Külauudised

Lastefond tunnustas aasta heldemat ettevõtet

SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis Äripäeva iga-aastasel Eesti edukamate ettevõtete autasustamistseremoonial üle aasta heategija tiitli Selga küpsiste esindajale Eestis AS-ile Kalev.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv selgitas, et tiitliga soovitakse tänada ja tunnustada ettevõtet, kes on andnud Lastefondi vahendusel märkimisväärse panuse haigete laste abistamisse. “Eelmisel aastal tõid kõige suurema annetuse kahtlemata kaks Selga küpsiste heategevuskampaaniat, kus iga küpsisepaki pealt annetati sent kuulmispuudega lastele hädavajalike sisekõrva implantaadi kõneprotsessorite ostuks.”

Lisaks annetuse suurusele võeti aasta heategija valimisel arvesse ka koostöö järjepidevust. “Leidsime, et lisaks rahalisele panusele on oluline ka abivajajatele turvatunde pakkumine, mida tekitab mitmekordne panustamine,” märkis Liiv.

Lastefondile 20 000-eurose annetuse toonud kampaaniad viis ellu Selga küpsiste toonane esindaja, tänaseks tegevuse lõpetanud NP Foods Eesti, mistõttu anti auhind üle alates 2015. aasta suvest Selga küpsiseid Eestis esindavale aktsiaseltsile Kalev.

AS-i Kalev juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on aasta heategija tiitel tunnustus kõigile selle kampaania loomise juures olnud inimestele. “Antud kampaania oli nähtav, teistest taolistest eristuv ja väga selgete tulemustega – ehk täpselt selline nagu üks heategevuskampaania olema peab. Kindlasti annab Selgale omistatud aasta heategija tiitel ka meie meeskonnale lisamotivatsiooni jätkata edaspidi meie tooteportfelli kuuluvate erinevate kaubamärkidega heategevusprojektide ellukutsumist,” lausus Kaare.

Esmakordselt jagatav tiitel anti üle Äripäeva TOP 100 ballil, mille raames toetavad nii ürituse külalised, korraldajad kui koostööpartnerid tänavu Lastefondi, aidates koguda annetusi haigetele lastele, kes vajavad abi haiguse või erivajadusega seotud kulutuste katmisel.

Kord aastas toimuva auhinnagala ja balli üheks eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste väärtustamine.

Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Tänasel kadripäeval avati Sindi muuseumi mitmes toas Sindi käsitööringi liikmete näputööde näitus „Isetehtud jõulukingid“, mida näeb kuni 20 detsembrini.

Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Näitusele on oma tööd toonud Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Malle Adamsoo, Maie Saarman, Anne Ats, Ene Michelis, Taimi Laus, Marie Pärkma, Loore Silluste, Anne Pusse, Anu Kallaste, Ljubov Arbuzova. Sirje Ristikivi juhendamisel töötab käsitööring alates 1988. aastast. Aga vanust on sellel ringil 57 aastat. Enne seda tegutseti õmblusringis. Sindi muuseumi poolt kinkis juhataja Heidi Vellend käsitööringile foto, millel näeb tolleaegse õmblusringi liikmeid. Hilisemas vestluses selgus, et kingitud foto ei saanud olla tehtud varem kui 1954. Üks külastajatest tundis ära oma õe, kes kolis Sinti 1953. a lõpus.

Kadripäeva tavades on ajapikku toimunud muutusi. Nii näiteks palusid ülemöödunud sajandi kadrid rohkem näputööks vajaminevat, muidugi ka villa. Seega täna avatud näituse ja kadripäeva vahel on otsene sümboolne seos. Väljapanekute valikus näeb palju villaseid kudumeid. Mitte ainult sokid, kindad, mütsid, sallid, sussid. Kootud on isegi nukke. Kudumite kõrval leidub ka heegeldusi, kangastelgedel kootud vaipu ja linast valmistatud käterätte.

Loe edasi: Sindi käsitööringi „Isetehtud jõulukingid“ Sindi muuseumis

Aadu Must pälvis Tori valla vapimärgi

Tori vallavolikogu otsusel saab käesoleval aastal Tori valla vapimärgi Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must.

Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil Foto Urmas Saard — Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Ettepaneku vapimärgi saamiseks tegi MTÜ Viira Arendusseltsi ja MTÜ Rätsepa Külaarendusselts, keda toetas ka Tori põhikooli pere. Tori vallast pärit Tartu ülikooli arhiivinduse professor on ühtlasi ka riigikogu liige, kes vaatamata suurele töökoormusele hoiab tihedat sidet kodukohaga, kus ta lõpetas omaaegse Virula kooli aastal 1966. Tori põhikooli direktor Pille Usin peab väga tänuväärseks, et Aadu Must igal võimalusel rõhutab oma Tori-kandi päritolu ja ajaloolasena seletab väga põnevalt lahti kultuuriloolist minevikku, seostades seda olevikuga. Ta on läbi aastakümnete nakatavalt esinenud kooli koduloopäevadel ja muudel üritustel nii õpilastele kui ka õpetajatele, öeldakse toetuskirjas. Alates 2010/11 õppeaastast on Aadu Must pannud välja oma ema, Juta Musta nimelise stipendiumi parimatele uurimistööde kirjutajatele, innustades nõnda Tori Põhikooli noori oma kodukoha ajalooga tutvuma ja seda üles kirjutama. Stipendiumi annab ta välja ühiselt oma tütre Kadri Simsoniga.

Aadu Must lõpetas 1976. a cum laude ajaloo eriala Tartu ülikoolis ja oli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja.

Valla kõrgeima tunnustuse annab vallavanem Kaie Toobal Aadu Mustale üle valla 24. aastapäeval Tori rahvamajas. Aadu Musta nimi kantakse valla auraamatusse.

Tori vald austab oma inimesi vapimärgiga alates aastadst 2003. Mullu pävis selle Pille Usin. Veel varem on vapimärgi saajateks olnud ka näiteks Harald Nugiseks ja Jüri Kask, mõlemad Tori Kiriku Taastajate ühendusest.

Urmas Saard

Maanteemuuseumi teedeajaloo päeval tutvustatakse hobuajastut ja muuseumi tulevikuplaane

25. novembril toimub kaheksandat korda Eesti Maanteemuuseumi teedeajaloo päev, mille ettekanded avavad hobuajastu temaatikat ning annavad ülevaate suvel 15. sünnipäeva tähistanud muuseumi minevikust ja tulevikust.

Teedeajaloo päev on maanteemuuseumi traditsiooniline teadusüritus, mille eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed. “Tänavu toimub üritus Tartu Linnamuuseumis, kuna maanteemuuseumis käivad uue püsinäituse “Head teed!” ehitus- ja arendustööd ning muuseumi peamaja on külalistele kuni 1. maini suletud,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Avatava püsiekspositsiooni “Head teed!” peateemaks on inimesed, kes mööda teid on aastatuhandeid käinud. Seetõttu on ka teedeajaloo päeva fookuses laiemas mõttes teelised hobuajastul. Sõna saavad maanteemuuseumi kauaaegsed koostööpartnerid, kes on panustanud konsultantide ja kaasautoritena muuseumi ekspositsiooniarendustesse.

Tallinna Linnaarhiivi teaduri teadur Juhan Kreem annab ülevaate keskaegse Liivimaa liikumisviiside sesoonsest eripärast. Eestit Euroopaga ühendanud postiteedel liikunud info kiirusest 18. sajandil räägib Hannes Vinnal. Eesti väikelinnade voorimeeste lugu 19.-20. sajandil avab Riho Paramomov ning vaadete üle Eesti teedevõrgule riigikaitse seisukohalt 1930. aastatel mõtiskleb maanteemuuseumi teadur Andres Seene.

Teedeajaloo päev toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) 25. novembril kell 11.00-14.00.

Registreerimine ja päevakava siin.

Suitsusaunapäev tuleb 26. novembril Haanjas

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu korraldab igasügisese suitsusaunapäeva sel aastal 26. novembril Haanja rahvamajas algusega kell 11.00.

Võromaa suitsusaunatava on aasta olnud UNESCO-s ̶ vaatame tagasi esimesele UNESCO-aastale ja teistele aasta jooksul toimud ettevõtmistele. Pärastlõunal kuulatakse väliskülalistelt ülevaateid naaberriikide suitsusaunatavade kohta. Päeva lõpuosas arutatakse kogukonna osalusel järgmise aasta tegemisi ja ka pikemaajalisi plaane Võromaa suitsusaunatavade hoidmiseks ning toetamiseks. Peale arutelu jätkub saunapäev Plaani külas Papi talu suitsusaunas.

Lisainfot ning päeva kava leiab suitsusauna kodulehelt: www.savvusann.ee

HITSA õpetab Robotexi töötubades robotitele mõtteid pähe panema

4.-6. detsembrini toimuval Robotexil saab kaasa elada robotite võistlustele ning ise põnevates töötubades kätt proovida.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse töötubades õpetatakse roboteid ehitama ja programmeerima. Samuti on kõigil huvilistel võimalus osaleda Küberpähkli publikumängus, kus auhinnaks on uhke robootikakomplekt.

