Lammutustoetus aitab eluohtlikest majadest lahti saada

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.

“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.

Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit

EMSL: kas 16-aastane noor on valimiseks küps?

EMSL kutsub arutlema selle üle, kas 16-aastased on valimisteks küpsed või mitte, 26. veebruaril kell 16-18 Kamahouse’is.

Valimisea langetamine on vaid uue Riigikogu koosseisu heakskiidu kaugusel. Noorte sotsiaalne ja poliitiline osalus vajab kaasamõtlejaid, kuna õhus püsib endiselt võtmeküsimus: kas 16-aastane noor on piisavalt küps, et valida? Mida saame teha ning mida juba teeme selleks, et tõsta noorte sotsiaalset ja poliitilist pädevust?

Esmalt tutvustavad oma argumente ja seisukohti noorpoliitikud Anti Haugas Reformierakonnast ja Linda Eichler IRList, Heiki Haljasorg Eesti Ühiskonnaõpetajate Seltsist, Triin Bõstrov Eesti Noorteühenduste Liidust ning Maris Jõgeva Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidust. Seejärel saab ühiselt jagada oma edukaid projektikogemusi noorte harimise vallas, mõtiskleda vabakonna projektide kitsaskohtade üle ning teha ettepanekuid kodanikuhariduse parendamiseks. Kuulatakse ära ka noorpoliitikute mõtted vabakonna tegevuse toetamisest tulevikus.

Üritus on tasuta.
Oma tulekust anna teada Kristiina-Mariale kristiinamaria@ngo.ee hiljemalt homme, 20. veebruari südapäevaks!

Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal?

If Kindlustus annab nõu, kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal.

Õnnetus reisil olles võib meid tabada kõige ootamatumal moel ilma, et me ise selle juhtumises süüdi oleksime. Toome siinkohal välja riigid, kus enim õnnetusi juhtub ning lihtsad juhised õnnetusejärgse asjaajamise kohta välismaal koos Väliministeeriumi kommentaariga.

Inimese tervisega seotud probleemide korral võib kohapealne ravi olla möödapääsmatu. Haiguse puhul piisab üldjuhul mõnepäevasest kuni nädalasest ravist, õnnetuse tagajärjel saadud traumad nõuavad sageli aga pikemaajalisemat ravi.

Möödunud aastal andsid Ifi kliendid haigestumistest ning traumadest välismaal teada 1426 korral, kõige rohkem vajasid inimesed meditsiinilist abi soojamaa riikides. Eelmise aasta raskeim õnnetus juhtus Austrias, kus Ifi klient kukkus suusatamisel ning tema ravi läks maksma 26 984 eurot. Toome siinkohal välja 5 riiki, kus 2014 aastal juhtus enim õnnetusi: Belgia (167 juhtumit), Austraalia (138), Türgi (125), Tai (117) ning Egiptus (102).

Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist, kui sul on olemas reisikindlustus?

Loe edasi: Kuidas käituda pärast traumat või haigestumist välismaal?

Lääne maakonna vabariigi aastapäeva vastuvõtust tehakse taaskord otseülekanne

20. veebruaril toimub Lääne maavalitsuse, Haapsalu linna ja Läänemaa Omavalitsuste Liidu ühine vabariigi 97. aastapäevale pühendatud vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Üritus on küll kutsetega, kuid selle toimumisest on taaskord otseülekande vahendusel võimalik kõigil osa saada. Ülekanne algab kell 18.30, kontsertaktus, mille lavastajaks on Ulrika Grauberg ning mis on pühendatud muusika-aastale, algab kell 19. Pärast seda keskendub ülekanne peomelule, samuti on võimalik näha intervjuusid erinevate külaliste ja esinejatega.

Otseülekannet saab näha siit!

Otepää on valmis Euroopa Saunamaratoniks

22. veebruaril 2015 kell 12.00-17.00 toimub kuues Euroopa Saunamaraton Otepää piirkonna saunades. Kirja on ennast pannud üle 200 võistkonna, osalevad ka välisvõistkonnad.

Saunamaratoni peakorraldaja, Otepää kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et Otepää ja saunaomanikud on valmis Saunamaratoniks. “Lisaks piirkonnas olevatele saunadele on ka Otepää Keskväljakul haagissaunad, kümblustünnid, on riigimeeste saun ja näidatakse maailma esimest täispuhutavat sauna,” rääkis Sirje Ginter. “Huvilistel on võimalus keskväljakul, nö raja ääres, nagu Tartu Maratoni puhul, saunamaratoonlastele kaasa elada.” Sirje Ginter lisas, et sellel päeval liigub Otepää piirkonna teedel tavapäraselt rohkem autosid, korraldajad paluvad kõikidel olla ettevaatlik ja tähelepanelik.

