Austatud endised Luutsniku kooli õpilased, õpetajad ja töötajad!
Olete oodatud 16. augustil 2014 kella 12-ks endise Luutsniku kooli parki,
et meenutada kaunist kooli- ja noorusaega!
Aset leiavad sõnavõtud, meenutused, pillilood, ühislaulmised.
Sööme suppi ja joome kohvi!
Neljapäeval, 1. novembril 2012 korraldab Keskkonnaamet projekti “Roheline koridor” raames Võrumaal Pärlijõe luhal talgud. Talgupäev algab kell 10 kohtumisega Haanja vallas, Luutsniku teeristis (kae kaardi pealt)!
Talgute eesmärgiks on eemaldada Luutsniku oja kallastelt noor lepavõsa ning lõhkuda ka kolm kopratammi. Luutsniku ojal asuvad kopratammid juhivad vee oja lõuna kaldal asuvale luhale raskendades oluliselt selle hooldustingimusi. Antud luhaosa on kõige paremini säilinud ning selle edasine kasutamine eeldab normaalse veerežiimi taastamist Luutsniku ojal. Lepavõsa eemaldamisega kaob kobrastel paisutamiseks vajalik materjalibaas.
Lisaks praktilisele tegevusele räägime lähemalt ka rohunepist (Gallinago media), kelle endine mänguala asub talgualal.
Pakume sooja suppi, pirukaid ja teed.
Kaasa võtta hea tuju, ilmastikule vastavad rõivad ja kummikud.
Töövahendid saab kohapealt.
Lisainfo ja registreerimine:
Kristine Palm
kristine.palm@keskkonnaamet.ee
Tel +372 5770 2475
Neljapäeval, 19. juulil 2012 toimub Ruusmäel, Rogosi mõisas taas külastuspäev Unustatud mõisad. Seekord on see teemapäevana küll pühendatud vanemale generatsioonile, kuid mõisaga tutvuma on oodatud kõik huvilised! Kell 14 esinevad külalised Haanjast ja Missost, kell 15 annab kontserdi Tajo Kadajas. Lähem info Haanjamaa Elu uudisvoost ja Rogosi mõisa kodulehelt!
Sama päeva õhtul algusega kell 18 saab Haanjas, Suure Munamäe vabaõhulaval (vihmase ilma korral Haanja rahvamajas) näha etendust “Igavene rändur”. Loe edasi!
Reedel, 20. juulil 2012 algusega kell 20 annab Suure Munamäe vaatetorni juures juba traditsiooniliseks saanud kontserdi ansambel JÄÄÄÄR, kes käib terve juulikuu Eestimaa kauneid kohti veelgi kaunimaks laulmas. Loe lähemalt!
Laupäeval, 21. juulil 2012 toimub Haanjamaal Luutsniku külas kodukandipäev. Üles astub ansambel „Lihtsad Poisid“, toimub hobuste demonstratsioonesinemine. Samuti tähistatakse kohaliku raamatukogu 95. sünnipäeva. Loe edasi!
Pühapäeval, 22. juulil 2012 tähistame Suure Munamäe vaatetorni 73. sünnipäeva. Esinevad mandoliinide ansambel, tantsugrupp EXIT, Läti rahvatantsijad, ansambel Apelsin. Sündmuse ajal sissepääs torni on tasuta. Loe edasi!
Võrumaal Luutsnikul asuvas Kugoritsa ratsatalus, mis on paar kilomeetrit Läti piirist, toimus kolmapäeval esimene Eesti-Läti ratsavõistlus, kus osales üle 20 noore võistleja. “Nii palju võistelejaid, kui täna, ei ole siin veel olnud, ” tundis rahulolu ratsatalu perenaine Raili Märdin, kes on juba aastaid treeninud noori ratsanikke. Selleks võistluseks kutsuti esmakordselt mõõtu võtma Läti Alsviku valla Hippo Prieksi ratsaklubi. Võisteldi kolmel alal – tünnisõidus, parkuuris ning krossisõidus.
Tünnisõidus, kus võistlejail tuli läbida rada ümber nelja tünni, tuli võitjaks võistluse noorim osaleja, 8aastane Kärg Valner hobusel Emmy.
60 cm parkuurisõidus võidutses Emily Hõim hobusel Colden Rose ning 80 parkuuris võitis Paula Ciniute hobusel Oxford. Ka krossisõidus läks võit Lätile, selle võitis Agris Cekulis.
Pärast võistlust ütles selle põhikorraldaja Raili Märdin, et oli väga rahul nii oma noorte õpilaste kui hobustega. ” Oli tore, et ka me külalised tulid appi takistusi ehitama ning olid igati abiks. Me võime ju planeerida ja teha projekte, aga sellised võistlused nagu täna saavad sündida ainult heast tahtest ja huvist asja vastu,” ütles ta.