Paralleelselt robotivõistlustega toimuval Tehnoloogianäitusel on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus esindatud messiboksiga, kus saab tutvuda internetiturvalisuse ja küberkaitse teemade ning IT-kõrghariduse võimalustega. Kõik huvilised on oodatud osalema Küberpähkli publikumängus, kus saab testida oma teadlikkust internetiturvalisusest ning laiendada silmaringi küberkaitse valdkonnas. 6. detsembril, Robotexi viimastel tundidel loositakse kõigi publikumängus osalejate vahel välja LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekt.

HITSA viib läbi ka mitmeid robootika töötubasid lastele ja noortele. LEGO WeDo robotite töötoas saavad 5-9-aastased lapsed koos oma vanematega valmis ehitada robot-alligaatori. Alg- ja põhikooli lapsed on oodatud “Mutukate meisterdamise töötuppa”, kus IT Kolledži Robootikaklubi juhendamisel saab iga osaleja endale hambaharjast väikese vahva roboti meisterdada. Nutiroboti töötoas tutvuvad huvilised nutitelefoni abil juhitava robotiga, mille ehitamisega saab hakkama iga tehnoloogiahuviline noor. Kuidas aga robotile mõtteid pähe panna, mismoodi näeb välja roboti aju ja kuidas robot tegutsema saada, seda õpivad lapsed “LEGO Mindstorms EV3 robot-putukate ralli” töötoas. Gümnaasiuminoortel ning tudengitel on võimalus tutvust teha sumorobotite programmeerimisega.

Kõik töötoad on tasuta, nendesse saab registreerida enne Robotexi algust ja ka kohapeal. NB! Kohtade arv on piiratud! Töötubade ajakava ja registreerumine Robotexi lehel: http://www.robotex.ee/_new/tootoad.

Talvepealinnas Otepääl pandi tööle lumekahurid

Möödunud nädalavahetus tõi kaasa külmakraadid ning talvepealinnas Otepääl hakkasid huugama esimesed lumekahurid Linnamäe orus ja Kuutsemäel. Talvepealinn Otepää valmistub talve tulekuks.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile. Lisaks sellele tegutseb Linnamäe orus kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja keskus – Otepää Winterplace, kus alustati eile õhtul aktiivse lumetootmisega. Otepää Winterplace’i pargi nõlvad saavad igal aastal kaetud kunstlumega, mille tootmiseks kasutatakse tänapäeva tipptehnikat. “Temperatuur lubas esialgu teha ainult öösel ning praegu lumekahurid valmistuvad juba uueks lahinguks, mis prognoosi kohaselt algab täna õhtul ning siis juba mitu ööpäeva järjest. Ideaaltingimustes suudaksime toota kogu talveks vajamineva lume nelja ööpäevaga, kuid praegust ilmaprognoosi silmas pidades tundub, et talveparki saab kvaliteetset kasutama hakata detsembri esimestel päevadel.” täpsustas Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda. “Otepää Winterplace on Eesti suurim talvepark, mis pakub aktiivset vaba aja veetmise võimalust kogu perele. Huvitavaid talviseid tegevusi leiavad erinevas vanuses lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Talvepargis ootavad lustijaid snowtubingu rajad, kelgumägi, uisuväljak, põhjapõdrad, iglukino, väikelaste tuubikarussell, Ahhaa Teadusiglu ja loomulikult palju lund.” lisas talvepargi müügijuht Triin Kalda. Loe edasi: Talvepealinnas Otepääl pandi tööle lumekahurid

Täna, täpselt aasta tagasi, sadas Pärnus korralik lumevaip maha

Fotod meenutavad eelmise aasta lumerohket 21 novembrit, kui Pärnus Nurme tänaval kasvanud umbes 14 meetri kõrgune hõbenulg paigutati jõulukuuseks Keskväljakule.

Fotod: Urmas Saard

Päts ja Tõnisson – kas must ja valge?

Demokraatia polegi püha lehm!

19.novembril peeti Tallinnas Kohtu tänaval asuvas Teaduste Akadeemia saalis ajalookonverents „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“. Esinesid professor Seppo Zetterberg, filoloogiadoktor Krista Aru, professor Rein Veidemann, ajaloodoktor Jaak Valge, õigusteaduse magister Toomas Anepaio ja matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

Seppo Zetterberg, Jyväskylä Ülikooli professor Foto Urmas Saard — Seppo Zetterberg, Jyväskylä Ülikooli professor. Foto: Urmas Saard

Konverentsi juhatanud Trivimi Velliste pööras avasõnas tähelepanu seigale, et täpselt 97 aastat tagasi sõlmis Eesti Vabariik oma esimese rahvusvahelise kokkuleppe – Riias andis Saksa Baltimaade riigikomissar Eesti Ajutisele Valitsusele võimu üle.

