Külauudised

36 000 allkirja õiglasele šokolaadile kogutud

Tänasel rahvusvahelisel lapstööjõu kasutamise vastasel päeval täitub Make Chocolate Fair! kampaanial esimene aasta. Selle ajaga on petitsioonile üle Euroopa kogutud peaaegu 36 000 allkirja, nõudmaks šokolaaditootjatelt õiglase tasu maksmist kakaokasvatajatele.

MCF! kampaania Eesti koordinaatori Tiina-Katrina Kaber’i sõnul on kampaania jooksul saavutatud tulemused märkimisväärsed. “Nelja kampaaniat juhtiva riigi koostöös on petitsioonile tänaseks kogutud peaaegu 36 000 allkirja. Käesoleva aasta kevadest liituvad allkirjade kogumisega veel 12 riiki ning 2015. aasta juuniks planeeritakse koguda juba 100 000,” selgitas Tiina-Katrina.

Eestis on šokolaaditööstus astunud suure sammu läbipaistvama ja jätkusuutlikuma tootmise suunas. AS Kalev ühines maikuus UTZ Certified süsteemiga ning alustas sertifitseeritud tooraine kasutamist. 2016. aastaks plaanivad nad viia kogu tootmise üle ainult sertifitseeritud toorainele.

Kampaania näeb ette ka suuremat teavitussündmust, mille käigus alustab 1. augustil oma teekonda läbi Euroopa suur kampaaniabuss. Sõiduk peatub oma teekonnal kõikides suuremates linnades ning kohalikud kampaanias osalevad organisatsioonid korraldavad seal erinevaid sündmusi. Eestis näeb bussi nii Tartus kui Tallinnas oktoobri lõpus, õiglase kaubanduse nädala raames.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh. lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

Petitsioonile saab allkirja anda siin: et.makechocolatefair.org

Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Täna kuulutati välja selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja, kelleks on Aivar Pikkmets Mätiku talust Pärnumaalt.

Mätiku talu, mis ühtlasi esindab Eestit rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil, pälvis tunnustuse keskkonnasõbraliku mõtteviisi tervikliku ja läbimõeldud jälgimise eest mahepiima tootmisel.

Keskkonnasõbralikud talud nagu Mätiku aitavad vähendada liigsete toitainete voolu Läänemerre ning toetavad seeläbi meie kodumere kehva olukorra paranemist. “Kuna põllumajandus mõjutab veekogude olukorda väga palju, peame oluliseks tunnustada põllumajandustootjaid, kes suhtuvad keskkonda arvestavalt ja hoolivalt,” selgitas žürii liige ning Eestimaa Looduse Fondi loodussõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Eesti Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi võitis Mätiku talu Pärnumaalt

Baltic Tours Aasta Reisija 2014 tiitli pälvisid TÜK Lastefondi vabatahtlikud

Viive metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo. — Viive Metsamaa, Margit Lõiv ja Sirli Heinsoo.

Reisibüroo Baltic Tours andis täna kätte “Aasta Reisija 2014” tiitlid SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi (TÜK Lastefondi) vabatahtliku töö tegijatele Sirli Heinsoole ja Maria Mandrile.

“Oleme võtnud eesmärgiks igal aastal oma auhinnaga esile tõsta ühte Eesti elu edasi viivat inimest,” ütles AS Baltic Tours juhatuse liige Viive Metsamaa. “ Aasta Reisija auhinna kutsusime ellu seoses Baltic Toursi tänavuse 25. juubeliga. Auhinna sünniaastal otsustasime aga auhinnaga pärjata koguni kahte tublit noort vabatahtliku töö tegijat,” lisas Metsamaa.

Sirli Heinsoo, kes töötab Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis juhtivspetsialistina, on TÜK Lastefondi Tallinna piirkonna vabatahtlike juht. Maria Mandri on TÜK Lastefondi vabatahtlik olnud üle kolme aasta ning alates sügisest on ta Tartu piirkonna vabatahtlike juht, õppides samal ajal Tartu Ülikoolis magistrantuuris.

