Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Kuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Mulgimaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 15. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid mulgi kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool Mulgimaad. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele. 2015. aastal on programmi eelarve 57 173 eurot.

„Mulgimaa kultuuriprogramm 2014–2017” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2518. Praegune programm põhineb aastail 2000–2009 toiminud riiklikul programmil „Lõunaeesti keel ja kultuur” ja on jätkuks programmile „Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013”.
Loe edasi: Mulgimaa kultuuriprogramm ootab taotlusi jaanuarini

Rahvusraamatukogus toimub Eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.

Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.

Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.

Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19

Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Jõgeval kõlas taas sõnum jõulurahust

Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur
Jõgeva linnapea Aareo Olgo soovitas jõulurahu väljakuulutamisel pühadekaarte saata. Foto: Marge Tasur

Jõgeva Kultuurikeskuse ees toimunud traditsioonilisel tseremoonial kuulutas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Einar Soone kogu Eestimaale välja jõulurahu. Piiskop Einar Soone märkis üle-eestilise jõulurahu välja kuulutamisele eelnenud kõnedes, et jõuluaja märksõnadeks on rahu, rõõm, perekond, vaikus, mõtisklus, endasse süüvimine, üllatuse valmistamine. “Kõik me vajame üksteise mõistmist, vajame kellegi toetavat kätt ja sõna,” ütles ta.

Heategevus ja abistamistemaatikat rõhutas ka Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask. “Kolmanda advendi küünal on rahusõnumiga. Tänane maailm on aga selline, et mitte igal pool pole võimalik seista rahulikult jõulukuuse all. Mul on hea meel nimetada, et ka Jõgeva elanikud on abistanud inimesi, kes kannatanud sõdade ja pingekollete tõttu näiteks Süüria põgenikke,” lausus ta.

“Jõulud on toredad pühad ja lumine ilm ilus ja mõnus, kuid eks mulle toob see ka tööd juurde,” arvas tsermoonial osalenud majahoidja Ilmar Raud.”Osalesin jõulurahu väljakuulutamisel esmakordselt ja sain vahva elamuse,” arvas Enno Saariste Jõgeva vallast Palupere külast.

“Jõulurahu väljakuulutamine on meie linna üks suurepärasemaid sündmusi, kus meeleolu on tõeliselt ülev,” märkis Jõgeva kultuurikeskuse kunstiline juht Marika Järvet. Riigikogu esimees Eiki Nestor kutsus oma pöördumises Jõuluvanale kirja kirjutama ja paluma, et ta nii Jõgevale kui ka kogu Eestisse lund saadaks.

Kolmanda advendiküünla süütasid Riigikogu esimees Eiki Nestor, Jõgeva linnavolikogu esimees Margus Kask ja linnapea Aare Olgo Jõgeval kui Külmalinnas ja Eestimaa Jõuluvana kodus üle-eestilise jõulurahu väljakuulutamise idee pakkus Jõgeva linnapeana töötades välja praegune maavanem Viktor Svjatõšev.

Jaan Lukas

Jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub 16. detsembril Tartus

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu
Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Lõppeva jäälinnuaasta viimane loodusõhtu toimub teisipäeval, 16. detsembril kell 18 Tartu loodusmajas. Aasta eestvedaja Riho Kinks räägib sellest, mis sel aastal on toimunud ning mida uut ja huvitavat on jäälinnu kohta teada saadud. Loodusõhtul on müügil ka jäälinnumeened.

Aasta linnu kohta saab lähemalt lugeda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee/jaalind.

Otepää võtab talvepealinna tiitli vastu 21. detsembril

Talvepealinna tiitli vastuvõtmine paar aastat tagasi tantsude saatel. Foto: Monika Otrokova
Talvepealinna tiitli vastuvõtmine paar aastat tagasi tantsude saatel. Foto: Monika Otrokova

Sellel aastal saabub talv 22. detsembril kell 1.02. Talvepealinna pidustused leiavad Otepääl aset 21. detsembril.

Avamispidustused algavad traditsioonilise talveturuga kell 11 Otepää keskväljakul. Otepää Naisselts pakub laadasuppi, kavas on mitmesugused lõbusad mängud kogu perele. Esinevad FeelingGood ja Otepää isetegevuslased, toimub Otepää avatud noortekeskuse poolt korraldatav fotojaht, lapsed saavad ratsutada ponidega. Toimub eakate jõukatsumine Talvepensionär 2014 tiitlile, mille kavas on vildiviskamine, lumepalliveeretamine ja palju muud põnevat.

Sportlik talvepealinn pakub sellel päeval elamusi ka spordisõpradele. Talvepealinna avamispidustuste raames toimuvad 60. Otepää mängud. Kell 12 algavad suusahüppevõistlused Apteekrimäel. Kella 11-12 kestab linnaorienteerumine.

 

Kell 14 tulevad keskväljakule kokku jõuluvanad. Tulemas on 13 erinevat jõuluvana ja jõulumemme: politsei-, tuletõrje-, kiirabi-, postijõuluvana, naabervallast Paluperast saabub külla jõuluvana ja tema memm. Jõuluvanad tutvustavad oma liiklemisvahendeid ja arutavad kuuse all mööduva aasta päevakajalisi sündmusi, nii seda, mis õnnestus, kui ka seda, mille peale tuleks sõrme viibutada või vitsa anda. Seda kõike tehakse nalja ja laulu kaudu. Hiljem saavad kõik koos jõuluvanadega Otepää Winterplace’i lustima minna.

Kell 15 süütab Otepää grillmeister Tarmo Märss Keskväljakul lõkke ja asub siga grillima, et talve alguse esimestel minutitel seda kõigile serveerida. Kell 16 saavad muusikasõbrad nautida Raekoja saalis Otepää vanamuusikaansambli kontserti.

22. detsembril kell 00.40 toimub keskväljakul tule ja valguse etendus “Valge talv” tuleteatri Kelfirius esituses, kell 1.02 saab

 

Loe edasi: Otepää võtab talvepealinna tiitli vastu 21. detsembril

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avati eile uuesti kalapüük kutselistele kaluritele

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas kolmapäeval käskkirja, millega avati alates 11. detsembrist kuni 19. detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi ja nakke- või raamvõrguga püügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Püük avati, sest pärast püügiandmete laekumist selgus, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud latikasaagist alles 22,9 tonni (3,1%), haugi puhul 16,68 tonni (13,9%) ja koha puhul 87,5 tonni (13,5%). See tähendab, et 2014. aastaks lubatud saakide arvelt on tänavu võimalik lühiajaline püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselistele kaluritele avati püük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit. Samuti avati uuesti latikapüük, mis seoses aastase lubatud saagi ammendumisega 100% lähedal varem peatati.

Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt "Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?"
Ühe kahest aasta teo tiitlist sai Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson, kelle eestvedamisel teostati projekt “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”

Neljapäeval, 11. detsembril tunnustas haridus- ja teadusministeerium 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi.

Tänavusele konkursile laekus üle Eesti kokku 48 kandidaati neljas kategoorias, tunnustusauhinna pälvisid neist 13. Tunnustatavaid aitasid välja valida kaks tunnustuskomisjoni, millest üks koosnes noortevaldkonna noorsootööasutuste, esindusühingute, sidusministeeriumite ja ülikoolide esindajatest ning teine ainult noorte esindajatest. Tunnustusauhinnad andis üle haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe.

Kategoorias aasta tegu tõsteti esile kahte algatust: Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graversoni eestvedamisel ellu viidud projekti “Ettevõtlik noor = noor ettevõtja?”, mille raames kutsuti kokku ettevõtjad, noored ja poliitikakujundajad, et leida lahendusi ja võimalusi noortele ettevõtlusega alustamiseks ning nende toetamiseks; samuti Sander Kuke algatust Heategu Orissaare noortele, mille raames viidi läbi läbi korjandus, sisustati Orissaare avatud noortekeskusse salvestusstuudio professionaalse varustusega ja tugevdati koostööd Orissaare muusikakooliga.

Aasta koostöö tunnustused pälvisid seekord kolm algatust: Kaire Mertsini eestvedamisel ellu viidud Pärnu loodus- ja tehnikamaja mitmetasandiline intersektoraalne ja rahvusvaheline koostöö; Ilona-Evelyn Rannala ja Martti Martinsoni algatusel ja eestvedamisel MTÜ Noortepoliitika Keskuse Eesti ja Austraalia koostööprojekt ning Marit Kannelmäe-Geertsi eestvedamisel SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo käivitatud ja üldhariduskoolidele suunatud pilootprojekt “Hooliv klass”.

Loe edasi: Haridus- ja teadusministeerium tunnustas 2014. aasta parimaid noorsootöötajaid ja noortevaldkonna algatusi

Homme võisteldakse Tartus puuteotriatlonis

Tan_Ha_acacia_wood_logsTartus toimuvad homme, 13. detsembril VI Eesti meistrivõistlused puuteotriatlonis. Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil Jõululodja juures. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.

Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Täpsemat reglementi vt http://lodi.ee/joululodi/puuteotriatlon.

Võistluse ajakava:

11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,

12.00 Eesti IV Meistrivõistlused Puuteotriatlonis

14.00 autasustamine

Puidu annetab RMK, auhinnalaua katavad RMK, A. Le Coq, Emajõe Lodjaselts ja Tartu Seikluspark.

Varasematel aastatel on võidukarika koju viinud setode esindus ja Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku puitehitise eriala tudengid.

Puuteotriatloni eesmärgiks on elavdada käsitsi halupuude tegemise traditsiooni, mis on samal ajal nii tervislik, kasulik kui ka keskkonnasõbralik.

Võistlust korraldab Emajõe Lodjaselts.

Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Võro_lippKuu aja jooksul saab taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab 14. jaanuarini. Taotlejate tähelepanu juhitakse sellele, et kasutusele on tulnud uued taotlusvormid.

Programmi eesmärk on hoida vana Võrumaa kultuurilist ja keelelist eripära, piirkonnale omast elulaadi, tavasid ja kombeid ning oskusi. Soovitakse tugevdada võru keelt ja pärimusliku kultuuri keskkonda, laiendada võru keele kasutusvaldkondi ja tugevdada võrukeste kogukonda. Eriti oodatud on projektid, mis panevad rõhku noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamisele.

Vana Võrumaa on kultuuriline ja keeleline piirkond Lõuna-Eestis. Omal aja hõlmas see kaheksat kihelkonda, mis jäävad tänapäeva Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alale. Kultuuriprogrammist toetatakse ka selliseid võru kultuuriga seotud tegevusi, mis leiavad aset väljaspool vana Võrumaad. Eelarve on 131 543 eurot.

Loe edasi: Vana Võrumaa kultuuriprogramm ootab taotlusi
kuni 14. jaanuarini

Hiina tõusis mullu ELi kolmandaks
põllumajandussaaduste kaubanduspartneriks

HITH-Chinese-New-Year2013. aastal oli Hiina esmakordselt Euroopa Liidu kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%). Suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld eurot) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiinasse ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.

ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.

ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal 
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiinasse on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja searupskid). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv.

Hiina on ELi peamine sihtriik vadaku väljaveol, 2013. aastal läks 32% just sinna. Alates 2008. aastast on vadaku eksport väärtuses rohkem kui kolmekordistunud ja koguseliselt rohkem kui kahekordistunud. 2013. aastal kasvas müük veel 12% võrra, kusjuures ekspordimahud suurenesid 15% võrra (hinnad olid alla 2012. aasta taseme). Ka piimapulbri tarned Hiina, kes on selle toote suurimaid importijad, kasvasid 2013. aastal. Nii ekspordi väärtus kui ka kogus kahekordistusid.

Alkohoolsete jookide eksport mullu aga vähenes – kange alkohol 22% ja vein 14% võrra. Sellest hoolimata moodustab alkohol 15% põllumajandustoodete ekspordist Hiina.

Eve Paju, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

ToidupankToidupanga kogumispäevad erinevates Eesti toidukauplustes on täna, 12. detsembril ja homme, 13. detsembril. Jõulukuise toidukogumisaktsiooniga varuvad toidupangad kaupa pühade eel jagatava erikoguse toiduabipakkide jaoks.

Kokku osaleb 34 kauplust 17s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja Tõrva Kevade kauplus (Meie Toidukaubad). Viis kauplust osaleb esmakordselt.

“Jõulukuine lisakogus toiduabi kuulub juba meie traditsioonide hulka,” ütleb Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Kuna aitame ennekõike lastega peresid, on neis leibkondades pühade eel kulusid juba niigi palju ja seega loodame, et tavapärasest suuremad ja parema koostisega pakid võimaldavad neil peredel paremini jõululauda katta ja üleüldse muretumalt pühadeajale vastu minna.”

Sel aastal teevad toidupangad üle Eesti kokku umbes 3000 pakki.

Oluline osa vajalikust kaubast saadakse toidukogumispäevade vältel. Nõnda koguvad täna ja homme Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud toidukaupa kella 12-18. Osades kauplustes on kohalik toidupank otsustanud alustada ka veidi varem või lõpetada hiljem, näiteks saavad kõik tartlased allpool nimetatud kauplustes annetada Toidupanga jaoks kuni kella 20ni õhtul. Samuti on erandiks Rakvere Toidupank, mille vabatahtlikud on toidukogumiskärudega Rakvere Põhjakeskuse Rimis veel ka pühapäeval kella 12-15.

Osalevad kauplused:

Loe edasi: Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Laupäeval tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid

Foto: real.edu.ee
Foto: real.edu.ee
Laupäeval, 13. detsembril kell 11 tunnustatakse Tartu ülikooli senati saalis professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 122 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu antakse medal
– Tartu ülikooli emeriitdotsendile ning koolimatemaatika ja õpetajate ettevalmistamise kauaaegsele eestvedajale Tiit Lepmannile;
– Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajale Anne Lillepeale;
– Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Kärt Matiisenile;
– Võru I põhikooli matemaatikaõpetajale Anne Reiljanile;
– Rõuge põhikooli matemaatikaõpetajale Piret Viilule.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 163 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikoolis välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Allikas: Tartu ülikooli

Läänemaa teenetemärgi kandidaatide esitamiseks on veel aega üks päev

Läänemaa teenetemärk naistele.
Läänemaa teenetemärk naistele.

Lääne maavalitsus ootab taotlusi Läänemaa teenetemärgi kandidaatide kohta 10. detsembriks (kaasa arvatud).

Läänemaa teenetemärk on asutatud maakonnale osutatud eriliste teenete ja väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks. Teenetemärk antakse Eesti Vabariigi kodanikule või välismaalasele, kes oma silmapaistva töö ja tegevusega on kaasa aidanud Lääne maakonna arengule, samuti muude saavutuste eest, mis on toonud au ja tunnustust maakonnale. Teenetemärgi saaja ei pea olema Lääne maakonna elanik.

Tänavu antakse teenetemärki välja kolmandat korda. Eelmisel aastal said teenetemärgi pärandkultuuri hoidja ja uurija Lembitu Tverdjanski ning Lääne praostkonna praost Tiit Salumäe. Üle-eelmisel aastaid said teenetemärgi Endel Vooremaa, Zemfira Tammik, Ülo Kalm ja Lehte Ilves.

Teenetemärk antakse üle 20. veebruaril Haapsalu kultuurikeskuses maakondlikul vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtul.

Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleks saata e-postiga (info@laane.maavalitsus.ee ) või tuua Lääne maavalitsusse (Lahe 8, Haapsalu) hiljemalt 10. detsembril 2014.

Rohkem infot ja taotluse vormi leiab siit: https://laane.maavalitsus.ee/et/laanemaa-teenetemark?p_p_id=56_INSTANCE_iNB4&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1

Maris Saar

Rakvere teatris esietendub “3 õde”

Andres Noormets toob Rakvere teatri lavale 10. detsembril esietenduva Anton Tšehhovi krestomaatilise näidendi.

“3 õde” on draamaklassika tüvitekst noortest naistest, kes on elu argipäeva kinni kleepunud ega leia sealt teed välja. Nende armastuseotsing on nii intensiivne, et võtab silme eest mustaks ja pea ringi käima: päevad kihutavad õhtusse nagu kiirrongid mööda tuleviku Rail Balticut. Näod ja jaamad vilksatavad mööda, ainult unistused ja lootused jaksavad kaasa kumiseda.

Lavastaja sõnul on klassikasse kuuluvad tekstid püsiva väärtusega ja alati nüüdisaegsed.

“Need on etalonid, millega aega ja olemist ikka üle mõõta tasub,” lausus Noormets. ” Sedakaudu paistavad selgesti kätte asjad, mida maksab hoida ja millel minna lasta, paistab praeguste asjade tase ja vorm”.

Laval on pea terve Rakvere Teatri trupp ja külalisena lööb kaasa Meelis Rämmeld.

Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis
LüüTürr laulab Hiie sõbra Kaja Toikka auks. Foto: Andres Ehrenpreis

Novembri eelviimasel päeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel pärjati aasta Hiie sõbraks õpetaja ja külaelu edendaja Kaja Toikka.

2006. aastal hoidis tema julge ja läbimõeldud tegevus ära uusasumi rajamise Ida-Virumaa Lüganuse vallas asuvale Purtse Hiiemäele. Kaja Toikka kaasas hiie hoidmisse kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja hiite eestseisjaid mujalt Eestist. Ühisel jõul suudeti hiie pöördumatu rikkumine ära hoida ning pühapaik on praegugi kõigile huvilistele avatud.

Oma sõnavõtus julgustas värske Hiie sõber inimesi pühapaiku märkama ja hoidma.

„Hoidkem hiisi!” sõnas Kaja Toikka. “Seal peituvad meie rahva juured ja elujõud. Murettekitav on, et enamik hiiekohti on meil tänapäeval ilma riikliku kaitseta. Kuna looduslikke pühapaiku praegu ei kaardistata, siis kaob igal aastal koos põliselanike suremisega osa hiiepaiku rahva mälust. Lisaks on meie looduslikud pühapaigad jätkuvalt surve all, kuna ikka leidub neid, kes teadmatusest või hoolimatusest tahavad hiies midagi sobimatut või lausa hävitavat ette võtta. Looduslike pühapaikade kaardistamine peaks olema praegu riiklikult sama oluline asi kui oli regilaulude ja rahvapärimuse kogumine möödunud sajandi esimesel poolel. Oleme uhked, et meie rahvaluulekogud on ühed maailma põhjalikumad, kuid looduslike pühapaikade kestmine tänase päevani on sama haruldane.“

Kaja Toikkale ulatati austuse ja usalduse märgiks Hiie sõbra kirves ning ta vöötati Virumaa rahvariidevööga.

Tõnis Mägi: Eesti saab päriselt vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied

Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Lüganuse sädeinimene Kaja Toikka

ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

ELFEestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Avalduses palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.

Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Täiendavat infot auhinna kohta leiab ELFi kodulehelt: www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Novembri alguses korraldas maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk oli tunnustada tublisid koolibussijuhte ning teisalt suunata tähelepanu turvalisele liiklemisele kooliteel. Koos põhjendustega laekus muuseumile 55 ettepanekut.

“Meil on siiralt hea meel, et nii palju koole, omavalitsusi, bussifirmasid ja ka lapsevanemaid, meie konkursiga kaasa tulid ja saatsid meile väga südamlikke põhjendusi, miks just nende bussijuht väärib märkamist ja tunnustamist,” sõnas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Kirjeldustes rõhutati enam bussijuhi iseloomuomadusi, liikluses tarvilikke oskusi ning toodi ka konkreetseid näiteid, kuidas bussijuhi töö on palju rohkemat kui pelgalt roolikeeramine.”

Ettepanekuid tunnustust väärivate koolibussijuhtide kohta tuli muuseumile kogu Eestist: Muhu saarelt Hummuli vallani Valgamaal, nii e-maili kui ka tavakirja teel. Enamik esitatud bussijuhte teenindavad just väiksemate asulate vahelisi liine, et iga pisikese küla koolijüts ikka õigeks ajaks kooli jõuaks. Samas olid esindatud ka mitmed linnade bussijuhid. Kaks koolibussijuhti oli esitatud kahe erineva isiku poolt ning ühe bussijuhi kohta tuli lausa kolm märkamist.

Loe edasi: Eestis on üle poolesaja tunnustust vääriva koolibussijuhi

Halvatud tüdruk saab Lastefondi toel endale kehahoidu toetavad abivahendid

 

HeadPodi peatugi, millise saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.
HeadPodi peatugi, mille saab omale ka Pärnu tüdruk Britt.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab soetada 17aastasele sügava puudega Brittile selja- ja peatoe, mis võimaldavad tal enda pead ja ülakeha paremini kontrollida.

Pärnu tüdrukul on diagnoositud kaasasündinud kesknärvisüsteemi progresseeruv haigus, mille tõttu on ta täielikult halvatud ning talle on määratud sügav puue. Britt ei kõnni ega räägi ning vajab lakkamatut hoolitsust.

“Kuna Brittil ei ole tasakaalutunnet, siis ei suuda ta oma pea hoidu kontrollida,” selgitas tüdruku isa. “Peatugi on siin suureks abiks ning toetab last käeliste tegevuste ajal, toitmisel ja pikemal autosõidul. Ilma abivahendita on kõik tema tegevused, isegi vaatamine, pärsitud.”

Lastefond toetab tüdrukule pea- ja seljatoe soetamist 72 euroga.

Varasemalt on fond aidanud Brittile muretseda kallihinnalise koduseks kasutamiseks mõeldud tõstemasina, mis hõlbustab tema ööpäevaringset hooldust.

Kui Sinagi sooviksid anda oma panuse Britti ja teiste abivajavate laste ravitingimuste parandamiseks, siis on selleks jõuluajal suurepärane võimalus soetades oma lähedastele kingituseks Lastefondi heategevusliku kinkekirja, mis tähistab fondile tehtud annetust. Uuri lähemalt Lastefondi kodulehelt.

Merili Kärner

Kadrina otsib, kus on valla vaatamisväärsuste TOP 10

kadrinaKadrina vald Virumaal otsib oma vaatamisväärsuste toppi ehk tippu. Teisitisõnu neid kümmet objekti, mida vaatamata ei saa Kadrina vallast korralikku ülevaadet ega arusaama.

Vähem kui kaks nädalat kestnud häältamine nii Facebooki keskonnas kui ka vallaveebis on kokku toonud enam kui pooltuhat häält 30 Kadrina valla objektile, mida said välja pakkuda ka vallakodanikud.

TOP 10 nimekirja Kadrina vallas kandideerivad näiteks Neeruti mäed, Neeruti järved, Neeruti mõis, Neeruti Kalevipoja monument, Viitna järved, Viitna kõrts, Viitna Arturi šašlõkibaar, Kadrina vabadussammas ehk mälestuskalju, Kadrina emakeele ausammas, Kadrina kirik, Kadrina rahvamaja, Kadrina jaamahoone, Kadrina keskkool, Neeruti seltsi seltsimaja, Kadrina saun, Kadrina paisjärv, Vohnja kool ja mõis, Udriku mõis, Kolu mõis, Kadrina hobujõu ausammas, Hulja Männi äri, Arbavere mõis, Ohepalu kaitseala j.t.

Detsembri teisest poolest saab hääli anda ka kirja teel ja valla raamatukogudes, täpsem info ilmub vallalehes Kodukant.

Kardina valla vaatamisväärsuste TOP10 selgub jaanuari teiseks pooleks, kui see kuulutatakse välja vallalehes.

Hääletada saab Facebookis: https://www.facebook.com/groups/kadrina/permalink/760751783973370/?qa_ref=qd

Lisaks vallaveebis: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=37819

Neljapäeval Rakveres loodusõhtu
“Jäälind – Eesti jõgede pärl”

Selle aasta viimane loodusõhtu toimub Tallinna ülikooli Rakvere kolledži saalis (Pikk 40, Rakvere) 11. detsembril  kell 18. Jäälinnust räägib Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialist Riho Kinks.

Jäälind on üks kaunimaid ja huvitavamaid linde, keda kutsutakse ka jõgede kalliskiviks. Ta on valitud Eesti 2014. a linnuks. Loodusõhtul räägitakse jäälinnust ja tema elust, mida jäälinnuaasta puhul teada saadud. Näha saab jäälinnu joonisfilmi ja kauneid fotosid.

Üritust toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine tasuta.

Viljandi muuseumis on avatud näitus “Lase minu lambad laialt käia… Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”

Lambad. Foto: Elina Allas
Lambad. Foto: Elina Allas

Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata  ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.

Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.

Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).

Kelly Eensoo