Zetterberg rääkis ehitajatest

Tallinna Teadlaste Maja toetusel aset leidnud ajalookonverentsi korraldasid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Jaan Tõnissoni Selts. Kahe seltsi ühine algatus tõi kokku täissaali. Arutelu oli ulatuslikumaks jätkuks 21. oktoobril kõrvalmajas, Soome saatkonnas, toimunud mõttevahetusele „Kuidas käsitleda Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raamistikus?“. Siis tegi peaettekande Jyväskylä Ülikooli professor Seppo Zetterberg, kelle väga hästi ettevalmistatud ja kõrvaltvaatleja pilguga esitatud tähelepanekud avaldasid kuulajatele sedavõrd mõju, et otsustati külaline veelkord kõnelema kutsuda.

Loe edasi: Päts ja Tõnisson – kas must ja valge?

Isetehtud meedia seob koolipere tervikuks

Kristel Külmallik, Tapa gümnaasiumi meediahuviline

Saabuvad üritused, uued tunniplaanid, koosolekud, tähtsad teadaanded – kõik see peab jõudma koolipereni. Aga kuidas? Koolis toimuv vajab kajastamist, kuid pole kedagi, kes sellega tegeleks. Klassijuhatajad on tehtud infokandjaiks, kes enda jadirektsiooni jaoks tähtsat infot õpilastele edasi räägivad.

Tihtipeale jääb nii palju asju aga kahe silma vahele ja jutt jääb poolikuks. Kuid sellele kõigele on üks väga lihtne lahendus – luua kooli meediagrupp! Minu koolis, Tapa gümnaasiumis, kajastab igapäevaselt kõike vajalikku ja põnevat kooliraadio. Lisaks ilmub iga veerandi lõpus koolileht, mis annab ülevaate tähtsamatest sündmustest. [pullquote]Iga kool vajab enda meediatiimi.[/pullquote]

Raadio- ja ajalehetiim on koolis nii populaarseks saanud, et ilma nendeta ei kujutata koolielu enam ettegi. Iga kool vajab enda meediatiimi. Nii jõuab kõik vajalik kiirelt ja kergelt iga õpilase ja õpetajani. Kuuldes vahetunnis kõlaritest, et tulemas on tähtis teadaanne, siis paratamatult jäädakse seda kuulama. Raadio räägib noortele mitte ainult koolis toimuvast, vaid ka üleüldiselt suurematest uudistest, lahedatest kogemustest ja igasugustest konkurssidest ning üritustest, kus on igaühel võimalik osaleda.

Kui koolis on valikainena meedia või õpilastel on võimalus ise meediat edastada, annab see õpilastele väga suure võimaluse arenemiseks. Käes on aeg tuua koolimeedia igasse kooli.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Järgmisel laupäeval toimub Väätsas
jalgrattaajaloo konverents

28. novembril on kõik huvilised kutsutud Eesti Jalgrattamuuseumisse (Väätsa, Pikk tn 9) jalgrattaajaloo konverentsile jalgrattamuuseumisse.

Konverentsiga püütakse algatada jalgrattaajaloo konverentside tava, mis peaks lisaks jalgrattamuuseumi püsiekspositsioonile olema
muuseumi tegevuse üks olulisi väljundeid.

Konverents algab kell 12. Spordiajaloolane Tiit Lääne räägib jalgrattaspordi varasemast ajaloost, tehnikaajaloo huviline ja Eesti antiikautode galerii autor Rain Vaikla aga jalgratta kajastamisest 1920.-30. aastate Eesti ajakirjanduses. Eesti jalgrattamuuseumi üks loojaid ja eestvedajaid Valdo Praust jutustab 1920.-30. aastate erinevatest jalgrattamarkidest arhiiviandmete põhjal.

Kõik huvilised on oodatud, sissepääs tasuta. Konverentsi päeval on tasuta avatud ka jalgrattamuuseum, kus lisaks tavapärasele püsiekspositsioonile saab vaadata ajaloolisi filme jalgrataste tootmisest ja kasutamisest.

www.velomuseum.ee

RLTTK: metsas leviva seakatku tõrjumiseks tuleb tõhustada koostööd jahimeestega

Veterinaar- ja toiduametis (VTA) kogunes eile riiklik loomatauditõrje komisjon, kus anti ülevaade seakatku leviku hetkeseisust ning arutati kohalike komisjonide tasandil tõstatud küsimusi. Arutuse all olid nii matmispaikade eelvaliku, metssigade küttimise kui ka seniste taudikollete likvideerimisega seoses üleskerkinud üldised küsimused.