Aasta Reisija auhind on ellu kutsutud Baltic Toursi väärtuste edasikandmise eesmärgil. Tahame tunnustada inimesi, kes aitavad meil olla innovatiivsed ja professionaalsed oma töös, sõbralikud üksteise, klientide ja ühiskonna vastu. Hindame inimesi, kes väärtustavad pikaajalist partnerlust. Aasta Reisija tiitli vääriline on inimene (või inimesed), kelle kohta saab öelda, et ta aitab meil parimal moel edasi kanda meie väärtushinnanguid.

“SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevus ühtib hästi meie reisibüroo tegevuspõhimõtetega ja seetõttu otsustasime reisija auhinnaga pärjata just neid inimesi,” sõnas AS Baltic Tours müügijuht Margit Lõiv.

Sõjaministeeriumi kingitud pärg jõuab tagasi Risti kirikusse

Vabadussõjasamba pärg. Foto: Marko Paloveer.

Sõjaministeeriumi poolt 90 aasta eest kingitud Vabadussõja pärg jõuab tagasi Risti kirikusse.

Täna jõuab Harjumaal asuvasse Risti kirikusse tagasi haruldane, nüüdseks konserveeritud Vabadussõja pärg, mis on ainus teadaolev omasugune Eestis.

Metallpärja lintidelt võib lugeda, et selle on Risti kihelkonna langenute mälestuseks toonud Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. Pärg paigutati Risti kirikaias oleva Vabadussõja mälestussamba juurde tõenäoliselt monumendi avamisel 29. juunil 1924. aastal.

Risti mälestussamba näol on tegemist ühega neljast Vabadussõja mälestusmärgist, mis säilis puutumatuna läbi kogu okupatsiooniaja. Imeliste asjaolude tõttu on tänini alles ka samba juurde kuulunud mälestuspärg . EELK Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi sõnul on tõenäoline, et pärgi viidi kirikutorni varjule Nõukogude okupatsiooni saabudes. Millal see täpselt sündis, ei tea praegustest koguduseliikmetest enam keegi. Kummulikeeratuna ja tolmu alla mattununa seisis pärg tornis aastakümneid. Kolm aastat tagasi tõid koguduseliikmed torni koristamise käigus pärja taas päevavalguse kätte ja tegid sellele esmase puhastuse.

Pärjalindil olev tekst “ Risti langenud Wabadussõja kangelastele. Sõjaministeerium ” köitis leidjate tähelepanu ja pani otsima võimalusi selle korrastamiseks. Konserveerimise tegi võimalikuks Kaitseministeeriumi tugi, millele kogudus lisas oma panuse. Pärg konserveeriti Ennistuskojas Kanut.

Pärg oli tsingitud raudplekist ümbrisvannis, mis kinnitus 1,8 meetri pikkuse puidust risti külge. Pärja jämedast traadist ovaalile kinnituvad viiestes puntides sarnase vormiga stantsitud raudplekist vahtralehed, moodustades pärja kahara taustafooni. Lisaks on kase- ja loorberilehtedega oksi ning erinevad lilled: kallad, liiliad, roosid ja “valged” sinililled.

Kirikus hakkab paiknema Risti kiriku eeskoja lõunapoolsel seinal.

Luua Metsanduskoolis algavad 50. Balti mängud

Täna algavad Luua Metsanduskoolis 50. Balti Kutsekoolide vahelised võistlused metsanduses. Võistlustules on Eesti, Läti ja Leedu metsanduskoolide 40 õpilast. Võitjad selguvad laupäeva õhtuks.

Metsanduskoolide õpilaste võistlused nõuavad osalejatelt nii metsanduslikke teadmisi kui sportlikku vormi. Võistluste peakorraldaja, Luua Metsanduskooli metsandusõppe koordinaator Marko Vinni selgitas, et metsamehe amet just niisugune ongi – igapäevatöös on vaja mõlemaid. „Võistlusalade valik sellest lähtubki, näiteks metsaraja läbimisel läheb arvesse nii kiirus kui erinevate ülesannete lahendamise edukus,“ rääkis Vinni.

Võistlustest võtavad osa Euroopa parimad metsandusalade juuniorid, Eesti ja Leedu võistkondade liikmed saavutasid väga häid tulemusi ka hiljutistel Euroopa metsandusõpilaste võistlustel.

