Võrumaa

Haanjas toimub Johannes Käisi Seltsi suvekool

Johannes Käisi Seltsi suvekool

“Individuaalsus ja sotsiaalsus kasvatuses ja õppes”

18.-19. augustil Võrumaal Haanjas

Neljapäev, 18. august
10.30 – Saabumine, registreerimine, hommikukohv
11.00 – Suvekooli avamine (Anne Koppel, JKS juhatuse esimees)
11.10-11.35 – Johannes Käis individuaalsusest ja sotsiaalsusest (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
11.40-11.35 – Rühmatöö võimalusi eesti keele tundides ja ajakirjandusringi töös (Eve Vaigu, Elva Gümnaasium)
12.20-12.45 – Kohvipaus
12.45-13.25 – Väärtushinnangud – õnneliku elu ja ühiskonna koostoimimise alus (Annika Kevvai, Rõuge Põhikool)
13.30-14.15 – Johannes Käisi vaatlusvihikud nüüdiskoolis (Maimu Telk, Võrumaa muuseum)
14.30-15.00 – Lõuna
15.00-16.00 – Töötuba väärtuste kujundamisest, TÜ Eetikakeskuse materjalide alusel (Kai Võlli, JKS juhatus)
16.05-17.35 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt, Viimsi Kool)
17.40-18.10 – Haanimaa legendid
18.30-19.00 – Õhtusöök
19.30 – Matk Johannes Käisi jälgedes (Evelin Toom, Anne Maidla, Elva Gümnaasium)

Reede, 19. august
7.30 – Hommikutants ja -äratus (Tiiu Kiudorv, JKS juhatus)
8.15 – Hommikusöök
9.00-10.30 – Kujundav hindamine (Leelo Tiisvelt)
10.35-11.10 – Haanja Kooli lugu (Urmas Veeroja, Haanja- Ruusmäe Põhikool)
11.15-12.15 – Kollegiaalne juhtimine (Külli Volmer, Johannese Kool Rosmal)
12.15-12.40 – Lõuna
12.45-13.55 – Kodu-uurimine 3.-6. klassi õpilastele (Heli Prii, Paide Ühisgümnaasium, Veronika Varik, JKS juhatus)
14.00 – Suvekooli lõpetamine (Anne Koppel)

Info: pille.liblik@mv.werro.ee

Osalejatel tuleb tasuda osalustasu summas 30 € majutusega, 14 € majutuseta, Käisi seltsi liikmetel vastavalt 28 € ja 12 €. Tasumine eelnevalt a/a 10402021659002 SEB või kohapeal sularahas.

Suvekooli korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium, Võru Maavalitsus.

JKS tegevuse kohta saab lähemat infot siit!

Rõuges taas seenepäevad

Esmaspäeval, 5. septembril 2011 saavad Rõuge rahvamaja juures juba neljandat korda alguse Rõuge Seenepäevad.

Ajakava

Esmaspäev, 5. september
10:00-13:00 – seeneretk, juhendajad V. Liiv, T. Jairus
14:00-18:00 – seenenäituse ülesseadmine
18:00 – seenenäituse avamine

Teisipäev, 6. september kuni neljapäev, 8. september
10:00-14:00 – seeneretk, näituse täiendamine, juhendajad V. Liiv, T. Jairus, V. Kastanje
10:00-19:00 – seenenäitus avatud

Reede, 9. september
10:00-19:00 – seenenäitus avatud Seeneretked Rõuge ja Haanja põhikooli õpilastele, juhendajad T. Jairus, V. Kastanje

Laupäev, 10. september
10:00-15:00 – seentega värvimise õpituba, juhendaja A. Gailit
11:00-15:00 – meisterkokk Dimitri Demjanovi seenepada

Pühapäev, 11. september
09:00 koduaia laat. Laadamees Rohke Debelakk
Seenehoidiste konkurss
Seentega värvimise õpituba, juhendaja Airi Gailit
Brian Melvini trummi-show

Esmaspäevast pühapäevani avatud Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus.
Kõik tegevused ja stardid seeneretkedele toimuvad Rõuge rahvamaja juures!

Rõuge Seenepäevad IV toimumist toetab:

Võru linn tähistab 227. sünnipäeva

Reedel, 19. augustil algavad pühapäevani kestvad Võru linna 227. sünnipäeva pidustused. Linnapäevade raames saab kaasa elada ja osa võtta mitmesugustest meelelahutuslikest, sportlikest ja kultuuriüritustest.

19. augusti hommik algab traditsioonilise linnalaadaga, kus kaup on ehe, eriline ja isevalmistatud.