“Üks olulisemaid meetmeid seakatku tõrjumiseks metsas on metssigade arvukuse piiramine, et vähendada võimalust haigete ja tervete loomade omavahelisteks kontaktideks ning sellega viiruse edasikandumiseks. Tänaseks on juba üle poole küttimislimiidist täidetud,” ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Samas tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeestega, et kõik riskipiirkondades kütitud metssead saaksid uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ja positiivse uurimistulemuse korral ka nõuetekohaselt kahjutustatud.”

Lisaks arutati maakondlikes loomatauditõrje komisjonides tõstatud võimalike matmispaikadega seotud küsimusi ning tehtud ettepanekuid eelvalikusse arvatud matmispaikade asendamiseks või uute võimalike matmispaikade lisamiseks.

“Komisjon jäi seisukohale, et kõik keskkonna seisukohalt sobivad matmispaigad peavad eelvalikusse jääma ning nendes kohtades tuleb läbi viia täiendavad geoloogilised uuringud matmisaukude parameetrite ja mahutavuse hindamiseks,” lisas Kalda. “Rõhutan veelkord, et tegemist on eelvalikuga erandolukordadeks ning eelkõige on meie tegevused suunatud taudi ennetamisele bioohutusnõuete järgimise kaudu.”

Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal pärast sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindajad, politsei- ja piirvalveameti ja päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad. Kuna taudi on diagnoositud nii mets- kui ka kodusigadel, on komisjoni töösse kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajad.

Vanemuises esietendub “Pildilt kukkujad”

Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.

Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.

Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.

Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.

“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.

“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.

Põllumajandusamet: Aasiast pärit ohtlik lehtpuude kahjustaja on võimeline levima ka põhjamaades

Soomes leiti loodusest esimest korda ohtlik lehtpuude kahjustaja aasia sikk. Leid näitab, et see mardikas on võimeline põhjamaade kliimas ellu jääma ja paljunema.

Seni on kõige suuremaks riskiallikaks aasia siku (Anoplophora glabripennis ) sissetoomisel osutunud Hiinast pärit puidust pakkematerjal, mida kasutatakse kivimite transportimisel. Kahjustaja vastsed võivad olla varjatult puidu sees ja sageli ei pruugi neid märgata enne, kui nendest arenevad valmikud, kes on võimelised loodusesse lendama.

Ka Eestisse imporditakse Hiinast graniitkive ning selle aasta kevadel tuvastas põllumajandusamet Hiinast pärit kivimite puidust pakkematerjali sisseveo kontrolli käigus esimest korda aasia siku elusa vastse.

Aasia sikk kahjustab paljusid erinevaid puuliike, nendest enim ohustatud on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pappel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp. Kahjustaja levik kujutab ohtu metsadele, parkidele ja haljasaladele. Alates 2009. aastast tehtud seirete käigus ei ole aasia sikku Eesti looduses seni siiski leitud.

Ohtliku lehtpuu kahjustaja aasia siku varajasele avastamisele Eestis saavad aidata kaasa kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast või teistest aasia riikidest Eestisse saabuva puidust pakkematerjaliga.

Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes 1 cm läbimõõduga ava, mille kaudu täiskasvanuks saanud mardikas puust väljub. Lisaks sellele võib olla tunnusteks puukoore pragudest välja tungiv vastsete poolt tekitatud näripuru. Täiskasvanud mardikas on 2,5-3,5 cm pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.

Kui märkad lehtpuudel kirjeldatud tunnuseid või puidust pakkematerjalis kahjustajate elutegevuse jälgi, näripuru või elusaid mardikaid, teavita sellest Põllumajandusameti fütosanitaaria bürood, tel. 671 2648 või 671 2657, e-post: tea.tasa@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.

Lähem info aasia siku kohta Põllumajandusameti kodulehelt siit.

Välisministeerium kuulutas välja arengukoostööprojektide taotlusvooru

Välisministeerium kuulutas välja avatud taotlusvooru teavitusprojektidele Eestis vabatahtlike lähetamiseks arengumaadesse ja stipendiumiprogrammidele. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. detsember 2015 kell 17.

Taotlusvooru kogumaht on 360 000 eurot, sellest 50 000 eurot teavitusprojektidele, 60 000 eurot vabatahtlike lähetamise projektidele ja 250 000 eurot stipendiumiprogrammidele. Toetust võivad taotleda valitsusasutused ja KOVid ning nende hallatavad asutused ja Eestis registreeritud muud juriidilised isikud (sh MTÜ-d ja SA-d).

Taotlusvormid, rahastamise tingimused ja kord ning lisainfo on kättesaadav välisministeeriumi kodulehelt http://vm.ee/et/taotlejale.

