Külauudised

Vormsi põhikooli lõpetajatele kingiti sülearvutid

Vormsi vallavanem kinkis kohaliku põhikooli lõpetajatele sülearvutid, et noored ei kaotaks saarega sidet. Arvutite kinkimine on paari aasta tagune algatus, mida püütakse edaspidigi elus hoida.

Koolilõpetajatele sülearvutite kinkimise komme sai alguse kaks aastat tagasi, kui Vormsi vallavanema ametit pidas Urmas Pau. Tema sõnul on kingitusel sümboolne tähendus, et noored ei kaotaks kodusaarega kontakti ning hoiaks oma vanematega ühendust. Vormsi põhikooli lõpetas käesoleval aastal neli last.

Vormsi vallavanema Tanel Viksi sõnul on saarel igati kaasaegsed õppimisvõimalused. “Mitmesugused elektroonilised abivahendid klassis on täiesti elementaarne nagu ka see, et arvestatava osa kooli elektrist annavad päikesepatareid koolimaja katusel,” lausus Viks. “Vormsi on mõnes mõttes nagu Eesti väike mudel, kus kaunis ürgloodus saab kokku tipptehnoloogiaga.”

Vormsi hariduselu algas 1873. aastal, kui misjonär Lars Österblomi eestvõttel avati saarel koolid. Koolimajad kerkisid Hullosse ja Kersletisse. Praegune koolimaja valmis 1937.a. Vormsi põhikool-lasteaias õpib 33 last ning õppetöö toimub liitklassides või rühmades. Õppekava täielikuks ja tulemuslikumaks omandamiseks on mõned ainetunnid individuaalsed.

Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Sel aastal kümnendat korda toimuval Londoni arhitektuurifestivalil esindab Eestit arhitektuuribüroo b210 arhitekti Aet Ader, kes valiti Briti Nõukogu poolt osalema festivali alaprogrammi International Architecture Showcase rahvusvahelises residentuuriprogrammis.

Käesoleva nädala laupäeval, 21. juunil, esitletakse Londonis kahenädalase residentuuriprogrammi tulemusi.

Residentuuriprogramm jagab paaridesse kümme Londoni arhitektuuripraksist ja kümme arhitekti välismaalt, et tiimina töötada Londoni arhitektuurifestivalil; programmis osalevad just viimastel aastatel tähelepanu äratanud briti arhitektuuribürood, sh DK:CM, Duggan Morris, Karakusevic Carson Architects, Friend & Company, The Decorators, Studio TILT, Natasha Reid ja Sarah Wigglesworth. Arhitektide tähelepanu keskmes Poplari linnaosa Londonis, mis on ehk eestlastele värskelt tuttav sel kevadel ka ETVs linastunud briti telesarjast “Kutsuge ämmaemand”, mille tegevus toimub 1950. aastate Poplaris. Iga tiim vaatleb Poplaris kahe nädala jooksul kas eluaseme, kultuuri, linnakeskuse, looduse või linna muutumisega seotud küsimusi, kogub infot, analüüsib piirkonna võimalikke tulevikustrateegiaid. Loe edasi: Eestit esindab Londoni arhitektuurifestivalil Aet Ader

Läänemaal saab medali 18 koolilõpetajat

Parimad koolilõpetajad eelmisel aastal Kuursaalis.

Täna tunnustavad Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Toomas Schmidt Epp Maria Kokamäe galeriis Läänemaa parimaid koolilõpetajaid.

Tänavu on üritusele kutsutud 36 Läänemaa õpilast, mida on 11 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Suureks teeb arvu Haapsalu Kutsehariduskeskuse täiskasvanud edukate õppijate hulk. Ka medalisaajaid on kahe võrra rohkem kui eelmisel aastal. Vastuvõtule on oodatud 8 kuldmedali ja 10 hõbemedali saajat. Lisaks Haapsalu Kolledžist erialade parimad lõpetajad.

Sarnaselt eelmise aastaga läheb taaskord kõige rohkem medaleid Noarootsi Gümnaasiumi õpilastele (4 kuld- ja 5 hõbemedalit).

Kuldmedaliga lõpetavad: Katariina Peksar, Ingrid Tamberg, Marek Grencštein ja Riigo Kärner Noarootsi Gümnaasiumist; Heddi Heinlaid ja Heini Heinlaid Lihula Gümnaasiumist; Hedvig Alasi ja Laura Väli Läänemaa Ühisgümnaasiumist.

Hõbemedaliga lõpetavad: Kärt Kalvet, Marju Puk, Doris Välis, Kaisa Kask ja Dagmar Seera Noarootsi Gümnaasiumist; Simo Stahlman Lihula Gümnaasiumist; Hanna Sein ja Tauri Türkson Läänemaa Ühisgümnaasiumist. Kristi Tiev Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasiumist ja Kaja Sarrapik Taebla Gümnaasiumist.