Saunamaratoni peauhinnaks on OÜ Lemmikmees kümblustünn, naiste parimale OÜ Stylewood kümblustünn. Lisaks sellele panevad välja oma auhinnad Kakulaane Puhkemaja, Karupesa hotell, Andu Puhkekeskus, Bernhard SPA, Kunstimäe Puhkemaja, Mr Jakobi restoran, TV Reporter, OÜ Peotünn ja OÜ Rendi mind. Lisaks sellele valitakse kolm populaarsemat sauna, mis saavad peale au ja kuulsuse ka küttepuid Otepää valla poolt.

Loe edasi: Otepää on valmis Euroopa Saunamaratoniks

Ehtne ja huvitav Eesti Mooska talus Haanjamaal

Mooska talu suitsusaun.
Mooska talu suitsusaun.

Meenutagem, et 2014.a. novembris Pariisis toimunud UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda Vana – Võromaa suitsusaunakombestik UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle 2013. a.

Selle saavutuse taga on paljude tublide inimeste mitu aastat kestnud entusiastlik töö. Külli Eichenbaumi ja Eda Veeroja panust hinnati koguni Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga.

Maailmapärandi nimekirjas olek tähendab ennekõike vastutust ja hoolt, et pärimus ei kaoks.

Eda Veeroja Mooska talu Haanjamaal edendab suitsusaunakultuuri, talu pakkus Eesti Maaturismi Ühingu EHE märgise (Ehtne ja Huvitav Eesti) konkursile välja kaks turismitoodet: Vana – Võrumaa suitsusauna vaimset pärandit tutvustava ekskursiooni ja saunaskäigu Mooska traditsioonilises Vana – Võrumaa suitsusaunas. Mõlemad paketid said EHE märgise, Võrumaalt veel Setomaa Turismitalo Seto söömaaeg, mis esindab seto kultuuri. Kokku omistati märgis 15 turismiettevõtte pakettidele üle Eesti.

Paberil on ametlikult kirjas, et tegu on turismitootega, ometi tahaks turismis kasutada mõnd muud määratlust – elamus, emotsioon, tunne… Just seda läheb külaline saama ja nautima. Mooska talu suitsusaunades on see elamus tõeliselt kuum ja ka maitsev, sest Mooska talus pakutakse külalisele saunas traditsioonilisel viisil suitsutatud liha, mida on võimalik ka osta. Saunaskäik Mooska talus ei ole pelgalt ihu kasimine, see on ka hinge harimine ja puhastamine. Siit lahkutakse argipäeva heas meeleolus ja uue energiaga.

Tunnistused EHE märgise omistamise kohta anti üle 14. veebruaril 2015 Tallinnas rahvusvahelisel turismimessil Tourest. Vaata: www.mooska.ee

Siiri Toomik

Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

kogukondKaante vahele on saanud alates kevadest küpsenud linna- ja külakogukondi kaardistav uuring “Eesti kogukondade hetkeseis”.

Teoreetilise taustauuringu, fookusgruppide ning ankeetküsitluse põhjal sündinud uuringuraport annab ülevaate kogukondade hetkeseisust nende endi pilgu läbi ja kogukonnamõiste kasutusest üldises retoorikas (aga eelkõige riiklikes arengukavades) ning lõpuks mitmeid soovitusi lahendamaks kogukondade kitsaskohti, mis raporti koostamise käigus välja tulid.

Piirkondlik kogukonnategevus tõuseb aina enam esile ning selle rolli ühiskonna korraldamisel peetakse üha olulisemaks. Samas teame kogukondade kohta üsna napilt. Statistikaamet loeb küll üles kohalikku elu edendavaid ühendusi ning näiteks Eesti Külaliikumine Kodukant külaseltse, seltsinguid ja külavanemaid, Linnalabor omab ülevaadet linnaseltsidest. Kuid seda, mis kogukond on, mida teeb või kellest koosneb, mõtleb igaüks omamoodi. Neid kogukonnateemalisi mõtteid ja praktikaid see Eestis esmakordselt tehtud uuring koondabki, seades lähtepunktiks kogukonna kohaliku aktiivsuse tähenduses. Loe edasi: Uuring “Eesti kogukondade hetkeseis 2014” sai kaante vahele

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse “Regionaalmaasiku” konkursil.

13. veebruaril andis siseminister Hanno Pevkur üle regionaalarengu auhinnad, millega tunnustati parimaid regionaalarengut toetavaid algatusi. Tunnustuse pälvisid üheksa ettevõtmist üle Eesti.

Siseministri sõnul võib auhinna saajaid vaadates öelda, et tegemist on tõeliste oma kodukoha patriootidega. “Nad annavad oma hoolimise ja ettevõtlikkusega piirkonna arengule hoogu juurde ja nii mõnigi auhinna saanud ettevõtmine on saanud oma regiooni kaubamärgiks ning visiitkaardiks,” märkis Hanno Pevkur.