Lisateave: Helen Ennok (teavitamine, vabatahtlike lähetamine), e-post: helen.ennok@mfa.ee, tel 6377 249;

Annika Leek (stipendiumiprogrammid), e-post annika.leek@mfa.ee, tel 6377 242.

Haanjasse paigaldatakse viis turvakaamerat

Haanja vallavalitsuse taotlus “Haanja küla videovalvesüteemi I etapi tööd” rahastati siseministeeriumi programmist “Kogukondliku turvalisuse üleriigiline 2015. aasta toetusvoor” rohkem kui 6000 euroga.

Projekti raames paigaldatakse Haanjasse viis videokaamerat ning videovalve pilt edastatakse politseile.

Projekti kogumaksumus on 8724 eurot, sellest 6000 eurot on programmitoetus ja 2724 eurot valla eelarveline omapanus.

Projekt on kavas ellu viia 2016. aasta esimesel poolel.

Edaspidi soovib Haanja vald analoogse videovalvesüsteemi paigaldada ka Ruusmäe külla.

Novembri lõpus käivitub koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds

Tallinna tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory tehnoloogiakool ja Swedbank kutsuvad ellu koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds, et innustada noori oma ideid julgelt teoks tegema ning anda neile esmaseid teadmisi sellest, kuidas luua oma ettevõtet.

Pilootprojektina toimub Bright Minds konkurss 2015./16. õppeaastal koostööpartnerite osavõtul viies erinevas maakonnas: Harju-, Järva-, Lääne-, Saare- ja Viljandimaal.

Regioonides aitavad programmi tegevusi ellu viia Viimsi keskkooli teadmiskeskus, SA Läänemaa Innokas, SA Järvamaa Arenduskeskus, SA Viljandimaa Arenduskeskus ja Saaremaal Koolituskeskus Osilia.

Konkursi raames pakutakse õpilastele esmaseid teadmisi ning oskusi start-up-maailmas orienteerumiseks. Konkursi perioodi jooksul viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi koolinoortele, sh avaüritus 26. novembril TTÜ Mektorys, kus genereeritakse ideid ja luuakse kontakte. Peale selle toimuvad koolituspäevad ja seminarid piirkondades üle Eesti. Kolmel kohalikul koolituspäeval annavad noortele oma teadmisi ettevõtte loomisest nii kohalikud ettevõtjad kui ka edukad start-up-firmade esindajad, kes omapoolse toetusega innustavad noori oma ideid ellu viima.

Toitlustajatele kavandatakse eraldi ökomärki

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mahepõllumajanduse seaduse muutmise eelnõu, mis toob kasutusele spetsiaalse ökomärgi toitlustajatele. Ökomärgiga soodustatakse mahetooraine kasutamist toitlustusettevõtetes.

“Praegu kehtiv seadus lubab toidu nimetada mahedaks, kui 95 protsenti selle koostisosadest on mahepõllumajandusest,” ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. “Lisaks on võimalus viidata mahetoorainele toidu koostisosade loetelus või teha üldine viide mingi konkreetse mahesaaduse kasutamise kohta kõikides toitudes. Mahetooraine üle arvestuse pidamise keerukus on aga tinginud olukorra, kus mahetoodangut kasutatakse toitlustusasutustes sageli sellele viitamata. Kavandatav märk annab toitlustusettevõtetele lisavõimaluse mahetooraine kasutamisele viitamiseks ja lihtsustab arvestuse pidamist tooraine kasutamise üle. Põhjamaade kogemus näitab, et pikemas perspektiivis soodustab see mahetooraine üha laiemat kasutamist ning suurendab nõudlust mahetoodangu järele.”

Kavandatava toitlustuse ökomärgi kaudu saab hakata andma tarbijatele teavet mahetoodete protsentuaalse osakaalu kohta kõigis ettevõttes toidu valmistamiseks kasutatud põllumajandustoodetest.

Mahetooraine kasutamise protsentuaalse vahemiku näitamiseks pakub eelnõu kolm varianti:

1) 15-50% toorainest on mahe;

2) 50-90% toorainest on mahe;

3) 90-100% toorainest on mahe.

Loe edasi: Toitlustajatele kavandatakse eraldi ökomärki

Arvamus: Kodanikualgatus meie suurmeistri
Paul Kerese meelespidamiseks

Eestimaa talimängud males. Foto: erakogu.

Malesuurmeistri Paul Kerese sünnist möödub 7. jaanuaril 100 aastat.

Maleliidu koduleheküljel on 10. novembril avaldatud teade “07. 01.–10. 01. Tallinn, 25. rahvusvaheline kiirturniir “Meenutades Paul Kerest””. On see kõik, mis Eestis malemeistri austamiseks ette võetakse?