Lastele annavad nii reedel kui laupäeval tegevust atraktsioonid Kesklinna pargis. Koos Võru Puhkpilliorkestriga toimub lasteaialaste pidulik rongkäik ning sellele järgnevad esinemised rannapromenaadil. Kindlasti pakub väikestele igakülgset eneseväljendusvõimalust 20. augustil toimuv kunstipäev „Uma ilo“. Vanemad kunstisõbrad saavad Linnagaleriis vaatamas käia Tallinna illustratsioonide triennaali ning Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis näitust „Sinu ehe“.

Kolme päeva jooksul toimub ka rohkelt spordiüritusi. Kaasa saab elada Spordikooli võrkpallivõistlustele, Lõuna-Eesti rallile, tennise maakondlikule meistrivõistlusele ja rahvusvahelisele petangi turniirile. Kuid spordisõbrad ei pea vaid pealtvaatajaks jääma. Võistlemisvõimalusi jagub nii väikestele kui ka suurtele tänu rattarallile ja juba kaheksandat korda toimuvale 1874 m linnajooksule. Kõik tehnikahuvilised saavad osaleda võrride võidusõidus.

Linnapäevade ajal etendub õhtuti Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Võru Linnateatri „Kapsapea“ näidend. Kahte augustiöösse annab värvi Euroopa filmiööde festival. Huvilistele on seegi aasta avatud Kuperjanovi jalaväepataljoni uksed.

Elamusi leiavad nii klassikalise kui nüüdisajamuusika kuulajad. Võru Vaskpillipäevade raames saab erinevatel päevadel nautida Aavo Otsa V trompetikontserti, kammermuusikat ja suurejoonelist galakontserti. Taasiseseisvumispäeva auks toimub järvelaval Eesti Kaitseväe Orkestri kontsert. Õhtuti on ranna ääres bangalorock, kus astuvad üles nii Euroopa noortebändid kui ka ansamblid Meie, Hetero, Paha Polly ja Raisk. Linnapäevade lõpetuseks esinevad pühapäeva pärastlõunal Kandles kammeransambel Con Brio Trio ning õhtul järve ääres ansambel Pantokraator. Kontserdid on tasuta!

Linnapäevad kestavad 19.-21. augustini.

Ürituste kava ja lisainformatsioon!

Rõuges lauldakse kodumaale

Neljapäeval, 18. augustil 2011 algusega kell 19:30 toimub Rõuges, Eesti Ema monumendi juures Taasiseseisvumispäeva 20. aastapäevale pühendatud kontsert “Ärkamise aeg”.

Esinevad Tõnu Laikre – klaver, Marek Sadam – laul ja lood.

Kohapeal avatud annetuskast kontserdi toetuseks ja moosekantide reisikohver. Võta kaasa soovi korral moonakorv ja võimalusel oma istumisalus. Võimalik soetada ka heliplaat või reisi-lauluraamat.

Tulge, laulame kodule!

Võrus tuleb Euroopa filmiöö

Võru linnapäevade ajal saab vaadata Euroopa väärtfilme. 19. ja 20. augustil toimuval Euroopa filmiööl saab nautida Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome ning Rootsi suurepärast kinokunsti.

Mõlemal õhtul algusega kell 21 näidatakse Võru Kesklinna parki paigutatud väliekraanil kahte mängufilmi. Igale filmile eelneb selle tutvustus.

19. augustil kell 21 linastub film “Edith Piaf – elusse armunud” (“La Môme – La vie en Rose”, Prantsusmaa 2007, 140 min)
Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav ja mitmekordselt auhinnatud “La Vie En Rose” on klassikaline eluloofilm
omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide.

Kell 23:30 saab näha filmi “Polaarjoone sangarid” (“Napapiirin sankarit”, Soome-Rootsi-Iirimaa 2010, 90 min)
Režissöör Dome Karukoski seikluslik komöödia “Polaarjoone sangarid” kogus Soome kinodes üle 330 000 vaataja ning rahvusliku filmiauhinna Jussi pälvis see parima filmi, režii, stsenaariumi ja publiku lemmiku kategoorias.

Esimene filmiöö lõpeb kell 1. 15.

Filmifestivali teise õhtu esimene film on kell 21 algav “Coco Chanel & Igor Stravinsky” (Prantsusmaa 2009, 120 min). Režissöör Jan Kouneni film toob vaatajani kirgliku ja tundeküllase armastusafääri kahe loomingulise suurkuju vahel.

Kell 23.05 võib vaadata filmi “Happy Go Lucky” (Suurbritannia 2008, 120 min). Tegu on briti kultusrežissöör Mike Leigh’ päikeselise komöödiaga, kus Sally Hawkins kehastab parandamatust optimismist pakatavat algkooliõpetajat Poppyt, kes ei lase kellelgi ega millelgi oma tuju rikkuda. Film esilinastus 2008. aasta Berliini filmifestivalil ja võitis seal Hõbedase Karu parima näitlejanna kategoorias. Lisaks
võitis film Norra rahvusvahelisel filmifestivalil Kõige Nauditavama filmi ja Rõõmutooja auhinna ning Pula filmifestivalil parima režissööri auhinna.
Öösel kell 01.15 toimub filmifestivali lõpetamine
Filmifestival on kõigile külastajatele tasuta.

