Võrumaa

Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

suitsusaunanädal2 — Folkansambel Ethno in Transit musitseerimas laupäeval Mooska talu õuel. Foto: Kylauudised.ee

Laupäeval, 23. juulil algas Haanjamaal suitsusauna nädal, mille raames saavad huvilised saunakombeid õppida, suitsusauna kütmisel abiks olla ja palju muud põnevat ette võtta. Mõistagi ei puudu suitsusauna nädala programmist saunaskäik – esimesel suitsusauna päeval osalenutel on see tegu juba tehtud!

Nädal sai hoo sisse laupäeval Mooska talus, mille pererahvas kutsus enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja kaasa elama folkansamblile Ethno in Transit. Saunaseltskondade vahel korraldati ka võrukeelne viktoriin saunakommetest ja muust Vana Võromaaga seonduvast – esimese saunapäeva parimaks osutus Hartsmäe talu võistkond.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed.

Saunapäevade kõrval toimub suitsusauna nädala raames ka 28. juulil suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning 29. juulil kell 19 saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas. Järgmine saunapäev on 30. juulil. Samal päeval kell 15 algab Rogosi mõisas ka pärimusmuusika kontsert. Loe edasi: Haanjamaa suitsusauna nädal algas päikese ja muusikaga

Musketärijant Võrumaa sousti seen

«Kolm musketäri» võru keelen: meelega mõista, et tuu takan om Krabi külätiatri.

9. hainakuu pääväl mängiti Paganamaa päivil edimäst kõrda vahtsõt nal’atükkü «ÜTS kõigi ja KÕIK üte iist ehk ÜTSKÕIK». Seo om Krabi külätiatril joba kümnes võrukiilne tükk ja näütemängu kirutaja-lavastaja Mürgü Marje om kimmäs, et taa jää-i viimätses.

Näütlejä omma peri tastsamast Krabi kandist ja seokõrd sai lava pääl nätä mitund vahtsõt «staari». Tükün vehiti himuga mõõkuga ja tull’ vällä asju, midä musketäre raamatust kuigina lövvä-i: näütüses, et kuningannal om D’Artagnaniga poig…

Harju Ülle, Uma Leht

Kooli aastapääväs panti puu mulda

Edimädse kooli asutamisõst Võru vallan Kolepi külän om müüde saanu 200 aastat, midä märgiti är 9. hainakuul. Inneskidsi koolilatsi ja oppajidõ kokkusaamisõ mälehtüskivi man juhat’ sisse võrukiilne regilaul, mille oll’ kirutanu Kama (Raudsepa) Juta. Laulu võtt’ üles ansambli Vannamuudu.

Kolepi kokkutulõkidõ algataja Laanekivi Õie kõnõl’ kooli aoluust. Kolepi kooliaig mahus kolmõ koolimaja ja pia 1500 latsõga aastidõ 1811–1975 vaihõlõ. Rahvast oll’ Kolepile tulnu eski Muhumaalt ja Moskvast. Tulõn häönü koolimaja vundamendi man olli lilli ja küünlä.

Valpri Liina, Uma Leht

Võru Linnapäevade vabalava ootab esinejaid

Augusti keskpaigas jõuab taas kätte aeg, mil tähistatakse Võru linna sünnipäeva. 19. augustil algavate Võru Linnapäevadega öeldakse Võrule „palju õnne“ juba 227-ndat korda.

Reedel, 19. augustil alates kella 11-st kutsume kõiki aktiivseid ja hakkajaid üksikesinejaid ning kollektiive üles astuma Võru Linnapäevade vabalaval, mis toimub sünnipäevalaada kõrval kesklinna pargis. Oodatud on kõik, kes soovivad esineda ning näidata oma talenti, oskusi ja elurõõmu teistele kaaslinlastele ja külalistele.

Kui kellelgi on juba ammu peas mõni idee või valmis kava, mida soovite ka teistega jagada, olgu selleks siis tants, laul, rattatrikk, luuletus või ükskõik mis, siis vabalava on just teie võimalus selle esitamiseks. Linna sünnipäev on parim aeg näitamaks, kui toredad inimesed siinkandis tegutsevad. Seega tule üksi, perega, sõprade või oma kollektiiviga ning tee rõõmu nii endale kui ka kõigile teistele.