Täna etendati Luutsniku külakeskuses teist korda ja taas suure menuga etendust “Võrumaa muinasjutt”, kus peaosalisteks kümmekond noort ratsanikku hobustega Raili Märdini tallidest. Uhke kadrill noorte ratsutajate esituses oli raamistatud tuntud looga konnast, kes neiu suudlusega muutus printsiks ja kuidas ta siis printsessi põlisrahvast röövlisalga käest ära päästis ja lõpuks kõigi jaoks sobilikuks valitsejaks sai. Aga peamine polnudki näidendi süžee, vaid sõnadega kirjeldamatu vaatemäng ilusate hobustega. Etendus raamistas Rogosi mõisapäeva.
Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.
Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!
21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval
Võrumaal, Haanja vallas, Luutsniku külas toimub reedel, 22. juulil kodukandipäev.
KAVA:
12.oo-14.oo Kogunemine
Avatud töökojad: eksootilised väikeloomad; tervisetuba; meenutame vanu aegu.
Lastele eraldi töötoad: näomaalingud; ratsutamine; lauamängud.
14.oo Kodukandipäeva ja mälestuskivi avamine lipu heiskamisega. Kontsert. Sõnavõtud. Tervitused. Eeskava.
15.3o Töötoad, vaba aeg. Meeleoluks mängib Ansambel Mesipuu. Karaoke.
17.oo Kehakinnitamine. Kohapeal võimalik osta suupisteid ja sooja toitu. Vaba aeg. Ansambel jätkab.
19.oo Hobuetendus: Võrumaa muinasjutt.
19.3o Esineb Norra folklooriansambel. Rohkem infot välisesinejate kohta.
Kodukandipäev jätkub Simmaniga koos välisesinejatega (Norra, Prantsuse ja Läti folklooriansamblid) Haanja Tantsu Mängu Laulu Seltsi eestvedamisel.
Sissepääs: päevapilet on täiskasvanule €3 ja lapsele €1.
Toetajad: Haanja Vallavalitus, Kohalik Omaalgatuse Programm ja üksikannetajad.
Seo ilma aigu om hopõn inämb ilotamisõs ku tüütegemises, nii olõ-i ka suurt hätä sepä ega hobõsõ ravvutamisõ perrä, a ku tuud vaia tulõ, sõs ütel om puudu jalahoitjast, tõõsõl jäl kõrralidsõst sepäst.
Haani vallah Luutsingu küle all eläs Märdini Raili (28), kiä om maaülikoolih eläjäkasvatust opnu ja no jo viis aastakka hobõsit pidänü. Üten üürihobõsidõga om täl Kuguritsa taloh 20 hobõst.
Märdini sõnno perrä om lugu sääne, et ku hopõn om ilotamisõ jaos (liivaplatsi pääl sõitmisõs, võistluisil käümises), timä kabi om terve ja tukõv, sõs olõ-i timmä ravvuta vaia. «Mõnõh mõttõh om ravvutaminõ hää ja mõnõh mõttõh taa jäl lahk kapja,» kõnõl’ Märdin. «Raud muut kabja helläs ja ku hopõn om kõik aig ravvah, sõs tä lõpus omgi nii hell, et saa-i ilma raudulda olla.»
Umõhtõ tunnist’ naanõ, et om timälgi olnu säändsit hobõsit, kinkalõ tulõ ravva ala lüvvä. «Sõs oll’ seo peris suur hädä, selle et tah kandih olõ-i üttegi säänest seppä, kiä hobõst ravvutanu,» kaivas’ naanõ. Sepä, kedä naanõ usk, eläse Villändih ja Tartoh.
Märdini Raili ütel’, et ku hopõn om jo kõrd ravvah, sõs piät naid raudu õga nelä kooni kuvvõ nädäli takast vaihtama. (Taa tiidmise pääle lätsi mu silmä pääh suurõs ku ülepannivadsa ja ma mõista-s umma imehtüst kuigi käkki. Olli kimmäs, et ku hobõsõlõ om kõrd raud ala pant, sõs taast saa nii aastas viländ. Tuu pääle mõtlõ-s ma sukugi, et hobõsõ kabi kasus kah nigu inemise küüdski ja tuuperäst piät hobõsõl ka tihsähe raudu vaihtama.) Loe edasi: Hobõsõ ravvutajat om seo ilma aigu rassõ löüdä
Täna õhtul kell 20 on TV3 uue saatesarja „Õnneleidja” peategelaseks Luutsniku küla noor hobusekasvataja Raili Märdin.
TV3 tutvustab teda nii: „Kui mõnikord tundub, et on hästi raske, siis tuleks end kujutleda õblukese Raili Märdini igapäevaellu. Habras, oma nägemispuude tõttu vaid siluette nägev Raili peab Haanjamaal otse piiri ääres ihuüksinda suurt ratsatalu, kus tema hooldada on 22 tulist sporthobust. Raili tunnistab, et ta ongi inimesed asendanud hobustega — sest hobused ei ole kurjad. Ja ta on kogu selle raske töö ja oma tegemiste keskel õnnelik. Nüüd viib Raili teiste peal ellu ka ühte enda jaoks kättesaamatuks jäänud suurt unistust: kuna naine ise paraolümpiale ei kvalifitseerunud, loodab ta kogu südamest, et Londoni paraolümpiale jõuab tema õpilane Heleni.”
Uus saatesari „Õnneleidja“ räägib inimestest ja nende lugudest – kuidas nad oma õnne leidsid ja mismoodi seda hoiavad. Saatejuht on Kärt Anvelt.
Jahedapoolne Luutsniku seltsimaja oli reedel täis tulist kirge, kui paarkümmend külainimest pommitasid tänasel avalikul arutelul kaks tundi oma küsimuste ja kahtlustega plaani rajada uus kruusa- ja liivakarjäär Haanja valda Luutsniku lähedale.
Karjääri soovib rajada Tartus registreeritud firma Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ, kellele kuulub juba Haanja vallas asuv liivakarjäär Ala-Palos. Kohapeal esindas kaevandamisest huvitatud poolt kõige sõnakamalt geoloogilise uuringu teinud Ain Põldvere Eesti Geoloogiakeskusest. Ta kutsus inimesi üles võtma asja terve mõistusega, et mis see karjäär ikka halba teeb. Tema kinnitusel on kõik inimeste hirmud põhjavee taseme langusest ja kaevude võimalikust kuivaksjäämisest antud juhul alusetud, kuna kaevama hakataks vaid põhjaveest kõrgemal asuvat liiva- ja kruusakihti.
Põldvere püüdis ka kohalikke inimesi rahustada väitega, et tõenäoliselt hakkab tarbimine olema väike, sest saadavat kruusa ei ole mõtet kaugele vedada ja siis kui ei kaevandata, on karjääri värav lihtsalt lukus. Küsimuse peale, kas on kavas teha ka karjääri keskkonnamõjude hindamine, küsis Ain Põldvere vastu: aga milleks?
Haanja vallavanem Juri Gotmans küsis seepeale: kui ei ole näha lähikonnas olulist tarbimist, miks vald peaks karjääri tegemist lubama?
Kohalolijad avaldasid muret allikate pärast, mis andvat vee umbes kümnele ümbruskonna perele ja mida karjääri taotluse seletuskiri ei käsitle. Tulevase karjääri ühe naaberkinnistu omanik Urmas Tiivoja väitis, et tema ja teiste kinnistute nii emotsionaalne kui otsene rahaline väärtus langeb seal ümber oluliselt, kui kaevandama hakatakse. Kui leiaks mõne haruldase käpalise või kotkapesa, siis jääks tööd kohe seisma, aga kohalike inimeste elukeskkonna halvenemine ei huvita eriti kedagi, kurtis ta.
Haanja valla volikogu esimees Silver Näkk tõi välja, et tulevase karjääri asukoht on ka teede mõttes väga halb, suured veoautod lihtsalt ei mahu sealsetel kitsastel kruusateedel sõitma ja pole mingit head väljapääsu suurematele teedele.
Vallavanem Juri Gotmans tundis muret teede parandamise pärast, kui arvutuste järgi kuni tuhat kruusakoormaga autot aastas peaks hakkama neil teedel täiendavalt sõitma. Ta tõi näiteks Meremäe-Obinitsa tee, kus teedevalitsus kuidagi ei suuda raskeveokite lõhutud teed korras hoida.
Ürituse kokku kutsunud keskkonnaameti esindaja Rein Kalle tõdes, et midagi pärast kaevandamise lubamist võib kindlasti halveneda, aga sellegipoolest ei saa öelda, et karjääre pole üldse vaja. Tuleb leida tasakaal eri huvide vahel. Tema sõnul on menetlemise järgmine käik see, et keskkonnaamet pöördub ametliku taotlusega omavalitsuse poole. Kui omavalitsus on nõus, saab menetlust jätkata, kui vald ütleb ei, jääb menetlus seisma. Sel juhul saab arendaja kaevata valla otsuse kohtusse või pöörduda vabariigi valitsuse poole ettepanekuga omavalitsuse keeldumisest hoolimata kaevandamist lubada.
Seega on järgmine sõna uue karjääri rajamise kohta Luutsnikule öelda Haanja vallal. Kohapeal võis valla esindajatest aru saada, et ilmselt tuleb see vastus eitav.