. Loodame, et need edulood aitavad innustada maapiirkondade elanikke oma paikkonna arendamisel,” lisas ta.

Maaelu arengukava LEADER rahvusvahelised koostööprojektid valitakse välja viies kategoorias – parim noorteprojekt, turismiprojekt, kultuuriprojekt, kohaliku piirkonna arenguprojekt ja keskkonnaprojekt. Kokku esitati konkursile 60 projekti, neist 1 Taanist, 38 Soomest, 9 Eestist, 1 Lätist, 4 Leedust, 3 Poolast ja 4 Rootsist. Tänavu juunis valiti neist välja 21 finalisti.

Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimub 26. septembril ka LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide teemaline konverents “Jagatud kogemused – mitmekordne kasu”, kus arutatakse LEADER võrgustike tööd maaelu arendamisel erinevates riikides.

Esimese Läänemeremaade rahvusvaheliste LEADER koostööprojektide konkursi ja konverentsi korraldab Maamajanduse Infokeskus. Lisainfo!
Eesti maaelu arengukava LEADER-meetme kaudu investeeritakse aastatel 2007-2013 maapiirkondade arendamisse ligi 86 miljonit eurot.

Maamajanduse Infokeskus on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riigiasutus, mis tegeleb põllumajandussektori majandusanalüüsi, maaelu- ja kalandusvõrgustiku koordineerimisega ning LEADER võrgustiku toetamisega. Lisaks korraldab keskus põllumajandussektori konsulentidele kutse omistamist.

Vanemuise teatrisse koguneb infopäevale 700 õpetajat

Reedel, 27. septembril koguneb Vanemuise teatri kutsel ligemale 700 õpetajat suures majas toimuvale infopäevale. Kuuendat korda toimuva infopäeva eesmärk on tänada õpetajaid koostöö eest, jagada uudiseid ja pakkuda võimalust kolleegide seltsis ooperit nautida.

Ühtekokku 151-st koolist ja lasteaiast üle Eesti kohale tulnud õpetajatele tutvustatakse lastele ja noortele suunatud uuslavastusi, lisaks teeme ülevaate sel hooajal toimuvatest teatrikohtumistest ja teatritundidest, Kollase Kassi Suvekoolist jpm. Nagu tavaks, loosime õhtu jooksul õpetajatele teatripääsmeid meie menulavastustele ja pakume võimaluse osta teatripileteid soodushinnaga.

Infopäeva peakorraldaja, Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk: “Õpetajate infopäevast on kujunenud juba traditsiooniline noortetöö hooaja avaüritus. Ühest küljest koguneme infovahetuseks, samas on see ka meeldiv võimalus omavahel kohtuda, suhelda, vahetada mõtteid ja ideid. Koostöö õpetajatega aitab kutsuda ellu just sellised teatritunnid, mida vastastikku vajame. Vanemuise noortetöö tänavuseks tähtsündmuseks on märtsis toimuv konverents “Teater hariduses – haridus teatris”, mille kaudu tahame leida võimalusi praktiliseks täienduseks formaalharidusele. Noorsootöö kaudu saame tutvustada teatrit kui kultuurhariduse osa, mille kaudu saab pakkuda praktilist lisaväärtust mitmetele teistelegi eluvaldkondadele.”

Õpetajate infopäev algab kell 17 teatri fuajees, kus on avatud info- ja piletimüügipunktid. Vanemuise Kollased Kassid tutvustavad, mida põnevat ja harivat pakub teatri 144. hooaeg lastele ja noortele. Tund hiljem algab saalis kohtumine, kuhu on muuhulgas oodata ka üllatuskülalist, kes räägib, milline on tema meelest teatrikunsti potentsiaal täiendada noore inimese arengut, haridust ja ka haritust. Infopäeva lõpetab Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur”. Etenduse vaheajal on õpetajatele kaetud ka kohvilaud.

Lisainfo!

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013

VVV Fotokonkurss MÄRKA MIND 2013 kestab 1. oktoobrini 2013. Osaleda saab kolmes vanuseklassis:

Kuni 11-aastased
12-16-aastased
17-aastased ja vanemad

Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses väiksemaid elus või eluta looduse elemente või midagi sellist, mida tavaliselt ei kohata. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Ka maastikus võib leida erilisi nähtuseid. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Konkursi peaauhind on 320 euro väärtuses. Vanuseklasside võitjale on auhind 64 euro väärtuses. Eraldi auhinnad Elva puhkepiirkonnas tehtud fotodele ja talvistele fotodele.

Žürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu fotokonkursi tingimustega!

Fotokonkurssi toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Loodusajakiri MTÜ.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse barbecue võistkond esines edukalt Paunvere laadal

Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.

„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.

Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.

Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Mobiilirakendus muudab omavalitsustega suhtlemise lihtsamaks

Regionaalministri valitsemisala tellimusel on valminud tasuta mobiilirakendus “Anna teada”, mille abil saavad inimesed silma hakanud heakorraprobleemidest kohalikku omavalitsust teavitada. Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on mobiilirakenduse eesmärk luua juurde üks lihtsalt kasutatav kanal, mille abil saavad inimesed omavalitsusega suhelda.

“Väga paljudel inimestel on nutitelefon pidevalt taskus, seepärast lõimegi juurde ühe kanali, kuidas näiteks võssa kasvanud liiklusmärgist või lõhutud pargipingist omavalitsusele võimalikult lihtsalt teada anda,” rääkis Kiisler. Rakenduse kasutaja saab märkida kaardil probleemi asukoha, kirjutada lühikese selgituse ning lisada foto. Rakendus teeb inimese asukoha järgi kindlaks, millise omavalitsuse territooriumile probleem jääb ja saadab info selle dokumendiregistrisse või üldisele e-posti aadressile.

Lähiajal uuendatakse ka ühise veebiplatvormi versiooni, siis on kõigil neil, kes kasutavad kohalike omavalitsuste teenusportaali (KOVTP) võimalik need andmed ka oma kodulehel kaardil kuvada. Rakenduse haldamine kohalikule omavalitsusele kulusid kaasa ei too. Rakendus sobib nii Android kui ka Apple iOS operatsioonisüsteemidega nutitelefonidele.

Lisainfo: kov.riik.ee/annateada

Mobiilirakendust “Anna teada” rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Neljapäeval toimub Rõuges II rahvaspordi mess

Rõuge valla II rahvaspordi mess toimub neljapäeval, 26. septembril algusega kell 19.00 Rõuge kooli spordihoones. Messi eesmärgiks on tutvustada valla inimestele juba tegutsevate spordigruppide ja muude tervisliku liikumisega tegelevate ühenduste tegevust, kaasates nii uusi liikmeid tervislikese tegevustesse. Oodatud on kogu valla rahvas ning huvilised kaugemaltki vanusest ja soost olenemata.

Rahvaspordi Mess koosneb paljudest tegevustest:

•Võimalus tutvuda spordihoone võimalustega (pallisaal, jõusaal, lauatennis, aeroobikasaal, dušid, saunad jne)

• Spordihoones tegutsevate trennide ja ringide tutvustused ja uute huviliste värbamine (jooga, võimlemised, pallimängud jt)
• vallas tegutsevate spordiklubide tutvustused ja uute huviliste värbamine.

Messi raames toimub pidulik projekti “Tervist edendav kogukond” lõpetamine ja sportliku muutumiskampaania tublimate tunnustamine. Projekt toimus Euroopa Sotsiaalfondi toetusel. Neljapäevasel rahvaspordi messil on oma lauaga kinnitanud kohalolekut Krossiklubi, Golfiklubi, Hokiklubi, Spordiklubi, Rattaklubi, Terviseklubi Siruta, Võrkpalli Tüdrukud ja Korvpalli Tüdrukud, Võrumaa Spordiliit ning Võru Orienteerumisklubi, osalejaid lisandub jooksvalt.

Registreerimine ja info: www.facebook.com/TervistEdendavRougeVald

Prantsuse Lütseumi noored metsatundjad võtavad mõõtu Euroopa eakaaslastega

Sel nädalal (24.-27. september) toimub Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile prtendeerivad kümne Euroopa riigi võistkonnad: Austriast, Tšehhist, Eestist, Saksamaalt, Kreekast, Ungarist, Lätist, Leedust, Poolast ja Portugalis.

Eestit esindab finaalis Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli).

„Tegu on võistluste ajaloo noorima võistkonnaga, tähelepanuväärne on ka see, et kõik need lapsed elavad linnas,“ rääkis võistluste Eesti-poolne projektijuht Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Ta lisas, et noored on oma teadmisi tõestanud väga tihedas konkurentsis – Eesti eelvoorus osales 154 võistkonda üle Eesti.

Võistluste finaali pääsejad selguvad kevadiste eelvoorude järel, iga võistlustel osalev riik viib läbi oma võistluse, mille võitjad osalevad finaalis. Eelvoorudes üle Euroopa osales sel kevadel rohkem kui 10 000
õpilast vanuses 13-19 aastat. Võistlusel osaletakse 2-3 liikmeliste võistkondadena.

Võistluste finaalis sooritavad õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuleb pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“. Võistluse tulemused selguvad tõenäoliselt reedel, 27. septembril.

Finaalvõistlus toimub inglise keeles, mis annab võimaluse siduda loodusteaduste ja keeleõppe, lisaks tutvuda Euroopa riikide metsanduse ja loodusega, luua sidemeid teiste riikidega ning suurendada koostööd metsanduse ja hariduse vallas. Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub tõenäoliselt Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.

Võistluse ametlik koduleht: www.ypef.eu

Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Septembrikuus algas Eesti pikima traditsiooniga bändikonkursi Noortebänd 2013 demovoor, millest saab osa võtta 30. septembrini. Noortebänd 2013 peakorraldaja Karl-Gustav Kello sõnul on konkurss avatud kõikidele muusikastiilidele, seega on väga oodatud vähemalt kaheliikmelised elektroonilise, eksperimentaalse, etno-, jazz-, hip-hop ja veel nime saamata muusikastiilide esindajad.

Kello rõhutab, et bänd ei tähenda mitte ainult klassikalist trummi, bassi, kitarri ja vokaali kooslust, vaid oodatud on ka kollektiivid, kes astuvad traditsioonilise bändi raamistikust välja – kasutavad eksperimentaalseid instrumente, elektroonikat või on muusika tegemiseks mõne veel laiemale avalikusele teadmata mooduse leiutanud. Samuti võib üks muusik osaleda mitme bändi koosseisus.

Konkursil saavad osaleda kõik kuni 26-aastased artistid, kes esitavad omaloomingut. Registreerimine toimub septembri lõpuni Noortebändi kodulehel.

Demovoorus osalevate bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes saavad oktoobri keskel edasi võistelda Tallinna ja Tartu eelvoorudes. Poolfinaalid toimuvad novembri esimeses pooles ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.

Aasta esimeses pooles toimunud maakondlikelt konkurssidelt on eelvoorudesse valitud seitse ansamblit. Esindatud on Pärnumaa, Läänemaa, Viljandimaa, Tartumaa, Saaremaa, Harjumaa ning Lääne-Virumaa. “Sel hooajal tegime koostööd seitsme maakonnaga, kuid oleme avatud koostööks kõigi piirkondlike bändikonkurssidega,” lisas Kello.

Loe edasi: Noortebändi demovooru viimane nädal on alanud

Lapsed ei saa olla Eesti jaoks liiga kallid!

MTÜ Lastekaitse Liit taunib tänases pressiteates Vabariigi Valitsuse otsust, mitte kehtestada järgmisel aastal koalitsioonilepingus lubatud huviringiraha, kuna rahandusminister Jürgen Ligi arvates oleks see liiga kallis. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritud riigipoolne ringiraha oleks pidanud tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähemkindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi.