Registreeri ennast telefonil 7828741 või saada oma esinemissoov aadressile katlin.hoop@vorukannel.ee hiljemalt 12. augustiks.

Täpsem: Kätlin Hoop, Võru kultuurimaja Kannel, tel 7828741 või 56639661, www.vorukannel.ee

Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat

Seoses noortetoa avamisega otsib Sänna Kultuurimõis alates 1. septembist 2011 oma meeskonda noorsootöötajat-projektijuhti.

MTÜ Sänna Kultuurimõis on iseseisev alternatiivse suunitlusega kunsti- ja kultuurikeskus Võrumaal Sännas. Kultuurimõis on tegutsenud aastast 2009 ning olnud pidevas arenemises. Hetkel töötab majas viis inimest kolmest erinevast rahvusest. Tegevused toimuvad puutöökojas, naiste käsitööklassis, keraamikakojas, velokuuris, teatri- ja kinosaalis ning astronoomia-teemalisel matkarajal. Toimib kunstnike residentuuriprogramm. Maja on koduks ka rahvusvahelistele vabatahtlikele ning aktiivselt tegutsetakse permakultuuri vallas. Sänna Kultuurimõisas on veel mõned kitsed, kanad, kassid ja mesilaspere. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis otsib noorsootöötajat

Sannakombidõ tundmisõ võistlus

Ku häste nä tundva suidsusanna, tuud saiva puulpäävä (9.07) testi Rõugõ laada- ja kalaralli võistlõja: võistlusõ üts jago oll’ sannankäümine ja sannakombidõ viktoriin.

Sannavõistlusõga naas’ pääle 11 võistkunda, tagasi jõudsõ ütesä. Sannu, midä sai läbi kävvü, oll’ säidse (Rõugõ, Võro ja Vahtsõliina vallan). Egä sanna man oll’ vaia täütä lisaülesandit ja üte man tull’ vastada viktoriini küsümüisile.
Sannaviktoriini kõrraldaja Ojari Triinu ütel’, et kõgõ rassõmba küsümüse olli mi inemiisi jaoks nuu, et kiä vai miä om sausüüjä (müstiline tegeläne, kiä hoolitsõs, et savv sannast kõrraligult vällä saassi), miä passis vanarahva meelest üteldä savvusanna minnen («Jummal sekkä!») ja midä tulõjalõ vasta üteldä («Jummal hää miis!»).

Kõgõ parõmbidõ tundsõ mikandi sannakombit võistkund Dusnelda (Nagla Viivika ja Karin ja Rosina Merle). Nimä saiva avvohinnas hammõ kiräga «Aigu om» – päätähtsä mõtõ Võromaal savvusannan käümise man. Sannaralli kõrraldaja Vahteri Britt ütel’, et mõtõ sääne võistlus tetä tull’ talvitsõst arotusõst Rõugõn, kuis umakandi ello põnõvambas tetä.

Uma Leht

Sännas hakatakse valmistama kuppel-pizzaahju

Nädalavahetusel peetava suvelaagri “Kohtumine permakultuuriga” raames toimub 22. juulil kell 15:00 kuppel-pizzaahju teoreetiline ja praktiline koolitus.

Koolitajaks on Stefan Glockner (Aldinga kunsti-ökokülast http://www.aldinga-artsecovillage.com.au/) Austraaliast, kes õpetab pizzaahju tegema. Ahju tegemine algab juba 21. juuli ehk neljapäeva hommikupoolikul ja kestab kaks päeva. Õpituba on avatud kõigile huvilistele ja toimub tasuta.

Lisaks saab 23. juulil kell 15:00 osaleda Sänna Kultuurimõisas niisutussüsteemi ehitamise teoreetilises ja praktilises õpitoas, mida juhendavad Stefan ja Heidi Austraaliast. Õpituba on tasuta ja avatud kõigile huvilistele

Õpitubades osalejatel palutakse kaasa võtta head-paremat teelauale.

Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

Haanjamaa ootab külalisi suitsusauna nädalale

23.-30. juulini ootab Haanjamaa külalisi suitsusauna nädalale. Kahel järjestikusel laupäeval saavad saunasõbrad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Paljudes paikades kadunud suitsusauna traditsioon on Vanal Võrumaal, sealhulgas Haanja kandis endiselt väga elujõuline. Ehkki suitsusauna kütmine võtab aega 5-7 tundi, võtavad paljud pered selle ette iga nädal ja mõned isegi mitu korda nädalas. Nii on suitsusaun kui vanim säilinud saunatüüp oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks ka täna. Neid tõekspidamisi antakse edasi põlvest põlve. Lisaks rituaalidele peab täpselt teadma, kuidas sauna kütta, et sinna ei jääks vingu ega suitsu ja leil ei kõrvetaks.

Haanjamaa suitsusauna nädalal avanevad külalistele Hartsmäe, Hurda, Kõivsaare, Mooska, Näki, Suhka, Tamme ja Puspuri talu uksed. Lisaks suitsusauna mõnule ilmestavad nädalat akustilise ehk „stepslivaba“ muusika kontserdid selle loomulikus keskkonnas, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas vana kombe kohaselt liha suitsutama.

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Kell 10 hommikul saavad külalised saunaperedega kokku Haanja rahvamajas, kus toimub tutvustus suitsusaunast kui omakultuuri hoidjast. Edasi liigutakse saunade juurde toimetama, seda kütma ja teisi töid-toimetusi tegema. Igal sannal uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk.

23. juulil ja 30. juulil kell 13 ootab Mooska talu pererahvas kõiki enda juurde suitsuliha mekkima, nõgesesuppi sööma ja laulma. 23. juulil mängib külalistele folkansambel Ethno in Transit ja 30. juulil kell 15 algab pärimusmuusika kontsert Rogosi mõisas. Pärast lõunapausi minnakse peredesse laiali, sest toimeka päeva südameks on saunamõnu. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui hing!

Lisaks saunapäevadele mahuvad suitsusauna nädalasse ka 28. juulil toimuv suitsusaunaliha suitsutamise meistriklass Mooska talus ning saunafilmide õhtu Haanja rahvamajas 29. juulil kell 19.

Saunadesse ja töötubadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil +372 503 2341 (Eda Veeroja). Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) kindla saunahuvi kinnituseks.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega Haanja Kultuurikoda. Toetavad Kultuuriministeeriumi Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Lisainfo:
Ivi Rausi
Haanja valla kultuuritöö juht
ivi.rausi@gmail.com
+372 5305 4164

Mõniste pakub peredele sportlikku nädalavahetust

23. juulil toimub Mõniste pargis kogupere sportlik suveüritus Mehkamaa triatlon. Lisaks triatlonile saab osaleda perevõistlustel, minitriatlonil ja individuaalaladel.

Mehkamaa triatlonist osavõtuks tuleb moodustada kolmeliikmeline võistkond. Osa tohivad võtta noored alates 15. eluaastast ja võistkonna üks liige peab olema vähemalt 18. aastane. Võistkonnal peab kaasas olema üks ratas. Võistlus ise koosneb kanuusõidust Varstu alt Mõniste sillani, sealt jookseb võistkond Mõniste parki, kus sõidetakse ükshaaval jalgrattaga ümber järve. Aeg läheb kinni võistkonna viimase võistleja järgi. Buss viib võistlejad stardikohta 12.45, et kell 13.00 saaks esimene võistkond startida, järgnevad võistkonnad stardivad väikeste vahedega.

Lastele korraldataval minitriatlonil võisteldakse kahes vanuserühmas – 3-4 aastased ja 5-7 aastased. Minitriatlonil vajavad lapsed samuti jalgratast, mis tuleb endal kaasa võtta.

Individuaalalasid on kolm ja võisteldakse erinevates vanusegruppides. Õhtul paluvad korraldajad kõiki tantusle ansambel Noel saatel.

Üritus on kõigile tasuta. Triatlonil osaleda soovijatel palutakse end registreerida 20. juuliks telefonil 51 99 05 08

Päeva kava:

10.30 – 11.00 algab võistlustele registreerimine

11.00 Mängude avamine

11.15 Võistlus peredele

11.30 Individuaalalad ja lastele algab MINITRIATLON

13.00 TRIATLON

16.00 autasustamine (orienteeruvalt)

Järjekordne Võru folkloorifestival sai ajalooks

Pühapäeval lõppes üheksa riigi ühendorkestri esinemisega järjekordne Võru folkloorifestival, mis sel korral oli pühendatud ehtele.

Enne peo lõppenuks kuulutamist tegi Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman teatavaks mõned faktid tänavusest peost. Tänavatantsu tantsis ligi 2000 tantsijat. Nelja päeva jooksul toimus 53 erinevat üritust. Oma kaupu pakkus üle 140 käsitöölise ja kaupmehe. Osales 35 erinevat truppi tantsijaid, lauljaid, pillimängijaid ja seda kõike käis vaatamas ligikaudu 10 000 inimest. „Eestis hoitakse oma kultuuri hästi. Meid on piisavalt palju, et maailmale hüüda: meie laul kostab ja meie meel kestab!“ kinnitas Saarman oma kõnes.

Peakorraldaja Peeter Laursoni sõnul oli see ilus pidu, kus Võru folkloori aardelaegas kogus palju ilusaid ehteid. Peakorraldaja tänas kõiki, nii esinejaid kui pealtvaatajaid ning kutsus külalisi tagasi kas üksi, kambaga või hulgakesi. „See oli pidu südamest südamesse,“ märkis Laurson.

Tuuli Hiiesalu

Haanja metsa all toimusid Field Target laskmise Balti karikavõistlused

Haanjas reedest pühapäevani toimunud rahvusvahelisel Field Target laskmise Balti karikavõistlustel võidutsesid individuaalarvestuses venelased ja leedulased, ent rahvuskoondiste arvestuses teenis kulla Eesti esimene meeskond.

Balti Karikavõistluste absoluutarvestuses võttis võidu venelane Konstantin Grigoriev, kes andis senisele esinduslikumale Eestis toimunud võistlusele kõrge hinnangu. “Venemaa alaliit toetab eestlasi kindlasti, kui Eesti peaks taotlema Field Target laskmise MMi korraldusõigusi 2014. aastaks,” märkis Grigoriev. Sama kinnitas ka Ungari esindaja Zoltan Medvedczki, kelle sõnul olid Lõuna-Eestis korraldatud Balti Karikavõistlused samal tasemel 2010. aastal Ungaris toimunud MMiga.

Field Target on ala, kus välitingimustes võisteldakse õhupüssidest laskmises siluettmärkide pihta, mis on laskjast 7-50 meetri kaugusel. Ala lõid 1980. aastal veretut jahti pooldavad Inglismaa jahimehed. Tänaseks on spordialal kümneid tuhandeid harrastajad üle terve maailma ning maailmaorganisatsiooniga WFTF on liitunud 29 riiki. Eesti on WFTFi liige 2010. aastast.

Konstantin Grigoriev laskis Meeste PCP kategoorias ka viimasel võistluspäeval ülivõimsa tulemuse, 47 tabamust ja teenis kolme päeva kokkuvõttes 138 tabamusega kuldmedali, edestades teiseks tulnud Tallinna Klubi värvides laskvat leedulast Marijus Vaiciust 9 tabamusega ja kolmandaks tulnud kaasmaalast Sergei Subenkot 11 tabamusega. Esimese võistluspäeva liidrina lõpetanud Eesti esilaskur Romi Agar saavutas kolme päeva kokkuvõttes 125 tabamust ning pidi lõpuks leppima neljanda kohaga, kaotades Subenkole vaid 2 tabamusega.

Naiste PCP kategoorias laskis venelanna Galina Yakushina kolmandal päeval 41 tabamusega oma parima tulemuse ja võitis kokkuvõttes 117 tabamusega kuldmedali, edestades teise koha saavutanud venelannat Anna Smirnovat tervelt 30 tabamusega.

Meeste vedrupüssi kategoorias võitis 109 tabamusega kulla leedulane Linas Burvys, edestades teiseks ja kolmandaks jäänud venelasi Aleksandr Kozlovi ja Mihail Shalimovi vastavalt 15 ja 25 tabamusega. Eestlaste parim vedrupüssi laskur oli Meelis Kurvits, kes saavutas neljanda koha ja kaotas Shalimovile 3 tabamusega.

Naiste vedrupüssi arvestuses laskis leedulanna Regina Burviene stabiilselt ka kolmandal päeval, saavutades 31 tabamust ja võites lõppkokkuvõttes kulla 87 tabamusega, edestades seega teisele kohale jäänud eestlast Heli Jalakat 8 tabamusega.

Kolmanda võistluspäeva keskpaigas hakkasid ka Venemaa parimad laskurid väsimuse märke ilmutama, mis võimaldas eestlastel tipptulemuste puudumisele vaatamata realiseerida meeskondlik võit 482 tabamusega, edestades teiseks tulnud Venemaa esimest meeskonda napi 3 punktiga ja Venemaa teist meeskonda juba 10 punktiga.

Võistluse tulemuste kokkuvõtte leiab aadressilt: http://balticcup2011.airguns.ee/results

Võistluspiltide galerii asub aadressil: http://balticcup2011.airguns.ee/media/

Kaitseministeerium korraldab Nursis infopäeva

Seoses Nursipalu harjutusväljaku laiendamisega korraldab Kaitseministeerium 25. juulil kell 18.00 Nursi endises koolihoones infopäeva, kus tutvustatakse tehtud uuringuid (mürauuring, rahvastiku küsitlus, maaparanduse ekspertiis) ja vastatakse kõigile harjutusvälja laiendamisega seotud küsimustele.

Vabariigi Valitsuse korraldusega asutati 2008. aastal Rõuge ja Sõmerpalu valda Nursipalu harjutusväli, mis koosneb 99 ha riigikaitsemaast ning 3035 ha maatulundusmaast. Peale Nursipalu harjutusvälja moodustamist esitas Kaitseministeerium Rõuge vallale taotluse harjutusvälja laiendamiseks. Riigikaitsemaad soovitakse suurendada Rõuge valla osas ligikaudu 2000 hektari võrra. Praegu kasutatakse harjutusväljal ühte lasketiiru ning linnavõitluse/teeninduskeskuse ala 99 hektaril.

Läbi riigikaitsemaa laiendamise soovitakse Nursipalu harjutusväljale rajada lisaks olemasolevale lasketiirule seitse erinevat laskevälja, kaks käsigranaadiviskeala, lõhkamispaik, kaugtulerelvade sihtmärgiala, välimajutusala. Kui seni on laskeharjutusi tehtud ühel lasketiirul kergrelvadest, siis tulevikus soovitakse lisaks käsirelvadele läbi viia laskeharjutusi miinipildujate, tankitõrjesuurtükkide ja tankitõrje-relvadega. Uute relvaliikide kasutuselevõtmisega ja kavandatavate tegevustega laskeväljal kaasneb arvestatav negatiivne mõju piirkonna inim- ja looduskeskkonnale. Lasketihedus suureneb oluliselt, laskmisega kaasnev müra on valjem ja ulatub kaugemale senisest. Eeldatav kuuldav laskmismüra ulatub kaugemale kui 10 km, mis tähendab, et müra võib kuulda suuremates keskustes nagu Sõmerpalu, Rõuge, Võru linn.

Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentidega saab tutvuda siin.

Sännas saab näha auhinnatud dokumentaalfilmi

Reedel, 22. juulil algusega kell 21.00 toimub Sänna Kultuurimõisas filmiõhtu. Esitlusele tuleb Austraalia filmitegija Gary Caganof”i dokumentaalfilm “Aed maailma lõpus” (“The Garden at the End of the World”). Tegemist on auhindu võitnud reisikirjaga läbi Afganistaani.

Film on inglise keeles. Sissepääsu eest maksma ei pea. Filmi koduleht asub siin ja filmi treileriga saab tutvuda siin.

Filmiõhtu toimub projekti “Kogukonna permakultuuri aed Sänna külas” raames. Rohkem infot permakultuuri kohta leiab siit.

Võru folgi kolm laegast

Tšehhi folklooritrupp — Tšehhid näitavad oma pillilaeka aardeid

Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.

Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast

Võru folgil selgusid parimad lõõtsamängijad

Lõõtspillimängija Toomas Ojasaar — Võistumängimise võitja Toomas Ojasaar

Täna selgusid Võru folkloorifestivali raames peetud August Teppo nimelise lõõtsamängijate võistumängimise parimad. Võisteldi neljas klassis – noored, algajad, täiskasvanud ja ässad. Igal võistlejal tuli esitada kaks eriilmelist pala. Kokku võistles sel aastal 32 lõõtsamängijat.

Nooremas vanuseklassis tunnistas žürii, kuhu kuulusid Heino Tartes, Elmar Ruusamäe ja Juhan Uppin võitjaks kindlalt ja puhtalt mänginud Tartu neiu Kristi Kooli. Teise koha pälvis Põlvamaa noormees Hendrik Hindrikus ja kolmandale kohale tuli võõrast pilli mängima pidanud tallinlane Richard Ott Leitham.

Algajate klassis, kus võistlesid alla aasta lõõtspilli mänginud, kohti välja ei jagatud, kuid tunnustati kõiki kolme mängijat, kes julgesid ennast näidata. Nendeks olid Anti Nöör, Ivar Pärnamets ja Mati Kirotar.

Täiskasvanute klass oli nii ühtlane, et otsustati välja anda kaks auhinda. Teise koha vääriliseks tunnistati ühe loona Teppo enda lugu mänginud Hannes Põllu ja võitjaks kuulutati Ülar Saarniit, kes enne võistlust oli tükk aega mõelnud, kas mängida või mitte.

Ässade klassis tuli kolmandale kohale varemgi auhinnalisi kohti saanud Martin Teppo. Teine koht läks jagamisele Toomas Oksa ja Kaarel Kõivupuu vahel. Võistumängimise võitjaks kuulutati eelmisel aastal noorteklassi võitnud Toomas Ojasaar. Võiduloo “Väike Ants” esitas Ojasaar juba žüriiliikmelt Elmar Ruusamäelt laenuks saadud ehtsa Teppo lõõtspilliga.

Tuuli Hiiesalu

Karula rahvuspargi käsitööpäeva teema on puu

Karula rahvuspargi külastuskeskuses saab täna pärastlõunani puuvoolimist proovida. Räägitakse kodumaistest puuliikidest ja sellest, mida neist teha saab.

Huvilised saavad endale kohaliku puutöömeistri Tarmo Saaveli juhendusel valmistada kas puulusika, pannilabida või nagipulga. Tutvustatakse ka puidust kausside tegemist ning jagatakse näpunäiteid, mida põnevat saab vanast puidust valmistada. Meistrimehel on müügiks kaasas ka omavalmistatud tooted.

Soovitatav meisterdamiseks oma nuga kaasa võtta. Üritus on tasuta.

Sännas tuleb nädalavahetus permakultuuriga

21.-24. juulini toimub Sänna Kultuurimõisas suvelaager “Kohtumine Permakultuuriga”, mida koordineerib rahvusvahelise permakultuuriprojekti juht Benjamin Burnley Prantsusmaalt.

Mis või kes on õieti permakultuur? Kui oled huvitatud looduslähedasest eluviisist, harmooniast iseenda ja maailmaga enda ümber ja tahad õppida märkama kasulikku, mida ümbritsev pakub, on see kohtumine just sinule!
Õpime ühiselt permakultuuri algtõdesid, kuulame pajatusi noortelt, kes käisid permakultuuri õppimas Aafrikas, praktiseerime õpitud teadmisi Sänna mõisaaias ning loome kontakte ühise mõtteviisi ja rohelise ilmavaatega inimeste vahel.

Osalustasu 30 eur/inimene (värske ja mahe söök 3x päevas va. neljapäeval; ööbimine majas või telkides).
Kogunemine neljapäeva õhtul Sänna Kultuurimõisas (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/).

Kohtade arv on piiratud, palume registreerida võimalikult kiiresti. Lisainfo ja registreerimine merili.simmer@gmail.com (5128411)

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Viitina mõisas etendub “Kaks kallist prantslast”

Järgmisel laupäeval, 23. juulil 2011 kell 19 etendub Võrumaal Rõuge vallas Viitina mõisahoone saalis Sõmeru Näiteringi esitatav M. Camoletti “Kaks kallist prantslast” (Boeing-Boeing).

Vallaline elumees Bernard elab Pariisis kena ja vaheldusrikast elu koos kolme pruudiga. Bernard on rahul ja pruudid õnnelikud, kuna igaüks neist peab ennast ainukeseks. Kõik muutub ühel kevadisel laupäeva hommikul, kui saabub Bernardi eluvõõras sõber Robert. Bernard pakub sõbrale öömaja. Algab pöörane päev, mis muudab põhjalikult kõikide tegelaste elu.

See on Marc Camoletti uskumatult lustakas komöödia Sõmeru näitetrupi säravas esituses. Marc Camoletti (1923-2003) sündis prantsuse kodanikuna Šveitsis. Tema teatrikarjäär algas 1958. aastal, mil Pariisis mängiti korraga kolme tema näidendit. Eelkõige on üle 40 näidendi kirjutanud Camoletti tuntud klassikalise farsiga “Boeing-Boeing” (1962). See on kõige mängitum prantsuskeelne näidend maailmas. Eestis on lisaks näidendile “Boeing-Boeing” mängitud ka “Pidžaama kuuele”.

Etendus on kahes vaatuses, kestus 1,5 tundi. Pilet 2 €. Lastele kuni 12 a (k.a) tasuta.

Lisainfo: Karin Siig tel +372 5348 7110

Kontsertlavastus “Suure mäe vägised” Suurel Munamäel

16. ja 17. juulil 2011 toimub Võrumaal Haanja külas Suure Munamäe vabaõhulaval kontsertlavastus “Suure mäe vägised”.

Helilooja Urmas Sisaski kahe viimase aasta jooksul loodud teatrimuusikas leidub tänapäeva muusika žanrite mitmekesisust, nii rokkballaadi, räppi kui ka rahvaviisi.

Kontsertlavastus valmib Suure Munamäe torni sünnipäeva eelõhtul. Planeeritud on kaks kontserti, 16. juulil kell 16 ja 17. juulil kell 13. Sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.

Kaasa teevad Rasmus Puur, Edmar Tuul, Maria Soomets, Kaire Vilgats, Genka, Bonzo, Sepo Seeman, Priit Valkna ja Lauri Kink jt.

Muusikalise osa vormistab Noorteorkester Reaalmažoor koos ansambliga The Blinking Lights.

Korraldaja: IN Teater, kontakt: Marek Demjanov, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Vana Aja Päev Vastseliina linnuses

Sündmuse eesmärgiks on teavitada laiemat külastajaskonda Vastseliina Piiskopilinnuse olemasolust ning 2011. aastal avatavast Piiri kõrts–külastuskeskuse muuseumist.

Vana Aja Päev on sündmus, kus teadvustatakse Vastseliina kandi ajaloolisi ja kultuurilisi jooni, esivanemate elu– ja mõttelaadi. Vana Aja Päeva iseloomustavad käsitöömeistrid, teemakohane huvitav kultuuriprogramm, head muusikud ja suurepärane publik.

Külastajatel on võimalus tunnetada sajanditetagust keskkonda ja proovida käsitöömeistrite juhendamisel erinevaid vana aja töid.

Päevapilet 4 €.

Vaata ka täpsemat KAVA!

Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidustused

Pühapäeval, 17. juulil 2011 peetakse Haanjas Suurel Munamäel vaatetorni sünnipäeva.

Kava:

Kell 12 tantsib Pühalepa Naistekoja naisrühm Hiiumaalt.
Kell 13 kontsert „Suure mäe vägised“, sooduspilet 10 € ja täispilet 14 € müügil kohapeal.
Kell 15 programm Salduse (Läti) kultuurimajalt:

– Etendus näitetrupilt Truvas
– Kontsertprogramm lauljatelt ja tantsijatelt
– Läti rahvuslikud tantsud

Vaatetorn ja tornikohvik on avatud kell 10-20. Sissepääs torni on tasuta!

Täna algab “Uma ehe”!

Täna keskpäeval sünnib Võru kesklinna pargis noorteürituse raames ehe ehk algab kaheksateistkümnes Võru folkloorifestival pealkirjaga “Uma ehe”. Korraldajate sõnul on kõik ürituseks valmis.

Meeldetuletuseks eelnevatest pidudest:

Esimesel peol sai simmanil tantsida Justamendi, Untsakate ja Ummamuudu saatel.

Teisel peol võis näha esimest teatrietendust, milleks oli Tallinna Toomteatri etendus “Mardilood”

Kolmanda peoga koos peeti ka üleriigilist rahvapidu, esimest korda toimusid kirikukontserdid ja rahvuslõunad.

Neljas pidu oli esimene teemaga pidu – tuli kui päike, kui elu alus. Alustati teiste rahvaste tantsude õppimisega ja muinasjuttude vestmisega.

Viienda peo teemaks oli kangakudumine. Loeti erinevates keeltes Kalevipoega ja lavastati suurejooneline soome pulm.

Kuuendat pidu kaunistas uhke kiik. Kultuuriminister Signe Kivi avaldas siirast imestust peo hoogsuse ja sära üle.

Seitsmenda peo teemaks oli kaev. Filipiinlaste kontserdid on ülimenukad, Vabaduse platsil püsti pandud õlletelk mitte. Loe edasi: Täna algab “Uma ehe”!

Rõuges selguvad Võrumaa meistrid jalgrattakrossis

Täna toimuvad Rõuges Võrumaa meistrivõistlused jalgrattakrossis. Võistluskeskus koos stardi ja finišiga asub asub Rõuge noortekeskuse juures. Viie kilomeetri pikkuse rajaga saab tutvuda alates kella viiest õhtul. Naistele ja noortele antakse start kell 18.30. Mehed stardivad peale naiste ja noorte sõidu lõppu. Täpne sõidetavate ringide arv selgub võistluse alguseks.

Neile, kes võistelda ei soovi, on alates kell 17.00 avatud päevaku rada – Rõuge pargissprindirada pikkusega 1 km, kus on võimalik koguda Võrumaa Mängude osalust.

Rohkem infot võistluse kohta leiab siit.

Nädalavahetusel võib Haanjas kuulda laskmist

Sel nädalavahetusel, 15.-17. juulil peetakse Haanjas rahvusvahelised Balti karikavõistlused Field Target laskmises. Eestis esmakordselt toimuvast esinduslikust rahvusvahelisest võistlusest võtab osa ligikaudu 40 võistlejat kümmekonnast riigist.

Võistlus avatakse pidulikult sel reedel algusega kell 9.45 ning kõik kolm võistluspäeva nii reedel, laupäeval kui pühapäeval toimuvad ajavahemikul 10.15-15.00. Võitjad kuulutatakse välja pühapäeval kell 16 algaval auhinnatseremoonial.

Balti Karikavõistlustel võisteldakse WFTF määrustiku kohaselt kahes klassis: suruõhupüssid (PCP) ja vedrupüssid (Springer). Paremusjärjestus määratakse üldarvestuses ja mõlemas klassis nii meeste- kui naistearvestuses. Riikide paremusjärjestus selgub rahvusmeeskondade tulemuste põhjal.

Täpsemat infot võistluste kohta võib leida siit.

Keraamikakursus Vastseliina linnuse külastuskeskuses

Suviste õpitubade sarjas on 23. ja 24. juulil võimalus osaleda kagepäevasel keraamikakursusel Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis.

Kursus algab nööpide, prosside jm väiksemate esemete tegemisega. Teisel päeval need glasuuritakse ja põletatakse osalejate silme all valmis ehitatud paberahjus. Samuti saab teisel päeval valmis meisterdada kausi või ahjupoti.

Kursus sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele ja seda juhendab Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse tasu on 10€/päev, tasu sisaldab nii külastuskeskuse piletit, kursuse tasu kui ka keskaegset lõunasööki. Kursus kestab mõlemal päeval kell 11-16.

Lisainfo ja registreerimine: MTÜ Roots, mty.roots@gmail.com või tel 5341 9541.

Täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus

Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.