Õpilased korrastasid pärandpaiku

Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.
Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.

Käesoleva aasta sügisel korrastasid kooliõpilased Pärandivaderite pilootprojekti raames erinevates maakondades 26 kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti.

Pilootprojektis “Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. Loe edasi: Õpilased korrastasid pärandpaiku

Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

 

Aasta sotsiaaltöötaja Viive Lepik.
Aasta sotsiaaltöötaja Viive Lepik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis oma reedesel sünnipäevapeol üle aasta sotsiaaltöötaja tiitli Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialistile Vilve Lepikule ning aasta kohaliku omavalitsuse tiitli Käru vallale.

Esile toodi ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti Heili Pihot, keda samuti tänati tulemusliku koostöö ja meeldiva dialoogi eest.

Lastefondi arendusjuht Eveli Ilves selgitab, et tiitlite jagamisega soovib fond avaldada tänu ja tunnustust kohalikule omavalitsusele ja sotsiaaltöötajale, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes.

“Koostöö paljude kohalike omavalitsustega üle Eesti on näidanud, et see ei ole kahjuks ülemäära levinud. Nii Vilve Lepik, Heili Piho kui Käru vald paistavad silma abivajajate igakülgse toetamisega ning on teistelegi eeskujuks tehes oma tööd hinge ja armastusega,” märgib ta.
Antslast pärit Lastefondi abivajaja Raimondi ema sõnul on nad valla sotsiaaltöötajalt Vilve Lepikult väga palju tuge ja abi saanud. “Vilve leiab kõikidele probleemidele lahenduse ning julgustab meid alati enda poole pöörduma. Ta on väga tubli ja meid igakülgselt aidanud. Mul jagub talle vaid kiidusõnu.” Loe edasi: Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

Sindi luterlased pühitsesid pühapäeval oma koguduse taasavamise 25. aastapäeva

15. novembril tervitasid uuesti ärganud Sindi kogudust peapiiskop emeritus Andres Põder, Kouvola koguduse sõbrad ja Sindi pühapäevakooli lapsed.

Pilk minevikku

EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad Oi, kes on loonud Foto Urmas Saard
EELK Sindi koguduse pühapäevakooli lapsed laulavad “Oi, kes on loonud…” Foto: Urmas Saard

Sindi luterlaste ajalugu ulatub umbes 190 aasta tagusesse aega, kui Johann Christoph Wöhrmann tõi Poolast kalevivabriku üle Pärnu jõe äärde. Tori koguduse osakond iseseisvus 1899 a ja tegutses kuni 1944. aastani, kuid taasavati 1990-dal.

Ajast, kui Sindi kogudus polnud veel iseseisev, räägitakse ürikutes väga positiivselt Tori kiriku õpetajast August Raedlein’ist (13.06.1848 Peterburg – 17.03.1895 Tori), kes alustas Tori kihelkonnas 1879. a 10. oktoobril ja teenis ka Sindit. Kõneldakse, et Sindi luteri õpetaja võidelnud rahva vene usku minemise vastu, mille eest kohus ta pooleks aastaks koguni ametist tagandas. Tori kihelkonnakiriku kroonika põhjal surnud õpetaja südame rabandusesse. „Õpetaja Raedlein oli kui helde armulik isa oma wäetite laste wastu, ja aitas iga hädalist nõuu- ja jõuuga, kus seda iganes wõis,“ kirjutas 1895. a Postimees oma järelhüüdes. „Polnud talle küll mitte nii särawat kõneandi jagatud kui mõnel teisel, aga selle eest oli ta sõna, mis ta iganes rääkis, armas ja kosutaw. Ligi kaheksateistkümne aasta eest, kui ta meile hingekarjaseks sai, oli tal koguduses hääkene jagu wastaseid, aga pea kadusiwad need, ja wastastest saiwad talle paremad sõbrad, sest armastus sünnitab igal pool wastu-armastust.“

Loe edasi: Sindi luterlased pühitsesid pühapäeval oma koguduse taasavamise 25. aastapäeva

Piltuudis: Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn

Eile õhtul alanud Sindi Rock 2015 kestis seltsimaja prožektorite valguses tunnikese üle kesköö ja kontserdi lõpetas Winny Puhh. Enne teda esinesid OL, SSB ja Eleegium.

Sindi Rock 2015 peaesineja oli Winny Puhh Foto Urmas Saard

Ansablite vahetumisega kaasnenud tühimikud täideti seltskondlike mängudega, mida korraldas Pille Amur. Winny Puhhi lavale tulekule eelnes mõnekümne minutiline Kelfiriuse tuleetendus „Punk“, Kelfirius tuli publiku ette üllatuslikult veel teist kordagi, kui pärast keskööd hakkas pidu lõppema.

Lava sügavuses olevale kangale oli Sindi Rocki visuaali alla kirjutatud suurelt „Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn“. Esimene rockontsert toimus 1969 aastal.

Käesoleval sügisel olid Sindi Rocki peakorraldajad Sindi linnavalitsus ja seltsimaja. Esinenud ansamblitest saab veidi põhjalikumalt lugeda siit.

Sindi Rock 2015 peaesineja oli Winny Puhh. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: Sindi on väga vana rockitraditsioonidega linn

Eesti kalandus sai Euroopa Kalandusfondi toel uued õppelaborid

Neljapäeval tutvustati TTÜ Eesti Mereakadeemia peahoones kolme äsja valminud kalanduse õppelaborit, mis võimaldavad edaspidi praktilisemat õpet ja koostöövõimalusi kalandusettevõtetega. Uued laborid valmisid Euroopa kalandusfondi toel.

Avamisel tutvustati kolme uut laborit: kalapüüniste, kalakvaliteedi ja kalakäitlemise laborit ning arutleti kalanduse tuleviku teemal, kalavarude säästlikust kasutamisest ja kalandusalase tegevuse koordineerimisest. Pärast laboritega tutvumist näidati huvilistele ka Mereakadeemia nüüdisaegses simulaatorikeskuses asuvat kalapüügisimulaatorit, mis võimaldab Mereakadeemial nüüdsest koolitada kalapüügilaevadele laevajuhte ning püügimeistreid.

TTÜ Eesti Mereakadeemia direktori Roomet Leigeri sõnul on tehtud väga suur samm edasi kogu Eesti kalandussektori arendamisel. “Oleme väga palju panustanud erinevate õppelaborite ehitamisele ning simulaatorikeskuse arendamisele, kus on nüüdsest olemas ka kalapüügifunktsioon. Äsja valmis saanud kalanduse suunalised laborid võimaldavad meil kalanduse suunalist õpet teha veelgi praktilisemaks,” sõnas Leiger. “Uued laborid on eelkõige mõeldud kasutamiseks kalanduse tehnoloogiate majandamise ja juhtimise eriala tudengitele, ent kindlasti ootame ka kalandusettevõtteid meie laboreid kasutama, näiteks töötajate täiendõppeks või uute toodete/tehnoloogiate arendamiseks.”

Kalapüüniste ja kalakäitlemise laborite ehitust toetati Euroopa Kalandusfondi meetme 3.1 tegevuse “Muud ühistegevused” kaudu toetussummaga ligi 450 000 eurot.

Sindi muusikakooli nimi vajas parandamist

12. novembril toimunud Sindi linnavolikogu istungil otsustati kinnitada Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli uus põhimäärus, mis muudab kooli nime senise Karl Jüri Rammi asemel Karl Rammi nimeliseks Sindi Muusikakooliks.

Karl Jüri Rammi portree Sindi muusikakooli saali seinal, kunstnik Vello Paluoja töö Foto Urmas Saard
Karl Jüri Rammi portree Sindi muusikakooli saali seinal, kunstnik Vello Paluoja töö. Foto: Urmas Saard

Kooli nime muudatuse põhjendatuse kohta loob selgust emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes kinnitab oma raamatus „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“, et mehe eesnimi ‘Jüri’ puudub sünniregistris.