„Lubadused koalitsioonilepingul ei saa jääda ainult paberile. Olukorras, kus võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra, ligi viiendik lastest elab Eestis vaesuses, ning vähem kui pooled kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, ei ole aktsepteeritav laste huvide tagaplaanile jätmine riigi eelarves,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule, olenemata millises piirkonnas ta Eestis elab, või milline on tema pere majanduslik olukord. Riik on kohustatud selle õiguse tagama, vastavalt 1991. aastal ratifitseeritud Lapse õiguste konventsioonile,“ toonitab Tamm.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et oluline osa teadmistest ja haridusest jõuab lasteni väljaspool formaalharidussüsteemi ja seetõttu on pere sotsiaalmajanduslikul taustal oluline roll. Samuti kinnitavad uuringud, et vähemate võimalustega perede lapsed tunnetavad vaesust ennekõike vaba-aja tegevuste piiratud kättesaadavuse osas.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval juhtis Lastekaitse Liit otsustajate tähelepanu asjaolule, et järgmise aasta riigieelarve koostamisel peavad lapsed olema prioriteediks. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab ka täna: „Riigikogul tuleb 2014 aasta eelarve menetlemisel otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Üheks kindlaks meetmeks on huvihariduse toetamine, kuna huviharidus arendab laste loovust, võimeid ja enesekindlust ning ennetab nii koolist väljalangemist kui ka alaealiste kuritegelikule teele sattumist.”

Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Eesti Külaliikumine Kodukant projekti Külavanemate ametimärk 2013 raames valmis kultuuripärandi aastaks näitus, mis avatakse neljapäeval, 26.septembril kell 9.30 Riigikogu fuajees. Avamisel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus koosneb 26 plakatist, kus on näha märgid, kirjas nende saamislugu ja märgikandjad. Ametimärkide näituse avab Riigikogu esimees Ene Ergma, projektist annab ülevaate näituse koostaja Külli Vollmer ning kell 9.50 on huvilistele ekskursioon Riigikogu majas. Ajaloomuuseumi seinte vahelt tuuakse spetsiaalselt näituse avamiseks 1937. aasta külavanemate ametimärk, mille saamisloost räägib teadur-kuraator Hiljar Tammela.

Külavanemat ja tema ülesandeid on läbi aegade erinevalt määratletud. Külavanem on olnud alati kogukonna hea käekäigu eest seisja. 1937.a seaduses oli külavanema amet auamet. Külavanem pidi olema vähemalt 25 aastat vana, majanduslikult kindlustatud ja oma arenemiselt võimeline talle pandud ülesandeid täitma. Naisisikuid ei soovitatud seaduse järgi külavanemaks valida, kuna enamik neist ei olnud seaduse silmis majanduslikult iseseisvad ega ülesannete täitmiseks füüsiliselt võimelised.

Loe edasi: Näituse “Külavanemate ametimärgid” 2013 avamine Riigikogus

Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia

Läinud nädala reedel, 20. septembril, võttis Euroopa Komisjon vastu uuendatud Euroopa Liidu metsandusstrateegia.

Euroopa Komisjoni vastavasisulises pressiteates seisab, et metsandusstrateegia põhineb uuel ja laiemal lähenemisel metsandusele. Strateegia vastab uutele väljakutsetele, mis seisavad metsanduse ees. Strateegia olulisust näitab see, et mets võtab enda alla 40% Euroopa maismaast ning mets on tähtsaim ressurss elukvaliteeti tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks, seda eriti maapiirkondades. Metsandusstrateegia võtab arvesse ka metsade ökosüsteemide kaitse olulisuse ning asjaolu, et metsad toovad ökoloogilist kasu kõigile.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Dacian Ciolos ütles, et metsad on maapiirkondade rikkuse allikaks ja töökohtade loojaks siis, kui neid majandatakse õigesti. Maaelu arengu üks tugisambaid on metsade säästev majandamine ning see on üks põhimõtteid uues metsanduse strateegias.

Loe edasi: Valmimas on uus Euroopa metsandusstrateegia