Spordiregistris on 45 maleklubi, maleliit ja EOK. Spordialade nimistus on 64 klubi 2695 harrastajaga ja 14 spordikooli 1152 harrastajaga. (64/269 Male 5 ; 14/1152) Need on numbrid aruandluse jaoks. Kuid pole statistikat, kui paljud vanuserühmade viisi Eestis malet oskavad või vähemalt kord aastas mängivad. On vaid süsteem: maleklubid, maleliit ja EOK.

Olen kahel aastal Õpetajete Lehes teinud ettepaneku vabatahtlikult koolides ainetunni arvel malet õpetada ja õppida:

http://opleht.ee/11350-etturid-teele/

http://opleht.ee/18136-voimalus-austada-malemeistrit/

Süsteemi koosseisus EOK, maleliit, maleklubid see ei huvita, sest see idee on tulnud neist sõltumatult väljastpoolt.

7 . jaanuar 2016. on neljapäev ja õpilastel on siis talvevaheaeg. Veel jõuaks kuu aja jooksul paaril tunnil nädalas mõttest huvitatud koolidel ja klassidel male algõpetus selgeks saada. Eesmärgiga pärast talvist vaheaega 10. jaanuaril üks tund koolis maletada, näiteks üks kuni kolm partiid pinginaabriga. (Kuigi meedias ületaks pinginaabriga maletamine uudise lävepaku ilmselt vaid siis, kui 7. jaanuaril Riigikogu saalis Riigikogu liikmed välgutaksid malet oma pinginaabriga. )

Igas maleseltskonnas võiks olla ka kohtunik, kes kõik mängijad (tingimusel, et pildil näha mõlemad maletajad ja malelaud malenditega) fotodel jäädvustaks. Need fotod võiks koguda spordimuuseumi tarvis (siis peab olema lisatud mängijad, koht, aeg, pildistaja nimi ja tulemus. Kuni 500 tähemärgiga selgitus/lugu.) Ajakirjanikud võivad näidata eeskuju.

Kui suuremalt mõelda, siis võib kutsuda suurmeistri meenutuseks maletama ja pilte saatma ka välismaal elavaid eestlasi, kõiki maailma maletajaid ja neid, kes selleks puhuks malekäigud selgeks saavad. Kindlasti väärib idee teatamist kõigile endistele Nõukogude Liidu rahvastele. Paul Kerese nimi pole unustatud.

Milline portaal võtab vaevaks malepildid koondada ja need spordimuuseumile edastada? Kas korraldada selleks hankekonkurss? Või jätkub missioonitunnet?

Loodan aktiivset tegutsemist eelkõige Pärnu ja Narva koolidelt ja kodanikelt ja kaasabi idee tutvustamisel Eesti meedialt.

Niisiis, koolides 10. jaanuaril, kõik teised kindlasti just 7. jaanuaril.

Heino Laiapea

Lõuna-Eesti meestelaulu päeval tähistatakse armastatud koorijuhi Uno Uiga 90. sünnipäeva

XXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.

Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.

Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.

Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.

Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.

Topeltstandardid: mehed versus naised

Emma Koppel, põhikooliõpilane

„Tütarlapsel peavad olema õlad kaetud, sest kui matemaatika tunnis välgub paljas õlg, siis noormehed ei suuda keskenduda matemaatikale. Sama käib ka aktuse riietuse kohta.“ Just selline seisukoht kõlas, kui räägiti Tallinna Reaalkooli riietumisreeglitest.

Kui öeldi, et aktusel peab õlgu ja isegi rangluid katma, vajus mul suu lahti. Miks peaksin mina katma kinni lõpuaktusel oma õlad mingi poisi pärast? Kas siis, kui poisid minu õlgu näevad, lähevad nad hulluks? Tundub nagu arvataks, et poisid ei suuda end kontrollida ja tüdrukud on neile vaid seksuaalsed märklauad.

Tüdrukute kohus on oma tagasihoidliku riietusega kindlustada, et poistel ei tekiks kõrvalisi mõtteid, mitte poiste kohustus pole oma mõtteid, tundeid ja tegusid kontrollida. Eesti ühiskonnas ei peaks keegi end katma kinni kellegi teise pärast. Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.

Meedialaagrisse tulles märkasin kohe, et siinsed tualetid olid kas sega- või meestetualetid. Võru gümnaasium on uhiuus kool, see peaks olema tänapäevane, modernne. Kas kool eeldab, et tüdrukud ei taha oma tualetti või privaatsust? Poisid saavad käia tualetis nii, et tüdrukuid pole, kuid vastupidi mitte. [pullquote]Keegi ei peaks olema vastutav teise inimese käitumise ja mõtete eest.[/pullquote] Ainus naistetualett asub söökla kõrval. Muuseas, sööklas on eraldi poistepraad, kuid puudub naistepraad.