Võistlusalad on erinevad – raiesport, metsaraja läbimine, osavusrada, aga ka indiaca ja õhupüssist laskmine. Lisaks võistlemisele käivad osalejad ekskursioonil Palamusel ja tutvuvad Tartus AHHAA keskusega.

Baltimaade metsanduskoolide õpilaste võistluste idee sai alguse Eestist, juba poolsada aastat toimunud võistluste algataja on väärikas metsamees Kaupo Ilmet, kes võtab võistluste avamisel ka ise sõna.

Plaani külas toimub igal jaanipäeval traditsiooniline käsitsi heinaniitmisvõistlus

Käsitsi heinaniitmisvõistlus Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sai alguse juba 1998. aastal ja sellest ajast peale iga aasta 24. juunil seavad kangeimad vikatiga mehed ja naised oma sammud juba ammu tuttavaks saanud Plaani kiriku taga asuvale heinamaale.

Niitmisvõistluse ajal toimuvad lisaks:

– rahvalikud jõukatsumised meestele, naistele ja lastele,
– saunaviha tegemise töötuba.

Tutvu võistluse juhendiga!

Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Juba 14. aastat korraldab Eesti suurim kuukiri Kodu & Aed silmapaistvate kodude ja väärikate aedade konkurssi Kodu Kauniks. Sel aastal ootab osalejaid varasemast veelgi enam preemiaid ning kopsakam auhinnafond, kingituse saavad ka kõik osalejad! Toimetus ootab aiakategooria kandidaate 28. juuliks, kodukategoorias 1. septembriks.

Võistlusel Kodu Kauniks tunnustatakse Eesti kauneid ja nutikaid kodu- ja aiakujundusi; ajakirja kaudu jõuavad paljude lugejate ning huvilisteni nii põnevad kodukujundamise ideed kui ka innustavad kogemused. Konkursile osalema on oodatud kõik huvilised olememata vanusest, elukohast, perekonna, kodu või aia suurusest. Eraldi tuuakse esile ka vahvaid ideid ja lahendusi oma kodu mõnusaks muutmisel.

Võistlusele esitatud kandidaatide hulgast valitakse fotode põhjal välja finalistid, keda külastab žürii. Külaskäigu ja selle ajal tehtud profifotode põhjal selguvad sügiseks parimad – kes pälvivad tänavu Eesti aasta kodu ja aasta aia preemia. Peale selle antakse välja arvukalt hinnalisi eripreemiaid, näiteks noore pere kodule, noorele aiale, loodussõbralikule kodule, parimale värvilahendusele, parimale maastikukujundusele jm. Tiitliga aasta kodu kaasneva 2500 € peapreemia annab juba 14. korda välja Swedbank. Aasta aia tiitlit premeerib Bauhof samuti 2500 euroga.

Sel aastal valitakse esmakordselt eelhääletusega publiku lemmikkodu, mida premeerib 1500 euroga If Kindlustus, lisandus ka köögipreemia, mille paneb välja Fiskars. Võistluse tänavune auhinnafond on 20 000 eurot, sponsorite hulka kuuluvad lisaks Bauhofile ja Swedbankile ka Hansaplant, Hemtex, Gustavsberg, Vivacolor, Husqvarna, Schetelig, If Kindlustus, Iittala, Fiskars ning Safran.

Ajakirja Kodu & Aed peatoimetaja Piret Veigel ütleb: “Võistluse Kodu Kauniks eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes läbi kodule või aiale pühendatud energia aitavad arendada kogu Eesti kodu- ja aiakultuuri. Oma kogemuste ning saavutuste jagamine on seejuures ülioluline, sest üksteist aidates ja teiste kogemustest õppides võidame kõik. Igaüks peaks olema õnnelik ning uhke oma saavutuste üle! Õnnetunne kauni ja mugava kodu üle kajastub ju inimese teotahte ja suhtumise kaudu ka väljaspool koduseinu või aiaväravat.”
Eelmisel aastal läks aasta kodu tiitel Tartumaale ning aasta aia tiitel Märjamaale. Loe edasi: Kodu- ja aiakonkurss Kodu Kauniks 2014 ootab osalejaid

Võnnu tantsib 21. juunil 15. korda Kaera-Jaani

Tartu noorte segarühm LEA. Võidurühm 2013. Juhendaja Lea Hanni.