Väljavõte Mikelsaare raamatust

Huvitaval kombel lisas Aadu Must oma juubeliraamatus „Sindi linn ja 1. detsembri nimeline vabrik 1833-1983“ (1985) lk 70-71 selle kõrvale teise eesnime „Jüri“, kuigi seda sünniregistris polnud. Võimalik, et see juurdekirjutus pärines Rootsis elava endise sindilase August Kase 31. jaanuaril 1970. a esitatud meenutuste ebatäpsest refereeringust Johannes Kaupi poolt „Tulimullas“ (1989, nr 3, lk 214). Neil aegadel elas tõepoolest keegi Jüri Ramm, kes 1891. a saatis kirja Eesti Aleksandrikooli inspektorile. „Pseudoristsed“ võimendusid siis, kui 1988. a loodud Pärnu muusikakooli Sindi filiaal 1998. a iseseisvus ja uue õppeasutuse nimeks pandi „Karl Jüri Rammi nimeline Sindi Muusikakool“. Mall Türk, kes selles koolis muusikatunde annab, selle nimetusega küll rahul ei ole.

Ristiisa

Ettepaneku nimetada iseseisvunud muusikakool Sindis elanud ja töötanud õpetaja (helilooja, koorijuht) nimeliseks tegi tol ajal Sindi seltsimaja juhatajana töötanud Priit Kask.

Urmas Saard

Piltuudis Sindist reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval

Viivuks pilvede vahelt eredalt paistma pääsenud päike omas keskpäeval sedapalju väge, et sundis arvuti tagant tõusma, üleriided peale tõmbama ja uksest välja astuma.

Johann Christoph Wöhrmanni puiestee Foto Urmas Saard
Johann Christoph Wöhrmanni puiestee. Foto: Urmas Saard

Õuele jõudes olid pilved päikesele uuesti ette liikunud ja ilm taas endiselt sinakalt hall. Hilissügis on puudelt lehed maha heitnud, üksnes mõned õunapuud hoiavad kangekaelselt õunu endi valduses. Õunad raagus puuokstel ripuvad nagu jõuluootel ehted. Veel on mingid punased marjad raagus okstel. Botaanika teadmisi napib, et taime liiki nimetada. Aga teadmatus ei takista vaate nautimist. Tugevalt sammaldunud tüved paistavad praegu muidugi paremini silma, kui keset suvist rohelust.

Ja kogu linnaarhitektuur asub hoopis teises perspektiivis, sest rohke lehtpuude kõrghaljastus on hilissügisel teisenenud õhuliselt läbipaistvaks. Kaugelt paistvad objektid sulanduvad lähemate hoonetega ühte. Kolemajadki muutuvad detailides huvitavamaks kõiges selles, mida suvine rohelus püüdis varjata ja põnevad üksikasjad saavad selgemaks. Kuigi Kooli tänaval ikka veel püsti seisev põlengu järgne maja risustab valdava enamiku linnakodanike meelest linnapilti, tundub seegi objekt linnaruumi rikastavana. Meelelist rahulolu tekitavad klantspiltidena võrreldavad ülikorras majad või õuealad. Kuid oma sõnumit kannavad ka lagunevad hooned või päris ahervaremed.

Loe edasi: Piltuudis Sindist reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.

Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv Foto Urmas Saard
Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.

Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Eelseisval pühapäeval tähistab EELK Sindi kogudus taasasutamise 25. aastapäeva, mis annab põhjust vaateks ajalukku ja tänasesse päeva.

Vabrik toetas luterlasi

99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja Foto Urmas Saard
99 aastat pärast Sindi luterlaste koguduse iseseisvumist saadi lõpuks ka oma maja. Foto: Urmas Saard

Sindi evangeeliumi luteriusu kogudus on välja kasvanud Tori kogudusest, olles esialgu selle abikogudus. Tori kihelkonnakiriku kroonikas kirjutati nõnda: „Sindi vabrikukogukond on liiga suur selleks, et selle eest Torist hoolitseda; peale selle toimib Pärnu lähedus magnetina, mis pea kogu elanikkonna huvi Torilt ära tõmbab. Nii oli pastor algusest peale veendunud, et vaid iseseisev pastor Sindis suudaks anda Sindi kogudusele keskpunkti ja südame. Siiski poleks see mõte mitte nii ruttu teoks saanud, kui mitte sealse õigeusu kihelkonna asutamine poleks ootamatult omal moel sellele kaasa aidanud.“