Haapsalu Kutsehariduskeskuse parimad lõpetajad on: Tekstiilitöö erialal Kersti Koiduste, Marika Laos ja Kaire-Anniki Kikut; majutusteeninduse erialal Agathe-Marie Saar, Kerstin Põld ja Krislin Kozik; majandusarvestuse erialal Piret Õunpuu, Ele Uusen, Rita Sobols, Katrin Saar ja Karmen Kääramees; sadulsepa erialal Helle Mändla, Silver Tsupsman, Helle Suits ja Katrin Randman; tisleri erialal Ergo Orumaa.

Haapsalu Kolledži parimad lõpetajad on liiklusohutuse erialal Kaie Kodres ja tervisejuhtimise erialal Epp Kerge.

Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Tiks_Aigi — Tiksi Aigi tütre Anne Leega. Pilt eräkogost

Võro maavalitsusõ haridus- ja sotsiaalosakunna haridusõ as’atundjaTiksi Aigi (44) luut, et vahtsõnõ Võro riigigümnaasium hoit opilaisi inämb kodokandin.

Määne tuu inspektri-pääspetsiälisti tüü teil om?

Tüül om kats puult: üts om kuulõ ja latsiaidu perrä kaeminõ. Tõnõ om haridusõ kõrraldaminõ: olümpiaatõ ettevalmistaminõ ja perän tulõmuisi kokkokorjaminõ-vormistaminõ. Riigieksämi, põhikooli lõpueksämi ja tasõmõtüü omma kah mu rida. Läbikäümist kuulõga om iks hulga. Ku om küsümüisi säädüisi kotsilõ, sis küstäs kah mu käest nõvvu.

Miä om timahavadsõ koolilõpõtamisõ man vahtsõt?

No seo kevväi om muidoki laulupido-hõngolinõ. Terve talv omma kooli tüüd tennü, et sinnä päsedä, ja koolõn om rõõm suur, ku sis peräkõrd suurtõ laulu- ja tandsupitto mindäs.

Tsipakõsõ esimuudu om tuu, et edimäst kõrda lõpõtõdas vahtsõ opikava perrä. Tuu pääle minti üle jupikaupa, kolm aastat. Vahtsõnõ opikava om parõmb, kooli saava umma opikavva inämb uma tahtmisõ perrä tetä.

No tuud võimalust pruukva mõnõ kooli inämb, mõnõ veidemb. Mõnõl koolil om kümme projekti kõrraga tüün. Tunnõ sisse poimitas egäsugutsit vahtsit asjo. Loe edasi: Tiksi Aigi: ku oppaja latsi sütütäs, tulõgi hää haridus

Padar: Peame leidma Lätiga toiduekspordis koostöökohti

Valmieras Läti kolleegi Janis Duklavsiga kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti ja Läti peaksid tegema rohkem koostööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel.

“Nii Eesti kui Läti ettevõtjad teevad tõsist tööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel, kuid ühine tegevus võiks tuua kaasa suuremat edu,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar . “Läti kolleegid on praegu väga aktiivsed näiteks Kesk-Aasia suunal, kus püütakse kanda kinnitada nii piima- kui kalatoodetega. Kahe riigi ettevõtjate suurem ühistegevus aitaks paremini pääseda suurematele ja kaugematele turgudele.”

Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga olid kõne all ka Euroopa Liidu piimakvoodi rakendamine, perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste kasutuselevõtt, ühistegevuse edendamine ja kalanduspoliitika. Käsitleti ka ettevalmistusi Euroopa Liidu finantsperioodiks 2021-2027 ja kahe riigi koostööd selle raames.

Põllumajandusministrit saatsid visiidil Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad, Võru Talupidajate Liidu esindaja, ministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning välissuhete osakonna juhataja asetäitja Janika Salev.

Valminud on raamatusarja “Läänemaa kalmistud” kaks esimest osa

25. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.

Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.

Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.

Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.

Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.

Puurkaevu rajaja ihtüoosihaige Kaido majale on leitud

Kuu aega tagasi hõikas SA TÜ Kliinikumi Lastefond välja, et otsib ihtüoosi põdevale Valgamaa poisile Kaidole uue kodu ehitamise projekti raames partnerit, kes aitaks rajada majale puurkaevu. Tänaseks on abiline leitud ning koostööleping sõlmitud: puurkaevu ehitab heategevuse korras Puurvesi OÜ.