Jaanuaris välja kuulutatud konkursile “Regionaalmaasikas” sai kandidaadiks esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Konkursile laekus 35 ettepanekut. Siseministri moodustatud komisjon valis välja üheksa väljapaistvamat algatust, keda tunnustati Rita Randmaa tehtud keraamiliste maasikatega.

Viljandimaa Arenduskeskus ja Võhma Linnavalitsus esitasid ühe kandidaadina ka MTÜ Sinule Võhmast. Loe edasi: MTÜ Sinule Võhmast sai tunnustuse

Vabariigi aastapäeva tähistatakse Läänemaal kontsertjumalateenistuse ja etendusega

24.veebruari+tähistamine+Läänemaal+2014.aastalHaapsalu linn, Lääne Maavalitsus, EELK Lääne praostkond ning Kaitseliidu Lääne Malev kutsuvad tähistama Eesti Vabariigi 97. aastapäeva 24. veebruaril Haapsalus.

Kell 11.00 toimub kontsertjumalateenistus toomkirikus, kus esineb Haapsalu toomkoor ning kõneleb Lääne maavanema kt Kristel Jupits ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12H klassi õpilane Grete Grauberg. Lippudega tuleb välja Kaitseliidu Lääne malev, Haapsalu linna koolid ning teised organisatsioonid.

Kell 12.00 toimub pärgade asetamine Vabadussõja mälestussamba jalamile lossiplatsil. Pidulikul tseremoonial kõnelevad Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, piiskop electus Tiit Salumäe ja Kaitseliidu Lääne Maleva major Arnold Juhans.

Kell 12.30 on kõik oodatud Krahviaeda Ants Laikmaa paviljoni juurde, kus toimub paviljoni avaetendus “Laikmaa ja Tuglas Krahviaias”. Pärast etendust pakub Kaitseliit suppi.

Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

Foto: Jukka Kontkanen

14. veebruaril esietendus Seinäjoe Linnateatris Peter Shafferi näidend “Amadeus”, mille lavastas Ain Mäeots.

Vesa Tapio Valo, Seinäjoe teatri juht, sattus möödunud kevadel Mäeotsa lavastatud “Fanny ja Alexanderi” esietendusele ja nähtud lavastus meeldis talle niivõrd, et samal õhtul tegi ta ettepaneku Soome lavastama tulla. “Amadeus” mõlkus teatrijuhi peas juba mõnda aega ja nüüd said kokku teatri soov ja lavastaja huvi, sest ka Mäeots oli “Amadeuse” lavastamisele varem mõelnud.

Peter Shafferi 70ndatel aastatel kirjutatud näidend, mille põhjal on tehtud ka Milosh Formani Oscari võitnud film (1984), räägib kahe suure muusiku – Mozarti ja Salieri – loo. Näidendi peategelane Antonio Salieri lubas end juba noorukina jumalale pühendada, paludes vastutasuks võimalust saada kuulsaks heliloojaks. Kõik sujus, kuni ilmus geniaalne Mozart. Salieri maailm kukkus kokku. Ta pööras jumalale selja ning hakkas punuma intriigi, mis lõpuks hävitas mõlema helilooja elud. Loe edasi: Põhjanaabrite juures Seinäjoe teatris esietendus Ain Mäeotsa lavastus “Amadeus”

Too oma teema Arvamusfestivalile 2015!

Arvamusfestival sünnib Eestimaa inimeste mõtetest ja seisukohtadest. Sinu ja minu arvamustest. Kolmandat aastat järjest kerkib Paide Vallimäele 14.-15. augustil festivaliala ning pärismaastiku kohale tõuseb arvamusmaastik.

Arvamusfestival on kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Arutelude tulemusel saavad alguse uued ideed, ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ja areneb arutelu- ning suhtluskultuur Eestis.

Kutsutakse kaasa lööma inimesi ja organisatsioone, kes tahavad tuua oma teemasid Arvamusfestivalile. Kui midagi pakitseb hinges või kripeldab keelel, siis on aeg panna festivalil püsti üks arutelu ja suu puhtaks rääkida. Arvamusvahetuse jaoks aga ei pea kasutama vaid arutelu vormi. Kui soovitakse oma laval arvamust avaldada kas muusika või mängu; kujutava, etendus-, filmi- või muu kunstivormi kaudu, on ka see oodatud. Endast ja oma aruteluteemast tuleb kirjutada SIIA.

Kõigilt ideede esitajatelt eeldatakse valmisolekut pakutud arutelud ka ellu viia. Eestikeelsetele aruteludele lisaks on väga oodatud venekeelsed, inglisekeelsed ja segakeelsed mõttevahetused. Juba oma ideed sõnastades palutakse silmas pidada festivali head tava.