Kaksteist rühma saabub Võndu Lääniste Linnamäele ja tantsib žürii pilgu all kaerajaani tantsu. Valitakse välja parim kaerajaani tantsurühm. Võnnu valla suur Kaera-Jaani päev toimub juba 15. aastat ning ka suure Tantsupeo kiuste on mõned rühmad jõudnud väikse Kaera-Jaani endale plaani võtta!

Võnnu Kaera-Jaani päeval, saab lisaks proovide vaatamisele, osa saada erinevatest õpitubadest ning soetada miskit armsat või vajalikku kohalikult omatoodangu laadalt. Näppe saab osavamaks harjutada käsitöö- ning ehtekojas. MTÜ Liikuvad Töökojad tuleb välja suure sepakojaga, kus kolmel alasil vasarad hüüavad. Tegutseb juba traditsiooniks saanud puutöökoda, kus poisid ja tüdrukud võrdselt nikerdavad. Pagarikojast saab kuumi saiakesi ning Lõuna-Tartumaa Naiskodukaitse pakub tantsijatele maitsvat suppi.

Lapsi toob Kaera-Jaanile batuudid ja tegevustuba, kus saab joonistada ning kaunistada nägusid liblikate, Spiderman´ide ja lillekestega.

Kell viis algab oodatud võistutantsimise kontsert ning õhtu lõpeb kõikide Jaanide tralliga. Simmani peaesineja on ansambel Kukerpillid! Kogu sündmus on külalistele tasuta. Kutsume kogu perega Ahja jõe ürgoru, looduskaunile linnamäele. Lisainfot näeb siit.

Kaunima Vissi konkursil täitub veerandsada aastat

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Homme, 12. juunil valitakse Eesti Põllumajandusmuuseumis juba 25. korda Eesti kauneim Viss. Konkursil osaleb 127 kõige kaunimat eesti holsteini ja eesti punast tõugu lehma. Näitus toimub Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu koostööna.

“Võidulehm on suur, tugev, tugevate jalgade, ilusa suure udaraga, korrektselt kinnitunud ja hea nisade asetusega” ütles Eesti Tõuloomakasvatuse Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär.

Esimene väljanäitus toimus eesti punase tõugu lehmadele 14. juunil 1990 ja sama aasta augustis tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele. 2000. aastal kolis näitus-konkurss Ülenurmele Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Alates 2012. aastast hinnatakse mõlemat tõugu samal konkursil.

Konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomaaretuse propageerimises ning on oluliseks kogemuste vahetamise kohaks Eesti aretushuviliste loomakasvatajate seas. Tänavusel VISS 2014 konkursil astub võistlustulle 31 loomaomaniku 127 lehma.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vaata Viss 2014 ajakava siit.

Esimese soome-ugri filmifestivali parimaks filmiks valiti vepsade “Loomad vepslaste elus”

Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.

Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.

Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.

Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”

Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.

Viljandi maakondlikku Võidupüha tähistatakse Võhmas

23. juunil tähistatakse Viljandimaa Võidupüha Võhmas. Toimub traditsiooniline Maakaitsepäev, presidendilt maavanemale saadetud võidutule vastuvõtmise ja omavalitsustele jagamise tseremoonia ning pääste- ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul aitab Eesti julgeolekut tagada ligi neljateistkümnetuhandelise liimeskonnaga Kaitseliit. “Eesti õnn seisneb meie paljude vabatahtlike tugevas kaitsetahtes. On selge, et igaüks rabeleb elus esmalt ikka enda eest, kuid ilma tugeva ühisosata võivad ka isiklikud soovid ja unistused realiseerimata jääda. Seega panustada on vaja ka ühisesse tugevusse,” tunnustas Kruuse neid, kes Kaitseliidu kaudu julgeolekusse panustavad.