1899. kohta kirjutas kroonika, et Sindi adjunktuurile oli aasta, Jumala armuga, edukas. „Nelipühini elas adjunktpastor A. Oebius veel Toris ja sõitis Sindisse vaid pühapäeviti, siis aga kolis päriselt ümber, pärast seda, kui lõpuks leiti üks sobilik, vabrikuvalitsusele vastuvõetav, väljaspool vabriku territooriumi asuv korter, mille üüri tasus valitsus.

Kogudus iseseisvus aastal 1899 ja kestis kuni 1944-ni. 1901. a valminud uues kolmekorruselises punastest tellistest koolimajas eraldati suur saal luteriusu kirikule. Praegu asub samas asukohas Sindi gümnaasiumi aula. Täiesti ilmne, et kogudus vajas siiski päris oma hoonet ja seepärast võeti kolmekümnendate keskpaigas ettevõtmine tõsiselt käsile.

Loe edasi: 25 aastat EELK Sindi koguduse taastamisest

Juhtrajasõidu VII Balti karikaetapp toimub Sindis

14.-15. novembril peetakse Sindis VII Balti karikaetapp automudelismi juhtrajasõidus.

Ettevalmistus Sindi juhtrajal sõidu alustamiseks Foto Urmas Saard

Võistluskavas on klassid PR-24; ES-32 ja ES-24. Võistlema tullakse Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest. Treeningsõitudega alustatakse juba reedel, 13. novembril kell 14.00.

Eelmise aasta Balti karikasarja lõpetamine toimus Sindis. Siis oli klassi PR-24 parim Simas Nemira Leedust, ES-32 parim Janis Nabokins Lätist ja ES-24 parim Janis Šneiders samuti Lätist.

 

 

Ettevalmistus Sindi juhtrajal sõidu alustamiseks. Foto: Urmas Saard →

Suitsusaunapäev tuleb 26. novembril Haanjas

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu korraldab igasügisese suitsusaunapäeva sel aastal 26. novembril Haanja rahvamajas algusega kell 11.

Võromaa suitsusaunatava on aasta aega olnud UNESCO-s. Suitsusaunapäeval vaadatakse tagasi esimesele UNESCO-aastale ja teistele aasta jooksul toimud ettevõtmistele. Pärastlõunal kuulatakse väliskülalistelt ülevaateid naaberriikide suitsusaunatavade kohta. Päeva lõpuosas arutatakse kogukonna osalusel järgmise aasta tegemisi ja ka pikemaajalisi plaane Võromaa suitsusaunatavade hoidmiseks ning toetamiseks. Pärast arutelu jätkub saunapäev Plaani külas Papi talu suitsusaunas.

Vaata lisainfot ning päeva kava suitsusauna kodulehelt: www.savvusann.ee

Uus seakatku tsoneerimise eelnõu kiideti heaks

metssigaEuroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees hääletati uue seakatku tsoneerimise eelnõu üle ning kõik 28 liikmesriiki kiitsid kavandatavad muudatused heaks. Tõenäoliselt veel selle aasta detsembris jõustuv Euroopa Komisjoni rakendusotsus leevendab oluliselt sigade Aafrika katku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiiranguid.

Uus tsoneerimise rakendusotsus annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel. Ühtlasi on Euroopa Komisjon määratlenud senisest täpsemad tingimused tsoonide kaotamiseks.

“Baltimaad ja Poola taotlesid Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega. Hääletus näitab, et oleme suutnud teistele liikmesriikidele selgitada vajadust kauplemispiirangute leevendamiseks ning Komisjon on meie ettepanekuid arvesse võtnud,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Peatselt jõustuvad muudatused on oluline leevendus praegu III tsoonis tegutsevatele seakasvatajatele, kellel on kehtivate piirangute tõttu turustamisraskused. Omalt poolt peame tagama, et kõik riskid viiruse edasikandumiseks oleks välistatud.”

Uue rakendusotsuse kohaselt saab edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui ka teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta. Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all.

Euroopa Komisjoni poolt värskelt avaldatud töödokument määratleb täpsemad tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja tüüpe ning jahinduse ja metsamajandusega seonduvat. Täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks pärast 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud pärast viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.

“Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek,” ütles Kruuse. “Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”

Baltimaad ja Poola saatsid 14. augustil Euroopa Komisjoni toiduohutuse ja tervishoiu volinikule Vytenis Andriukaitisele ühispöördumise, milles taotlesid katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist.

Tsoonide kehtestamise ja kaotamise põhimõtete kohta Euroopa Komisjoni töödokumendis

Aasta põllumehe tiitli pälvis Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.
Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.

Tallinna televisioon külastab Sindit

Tallinna televisiooni saatejuhid Kersti Sarapuu ja Jaak Aab töötavad koos võttegrupiga täna ja homme Sindis, kus kogutakse „purki“ linna mitmekülgset elu.

Johannes Mets, Jaak Aab, Kersti Sarapuu Foto Urmas Saard
Johannes Mets, Jaak Aab, Kersti Sarapuu. Foto: Urmas Saard

Uue telesarja Kodupaik esimene väljapool Harjumaad tehtud saade tutvustas Paidet, järgmine Põlvat. Sarapuu selgitas, et saate kontseptsiooni kohaselt ollakse ühel nädalal Harjumaalt eemal ja siis jälle Tallinnas. Elu pealinnas käsitleb korterelamuid ja -ühistuid.

Sellel nädalal siis nelja tuhande elanikuga Sindis. „Kuidas sinna valikusse Sindi sattus, pole ma täpselt aru saanud,“ kehitas õlgu mõned päevad varem Sindi linnapea Marko Šorin. „Minul on kahju, et tullakse saadet tegema sügisel, kui Eesti väikelinnad on kõige koledamad – lehed langenud, udu, pimedus. Võinuks tulla siis kui meil on ilus rohelus,“ poetas linnapea oma arvamust. Aga teleinimestega vesteldes näis, et neid huvitab raagus puude ja ilmetu sügisvaate asemel hoopis rohkem inimeste toimekus. Siiski vaadati ka paisu, mille langev vesi on ühtviisi põnevust tekitav kõigil aastaaegadel, aga ilmselt mitte enam kauaks. Sindi gümnaasiumit külastati täna ja minnakse sinna veel järgmiselgi päeval. Huvi pakuvad seltsimaja, muusikakool, noortekeskus, lasteaed, automudelismi ringrada.

Loe edasi: Tallinna televisioon külastab Sindit

Teaduste Akadeemia Majas kõneldakse Eesti riigi ehitajatest

Neljapäeval, 19. novembril, toimub Tallinnas Teaduste Akadeemia Majas ajalookonverents
„Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“.

Suursaadik Kirsti Narinen 21 oktoobril mõttevahetusel Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus Foto Urmas Saard
Suursaadik Kirsti Narinen 21. oktoobril mõttevahetusel “Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva raamistikus?” Foto: Urmas Saard

Toimuv konverents jätkab mõttearendust, millega alustati 21. oktoobril Toompeal asuvas Soome Suursaatkonnas – omaaegses Konstantin Pätsi kodus, kus suursaadik Kirsti Narineni kutsel ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel leidis aset mõttevahetus „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“ Siis esines peaettekandega ajalooprofessor Seppo Zetterberg ja sellele järgnenud arutelus osales kümmekond ajaloolast ning avaliku elu tegelast. Teiste hulgas ka varasemad Soome suursaadikud Eestis Jaakko Blomberg ja Jaakko Kalela.

Nagu oktoobris, nii ka sellel konverentsil juhib päeva Trivimi Velliste, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esimees.