Suurel Munamäel esineb homme Fernando Noronha & Black Soul

Legendaarse Haapsalu festivali Augustibluus selle aasta eksootilisemaid artiste, üks festivali peaesinejatest (Brasiilia) annab 13. augustil ekstra kontserdi Suure Munamäe tipus asuval vabaõhulaval. See on erakordne võimalus kogeda kuidas omavahel suhestuvad Eestimaa ürgne loodus ja Brasiili kuum veri. Kontserti soojendab Eesti rockimaastiku uus vihane tegija The Blinking Lights.

Fernando Noronha & Black Soul loodi 1995. aastal Brasiilias. Nad on üllitanud seistse albumit ning esinenud paljudel Ameerika ja Euroopa suurtel festivalidel. Fernando Noronha on tunnustatud Brasiilia kitarrist ja laulja, keda kodumaal tuntakse nii lavalaudadelt, kui ka teleri ja raadio kaudu. Koos on esinetud nii B. B. Kingi kui ka Carlos Santanaga. Frontmani enda sõnul on tema muusikat eelkõige mõjutanud Ameerika bluus, eriti Albert King, Freddy King, Stevie Ray Vaughan, T-Bone Walker, Johnny Winter ja loomulikult Jimi Hendrix. Fernando leiab, et iga bluesmani kohustus ja ülesanne on meile usaldatud väärika pärandi edasikandmine ja sellest millegi uue ning isikupärase loomine. Koduleht: http://www.fernandonoronha.com

The Blinking Lights astus esimest korda publiku ette ekspromtesinemisega maagilisel päeval 07.07.07. Sellest hetkest alates ühendasid kolm lapsepõlvesõpra oma toore jõu ja noorusest pakatava energia ning suunasid selle muusikasse. The Blinking Lights mängib stoner rock’i. Nende loomingus on tunda mõjutusi rockbändidelt nagu Led Zeppelin, Audioslave, Nirvana, Metallica, The Cure, Queens Of The Stone Age jt. Bändi lavashow on intelligentselt kompromissitu ja kaasakiskuv adrenaliinilaks igale muusikasõbrale kes peab lugu nn. “vana-kooli” rock-muusika parimatest energiaväljadest. Koduleht: http://www.myspace.com/theblinkinglightsband.

Kontserdi algus kell 20. Pileti hind 7 eurot (müük kohapeal)

Mõtsast leib lavva pääle

«Inemiisi om mõtsan inämb ku marju ja siini!» kõnõlõsõ korjaja. Korjaman käütäs sakõst terve perrega ja nopõmba tiinvä päävän mustikaga päält 50 euro.

«Korjasõ nii latsõ, kes tiinvä kommirahha, mõnõ käävä puhkõpäivist mõtsan, om asotsiaalõ ja om pensionääre – egäsugutsit inemiisi,» kõnõl’ korjajidõ kotsilõ Milvi (tuu olõ-i timä õigõ nimi!), kiä ost Võrol rahva käest siini ja marju kokko. Mõtsast tuvvas saak kokkoostu nii terve perrega, egälütel pangi käen, ku ka ütsindä. Mõni tulõ jalgratta, mõni autoga, mõni tulõ bussi päält maaha.

Korjajit om esiki peris vannu. «Käü üts paar, nii 75 ümbre, autoga käävä, kõikaig toova mustikit,» kõnõl’ Milvi. «Ütlese, et saa-i koton istu, les’ota saa talvõl kah!» Vanõmba inemise läävä joba kellä nelä aigu mõtsa, selle et pääväga ei näe marja. «Ütlese, et marju tegeligult mõtsan om: edimäne sats om päält är roogitu, a puhma all omma ilosa mar’a,» kõnõl’ Milvi. «Mõni lats korjas vanaimä-vanaesäga marju, rahha ei saa pall’o, a tuu om timä, latsõ teenitü raha! Mullõ sääne asi miildüs, sõs harinõs lats raha väärtüsest arvu saama ja tuust kah, kost raha tulõ.» Om muidoki ka sändsit, kiä korjasõ täpsele nii pall’o, et saia katõliitridse õllõpudõli raha kokko. Loe edasi: Mõtsast leib lavva pääle

Luutsnikul toimus vägev rahvusvaheline ratsavõistlus

kärje ratsutamine 022 — 60 parkuuri võitja Emily Hõim hobusel Colden Rose

Võrumaal Luutsnikul asuvas Kugoritsa ratsatalus, mis on paar kilomeetrit Läti piirist, toimus kolmapäeval esimene Eesti-Läti ratsavõistlus, kus osales üle 20 noore võistleja. “Nii palju võistelejaid, kui täna, ei ole siin veel olnud, ” tundis rahulolu ratsatalu perenaine Raili Märdin, kes on juba aastaid treeninud noori ratsanikke. Selleks võistluseks kutsuti esmakordselt mõõtu võtma Läti Alsviku valla Hippo Prieksi ratsaklubi. Võisteldi kolmel alal – tünnisõidus, parkuuris ning krossisõidus.

Tünnisõidus, kus võistlejail tuli läbida rada ümber nelja tünni, tuli võitjaks võistluse noorim osaleja, 8aastane Kärg Valner hobusel Emmy.

60 cm parkuurisõidus võidutses Emily Hõim hobusel Colden Rose ning 80 parkuuris võitis Paula Ciniute hobusel Oxford. Ka krossisõidus läks võit Lätile, selle võitis Agris Cekulis.

kärje ratsutamine 009 — Tünnisõidu võtja Kärg Valner Emmyl

kärje ratsutamine 010 — Ka sel moel võib võidusõitu teha

Pärast võistlust ütles selle põhikorraldaja Raili Märdin, et oli väga rahul nii oma noorte õpilaste kui hobustega. ” Oli tore, et ka me külalised tulid appi takistusi ehitama ning olid igati abiks. Me võime ju planeerida ja teha projekte, aga sellised võistlused nagu täna saavad sündida ainult heast tahtest ja huvist asja vastu,” ütles ta.

Pokumaal toimub tulekool

Sel laupäeval toimub Põlvamaa loodushuvilistele Pokumaal tulekool. Hommikul algavas tulekoolis räägitakse sellest, kas ja kuidas muutub metsaökosüsteem peale tulekahju, millised taimed jäävad ellu peale tulekahju, kes on tulekahjude tekitajateks ja mis on tulekahju hind. Pokumaa alaline elanik Puuko õpetab sel päeval tegema lõket ja ka lõkkel toitu.

Kell 12.30 algab samas Pokumaa seenepäev, kuhu on oodatud ka kõik tulekooli õpilased. Seetõttu paluvad korraldajad kõigil kaasa võtta seenekorvid.
Loe edasi: Pokumaal toimub tulekool

Sel nädalavahetusel on Antslas traditsiooniline Hauka laat

Traditsiooniline Hauka laat toimub 13.-14. augustil 2011 Võrumaal, Antslas.

Avapauk antakse reedel, 12. augustil kell 20 Antsla lauluväljakul koos Grete Kleini ja Bad Orange’ga, diskorid Siim Pohlak ja Lenny LaVida.

Regulaarseid laatasid hakati Antslas korraldama eelmise sajandi 60ndatel aastatel. Seega on Hauka laat kõige pikema traditsiooni ja ajalooga laat Eestis. Tõsi küll, 1991. ja 1992. aastal laata ei toimunud, sest valitses üleüldine kaubapuudus. 1994. aastast alates toimub Hauka laat Antsla kesklinnas, muutes niimoodi kogu linna üheks suureks laadaplatsiks.

13. augustil on Antsla Lauluväljakul Romuralli. Afterpartyl astuvad üles Getter Jaani, Outloudz ja Ultima Thule. Diskor Marko Pille ja tantsutüdrukud. Vaata ka kodulehelt programmi ja Facebooki sündmuse lehte!

IN Teatri suvelavastus “Valge laev” esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval

Reedel, 12. augustil 2011 esietendub Suure Munamäe vabaõhulaval Viktor Siilatsi muusikaline fantaasia „Valge laev“. Autor on kandnud seda materjali endaga juba viimased viis aastat, mis nüüd IN Teatri eestvadamisel lavavalgust näeb. „Valge laev“ kõneleb soovide täitumisest ja luhtumisest läbi Eesti lähiajaloo. Lavastus on pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 20. aastapäevale.

Valge Laev on vabaduse sümbol – Eesti rahva lootus, soov vabana oma uut elu alustada. Aga kui enam ei ole Vene impeeriumi ega ka sakste orjust, kas sellist Eestit me ootasimegi? Kas väljarändamise asemel oleks igaühel võimalus ka kodus oma elu paremaks muuta või peabki jääma Valget Laeva ootama ja kas valge laeva lastiks on kaua oodatud õnn või midagi muud?

Etendused 12. ja 14. augustil kell 20 Suurel Munamäel,
19. ja 21. augustil kell 19 Tallinnas Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suurel laval.

Peaosades Rosanna Lints ja Sepo Seeman. Kaasa teevad Maria Soomets, Kaire Vilgats, Katrin Valkna, Päär Pärenson, Lauri Kink, Tarvo Krall, Sten Karpov, Mait Trink jt. Autor Viktor Siilats, aranžeerija ja muusikajuht Andrus Rannaääre, lavastaja Priit Valkna, kunstnik Mae Kiviloo, liikumine Janek Savolainen, video Laura Romanova (RGB Baltic), konsultant Villu Kangur, muusikat teevad ansambel KALA, The Blinking Lights ja segakoor Anu Lõhmuse (Meero Muusik) juhtimisel.

Korraldab: IN Teater, inteater@gmail.com, tel +372 505 8876

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendused Navikõ külas

Sel nädalavahetusel toimuvad veel kolm viimast Taarka Pärimusteatri suvelavastuse “Maratsäuk” etendust Obinitsa lähistel Navikõ külas:
Laupäeval, 13. augustil kell 13 (peale etendust toimub viikingiaegsete esemete valmistamise õpituba).
Pühapäeval, 14. augustil kell 13 ja kell 18.

Lähtuvalt koha eripärast palume aegsasti kohal olla, et etenduse algus hilinejate tõttu ei viibiks. Soovitame tulla vaatama pigem laupäeva ja pühapäeva päevaseid etendusi, sest pühapäeva õhtune, kõige viimane etendus võib olla väga täis. Pileteid (täisilet 9 eurot, sooduspilet 4,5 eurot õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele) saab osta Piletilevist ja kohapealt. Mõned piletid peaksid olema veel järgi Setomaa muuseumides ja Värska Turismiinfopunktis.

Taarka Pärimusteatri suvelavastus MARATSÄUK

Autor: Kauksi Ülle
Lavastaja: Merle Jääger, Lavastaja assistent : Tanel Jonas
Kunstnik: Epp Margna
Osatäitjad (nii professionaalsed kui harrastusnäitlejad): Marje Metsur, Riho Kütsar, Markus Luik, Merle Jääger, Tanel Jonas, Evar Riitsaar, Aare Hõrn, Maarja Hõrn, Riin Tammiste, Kärt Blum, Päivi Kahusk, Reno Laanelind, Imre Toomeoks, Rein Tarros, Airi Pindis, Liana Kirspuu, Viivika Kooser, Aave Kampe, Pille Malkov, Keiri Ruusand, Eliise Glaser,Marvin Muusikus, Merlin Muusikus, Triinu-Liis Tarros ja loomad.

Tegemist on siis kolmel karmil seto muinasjutul (Maratsäuk, Hussi naane/Hainaalõnõ ning Kats pähkmit kappi) põhineva näitemänguga, millest kahel on teisendeid Lätis-Leedus ja Venemaalgi. Näitemängu peategevus käsitleb jõuka Kaomäe pere saatust – kuna kommetest ja uskumustest täpselt kinni ei peeta, hakkab kolme õe ja kolme vennaga juhtuma imelikke asju. Ettevaatamatult pillatud sõnadest hakkab hargnema Kaomäe pere lugu, kus igapäevane külaelu põimub imetabasega ning kujutlusest võib kergesti saada päriselu. Tekib maagiline maailm, kus kõik on võimalik.

Laule seadsid Tsibihärblaseq.
Prooviperioodi pilte saab vaadata Taarka Pärimusteatri facebooki lehelt, esietenduse galerii Õhtulehes, AK uudised 7.08.2011.

Võru Linnapäevade laadale oodatakse laadakauplejaid

Reedel, 19. augustil 2011 kell 9-18 toimub Võrus, Jüri tänaval traditsiooniline Võru kultuuriruumi rikastav Linnapäevade laat!

Kauplema oodatakse toodetega, mis on omavalmistatud, omakasvatatud, käsitsitehtud, rahvuslikud või/ja muud moodi erilised.

Tingimused laadakauplejale:
– Laadal osalemine on tasuline ja eelneva registreerimise alusel;
– Registreerimise aluseks on korraldaja pangaarvele õigeaegselt tasutud kohamaks;
– Kohamaksu suurus: 2 m = 7 €, 3 m = 10 €. Vähemate või rohkemate meetrite puhul võimalik kokkulepped. Kohapeal sularahas tasumisel kohamaks kahekordistub;
– Tasuta koha anname laadakorralduse toetajatele ja ÕPILASFIRMADELE;
– Registreeritud laadamüüjale garanteeritakse müügiplats. Müügi pinna sisustab müüja;
– Müügikohtade ettevalmistamine ja kauba kohaletoimetamine toimub 19. augustil kell 6.30 – 8.45;
– Korraldajad määravad müügipindade paigutuse;
– Korraldajad tagavad kogu üritusel ühise müügiloa;
– Laada territooriumil on transpordivahendiga liiklemine piiratud/keelatud, täpseid juhiseid annab korraldaja;
– Müüja tagab oma müügikoha ümbruse puhtuse ja korra, nii laada ajal kui laada lõppedes;
– Korraldajad vastustavad üldise korra eest laada toimumise kohas, kuid ei vastuta vääramatu jõu poolt tekitatud kahjustuste, samuti külastajate ja osalejate poolt põhjustatud kahjustuste eest, samuti isiklike esemete, toodete ja muude materjalide ning seadmete kahjustamise või nende kadumise eest laada toimumise ajal;
– Laadale ei ole oodatud tooted, mis on toodud Poolast, Leedust, Türgist jne.

Palun andke teada oma soovist laadal osaleda hiljemalt 15. augustiks 2011!

Kohatasu:
MTÜ Võrumaa Naiste Ühendus pangakontole: 2210 4769 2195 (Swedbank). Selgitusse kindlasti: kaupleja nimi, Võru laat või arve number. Arve esitamiseks palume maksja rekvisiidid saata allpool olevale meiliaadressile.

Info ja registreerimine:
Aino Suurmann, tel +372 513 8379
Helle Kivi, tel +372 5452 1962
E-post vorulaat@hotmail.com
Koduleht!

Haanjamaal toimub enneolematu Project Human festival

11.-14. augustil 2011 toimub Haanjamaal, Palujüri järve ääres Project HUMAN – Neo Shamanic Fullmoon Festival.

Project HUMAN on erinevaid kunsti-, teadus- ja spirtuaalharusid hõlmav projekt, näitamaks inimkonda lõputult erinevatest perspektiividest, eesmärgiga arendada meie teadlikkust iseendast ja kõigest ümbritsevast. Idee seisneb erinevate maailmavaadete ja ellusuhtumiste ühendamises ühtseks tervikuks, mis on kooskõlas looduse ja kogu universumiga.

Neoshamanistlik rituaal kujutab endast ülendatud meeleseisundi tekkimist muusika, transi ja teatraalsuse abil, millega põhjalas mindi pimedale ajale vastu juba aegade algusest saadik.

Tegevus toimub neljal erineval alal:

DANCE TEMPLE – Neo Shamanic Trance & Progressive Electronic Dance Music
DIVINE PORTAL – Cosmic Ambient & Intelligent Dance Music
HEALING AREA – spirituaalsed tervendamistehnikad – praktika & tutvustus (Karunesh II südamemeditatsioon, vabastava maalimise töötuba, Shindo venitustund, teadliku hingamise koolitus, Tiibeti jooga, vabastav loovustants)
GATE TO AWARENESS – loengud ja video-intervjuud oma ala teadlaste ja elu filosoofidega; öösel dokumentaalfilmide kino

Lisaks:
Tuletants (poi, staff, fire breathing & eating), trummiring, workshop‘id (hoola-rõngas, tuletants jm), loengud, söök (tervislik taimne toit, vegan, liha, superfoods & munchies), jook (alkohol & alkoholi vaba) jpm.

Vaata ka:
Sündmuse toimumise täpsemat asukohta!
Sündmuse lehekülge facebook’is!
Sündmuse kodulehte!
Piletiinfot!

Rõuge golfiklubi kutsub golfiõhtule

Rõuge Golfiklubi kutsub kõiki golfimängust huvitatuid neljapäeval 11. augustil kell 18.00 Rõuges Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale väljakule golfiõhtule.

Golfiõhtul tutvustatakse mängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud seonduvat. Lisaks tutvustamisele ka harjutatakse ja mängitakse golfi.

Golfiõhtu saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusel.

Täpsemat infot saab Karel Saarnalt (tel: 5560 3989 või e-mail: karel.saarna@gmail.com)

Uhke hobuetendus Luutsnikul

Täna etendati Luutsniku külakeskuses teist korda ja taas suure menuga etendust “Võrumaa muinasjutt”, kus peaosalisteks kümmekond noort ratsanikku hobustega Raili Märdini tallidest. Uhke kadrill noorte ratsutajate esituses oli raamistatud tuntud looga konnast, kes neiu suudlusega muutus printsiks ja kuidas ta siis printsessi põlisrahvast röövlisalga käest ära päästis ja lõpuks kõigi jaoks sobilikuks valitsejaks sai. Aga peamine polnudki näidendi süžee, vaid sõnadega kirjeldamatu vaatemäng ilusate hobustega. Etendus raamistas Rogosi mõisapäeva.

Seto ülemsootskaks valiti taas Raudoja Ahto

Laupäeval peeti Obinitsas XVIII Seto Kuningriigipäev, mille raames valiti ka uus ülemsootska. Juba teist aastat järjest kogus oma selja taha kõige pikema toetajate rivi ehitusmeister ja pärimusekoguja Raudoja Ahto (37).

Metsandusharidusega sootska tunneb huvi pärimuse vastu ning tegeleb vanaaja ehitusega, palkmajade püstitamise ning laastulöömisega. Raudoja Ahto on noorema põlve seto haritlane, kes on pöördunud tagasi Setomaale.