Kell 10-14 saab tutvuda kaitsejõudude, pääste- ja politsei tehnika ja varustusega
Kell 11-12 demonstreerivad Kaitseliit, Politsei, Päästeamet ja Punane Rist oma võimalusi
Kell 13.10 algab Võidupüha pidulik rivistus koos tervituskõnede ja võidutule üleandmisega

Lõunal süüakse ühiselt sõdurisuppi ning meeleolu aitavad üleval hoida kohalikud esinejad. Eelmisel aastal Mõisakülas peetud Maakaitsepäev tõi kokku sadu inimesi ja kinnitas taas Võidupäeva suurejoonelise tähistamise ootust maakonnas.

Suvine noortelaager Rõuges

16.-21.juuni toimub Rõuge Avatud Noortekeskuses 6-päevane eelkõige turvalisuse teemat käsitlev laager kõigile Rõuge valla noortele vanuses 8-14.aastat. Laager algab 16.juunil kell 11.00 kogunemisega noortekeskuses ja lõpeb 21.juunil orienteeruvalt kell 14.00.

Laagrit külastavad politsei ja Maanteeameti spetsialistid. Laagris külastatakse Liikluslinnakut, omandatakse oskusi metsas jms.

Osalustasu on 10 eurot. Hind sisaldab transporti, toitlustust, Liikluslinnaku piletit, programmilisi tegevusi ja muid vahendeid.

NB! Laager on telkimisega Rõuge pargis. Halva ilma korral ööbitakse Rõuge Avatud Noortekeskuses.

Huvilistel registreeruda hiljemalt 11.juuniks e-posti teel raugeank@gmail.com või telefonil 7859384 ja 55603988.

Suvine noortelaager “Turvaline lapsepõlv” on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse koondprojektist “Noorte tervistav ja arendav puhkus 2014”. Koondprojekti rahastab Haridus- ja teadusministeerium Hasartmängumakse Nõukogu vahenditest.

Laagrit toetab Rõuge Vallavalitsus ja aitavad kaasa Rõuge Noorteklubi vabatahtlikud Gruusiast ja Valgevenest.

Maakondlik võidupüha tähistamine toimub Moostes

23. juunil tähistatakse võidupüha Moostes Linakoja hoovis. Toimub traditsiooniline pidulik võidutule vastuvõtmise ja jagamise tseremoonia ning päästeameti ja kaitsejõudude tehnika ja varustuse demonstratsioon.

Kell 13.00-15.00 saab tutvuda päästeameti ja politsei tehnika ja varustusega ning Põlva maleva relvanäitusega. Kohal on ka Kuperjanovi jalaväepataljon.

Kell 13.30 esineb politsei teenistuskoer.

Kell 14.00 algab päästjate demonstratsioonesinemine.

Kell 15.00 peaks Moostesse jõudma presidendi läkitatud võidutuli. Pidulikul tseremooniaga võetakse tuli vastu ja antakse see edasi valdadele ja kõigile teistele soovijatele.

Lisainfo: Ruth Ruus, Maavanema abi, Põlva Maavalitsus, 799 8902, ruth.ruus@polva.maavalitsus.ee

Jaanituli Rogosi mõisa pargis

22. juunil toimub Rogosi mõisa pargis jaanituli ansamblitega I Triniti (Itaalia) ja Respekt.

Pilet eelmüügist 5 EUR, kohapeal 8 EUR

Piletite eelmüük toimub 16. juunini Rogosi mõisa muuseumis teisipäevast pühapäevani ajavahemikul 11.00-17.00.

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 516 5728, sirjeparnapuu@gmail.com

Rulluiskudel retropidu teeb Tallinna kesklinnale ringi peale

Eelmisel aasta Friday Night Skate'i stiilipeo teemaks oli tutipidu — Eelmisel aasta Friday Night Skate’i stiilipeo teemaks oli tutipidu

Täna õhtul toimuv rulluisutajatele mõeldud üritus Friday Night Skate viib osalejad tagasi minevikku, sest teemaks on retro. Stiilikad ja karnevalid on üritusega kaasas käinud algusaegadest peale. “Neid on vaja, et skeiti põnevamaks teha. Saab rohkem nalja ja pealtvaatajatele hakkab samuti seltskond silma,” selgitab Rulluisutajate klubi FNS juhatuse liige Tõnis Paalme ning lisab, et inimesed, kes uisuseltskonda teel kohtavad, võiksid kindlasti kaasa elada. “Meid võib pildistada või filmida ning kellel on olemas kergliiklusvahend võib seltskonnaga liituda.”