Lepingu kohaselt teostab ettevõte tasuta kõik puurkaevu ehitamisega seotud ja sellele eelnevad ja järgnevad toimingud (projekteerimine, kooskõlastuste hankimine jms) ning soetab vajalikud materjalid. Kaevu rajamise maksumus on 8 400 eurot, mida aga SA TÜK Lastefond tasuma ei pea, sest puurkaev ehitatakse annetusena.

Ettevõtte tegevjuht Taavi Hansoni sõnul oldi Lastefondi Kaidole maja ehitamise algatusega kursis algusest peale ning kui kuuldi puurkaevu rajamise vajadusest, sooviti koheselt ka ise projektis kaasa lüüa. “Oleme pereettevõte ja ka ise lapsevanemad, mistõttu läks Kaido lugu meile väga hinge. Saades aimu, et riigipoolne toetus on pea olematu, enam pikka mõtlemist ei olnud,” selgitab ta otsust rajada oma kuludega Kaidole puurkaevu. “Soovime, et ta saaks kasvõi natukenegi inimväärsemalt elada,” lisab Hanson.

Puurkaevu rajamisega seotud tööd on plaanis valmis saada tänavu 31. juuliks.

Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Kollane aken Põlvamaal Süvahavval. Foto: visitsouthestonia.com

20. juunil möödub aasta Tartus Raekoja platsil toimunud avaüritusest, mis käivitas Lõuna–Eestis kokku viis aastat kestva National Geographicu kollaste akende projekti. Projekti ettevalmistamise käigus valiti välja „erilised“ ja avastamist väärt paigad Euroopa Liidu piiril ning Venemaa ja Läti naabruses, kuhu ei ulatu linnamelu ega suurtööstuslik maailm. Looduses juhivad neile paikadele tähelepanu ligi nelja meetri kõrgused National Geographicu värvides aknad.

Idee tähistada väärt paigad suurte kollaste akendega sündis Hollandis Ida-Groningenis, mille rahvas soovis sel viisil juhtida turistide tähelepanu kohtadele, mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu. Ida-Groningenis on kollased aknad oma eesmärki hästi täitnud – külastajate arv on pooleteise aastaga kahekordistunud.

Meie, Lõuna-Eesti projekti teemadeks on loodus, aktiivne puhkus, tervis ja kohalik toit, kultuur ja vaatamisväärsused, innovatsioon ja inspiratsioon väikeettevõtluses ning säästvad ja jätkusuutlikud lahendused. Paikade valikul peeti oluliseks kriteeriumiks selle koha lugu ning võimalust esile tuua meie unikaalsus ka Eestist väljaspool. Plusspunkte andsid paiga aastaringselt hea kättesaadavus, aktiivse puhkuse ja pikemaajalise kohaloleku võimalused (vaatamisväärsuste rohkus), samuti piirkonna koostöövalmidus. Loe edasi: Lõuna-Eesti kutsub avastama piirkonna väärtusi

Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli

Eeloleval laupäeval, 21. juunil stardib Sangaste lossi õuelt teist korda toimuv Valgete Teede Rattaralli, mis on küll maanteerattasõit, aga rada vürtsitavad asfaldilõikude vahele pikitud kruusateede lõigud. Seega on tegu kuulsa Pariis-Roubaix võidusõidu Eestimaise versiooniga, kus Põhja-Prantsusmaa munakiviteid asendavad Lõuna-Eestile omased valged kruusateed. Võidusõidu sünd ja olemus ongi inspireeritud just nimelt sellest legendaarsest rattavõistlusest.

Kui veel 3 aastakümmet tagasi oli päris tavaline, et maanteerattasõidud toimusid ka osaliselt kruusateedel, siis tänaseks on sellised rajavalikud Eesti sõitudel kadunud ja kõik maanteesõidud toimuvad ikka vaid asfaltteedel ja vaid teeremont või hädaolukord sunnib mõnda pisikest kruusalõiku sisse võtma. Vaid Saaremaa Velotuur oli läbi aastate selline võidusõit mille üks etapp alati läbis ka atraktiivse Viidumäe kruusalõigu ja tavaliselt oli just see etapp ka otsustav velotuuri võitja otsustamisel. Vastupidiselt Eestile on aga Lääne-Euroopas suurt populaarsust kogumas just sellised natuke „kiiksuga“ maanteesõidud kus osa rajast kulgeb kas kruusateedel või isegi väikestel kitsastel põlluvahelistel munakivi- ja mullateedel.

Peakorraldaja Indrek Kelk: „Sangastes toimuva Valgete Teede Rattaralli eripäraks teiste Eesti võistluste ees ongi huvitav ja vaheldusrikas rada, mis koosneb küll valdavalt asfaltteest kuid läbida tuleb ka 6 erineva pikkusega kruusalõiku ja seda kõike Sangaste-Lüllemäe-Karula kandi üles-alla looklevatel teedel. Meie eesmärk on Valgete Teede Rattaralliga pakkuda vaheldust tavapärastele suvistele maanteesõitudele ja lõhkuda rutiinset mõtlemist, et maanteesõit ongi vuramine igavatel asfaltteedel . Pikemal 79,5 km distantsi puhul tuleb kruusal läbida 6 sektorit kokku 33 km, mis kahtlemata muudab võidusõidu käigu põnevaks ja kaasahaaravaks, sest arvestada tuleb palju rohkem tegureid kui tavalisel asfaldisõidul. Nendele kes kardavad kummi purunemist kruusateedel saan soovitada, et tasuks oma maanteerattale panna alla kõrgemad 25-27mm kummid, mis kindlasti tagavad ka parema vastupidavuse kruusateedel aga ebaõnne korral on rajal ka 3 neutraalse tehnilise abi autot ja üks mootorratas, kes püüavad abi anda kõikidele, kellel oma saateautot rajal ei ole.“ Loe edasi: Tulekul seikluslik rattavõistlus Valgete Teede Rattaralli

Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Pikakannu Kool ootab kõiki huvilisi juunis ja augustis osalema erinevates meistriklassides.

Keraamika 20.juunil, 8. ja 22. augustil – juhendab võrukestele tuntud – armastatud Aivar Rumvolt. Tänu Kodanikuühenduse Sihtkapitalile ja Šveitsi vabaühenduste Fondile ning Hooandjatele saab värskelt valmistatud keraamilise meistriteose ahjusoojalt kaasa – meie oma keraamikaahjust. Osaledes kõigil kolmel päeval, saab iga kord omandatu oskusi lihvida ja täiendada, aga võib tulla ka ainult üheks päevaks.

Kitarr 20.ja 21.juunil – juhendab Aldo Järve, tuntud Moro nime all. Moro õpetab igapäevaselt kitarrimängu nii noortele kui vanadele , on mänginud erinevates muusikalistes koosseisudes ( Zorbas). Meistriklassis võivad osaleda nii algajad, kes esimest korda kitarri kätte võtavad kui ka need, kelle eelnevad oskused lubavad huvi tunda fingerstyle vastu. Soovitav on kaasa võtta oma kitarr.

Parmupill – 20. juunil on juhendajaks Mikk Sarv ja 22. augustil Jaak Johanson. Parmupill, arvatavasti üks vanimaid muusikariistu maailmas, on eestlastele samaväärne torupilli ja kandlega. Oodatud on samuti nii algajad kui asjatundjad. Parmupilli saab soetada üsna taskukohase hinnaga igast muusikapoest. Või miks mitte – Vastseliina laadal!

Trummid – 21. juunil tuleb trummikomplektiga kohale Võru kandist pärit Andres Neissaar. Saab teada, miks neid trumme korraga nii palju peab olema, ise trummipulki kätte võtta ja järele proovida, kuidas nad kõik kõlavad! Augustis loodame tutvust teha šamaanitrummi saladustega. Loe edasi: Pikakannu Kool kutsub osalema meistriklassides

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Alates 20. juunist kuni 24. augustini teenindab bussifirma L&L AS maakonnaliini nr 28 Haapsalu-Dirhami-Haapsalu, mis võimaldab reisida Põhja-Läänemaale külastama Loode-Läänemaa mitmekesist loodust, kaunist mereranda ja võimaldab veeta suvepuhkust tervislikus looduskeskkonnas.

Buss väljub Haapsalu bussijaamast iga päev kell 10.30 ja tagasi Haapsallu Dirhamist kell 17.00. Võrreldes eelmise aastaga on väljumine Dirhamist muutunud hilisemaks ja buss jõuab Haapsallu tagasi kell 17.45. Bussis on 21 istekohta ja sellesse mahuvad mõned lapsevankrid. Matkahuvilised, kes soovivad Noarootsi piirkonnas matkata jalgratastega, saavad neid laenutada kohalikelt ettevõtjatelt. Infot lisateenuste kohta saab Läänemaa Turismist (tel 473 3464, 473 3248 ja e-post info@visithaapsalu.com).

Eelmisel aastal Lääne maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste toetatud pilootprojektina käima läinud Suvebuss osutus reisijate hulgas populaarseks ning arvestades sõitjate suurt huvi otsustati tänavu Suvebussi käigusolekut ühe kuu võrra pikendada.