Kes pole varem festivalil käinud, siis arvamusfestival.ee fotod ja videod annavad ettekujutuse. Möödunud aasta teemadest saab aimu programmist. Rohkem infot saab teemalavade programmi juhilt Maiult (maiu.uus@arvamusfestival.ee ). Kes ja millest peaks Arvamusfestivalil sel aastal rääkima? Mis on need kõige tähtsamad aruteluteemad, milleta kolmandat Arvamusfestivali kuidagi teha ei saa?

Arutelude ideid oodatakse 28. veebruarini.

Mart Raukas kõneleb Rosmal väärtustest

Foto: Rosma Haridusselts
Foto: Rosma Haridusselts
Teisipäeval, 17. veebruaril kell 18.00 toimub Põlvamaal Rosma koolimajas Rosma Koolituskeskuse algatatud aktiivseminari neljas loeng teemal “Mis teeb meid paremaks?” Juttu tuleb väärtustest – lihtsalt ja selgelt.

Filosoofiaprofessor, seljakotiga mägedes rändav matkasell, koolitaja Mart Raukas kõneleb teemal “Mida õpetame?”
• Klassikaline helleeni kultuur on Euroopa tsivilisatsiooni vundament.
• Miks on Antiik-Kreeka klassikalist kultuuri oluline kaasajal tunda.
• Kuidas see võimaldab mõtestada haridust ja igapäevaelu.
• Mis on väärtus? Mis on fakt?
• Kuidas rääkida väärtustest selges, lihtsas ja üldarusaadavas keeles?
• Kuidas väärtustega oma otsustusi põhjendada?
• Kaasajal, mis väärtusterminid on muutunud üleüldiseks moeks, suudavad vaid vähesed ennast selles vallas mõttekalt väljendada.
• Elust võetud tabavate ja vaimukate näidete abil demonstreeritakse nii väärtusdiskursuse absurdseid kui ka õnnestunud igapäevapraktikaid.

Osalustasu 5 eurot. Kestvus kaks tundi. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi rahadest.
Eelteateks, et aktiivseminari järgmine lektor on Aivar Haller, kes kõneleb 24. märtsil teemal “Rohkem koostööd ja vähem konkurentsi”.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.

“Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus ” Villa teekond” valmis seoses muuseumi uue haridusprogrammiga “Villakera – kullakera”, mille raames osalejad õpivad lähemalt tundma põllumajanduses ühte olulisimat looma – lammast – ja teevad tutvust villaga, mis on juba aastatuhandeid olnud üheks tähtsaimaks materjaliks peamiselt rõivaste, aga ka mitmete tarbeesemete valmistamisel. Programmi raames saab proovida kätt nii villa kraasimisel kui ka lõngaks ketramisel ja kangastelgedel kudumisel” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel “Loo. Koo. Rõõmusta!” on vaatamiseks välja pandud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2014.a. lõpetanud 9. lennu üliõpilaste silmkoelised kudumid ja fotod. Näitus “Loo. Koo. Rõõmusta!” põhineb kudumitest valminud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjastuses Varrak. Loe edasi: Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kauneimad kodud on selgunud

Pg1412-1699
Aasta kodu võidukodu. Foto: Priit Grepp

Kadrioru Kunstimuuseumis pärjati ajakirja Kodukiri kodukonkursi Aasta Kodu võitjad. Võidukodu asub Tõrma külas Raplamaal, kus ligi kümme aastat tagasi pealinnast maale kolinud Gerly Karu ja Margus Mänd tegid korda aastaid räämas seisnud rehemaja.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul oli siis hoonet kasutatud veel üksnes põllutööde abihoonena ja pere tunnistas ka ise, et uuesti nad enam nii suurt tööd ette ei võtaks. “Suurem osa töödest tehti oma kätega. Esile toodi vana materjal ja uhke reheahi. Lisati heledat ilmet ja mugavusi. Tühjalt seisnud majast sündis õdus, romantilise kujundusega kodu,” sõnas Pajula.

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja hindab pererahva oskust kasutada ära vanu ja algupäraseid detaile: vana talu uksi, laiu põrandalaudu ja palkseina. Majas on nii eklektilist põnevust kui ka hubasust ja avarust, palju on kasutatud naturaalseid sisustusmaterjale. “Isetegemisrõõmu kohtab igal sammul, kodusoojust peegeldub nii perenaise kätetööna valminud pitsilistest päevatekkidest kui kaltsuvaipadest,” räägib võidukodust Merike Hirvoja.

Aasta kauneim aed asub Sindis, kuhu Monica ja Arko Kask lõid lihtsate vahenditega lopsaka ja värviküllase aia.

Kodukiri korraldab kodukonkurssi juba 18. korda. Tänavu osales ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti. Ürituse patroon on Evelin Ilves.