Uisurong saab alguse Vabaduse väljakult, kuhu hakatakse kogunema alates 19.30. Liikvele lähevad uisutajad 20.00.

Vaata üritust siit: www.facebook.com/events/773041112729670/

Friday Night Skate koondab uisusõpru tänavu juba 15. hooaega. Friday Night Skate’i toetavad Surfhouse, Kingivabrik ning Rulluisukool kelle abiga loositakse kõigi uisusõprade vahel alates juunikuust välja Rollerblade’i Fusion GM rulluisud, T-särgid, koolitused ja palju muud huvitavat.

Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Liis Moor, Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja

Eelmise aasta lõpus tellis Lääne maavalitsus hinnangu, et teada saada, milliseid muudatusi peaks olemasolevas trassis tegema, et sõita kiirusega kuni 160 km/h. Praeguseks valminud eskiisprojekt sisaldabki raudteetrassi võimalikke alternatiive.

25. mail avaldas Lääne Elu veebileht artikli pealkirjaga „Raudtee lõikab Taebla pooleks“, milles kirjeldati Sweco Projekt AS-i töös käsitletud ühte alternatiivi kui Taebla aleviku ainuvõimalikku lahendust. Tegelikult on väikeste muudatustega võimalik kasutada ka olemasolevat trassi. Eeldatavasti hirmutas see kontektist väljarebitud infokild paljusid Taebla elanikke ja tekitas nördimust, et nende arvamust ei küsita. Küsitakse ikka. Järgnevatel kuudel kaalutakse läbi eskiisprojektis väljapakutud lahenduste plussid ja miinused ning seejärel on võimalik kõigil trassivalikusse oma sõna sekka öelda.

Loe edasi: Riisipere-Rohuküla raudtee eskiisprojekt pakub välja võimalikud trassikoridorid

Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup kolmas etapp – Haanja kõrgustikel sõidetav 63 kilomeetri pikkune Rõuge Rattamaraton, on rohkem kui 900 tõusumeetriga kaheksast osavõistlusest raskeim aga samal ajal ka sarja üks põnevamaid etappe. Homme, 7. juunil toimuva Rõuge Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1465 ratturit.

Üldseis sarja liidrite vahel, pärast senitoimunud kaht etappi, on tasavägine. Esimesel kahel etapil ei tõusnud üldarvestuses keegi poodiumile mõlemal võistlusel.

Laupäeval lähevad Haanja kõrgustikel toimuva Rõuge Rattamaratoni starti võidu- ja poodiumieesmärgiga vähemalt kümme Eesti tippratturit. Spordiennustusportaal Paf peab Rõuge Rattamaratoni favoriitideks avaetapi võitnud Silver Schultzi, Tallinna Rattamaratoni kiireimat meest, lätlast Dimitry Sorokinit ja vanameister Alges Maasikmetsa, kes võitis Rõuge Rattamaratoni aasta tagasi ning on ka tänavu näidanud teravat minekut.

Loe edasi: Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton

Tööinspektsioon manitseb ka hooajatöötajate tervist hoidma

Puhkusteperioodil kasutavad tööandjad sageli hooajatöötajaid, kellele tuleb samuti tagada ohutud töötingimused ning tervise säilimine. On saabunud suvine puhkusteperiood ning tööandjad on hakanud otsima hooajatöötajaid, sest see on kiire ja mugav lahendus muutuva töömahu korral töötajate arvu kohandamiseks. Hooajatöötajad on kaubanduses ja põllumajandusettevõtetes väga populaarsed.

Ka sel aastal on palju koolilõpetajaid, kes suunduvad oma esimesele töökohale või hooajatöölisena taskuraha teenima. On levinud eksiarvamus, et hooajatöötajad on tavalistest töötajatest mingis osas erinev grupp ning nendele justkui ei kehtiks kõik nõuded, õigused ja kohustused, mis kehtivad sama ettevõtte alalistele töötajatele. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töötervishoiu tööinspektori Egle Heimoneni sõnul tuleb hooajatöötajat töötervishoiu ja tööohutuse mõistes käsitleda kui uut töötajat, olenemata sellest, et töösuhe on lühiajaline.