Sõiduplaanis on arvestatud ka ümberistumise võimalustega teistelt maakonnaliinidelt. Näiteks saavad Lääne-Nigula valla elanikud sõita esmaspäevast laupäevani kell 10.34 liiniga nr 36 (Haapsalu – Taebla – Linnamäe) Linnamäele, et seal ümber istuda kell 10.47 väljuva Suvebussi peale. Õhtul tuleb Taeblasse, Paliveresse ja Ristile sõitjatel ümber istuda Rannaküla peatuses. Suvebuss jõuab Rannaküla peatusesse kell 17.33 ja bussiliin nr 727 Haapsalu – Taebla – Palivere – Risti – Laitse – Tallinn väljub Rannakülast kell 17.40. Loe edasi: Suvebuss sõidab iga päev Dirhamisse ja tagasi

Riik tõhustab järelevalvet karusloomakasvatuste üle

Põllumajandusministeeriumis toimus kohtumine loomakaitseühendustega, kus arutati loomade heaolu parandamise võimalusi Eesti karusloomakasvatustes.

„Eesti karusloomakasvatustes peavad loomade pidamistingimused paranema, seepärast plaanime järelevalve tõhustamist ja ka pidamisnõuete täpsustamist,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. „Praegu ei saa me alati olla rahul, kuidas kehtivaid nõudeid karusloomakasvatustes täidetakse.“

Põllumajandusministeeriumis valmistatakse ette karusloomade pidamisele esitatavate nõuete määruse muutmist, millega täpsustatakse karusloomakasvatustes peetavate rebaste varjumistingimusi.

Kohtumisel osalesid Põllumajandusministeeriumi, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Loomus ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. Reedel tutvustatakse plaanitavaid muudatusi Eesti karusloomakasvatajatele.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Heategevusmatkaga toetatakse paljulapselisele perele ahju ehitamist

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond korraldavad laupäeval, 21. juunil esmakordselt suve alguse heategevusmatka, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Sotsiaalses mõttes raskes olukorras elav pere kütab maja ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on ühendanud jõud, et kogukonnas head eeskuju näidata ja perele heategevusmatkaga ahju ehitamiseks vajalikke vahendeid koguda.

Heategevusmatkale antakse ühisstart Ebavere Tervisekeskuse juurest laupäeval kell 13.51 – täpselt siis algab suvi. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada teemakohaste küsimustega ristsõna, mille lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Heategevusmatka osalustasu on 2-5 eurot, alates 50 eurosest panusest toimub kultuurilaval nimeline äramärkimine. Kogu osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat paljulapselist peret ahju ehitamisel.

Registreerimine toimub Ebavere Tervisekeskuse juures kohapeal alates kell 13.00, mil algavad ka muud lustlikud tegelused. Võimalik on kätt proovida vibulaskmises, teha mälestuseks tasuta perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus või paitada kõrva tasuta kontserdit kuulates. Heategevusmatka peaesinejatena astub üles Kelly Vask ja ansambel MPS.

Kiltsi külas elavale perele saab ahju ehitamiseks õla alla panna ka Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarve numbril EE372200001120083456 (SWEDBANK), märkides selgituseks „heategu“.

Allikas: Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond

Kangakudumiskursus Tsiistre linamuuseumis

23.-26. juulil toimub Tsiistre linamuuseumis kangakudumiskursus ” Vaibad Tsiistre linamuuseumi kogudest”. Kootakse nii Tsiistre linamuuseumi kogudes olevaid vaibatehnikaid kui ka teisi tehnikaid.

Tehnikad:

· toimsed vaibad,
· toimse algrakendusega täiskoekirikangas,
· sõbakirjaline kangas, mis koosneb toimse ja labase rakenduse ühendusest,
· toime lõimkirirps,
· toimne kudekiririps.

Katsetatakse erinevaid materjale. Kootakse linaseid, linaseid ja puuvillaseid, trikooribadest vaibaproove ja proovime ise joonistada algrakendusega siduseid.

Juhendaja on Eva-Liisa Kriis.

Kursuse maksumus ühele osalejale koos õppevihiku ja kudumismaterjalidega 130 eurot.
Koha broneerimiseks kirjuta aadressil tsiistre@linamuuseum.ee. Kohtade arv on piiratud.

Maanteemuuseum saadab laulu- ja tantsupeo tule teele Pobeda ja rattaajaloo näitusega

Eesti Maanteemuuseum saadab 15. juunil Tartus raekoja platsilt startiva TuleTulemise teele lauluisa Gustav Ernesaksale kuulunud Pobedal GAZ-M-20. Sõitu ilmestab jalgratta ajaloole pühendatud rändnäitus.