Teadur Toivo Univeri autasustatakse Viljandimaa vapimärgiga

Viljandimaa vapimärgi nõukogu otsustas tänavu autasustada vapimärgiga Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse teadurit Toivo Univeri. Vapimärgi nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Toivo Univer on nelja aastakümne vältel teinud Eestimaiste õuna- ja pirnisortide arendamisel. Lisaks teadustööle on Toivo Univer aianduse õppepäevadel aktiivne nõuannete jagaja ja õunte degusteerimise korraldaja. Veel on ta tuntud rahva poolt hinnatud giidina. Samuti on Toivo Univer aktiivne tegutseja Kitzbergi Sõprade seltsis ja Looduskaitse Seltsis.

Kõik vapimärgi nõukogule esitatud kandidaadid on tublid inimesed, kes oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega on kaasa aidanud Viljandimaa arengule ja kogukonna heaolule. Seetõttu oli arutelu pikk ja põhjalik ning kõik nõukogu liikmed põhjendasid oma eelistusi. Selle aasta nominendid olid Elve Joon, Feliks Keel, Jaanika Kressa-Uudre, Tiit Aru, Valdeko Klama, Tiiu-Mall Lutsar, Peeter Rahnel ja Kalle Küttis, Toivo Univer.

Maavanem otsustas Vapimärgi nõukogu ettepanekul, et käesoleval aastal autasustatakse lisaks vapimärgile üht vapimärgi kandidaati maavanema aukirjaga ja ülejäänuid nominente maavanema tänukirjaga. Maavanema aukirjaga autasustatakse Kolga-Jaani piirkonnas töötavat perearsti Tiiu-Mall Lutsarit, kes on sealkandis arstitööd teinud 30 aastat. Selle aja jooksul on ta oma tänuväärse tööga hea seisnud valla elanikele arstiabi kättesaadavuse ja selle järjepidevuse tagamise eest. Koostöös valla sotsiaaltöötajatega on Tiiu-Mall Lutsar loonud võrgustiku, mis tagab, et inimestel oleks hea ja turvaline oma vallas elada. Tiiu-Mall Lutsar on Viljandi maapiirkonna perearstide esindaja ja eestvedaja.

Viljandimaa vapimärk, maavanema aukiri ja tänukirjad antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 22. veebruaril Sakala Keskuses.

Tartus kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014

21. veebruaril tähistab Eesti Naislaulu Selts kontserdiga Tartus Pauluse kirikus Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva. Esinevad naiskoorid Tartust, Tallinnast ja Võrust. Kontserdil kuulutatakse välja aasta naiskoor 2014.

Naislaulu selts on vabariigi aastapäeva kontserte korraldanud alates 2001. aastast. On tähelepanuväärne, et esmakordselt toimub naiskooride pidupäeva kontsert Tartus. Just siin linnas hakkas 1994. aastal idanema mõte asutada Eesti Naislaulu Selts. Seekordse kontserdi korralduse võttis enda kanda Tartu naiskoor Emajõe Laulikud. Kontserdi kunstiline juht on Emajõe Laulikute dirigent Vilve Maide. Kontserdil on kohal seltsi patroon proua Ingrid Rüütel.

Aasta naiskoori tiitlit annab selts välja alates 2004. aastast. Aasta naiskooriks saab kandideerida koor, kes on olnud naislaulu seltsi liige vähemalt kolm hooaega. Tiitli pälvinud kooril on au osaleda isadepäeva kontserdil Estonia kontserdisaalis. 21. veebruaril kell 15 Tartus Pauluse kirikus algav kontsert on prii sissepääsuga.

www.naislauluselts.ee

www.laulikud.ee

Esimene kokkuvõte talvitavatest aasta lindudest

Käesoleva aasta linnuks on viu. Eestis talvitab kaks liiki viusid – hiireviu ja taliviu. Nende talvisest arvukusest ja levikust on aidanud ülevaate saada linnuvaatlejate poolt aasta linnu kodulehele sisestatud vaatlused ning Eesti Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühma poolt läbiviidav talvitavate röövlindude seire.

Viusid on sellel talvel kohatud kogu Eestis, kuid nende arvukus on eriti kõrge Lääne-Eestis. Detsembri ja jaanuari jooksul nähti kõige rohkem hiireviusid Saaremaal – 26% kõigist hiireviudest, palju oli neid ka Pärnu- (20%) ja Läänemaal (11%). Taliviude levikupilt on pisut teine: täpselt pooled kõigist selle liigi esindajatest on vaadeldud Saaremaal ning viiendik Hiiumaal, ülejäänud vähesed vaatlused on jaotunud üsna ühtlaselt üle Mandri-Eesti. Talvitavate röövlindude seire tulemused näitavad, et mõlema viuliigi arvukus on tänavu kõrgem kui eelmisel talvel, seejuures on eriti kasvanud just Lääne-Eestis talvitavate viude arv.
Käesoleva talve detsembri ja jaanuari jooksul sisestati aasta linnu kodulehele 183 vaatlust 201 viust, aga igaühe talvised viuvaatlused on jätkuvalt oodatud. Vaatluste kogumine jätkub ka kevadel. Õige varsti peaks viude arv hakkama meil kiiresti kasvama, sest juba märtsis on Eestisse oodata esimesi lõuna pool talvitanud viusid.
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/viu, talvitavate röövlindude seire tulemustega EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Esmakordselt on Lõuna-Eesti teekonna “Elu kahe maailma piiril” külastajatel võimalus tutvuda innovaatiliste organisatsioonide ja ettevõtmistega.

Eelmisel aastal jõudsid Lõuna-Eesti külastajateni kultuuri ja ajaloo ning aktiivse puhkuse marsruudid. Nüüd ilmus ettevõtete kaasamise abil innovatsioonimarsruut, mis pakub põnevat avastamist eelkõige inspiratsiooni koguvatele gruppidele, kuid võimalusi jagub ka pereturistile ja üksikisikutele. Kokku on marsruudis 131 ettevõtet, organisatsiooni.

Lõunaeestlased mõistavad innovaatilisuse all nii seda, mis on läbimurdeline või suisa novaatorlik tehnoloogias, kui ka vana ja uue põnevat sümbioosi, kogukondlikkust ja erinevate osapoolte koostöös loodud jätkusuutlikke lahendusi. Innovatsioonimarsruut koosneb neljast erinevast teemast: säästvad lahendused ja innovatsioon, kogukonnad ja võrgustikud, puit ja käsitöö, kohalik toit.

Säästvate ja jätkusuutlike lahenduste alal leiab Lõuna-Eestist hulgaliselt näiteid, millega tasub tutvust teha – Tartu loomemajanduskeskus, Räpina paberivabrik, Võrtsjärve külastuskeskus, Energia talu, Pühajärve puhkekeskus, Kõrveküla lasteaed Päikeseratas, Maaülikooli mahekeskus – seda nimekirja võiks jätkata veel pikalt. Uudsed teadus- ja IT-tehnoloogiad toovad külastajateni Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu , Eesti lennuakadeemia , Tõravere observatooriumi ESTcube-1’i satelliidikeskus, tarkvara tootja Playtech.

Marsruuti on kokku saanud nii tehnoloogiat oma äris kasutavad ettevõtted kui ka vanu traditsioone au sees hoidvad ettevõtmised. Nii pakuvad avastamisrõõmu näiteks laastukatuse valmistamine või seebikeetmise ja küünlavalmistamise õpitoad. Teekonnal saab sisse astuda ja vaadata, mida pakub Rõuge sepp, Vana Jüri Seebikoda, Torupillitalu, Wiera küünlakoda, Antoniuse õu või Räpina loomemaja rahvas . Kohaliku toidu teel viiakse külastajaid nii põllule, lauta kui ka veinikeldrisse. Olgu teguPõltsamaa veinikeldri või Nopri talumeiereiga, Viljandi väikese õllepoe või Tammuri talurestoraniga Otepääl, Seto Tsäimaja või Kostja sibulataluga, Kõlleste kommimeistrite või millise tahes teise kohaliku väikese toiduettevõttega – säravate silmadega tegijad ootavad külalisi hääd ja paremat mekkima. Lõuna-Eesti koostöövaimuga saab tutvust teha meie kogukondade ja võrgustike kaudu: Sangaste Rukkiküla, Sibulatee, Parmu ökoküla, Sänna kultuurimõis, Mooste meistrite hoov, Ridali lennuklubi, Õnnemaa, Mauri põliskodude küla ja veel paljud teised jagavad lahkelt oma kogemusi ja koostöölugu.  Loe edasi: Innovatsioonimarsruut Lõuna-Eestis nüüd avatud

Maanteemuuseum viib uhke elektriauto turismimessile

Eesti Maanteemuuseum osaleb 13.-15. veebruaril Eesti suurimal turismimessil Tourest 2015. Messikülastajatel on ainulaadne võimalus uudistada nii seest kui väljast Eestis ehitatud elektriautot ZEV Seven.

Zev Seven on esimene Eestis toodetud ja autoregistrisse kantud elektriauto. Auto baasmudeliks on Colin Chapmani poolt 1957 projekteeritud Lotus-7. Auto ehitusaasta on 2008 (elektritööd ZEV Motors OÜ, keretööd AS Võidusõidutehnika), kuid muuseumi uhkeks eksponaadiks sai masin aastal 2010.

Turismimessil saavad külastajad istuda uhke kabrioleti rooli ja lasta teha endast vahva polaroidpildi, mille ettenäitamisel on muuseumisse kuni suvehooaja lõpuni sissepääs poole hinnaga.

Samuti saab Tourestil ülevaate maanteemuuseumi kirevast suvesündmuste kavast ning aimu mai alguses avatavast hooajanäitusest “Tee täis kuulujuttu”, mis avab kuulujutu kui ühe maailma vanima massimeedia vahendi olemust. Näitus on ka sissejuhatuseks uuele, sügise lõpus avatavale püsiekspositsioonile, mis käsitleb teedeajaloo kõrval ka kommunikatsiooniajalugu.

Maanteemuuseum tutvustab messil enda tegemisi ühisel pinnal Põlvamaa teiste ettevõtjatega. Puhkust veetma kutsuvad Setomaa, Mooste Mõis, Eesti Fototurismi Keskus, Kagureis, Värska sanatoorium ning Taevaskoja võrgustiku ettevõtjad. Nagu turismimessile kohane, pakutakse külastajatele lisaks üldisele infole ka vahvaid esitlusi ja degusteerimisi. Lisaks toimub sotsiaalmeedia vahendusel ka Põlvamaa teemaline reisimäng.

Euroopa filmikohvik II – “Teine Võimalus”

Neljapäeval, 26. veebruaril algusega 19 linastub kinos Kannel Euroopa filmikohviku teise filmina produktiivse ja Oscariga pärjatud lavastaja Susanne Bieri “Teine võimalus” (Taani, 2014). Film on šokeeriv ja liigutav draama tavalistest inimestest, kes on tahtmatult sattunud uskumatusse olukorda. Iga inimese väike muudatus oma elus võib mõjutada teise või teiste elu vahel väheselt, aga mõnikord väga suurelt.

Kaks detektiivi ja parimat sõpra Andeas (Nikolaj Coster-Waldau) ja Simon (Ulrich Thomsen) elavad väga erinevat elu: Andreas on seadnud sisse elu kauni abikaasa ja pojaga, Simon aga on hiljuti lahutatud ja veedab enamiku vabast ajast kohalikus stripiklubis napsi võttes. Kuid kõik see muutub, kui need kaks kutsutakse lahendama narkaripaari kodutüli, kes on parajasti vägivalla ja uimastite tsüklis. Kõik tundub tavapärane seni, kuni Andreas leiab paari imikust poja, kes tualetis nutab. Tavaliselt külmavereline politseinik leiab end äkitselt silmitsi oma jõuetusega ja on üdini vapustatud. Et Andreas kaotab vähehaaval oma seose õiglusega, peab taltsutamatu Simon hakkama taastama tasakaalu õige ja vale vahel.

Film on taani keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 45 min ning on alla 14. aastastele keelatud!

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja taanipäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Mate Talgute eesmärgid esimese nädalaga saavutatud

Eelmisel nädalal hoo sisse saanud matemaatikavõistlus Mate Talgud on saavutanud esimese seitsme päevaga ürituse korraldaja 10monkeysi poolt ettevõtmisele seatud eesmärgid. 65% kõigist Eesti koolidest on end võistlusele kirja pannud ja valdav osa registreerunud õpilastest on Math Worldi digitaalset õppekeskkonda oma matemaatikaoskuste parandamiseks juba ka proovinud. Nii õpilaste kui ka õpetajate huvi tänapäevaste õppematerjalide vastu on suur.

Võistlusel osalevate koolidega on võimalik tutvuda ettevõtmise kodulehel.

Hall of Fame’i edetabelis. Nädalaarvestuses käib klasside vahel tihe rebimine Taibula mänguasjakaupluse poolt väljapandud loovate ja arendavate auhindade nimel. Talgute parimkategoorias enim punkte koguv klass võidab aga Lenovo tahvelarvutite komplekti. Kuna tahvelarvutite viimine ühest klassiruumist teise on vaevatu, siis on peaauhind kasulik kõigile võidu koju toonud kooli õpilastele. Loodame, et auhind aitab koolil õppetööd endisest veel tõhusamalt korraldada.

Mate Talgute idee läks liikvele ka meedias tähelepanu äratanud diskussioonist, mille kohaselt kasutab valdav osa koole endiselt traditsioonilisi õppevahendeid, mis digitehnoloogiaga harjunud õpilasi enam endisel moel ei köida. Kuna õpetamise kõrvalt pole õpetajatel uuenduslike õppemeetodite väljatöötamiseks päevas piisavalt töötunde, tekib küsimus, mida ettevõtted selle nimel teha võiksid, et koolielu endisest paeluvamaks muuta.

10monkeysi välja töötatud Mate Talgud pakuvad algklassidele võimaluse kasutada tasuta mängulist matemaatika õppekeskkonda,et äratada sel moel õpilastes õhinat matemaatika maagilise maailma vastu. Õpetajate sõnul lahendavadki lapsed ülesandeid lausa uskumatu innukusega. Koolides tundub olevat suur vajadus uuenduslike õppematerjalide järele, mida õpetajad traditsiooniliste vahenditega paralleelselt kasutada võiksid.

10monkeys on hariduslike mängude arendaja, kes loob matemaatika õppimise rakendusi lastele. 10monkeys.com’i õpetlikud mängud on ehitatud üles soomlaste pedagoogikale toetudes ja neid kasutatakse ülemaailmselt nii koolides õppevahenditena kui ka kodudes harjutamise viisina. 10monkeys Math World on aastal 2012 arendatud koolidele suunatud mänguline matemaatika harjutusprogramm.

Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Keila vald alustas täna laulupidude üldjuhi ja helilooja Konstantin Türnpu nimelises pargis talgutöödega, et korrastada Illurma külas asuvas park augustikuus toimuvaks kontserdiks, mil möödub 150. aastat tunnustatud helilooja ja koorijuhi sünnist.

“2015. aasta on Eestis kuulutatud muusika-aastaks eesmärgiga tõsta tähelepanu keskpunkti siinne muusikaelu, tutvustada muusika loojaid ja suurendada muusika rolli eestimaalaste elus. Ma väga tahan ja loodan, et Eesti muusika ja kultuuri suurmees nagu seda on Konstantin Türnpu pälvib tänavu rohkem avalikku tähelepanu kui ainult tänasel päeval ning tema sünniaastapäev leiab väärikat tähistamist. Tänan väga Keila valla inimesi, kellele on oluline Türnpu mälestuse jäädvustamine helilooja nimelise pargi korrastamisega,” ütles Riigikogu asespiiker, koorijuht Laine Randjärv .

Eelmise laulupeo üldjuht Hirvo Surva lausus, et Konstantin Türnpu tervituslaul “Ta elagu, elagu, elagu” on kustumatu ja seda kasutavad pidulikel hetkedel pea kõik koorid. Koolilaulikutes vaatab meile vastu Türnpu kaunis laul “Meil aiaäärne tänavas”, mida koolipõlves saavad laulda kõik õpilased ja mille meloodia jääb saatma meid elu lõpuni. Lauluisa Gustav Ernesaks on muuhulgas Türnpud nimetanud “üheks silmapaistvaks tõrvikukandjaks meie möödunud laulupidude pikas rongkäigus.” Türnpu monumendi saatus on olnud nii traagiline kui samas ka õnnelik. Arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti rahval on Türnpu ees praegu väike tänuvõlg, mis tuleks ära klaarida,” lisas Hirvo Surva.

Rohkem pilte!

Loe edasi: Keila vald alustas Konstantin Türnpu 150. sünniaastapäeva meenutamist heakorrastustöödega helilooja nimelises pargis

Eesti läheb täna, Euroopa 112 päeval üle ühele hädaabinumbrile 112

273325-c90440afc10e0b4dcd574e48a28b963d11. veebruaril on Euroopa 112 päev. Eestis algab Euroopa 112 päeval üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid.

112 on hädaabinumber kogu Euroopa Liidus. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides saab hädaabinumbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid. 112-le saab Euroopa Liidus tasuta helistada nii mobiililt kui ka lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Euroopa Liidu riikides 112-le helistades saab abivajaja kohe ühenduse selle riigi häirekeskusega, kust kõne tehakse. Ainult ühe hädaabinumbri 112 meelespidamine lihtsustab hädaolukorras abi kutsumist ja kiirendab abi saamist kogu Euroopas.

Eesti on Euroopa Liidus üheksas riik, mis läheb üle ühele hädaabinumbrile 112. Ainult üks hädaabinumber 112 on riigisiseselt kasutusel Taanis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Rumeenias.  Portugalis, Bulgaarias ja Maltal  on sisuline üleminek ainult 112-le toimunud, kuigi siseriiklikud numbrid on veel töös, ei reklaamita neid enam välja hädaabinumbritena. Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on EL lähedastest riikidest ainult 112 kasutusel ka Islandil ja Gruusias.

11. veebruaril tähistatakse Euroopa 112 päeva EL-is ametlikult riikide vahel kokkulepitud päevana alates 2009. aastast. Sel päeval korraldatakse kõigis EL-i riikides üritusi üle-euroopalisest hädaabinumbrist teadlikkuse tõstmiseks ja seeläbi abi kättesaadavuse parandamiseks Euroopa Liidus. Euroopa riikidel on kohustus arendada hädaabiteenust numbril 112. Eesti tähistab Euroopa 112 päeva sel aastal  üleminekuga ühele hädaabinumbrile 112.

Jaana Padrik