Tööandja peab suunama tervisekontrolli iga uue töötaja (nii hooajaks võetud kooliõpilase kui ka rendiagentuuri kaudu tulnud töötaja), kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli suunamise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ning töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõdistatud väärtused (müra, vibratsioon jms).

Loe edasi: Tööinspektsioon manitseb ka hooajatöötajate tervist hoidma

Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.

Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.

Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.

Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.

“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.

Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Nädala foto

Helkleva vee sumbuvas säras. Foto: Liisa Paiste — **Helkleva vee sumbuvas säras.** Foto: Liisa Paiste

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Sel reedel ja laupäeval avatakse Tartus taas kultuurihoov Uus Õu

Õues kohiseb ja loksub võitmatu juuni, mis kuulutab suve saabumist ja Uue Õue teise hooaja avamist.

Sel reedel ja laupäeval saab Tartus taasavatuks jälle Tartu Uue Teatri ja Genialistide klubi vahelisele alale jääv kultuuri- ja kogukonnahoov Uus Õu.

Uus Õu on kesklinna hoov, kus kohtuvad isiklik ja avalik ruum, kus ei ole kliente ega teenindajaid, korrapidajaid ega koristajaid, vaid ainult inimesed – sõbrad, naabrid, juhututtavad ja võõrad – kes võtavad Õue kui oma isiklikku jagatud tagahoovi. Uus Õu on omamoodi sotsiaalne eksperiment, et näha, kas ja kuidas selline jagatud rõõmu ja vastutusega linnaruum elama ja toimima hakkab.

Viiel päeval nädalas, teisipäevast laupäevani saab Uues Õues nautida mitmepalgelist programmi alates muusikast, luulest, loengutest, filmidest, päikesest ja väga eriilmelistest töötubadest kuni suvistel laupäevadel traditsiooniks saanud lastehommikute ja pannkookideni välja.

Täpsema kava leiab siit.

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Eesti lipuloo bareljeefi konkursi võitja on skulptor Gea Sibola Hansen

Otepää Vallavalitsus koostöös Riigikantseleiga korraldas Eesti lipulugu tutvustava bareljeefi ideekonkursi, mille võitis skulptor Gea Sibola Hansen.

Teise koha pälvis skulptor Vergo Vernik. Konkursižürii otsustas anda võidutööle auhinnaks 3000 eurot, teine koht sai 2000 eurot.

Võidutöö kujutab kahte bareljeefi, millel on kujutatud taasiseseisvumise aegset ärkamisaega ja traditsioonilist lipu toomist hobuvankril. Tööd on plaanis teostada selle aasta jooksul, töid rahastab Riigikantselei ja Otepää vallavalitsus.

Võidutöö autor Gea Sibola Hansen ütles, et konkursist osa võtma ajendas teda Eesti lipu teema. “See on tähtis teema, tegin seda auga. Olen tänulik, et minu töö välja valiti. Töös olevad motiivid tulidki kuidagi iseenesest – taasiseseisvumisega seoses meenusid mulle endale tudengiaja ärkamisaja laulud ning lipu toomine Otepääle hobuvankril on väga jõuline motiiv,” rääkis töö autor.

1935. aastal avati Otepää kiriku lääneseinal skulptor Voldemar Melliku loodud Eesti lipulugu tutvustavad bareljeefid. Need hävitati 1950.a, taastati skulptor Mati Variku poolt ja taasavati 1989. aastal. Selleks, et rahvuslipu pühitsemist väärikalt tähistada ja paremini lipulugu välja tuua, otsustas Otepää vald koostöös partneritega jätkata Eesti lipuloo tutvustamist Otepää Maarja kiriku juures ning algatada ideekonkursi.

Konkursižürii koosseisu kuulusid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Lipu Seltsi, Muinsuskaitseameti, Eesti Evangeelse Luteri Kiriku, Otepää koguduse, Riigikantselei ja Otepää valla esindajad. Žürii esimeheks oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esindajana Tõnis Lukas.