“Tore, kui taolisel ettevõtmisel saame meie osaleda muuseumile kohasel moel ja sellisel väärikal masinal andes teelistele kaasa head sõnad ning meeldetuletuse ka peomeeleolus olla liigeldes ettevaatlik,” tõdes Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

15. juunist 4. juulini toimuval TuleTulemisel “Külast-külla, käest-kätte” viivad kohalikud koorid, tantsurühmad ja orkestrid peotule peolinna teatesõiduna jalgratastel. Koos tuletoojatega rändab mööda Eestimaa teid ka muuseumi fotonäitus jalgrataste ajaloost ning jalgrattakultuurist Eestis möödunud sajandi alguses.

“Tegu on esmahetkel veidra pealkirjaga näitusega – “Nööril mööda teed””, selgitas Valner. “Aga pealkiri on kahetähenduslik – kõik näituse fotod on riputatud pesunöörile, sest sel moel saab seda peatuskohtades kiirelt üles panna ja maha võtta. Ka eeldame, et jalgratturid läbivad teekonna hoolsalt liiklust silmas pidades ja korrektselt üksteise taga, justkui nööril,” lisas ta.

Enam kui 1000-kilomeetrine teekond algab Tartust läbi Tartu-, Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaa, Järva-, Rapla- ning Harjumaa Tallinnasse. TuleTulemisest rohkem infot leiab siit: http://www.tuletulemine.ee/

Kõik teed viivad Seto Folgile!

Pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil toimub Värskas folk- ja autorimuusika tipptegijaid ning seto pärandkultuuri ühendav festival Seto Folk. Tallinlased saavad Värskasse tulla folgirongiga, Tartlased lodjaga Peipsi järve ja Piirissaare kaudu ja Kagu-Eesti rahvas jalgsi või rattaga mööda RMK Aegviidu-Ähijärve matkateed.

“Värska piiriäärne asukoht ei tähenda, et tegemist on raskesti ligipääsetava ääremaaga. Vastupidi – siia kohale jõudmiseks on palju erinevaid ja põnevaid teid. Soovime, et juba teekond Värskasse pakuks tõelise elamuse ja oleks osa folgist. Esmakordselt võtab lodi Jõmmu ette kahepäevase ööbimisega piletireisi Tartust Värskasse ja tagasi. Folgirong läbib Eesti pikima rongiliini pealinnast vene piirini vaid 3 tunniga, mis on kiireim ja soodsaim võimalus jõuda Tallinnast Värskasse,” selgitab festivali peakorraldaja Maris Andreller.

Lodjaretk Värskasse kestab 2 päeva, väljudes Tartust juba 25. juunil. Lodi teeb vahepeatuse Emajõe Suursoo Looduskeskuses ning jõuab seejärel Peipsile, kus hea ilmaga saab ka purje masti tõmmata. Öö veedavad retkelised Piirissaarel telkides. 26. juunil külastatakse Räpina uut sadamat ja vaikse ilma korral ka Salosaart ning õhtuks jõutakse festivalipaika Värskasse. Loe edasi: Kõik teed viivad Seto Folgile!

Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Juba eeloleval laupäeval, 14. juunil lööb vana Postiteed raamiva Ihamaru kaseallee alune kihama – alates kella 9-st hommikul toimub siin teadaoleva ajaloo esimene Kõivualutse laadapäev.

Ettevõtmise peakorraldaja Aivar Täpsi sõnul on kohal kogu kaup, mis rahvalik ja vajalik, toitev ja maitsev, elus ja elutu, soojendav ja jahutav. “Müüjaid on 12. juuni õhtuks registreerunud üle 70,” ütles Täpsi. Laadamelu täiendab laadaloos, mille auhindadeks on erinevad ja väärikad tooted laadakauplejatelt ning sponsoritelt.

Sportlikuma meelelahutuse harrastajad saavad alates kell 14-st kaasa lüüa kasevihtade tegemise võistlusel ning alates kell 15-st mõõtu võtta kaseviha heitmisel. “Võitjaks loetakse see, kes on kohapeal valmistehtud kaseviha kõige kaugemale suutnud heita,” selgitas Täpsi. Võistlusest osavõtusoovist palutakse päeva jooksul infotelki teada anda.

Laadapäeval kõlavad lood ansambli “Vennakese” esituses. Esinemas on veel Tähtvere valla tantsuring Rõõmsad Täpid ja Kõlleste tantsijad. “Üllatusesinejaid võib tulla ka rahva seast, sellest tuleks julgetel küsida vaba lava,” jätab Täpsi n.ö “tantsukaardi” avatuks, lisades: “Ja kui tundub, et tahaks midagi veel siinkandis teha, siis naaberkülades on ju näiteks muuseumid või kogu Postiteel erinevaid vaatamis- ja kogemisväärsused.” Loe edasi: Laadapäev lööb Ihamaru kaskedealuse kihama

Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

3.-5. juulini toimub laulu- ja tantsupeo raames Tallinnas rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Lisaks akordionite, viiulite, mandoliinide, kannelde ja lõõtspillide liigikontsertidele saab peonädalal eraldi esinemas kuulda ka mitut Pillipeol osalevat ansamblit ning reedeõhtusel peakontserdil näeb suurt rahvamuusikute koondorkestrit.