Seto Kuningriigipäev on Setomaa aasta tippsündmus, mis tänavu korraldati Meremäe vallas Obinitsas. Lisaks setode uue ülemsootska valimisele pärjatakse igal aastal parimaid seto sõira, leiva, õlle ja hansa meistreid, kelle tehtut kuningriigipäeval maitsta ja hinnata saab. Ka UNESCO poolt tunnustatud seto leelo kõlas üle Obinitsa hommikust hilisõhtuni.

Kuningriigipäev toob juba aastaid kokku tuhandeid inimesi nii lähedalt kui kaugelt, sest sel päeval avaneb hea võimalus nautida seto sööki-jooki ja näha-kuulda parimate esituses seto leelot, kargust, kasatskit.

Loe Seto Kuningriipäeva kohta lähemalt siit.

Rõuge valla elanikud saavad juba esmaspäevast oma kodukohas tankida

rõuge uus tankla — Veel viimased jõupingutused reede pärastlõunal, sest juba sel esmaspäeval, 8. augustil on meie uhiuus Rõuge automaattankla valmis tankijad tervitama.

Suve alguses hoo sisse saanud Favora automaattankla ehitus on jõudnud lõpusirgele. Juba esmaspäeva, 8. augusti õhtupoolikust alates on võimalus kõigil vastvalminud jaamast mootorikütust osta. Tagamaks soodsat ja mõnusat tankimist, jagab Favora kõigile soovijatele, kes elavad Võrumaal, tasuta Favora sooduskaardi, mille kujundus on peaaegu sama värske kui vastvalminud Rõuge automaatjaam. Sooduskaart tagab tankijale igakordse soodustuse 2,6 senti mehitatud jaamas ning 1 sendi automaatjaamas iga ostetud kütuseliitri kohta.

Favora automaatjaam avatakse 8. augustil kell 16. Esimestele soovijatele jagatakse ning registreeritakse sooduskaart koha peal. Hiljem on kõikidel Võrumaa elanikel võimalus saada endale sooduskaart posti teel.

Tiit Toots

Motopäev toob Mõnistesse külalisi üle Euroopa

Laupäeval, 6. augustil kell 11 algab Mõniste vallas kolmas ekstreemmotopäev.

Traditsiooniliselt saab kaasa elada unimotode võistlustele. Sel aastal oodatakse külalisi-võistlejaid üle Euroopa.

Toimuvad tänavarataste, jalgrataste, aiakärude ja paljude teiste liikumisvahendite kiirendusvõistlused. Auhindadele saavad võistelda ka pealtvaatajad ja lapsed. Olemas traditsiooniline Eesti toit ja jook.

Järelpidu toimub Wildhogsi Seapesas Tiitsal. Muusikat pakub Spaiks. Avatud on saun ja traditsiooniliste söökide-jookidega baar.

Lisainfo: www.wildhogsmc.ee.

Puiga küla kutsub omad kokku

Reedel, 5. augustil peetakse Võru vallas Puigal külapäeva, õigupoolest küll külaõhtut.

Kell 17 etendab KA-teater Puiga põhikooli saalis lavalugu „Tulemängud” (Eduard Vilde ja Friedebert Tuglase „kirjsõda”).

Kogunemine on kavandatud alates kella 17.30st. Külapäev avatakse kell 19.30. Omal tuleks kaasa võtta piknikukorv, pakutakse grillimisvõimalust. Lastele on kavandatud võistlused ja mängud.

Simmanil tantsutab rahvast ansambel Mesipuu. Keskööl ilutulestik.

Oodatud on ka endised Puiga küla elanikud.

Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused

Selleks et Nursipalu harjutusvälja ümbritsevate külade elanikud saaksid ligikaudse ettekujutuse kasutatavate ja kasutusele võetavate relvade poolt tekitatavast mürast, korraldab Kaitsevägi koostöös Kaitseministeeriumi ja Rõuge Vallavalitsusega näidislaskeharjutused.

Laskeharjutusi tehakse 10. augustil järgmise kava järgi:

Kell 14.00-15.00 lastakse 120mm miinipildujast, 2 relva, 24 lasku. Tavapärane rühma laskmine toimub 3 ja patarei laskmine 9 miinipildujaga. Tegemist on vähendatud mahus (relvade ja laskude arv) laskmistega. Tulevikus on maksimum 180 lasku päevas./

Kell 15.00-15.30 lastakse automaadist, kuulipildujast ning raskekuulipildujast. Tegemist on tavapäraste lasketiirulaskmistega (lühendatud mahus), mis on enim kasutatav harjutus harjutusväljal. Tavapärane harjutus kestab kuni 6 tundi päevas.

Kell 16.00-17.00 toimub lahinglaskmine (jao tiibhaare) — automaadid, kuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitja, granaadid. Tegemist on tavapärase laskeväljadel kavandatava õppe imiteerimisega (lühendatud mahus). Tavapärane harjutus kestab maksimaalselt 3 tundi päevas.