Esinemiseks on nõusoleku andnud Seppo Zetterberg, „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“; Krista Aru, „Jaan Tõnisson ja Eesti eneseteostus“; Rein Veidemann, „Retooriline Konstantin Päts“; Toomas Anepaio, „Jaan Tõnisson juristina“; Jaak Valge, „Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ja vabadussõjalased“; Tiit Riismaa, „Eesti Vabariigi keerulised valikud 1930–1940“.

Konverentsi korraldavad Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts, toetab Tallinna Teadlaste Maja.

Urmas Saard

Tõrva turuplatsil avati laupäeval Maagiline Konteiner

Fotod: Mark Grimitliht
Fotod: Mark Grimitliht

Laupäeval, 7. novembril kell 11 avasid Tõrva linnapea Maido Ruusmann ja Eesti arhitektide liidu asepresident Kalle Vellevoog Tõrva turuplatsil linnainstallatsiooni Maagiline Konteiner, mis tutvustab Eesti Vabariik 100 sünnipäevaprojekti “Hea avalik ruum”.

Eesti Vabariik 100 arhitektuurivõistlus Tõrvas korraldati ruumilise lahenduse leidmiseks linna keskväljakule, Nooruse pargile ja Veskijärve puhkealale ning neid alasid ümbritsevale linnaruumile. Võistluse võitsid Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Ilmar Klammer (Novarc Group ja Arhitekt Must) ideekavandiga Mulgi kuurort.

Linnainstallatsioon Maagiline konteiner rändab väljakult väljakule, tuues kõikjal esile midagi just selle linnaga seonduvat.

“Tõrvas voolab maagilisest konteinerist välja must liiv, sümboliseerides mulgi uhket musta kuube ja tekitades hilissügisesele keskväljakule väikese tüki mulgi kuurortit, kus linlastel võimalus nautida päikest ja musta liiva rõõme,” ütles konteineri idee autor, arhitekt Mark Grimitliht.

Konteineris on ka video, mis tutvustab kõiki seni toimunud võistlusi ja neis osalenud linnade tulevikuvisioone.MG_5963

Maagiline Konteiner jääb Tõrvasse 17. detsembrini ja jõuab järgmistesse linnadesse 2016. aasta kevadel.

Eesti arhitektide liidu ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna ühiselt käima lükatud missiooniprojekt “Hea avalik ruum” tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mis peaks olema riikliku regionaalpoliitika üks eesmärke.

Vali Võrumaa tegusaim kodanik!

Konkursile tunnustamaks Võrumaa tegusaid kodanikke, ühinguid ja ettevõtteid, kes neid toetasid, esitati sel aastal kokku 34 kandidaati. Võrumaa tegusaima kodaniku valikul on kõigil võimalus kaasa rääkida. Kuni 12. novembrini saab interneti teel ning Võrumaa raamatukogudes anda toetushääli.

Tunnustusi jagatakse Võrumaal kolmes kategoorias:
– Inimene, kes on aktiivselt kodanikuühiskonda panustanud (15 kandidaati)
– Ühendus, mille tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne (14 kandidaati)
– Ettevõte, mis on toetanud vabaühenduste tegevust (5 kandidaati)

Ühenduste ja ettevõtete hulgast valib laureaadi töögrupp, kus on esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts.
Kõik tunnustused ja kiitused tegusatele kodanikele on kättesaadavad Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel. Loe, mida meie tegusate kohta sel aastal öeldi ning anna oma hääl siin: http://tinyurl.com/ojgxytx.

Tunnustamisüritus toimub Võru kultuurimajas Kannel 28. novembril. Kõik on oodatud tunnustamisüritusest osa saama!  Tutvu päevakavaga ja registreeri siin.

Ühisnädala sündmustega Võrumaal saab end kursis hoida siin.

Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

„9. novembril möödub 91 aastat Vabadussõja mälestussamba avamisest Haapsalus,“ kirjutab Kaitseliidu Lääne maleva tegevliige Heiki Magnus täna oma facebooki lehel. Ta on ka Eesti Eruohvitseride Kogu, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ja Eesti Endiste Metsavendade Liidu juhatuste liige, kelle pidevaks hooleks on meie kodumaa sangarite mälestuse hoidmine. Sellepärast ärgitab Magnus Läänemaa ja Haapsalu rahvast täna õhtul läänlaste vabadussõja mälestussamba jalamile mälestusküünlaid süütama.

Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas Foto Urmas Saard
Heiki Magnus Eesti Sõjameeste Mälestuskirikust väljumas. Foto: Urmas Saard

Ausammas püstitati üldrahvaliku korjanduse teel

Kasutades ajalehe Lääne Sõna, Waba Maa ja ajalooraamatu „Vana – Läänemaa ajaloo radadel II“ materjale koostas Magnus lühikese ülevaate Haapsalusse püstitatud Vabadussõja mälestussamba saagast.

Haapsalu Kaunistamise Seltsi algatusel otsustati 1922 aastal rajada Vabadussõjas langenud Läänemaa sõjameestele mälestussammas Haapsalu turuplatsile, tänase nimetusega Lossiplatsile. 1923 a 20. jaanuaril toimus Haapsalus koosolek, moodustati maakondlik mälestussamba ehitamise komisjon, kuhu kuulusid dr Hans Alver, kunstnik Roman Haavamägi, Peeter Reikmann, Hugo Valma ja Davidoff. Nende otsusel kuulutati välja Vabadussõja mälestussamba kavandi võistlus.

Konkursil osalesid tuntud kujurid Jaan Koort, Voldemar Mellik ja Anton Starkopf, samuti Haapsalu mees Roman Haavamägi. Võitjaks osutus Voldemar Melliku kavand. Temalt telliti töö ja mälestussamba ehitus.

Loe edasi: Saksa okupandid ei takistanud jääst Vabadussõja mälestussamba püstitamist

Viljandimaa otsib tunnustamisväärseid ettevõtteid

viljandiViljandi Maavalitsus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit ja SA Viljandimaa Arenduskeskus kuulutavad välja Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise konkursi, mille eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine.

Viljandi maavanema Erich Palmi sõnul ei ole avalikul sektoril maakonnas palju võimalusi ettevõtluse arengu toetamiseks. Üks võimalus on kuulata, märgata ja tunnustada koostöös inimest, ettevõtjat, töötajat, tööandjat, tänu kellele Viljandimaa elab ja areneb. Kandidaate saab esitada viies kategoorias: Viljandimaa maaelu edendaja 2015, Viljandimaa edukas alustanud ettevõte 2015, Viljandimaa parim väikeettevõte 2015, Viljandimaa parim suurettevõte 2015, Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2015.

Täpsemad kriteeriumid ja kandidaatide esitamise ankeedid on kättesaadavad SA Viljandimaa Arenduskeskuse kodulehel. Kandidaate oodatakse hiljemalt 15. detsembriks kella viieks e-posti aadressil save@viljandimaa.ee või posti teel aadressil Vabaduse plats 6, 71020 Viljandi.

 

Hooandja abil trükitud lasteraamat jõudis poelettidele

Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.
Raamatu autorid Risto Kask ja Kadri Veersalu.

Novembris jõudis poelettidele lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”.

2015. aastal sai kaante vahele uus talveteemaline lasteraamat “Konnapoiste talvejutud”. Raamatu autoriks on Risto Kask ja illustraatoriks Kadri Veersalu.
“Raamat räägib kahe konnapoisi seiklustest talvises metsas,” tutvustas raamatu autor Risto Kask. “Raamatus on kaks lõbusat lugu konnade seiklustest ja sekeldustest ning kohtumistest erinevate metsaloomadega. Loodame, et raamatust saavad paljud rõõmu.”
Raamat on mõeldud eelkõige lastele vanuses 3-7 eluaastat, raamat sobib ette lugemiseks ning ka ise lugemiseks. Kõigil lehekülgedel on värvilised ja meeleolukad pildid.konnapoiste kaanepilt
Raamatu trükkimiseks koguti Hooandja vahendusel 1920 eurot. Kogutud toetuste abil trükiti raamatuid 720 tk.