Pillipidu algab 3. juulil akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mis on kummardus kaunile muusikale suure akordioniorkestri esituses. Kontserdil kõlavad klassikaline muusika, eesti rahvamuusika, Eesti heliloojate ja muusikute originaallooming ning pop-rokk hitid.”Akordionite liigikontsert näitab läbilõiget võimalustest, mida saab akordionil mängida,” sõnab akordionite liigijuht Kristel Laas. Akordioniorkester koosneb 39 noorest akordionimängijast, kes on pärit Arukülast, Koselt, Pärnust, Tabasallust, Tallinnast ja Tartust. Kaasa teevad Tiit Kalluste ja Kulno Malva ning saatebänd koosseisus Martti Laas ja Siim Arusaar.

Nii akordionite kui ka kannelde liigikontserdil lööb solistina kaasa armastatud lauljatar Liisi Koikson. Kannelde liigijuhi Pille Karrase sõnul sobib Koikson olustikku ideaalselt, sest on ka varem rahvamuusikat laulnud ning tunneb valdkonda. Loe edasi: Pillipeo kontserdid elustavad vana ja üllatavad uuega

Apelsin tuleb Vaiatusse

21. juunil toimub Jõgevamaal Vaiatu külas kauaoodatud kohtumine ansambliga Apelsin. Ansambel Apelsin tähistab tänavu oma tegevuse 40. juubeliaastat ning leidis tihedast graafikust hoolimata võimaluse tulla mängima Vaiatu Küla Seltsi ja www.meelelahutaja.ee korraldataval jaanipeole.

Vaiatu külas toimuvad jaanipeod on viimasel aastatel kujunenud menukaks kokkusaamiskohaks. Eelmisel aastal kujunes pidu, kus esines ansambel Hellad Velled, piirkonna suve suursündmuseks. Jaanipidude ettevalmistamiseks küsiti kogukonna liikmetelt arvamust soovitava esineja kohta ja ansambel Apelsin oli paljude poolt mainitud ja soovitud esineja.

Peoplats avatakse kell 20.00 ja pidu kestab varaste hommikutundideni. Ka pisematele peolistele on mõeldud: lapsi rõõmustavad hobused, batuut ja näomaalingud ning lõbusad mängud; täiskasvanud peolistele pakuvad suupoolist VAH OÜ ning OÜ Otto ja poeg, jaanimänge juhib Janek Varblas ning mõnusat tantsumuusikat teevad lisaks ansamblile Apelsin DJ Avo Aia ning DJ Ringo Saar.

Homme mälestatakse juuniküüditamise ohvreid

Homme, 14. juunil mälestatakse Eestis 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid. Tallinnas Lindamäel toimuval tseremoonial asetatakse Linda kuju jalamile mälestuspärjad Vabariigi Presidendi, Riigikogu, Valitsuse, Kaitseväe ja Kaitseliidu, Tallinna linna, diplomaatilise korpuse aga ka kodanikeorganisatsioonide poolt.

Kell 12 algaval mälestustseremoonial peab kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor ning palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone. Sõnavõtuga esineb ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu.

Linda kuju jalamile asetavad pärjad Vabariigi Presidendi käsundusohvitser, Riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Taavi Rõivas, Kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm, Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse vanem Iirimaa suursaadik Peter McIvor, Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Leo Õispuu ja teised.

Lisaks Lindamäel toimuvale korraldavad erinevaid mälestusüritusi ka kodanikeühendused. Kell 16 avatakse Noblessneri Valukojas näitus “Inimõigustest nõukogude ühiskonnas” ning Eesti küüditamislugude kaart, kuhu on võimalik märkida oma perekonna küüditamise koht. Samas kogutakse algatuse Kogu Me Lugu raames inimeste lugusid ja mälestusi küüditamisega seoses. Kell 19.30 ja 21.30 näidatakse Noblessneri Valukojas Eesti mängufilmi “Risttuules”. Lisainfo ja filmile registreerimine Inimõiguste Instituudi kodulehel www.eihr.ee/registreerumine-filmi-risttuules-erilinastusele.

Juuniküüditamise käigus viidi Siberisse üle 10 000 süütu inimese.