Kell 17.00-17.30 toimub lõhkepakettide lõhkamine taktikaharjutuse imiteerimiseks. Tavapäraselt kasutatakse lõhkepakette taktikaharjutustel maksimaalselt 1 tunni kestel päevas. Loe edasi: Nursipalus toimuvad näidislaskeharjutused

Analysis annab selle suve ainsa kontserdi

5. augusti õhtul kell 21 on rokilembene rahvas oodatud Võru Kandle aeda bluusi jätkukontserdile, kus astub üles kohalik raskerokiansambel Analysis.

“I want YOU to rock&roll!” kõlab hüüd, millega USA-sse füüsikat tudeerima
suunduv bändi bassimees Glen kutsub kõiki osa saama Analysise selle suve
ainsast kontserdist.

Kõva kütet, äratundmis- ja kaasaelamisrõõmu jagub korraldajate sõnul nii paadunud fännidele kui lihtsalt head suveõhtust äraolemist otsivale publikumile. Erilise sündmuse puhul on kavasse oodata ka mitmeid aastatetaguseid Analysise kontsert-hitte.

Analysise hea tava kohaselt on sissepääs prii ja kõik on oodatud! Kontsert toimub vabas õhus Võru Kandle aias improviseeritud laval.

Lisaks soovitavad ansambli liikmed kindlasti kohale tulla juba kell 19 algavale bluusikontserdile, kus mõnusat muusikalist meeleolu ja meelehead pakuvad Andres Roots Roundabout ja Steve Lury Ühendkuningriigist.

Lisainfot bändi kohta leiab siit.

Huvilisi oodatakse ökokogukondade kokkutulekule

26.-28. augustil Sänna Kultuurimõisas toimuva 5. ökokogukondade kokkutuleku kava on saanud praeguseks üldjoonteks paika, ent see täieneb päev-päevalt ja kõige värskem info on ühenduse kodulehel ning facebookis.

Ühendus ootab jätkuvalt kõigilt huvilistelt häid ettepanekuid ettekannete ja töötubade kavasse. Samuti on võimalus saada sõna kogukonna unistuste või käimasolevate projektide tutvustusringis. Kui soovid midagi kavasse pakkuda, teata sellest hiljemalt 20. augustiks e-posti aadressil kogukonnad@kogukonnad.ee.

Et ürituse korraldus ladusalt sujuks, palume enda tulekust aegsasti teatada ja registreeruda aadressil: kokkutulek@kogukonnad.ee. Kõige värskema info leiab ühenduse kodulehelt ja Facebookist.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Ku umakandi tarkus ei massa…

konnuhain — Saru külä mehe Mustajõõ luhal. Foto: Uma Leht

11. hainakuul naksi Saru külä mehe Mustajõõ luha, kohalikun pruugin konnu päält haina tegemä. Vanast minti kondu niitmä nätäl inne jaanipäivä, no om lugu sääne, et ku küsüt puulluuduslidsõ hainamaa toetust, sõs ei tohe tuud inne 10. hainakuud niitä.

Tuud nõudmist om Mustajõõ luha pääl täüdet joba kümmekund aastat. Et toetus om peris suur, sõs naksiva talumehe tuuga egäl juhul üten mängmä.

Käärmanni Reino ja Vaidre Endel seletivä niidümassina man saistõn, et 10. hainakuu kuupäiv om paika pantu tuuperäst, et hoita tsirkõ, kiä konnu pääl pesitäse. Nii omma keskkunnaammõtnigu näile asja seletänü. Rüärääk ja rohunepp omma nuu, kedä hoiõtas. Samal aol om tuu, et niitmise alostaminõ edesi tõugati, hainamaa hindä tervüsele halvastõ mõonu.

«Sovhoosiaigu, ku tan kari käve, oll’ egäl puul väega illus peenükene konnuhain. Angõrpist ja harakpütsk kasvi õnnõ peris jõõ perve pääl. Ma olõ taad maad nüüt 20 aastat niitnü ja haina egä aastak är tennü, a angõrpist mugu press pääle. Viimätsil aastil, ku õigõl aol niitmä minnä kah tohe ei, omgi kõik angõrpistis kätte lännü endä. Püdse siimne omma joba maha lastu ja angõrpistilõ miildüs kah illatsõmb niitmine,» kaivas’ Vaidre Endel.

Õigõt, peenükeist konnuhaina om Endeli Jahvika talu konnu pääl perrä jäänü õnnõ paar väikeist lapikõist, tuudki talulõ ligembäl koplitõn, kon tä aastit tagasi ummi eläjit kar’at’. Käärmanni Reino kitt’ perrä, et alanpuul, timä ja tä naabridõ all olõ-i hääd konnuhaina niigi pall’u. Loe edasi: Ku umakandi tarkus ei massa…