Ilmus traditsiooniline hõimukalender

MTÜ Fenno-Ugria Asutus on soome-ugri rahvaste tähtpäevi ja rahvakultuuri tutvustavat seinakalendrit andnud välja juba 15 aastat. 2016. aasta hõimukalender on söögi- ja köögiteemaline.

Hõimurahvaste toidukultuur, söömistavad ja kööginipid on tihedalt seotud kohaliku elu-oluga, sissejuurdunud eluviisi ja aastaaegade vahelduva rütmiga. Seda, kuivõrd sugulasrahvaste toidud ja retseptid üksteisega sarnanevad või erinevad, saab kalendri kasutaja ise otsustada. Kalendrist leiab 12 soome-ugri rahva tavalisema roa retseptid ning soovi korral võite neid toite ka oma kodus valmistada. Esindatud on karjalaste, hantide, liivlaste, setode, ungarlaste, komide, ingerlaste, saamide, soomlaste, udmurtide, maride ja eestlaste köök.

Kalendri koostasid Aivar ja Ljudmila Ruukel Soome-Ugri Toidukultuuri seltsist, tähtpäevakalendri Jaak Prozes. Projekti juhtis Kadi Raudalainen, sisu toimetas Ülle Jukk. Kujundanud on Peeter Laurits, keeletoimetaja Epp Väli. Kalender on paralleelselt eesti-, vene- ja inglisekeelne, tekstid tõlkisid Alla Lashmanova ja Adam Cullen.

Kalendri esikaant ilmestab foto Kotomka külast Põhja-Udmurtiast. Tagakaane välisküljel on uurali rahvaste levikukaart ja teemakohane saatesõna.

Kalendri väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital, haridus- ja teadusministeeriumi hõimurahvaste programm ja eraisikud
ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu. Kalender jõuab mõne aja pärast raamatukauplustesse. Samuti saab seda tellida MTÜ Fenno-Ugria Asutusest ja MTÜ Soome-Ugri Toidukultuuri Seltsi kaudu.

Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast
pidolaulõ harjotama

umapidoIV Uma Pido tulõ 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun. Ka seokõrd saava pidolõ laulma tulla’ naasõ ja mehe, kiä parla kongi koorin ei laula’, a tahtva’ Umal Pidol naisi- vai miihikoorilaulõ laulda. Oodami lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, kõiki nii küläst ku liinast! Kuun opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn. Noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä; abis (a mitte eeldüses) om egäsugunõ varatsõmp koorilaulukogõmus. Tulla’ võiva’ ka segäkuurõ ja -ansambliidõ naasõ’ ja mehe’!

Edimädse proovi naisilõ omma’ joba 10. ja 11. novvembril, täpsembähe saa kaia’ siist: http://www.umapido.ee/images/failid/nn_mm_v.pdf

Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt

Maaeluministeerium kooskõlastas ASiga Maag Konservitööstus esimese lihatarne tingimused riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide valmistamiseks. Vajamineva sealiha võib konkursi tulemusel tarnida AS HKScan Estonia.

ASi Maag Konservitööstus korraldatud konkursil osales neli pakkujat, madalama hinna alusel võitis AS HKScan Estonia (tuntud rohkem Rakvere lihakombinaadina). Tarnitava sealiha kogus on vastavalt konservitööstuse töötlemisvõimsusele 25 tonni ning sellest riigi tegevusvarusse ostetavate sealihakonservide tükihinnaks kujuneb koos käibemaksuga eeldatavalt 1,07 eurot.

Enam kui 96 000 konservist koosnev esimene partii valmib ja antakse maaeluministeeriumile üle 16. novembriks. Esialgne konservide tootmisplaan on koostatud kuueks nädalaks. AS Maag Konservitööstus ostab liha sealihakonservide valmistamiseks kord nädalas konkursiga madalama hinna alusel.

Konservid valmistatakse seakatku leviku piiramiseks Euroopa Liidu poolt kehtestatud III tsoonist pärinevate sigade lihast. Konservid valmistatakse täiesti tervete sigade lihast.

Taustaks:

Loe edasi: Riigikonservid toodab Maag, liha tuleb Rakverelt