Põllumajandusmuuseumis popsuvad maamasinad

Laupäeval, 14. juunil toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis vabariiklik masinapäev, kuhu koguneb üle poolesaja erineva masina – maamootoritest kuni aurumasinani välja.

Kohapeal on väljas ka põllumajandusminister Ivari Padari algatatud isetehtud traktorite kogumisvõistluse pärlid. “Eestis on palju vanatehnika huvilisi ja ka neid, kes masina oma käe järgi ümber ehitavad. Seetõttu sai ka umbes aasta tagasi koos Ivari Padariga ellu kutsutud isetehtud traktorite kogumisvõistlus” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Muusemisse on sel päeval tulemas Lõuna-Eesti Vanatehnika klubi oma autode ja bussidega. Pealtvaatajatel on võimalik näha töötavat aurumasinat Marshall (Colonial) ja palju teisi põnevaid masinaid.

Samal päeval toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, mille raames on huvilistel võimalik tutvuda Ülenurme mõisa ajalooga ja osaleda erienvates töötubades ning maitsta erinevaid mõisatoite.

Eesti Põllumajandusmuuseum asub Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis. Muuseumi põhiülesandeks on põllumajanduse ja maaelu arenguga seonduva kogumine ning tutvustamine avalikkusele. Uusi trende tutvustavad näitused, hariduslikud programmid, sepa- ja puutöö, restaureerimine, naiste käsitöö, rukkileiva küpsetamine ja palju muud.

Vabariikliku masinapäeva kava leiab siit: http://www.epm.ee/event/vabariiklik-masinapaev/

Põlvamaa parimad noored matemaatikud osalesid rahvusvahelises noorteprojektis

Põlvamaa noored, kes osalesid edukalt 2014. aastal matemaatika olümpiaadi piirkonnavoorus, osalesid 30. maist – 8. juunini 2014 Saksamaa Liitvabariigis Rudolstadt’is rahvusvahelises noorteprojektis, mille raames meisterdasid näituse tarbeks koos Saksa noortega matemaatika teemalisi elemente.

Reisi korraldanud Põlva Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus jäi noorte tegemistega väga rahule. “Taaskord saan tõdeda, et Põlvamaal elavad rõõmsameelsed, osavad ja nutikad noored” sõnas Viljus.

Põlvamaalt osalesid projektis Karina Valdas Krootuse Põhikoolist, Tarmo Veskemaa Kanepi Gümnaasiumist, Triin – Mirjam Tark Põlva Ühisgümnaasiumist, Ranar Kihho Friedebert Tuglase nimelisest Ahja Koolist, Krete Auser Värska Gümnaasiumist, Elo Meriste Vaste – Kuuste Koolist ja Janne Jaago Räpina Ühisgümnaasiumist.

Lisaks näituse elementide meisterdamisele tutvusid noored Biomeileriga (lihtsa looduliku energia süsteemiga, kus on kasutatud ainult spiraaltoru, vett ja hakkepuidu kompostihunnikut) ja rokokoo näitusega Heidecksburgi lossis. Osaleti geoseiklusel ning noored avastasid ning proovisid kätt kiltkivitööstuses ja lõõgastusid veekeskuses Saalemaxx.

Valminud näitus “Minimathemathikum” hakkab ringi rändama Põlvamaa koolides alates septembrist.

Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Esmakordselt algab kursus loodusgiididele looduse vahendamiseks puuetega inimestele

Homme alustatakse Eestis esmakordselt kursusega, mille raames koolitatakse välja loodusgiidid, kes on edaspidi suutelised loodust ka puuetega inimestele vahendama.

Kursus viiakse läbi vastvalminud Puhta vee teemapargi õppekeskuses projekti “Erivajadus nõuab erilähenemist!” raames loodusgiididele, kes projekti tulemusena on pädevad looduse abiga nii puudega kui ka terve inimese vaimset ja sotsiaalset tervist ning heaolu edendama.

Siiani pole Eestis veel sarnaste oskustega inimesi koolitatud. Nii projekti kui ka kursuse raames pööratakse tähelepanu puuetega inimeste vajaduste täimisele ja võimaluste parandamisele Eestis.

Kursusel osalevad peamiselt Puhta vee teemapargi ja lähipiirkonna looduse tutvustamisega seotud loodusgiidid. Huvi kursuse vastu on olnud loodusgiidide ning puuetega inimeste organisatsioonide poolt suur, näiteks osalejate nimekiri täitus mõne päevaga ning praktika raames loodusesse viidavate puuetega inimeste arv on täitunud. Loe edasi: Esmakordselt algab kursus loodusgiididele looduse vahendamiseks puuetega inimestele