Naistele valimisõiguse andmine on igas riigis olnud ajaloo verstapost, algus teekonnale võrdõiguslikkuseni. Ent isegi tänapäeval on suureks sündmuseks, kui naine on kõrgemal positsioonil kui mees. Kui otsustajatel oleks selline tagurlik mõtteviis olnud sada aastat tagasi, poleks naised valimisõigust saanud. Mõlema soo esindajatel peaksid olema ühesugused õigused, jätkuvalt.

13.-15. novembrini toimus Võru gümnaasiumis meedialaager koolinoortele üle Eesti. Lugu on pärit laagritöö tulemusena ilmunud ajalehest Wõrovahtsõ.

Pärnusse kulgeval raudteel vahetatakse liipreid

Edelaraudtee ettevõtete gruppi kuuluva raudteeinfrastruktuuri-ettevõtte Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hallata on Tallinn-Lelle-Pärnu trassil 223,8 km raudteed, samuti Lelle-Türi-Viljandi 79,6 km ja Liiva-Ülemiste 5,3 km.

Liiprite vahetus Pulli peatuse lähedal Foto: Urmas Saard

Täna toimub puidust liiprite vahetus Sauga vallas Pulli ja Kaubajaama vahelisel lõigul spetsiaalsete masinate abil, mis pole enam ammugi võrreldav omaaegse raske käsitsitööga. Eile töötati Pärnu linna piires Kaubajaama ja Papiniidu silla vahelisel lõigul. Plaaniline liiprivahetus ei häiri tavapärast rongiliiklust.

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i hooldada on ka 11 raudteejaama ja paarkümmend perrooni väljaspool jaama.

Urmas Saard

Võrumaal alustab Eesti esimene uusmaakate klubi

23. novembril käivitub Võrus esimene omalaadne uusmaakate klubi, mis ühendab viimastel aastatel piirkonda elama tulnud elanikke.

Klubisse oodatakse inimesi, kes soovivad saada rohkem teada Võrumaal tegutsevatest organisatsioonidest ja nende poolt pakutavast; vahetada kogemusi maal elamise rõõmudest ja väljakutsetest ning laiendada oma sotsiaalset võrgustikku.

Võrumaal või selle naabruses elavaid “uusmaakaid” oodatakse 23. novembril kell 17.30 – 20.00 Võro Instituuti (Tartu 48, Võru). Esimene klubiõhtul toimub üle-eestilise ühisnädala raames ning sellel tutvutakse muuhulgas Võro Instituudi tegemistega ning liikumisega “Maale elama”. Klubikohtumisi viivad läbi Kati Orav ja Ivika Nõgel.

Uusmaakate klubide projekti viivad ellu Kodukant Võrumaa koostöös Võrumaa Arenguagentuuri ning “Maale elama” liikumisega. Algatuse eesmärgiks on aidata piirkonna uutel elanikel siin paremini sisse elada ning saada osa Võrumaa vabaühenduste poolt pakutavast.

Projekti toetab rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Õpilased korrastasid pärandpaiku

Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.

Käesoleva aasta sügisel korrastasid kooliõpilased Pärandivaderite pilootprojekti raames erinevates maakondades 26 kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti.

Pilootprojektis “Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. Loe edasi: Õpilased korrastasid pärandpaiku

Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis oma reedesel sünnipäevapeol üle aasta sotsiaaltöötaja tiitli Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialistile Vilve Lepikule ning aasta kohaliku omavalitsuse tiitli Käru vallale.

Esile toodi ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti Heili Pihot, keda samuti tänati tulemusliku koostöö ja meeldiva dialoogi eest.

Lastefondi arendusjuht Eveli Ilves selgitab, et tiitlite jagamisega soovib fond avaldada tänu ja tunnustust kohalikule omavalitsusele ja sotsiaaltöötajale, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes.

“Koostöö paljude kohalike omavalitsustega üle Eesti on näidanud, et see ei ole kahjuks ülemäära levinud. Nii Vilve Lepik, Heili Piho kui Käru vald paistavad silma abivajajate igakülgse toetamisega ning on teistelegi eeskujuks tehes oma tööd hinge ja armastusega,” märgib ta.
Antslast pärit Lastefondi abivajaja Raimondi ema sõnul on nad valla sotsiaaltöötajalt Vilve Lepikult väga palju tuge ja abi saanud. “Vilve leiab kõikidele probleemidele lahenduse ning julgustab meid alati enda poole pöörduma. Ta on väga tubli ja meid igakülgselt aidanud. Mul jagub talle vaid kiidusõnu.” Loe edasi: Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse