Rubriik: Tartu linn

Tartu tantsuklubis tuleb pidu karmoškadega

Toomas Valk esinemas

Järgmises Tartu tantsuklubis saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad. Karmoškadel musitseerivad Asso Int, Daniel Kütt, Elina Keerpalu, Henrik Hinrikus, Kati Raun, Margus Priks, Maria Leping, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Toomas Oks, Toomas Valk ja Ülo Saaremõts. Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pidu toimub 13. aprillil kella 20:00-st kuni südaööni Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00–24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 13. aprillil, 27. aprillil, 11. mail, 25. mail, 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Näputüütarõ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõn

Neläpäävä, mahlakuu 21. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Haini Helena, kiä kõnõlõs helmekunstist ja oppas helmidega käepaila palmitsõmist. Kaeq mano: helenawanje.blogspot.com

Osavõtumass 1.60 õur. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena
Kesonen, tel 737 5422 vai helenake@ut.ee.

Europarlamendi Eesti saadikud debatil Tartus

“Euroopa uus reaalsus: mitu rongi või mahajäävad vagunid” – sellise moto all toimub 15. aprillil algusega 14.00 toimub Tartu Ülikooli peahoone aulas (Ülikooli 18) Euroopa Parlamendi Eesti saadikute debatt.

Üritust modereerib professor Raul Eamets. Ekspertidena annavad arutelule hinnanguid TÜ rahvusvaheliste suhete lektor Viljar Veebel ja rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Korraldavad Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž ning Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis. 

 „Juba palju aastaid on Euroopa Liidus räägitud kahekiiruselisest Euroopast, tänane võlakriis on mitmekiiruselise Euroopa temaatika taas päevakorda toonud. Eesti on kuulunud pigem paipoiste leeri ehk siis kiiresti areneva ja konkurentsivõimelise „Põhjala“ riikide gruppi“ selgitas Eamets teema valikut. Tema hinnangul  on üks põhiküsimusi Euroopa Liidu tuleviku seisukohast see, kas me heidame solidaarsuse printsiibi jäädavalt kõrvale ja tunnistame ausalt, et meil on Euroopa Liidu sees erineva kiirusega arenevad riigid ja regioonid, keda koheldakse samuti erinevalt või deklareerime jaanalinnu kombel, et kõik Euroopa Liidu aluseks olnud põhiväärtused kehtivad tingimusteta alati ja igal pool.
“Jaanalinnu metafooriga haakudes ongi selle debati eesmärk pea liivast välja tõsta ja arutada, mida meie (eestimaalased, kodanikud, tudengid) ELilt ootame ja kuidas seda saavutada? Millised on Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisukohad, millisena näevad nemad oma peamisi ülesandeid ja võimalusi ELi arengusuundade kujundamisel,” rõhutas Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis juhataja Kadi Herkül.
Üritust on võimalik online-ülekandena jälgida keskkonnas www.uttv.ee. Esmakordselt on video vahendusel debatti jälgivatel huvilistel võimalus esitada saadikutele küsimusi, saates need debati ajal aadressile  euro@ec.ut.ee.  Parimad küsimused loetakse ette.
Seekordne arutelu on juba kolmas kord, kui Eesti eurosaadikud kohtuvad TÜ aulas, et debateerida Euroopa Liitu puudutavatel teemadel.
Debatil osalemine on tasuta ning registreerimine kohapeal. 

Allikas: EP Infobüroo Eestis

Antoniuse Gild kutsub sõpruslinnade kunstnikke Tartusse

Antoniuse Gild kuulutab Tartu sõpruslinnade kunstnike vahel välja konkursi residentuurikohtadele Nahakunsti ja Tekstiilikunsti külaliskodades.

Kandideerimise tähtaeg on 1. mai 2011. Residentuuristipendiumi taotlemise võimalus on kõigil Tartu 16 sõpruslinna naha- ja tekstiilikunstnikel, kes soovivad lühiajaliselt ennast täiendada Antoniuse Gildi vastvalminud, eriseadmetega varustatud külaliskodades. Konkursi tingimustega on võimalik tutvuda kodulehe http://www.antonius.ee/?lang=et vahendusel.

Antoniuse Gildi residentuuri toetab Tartu linn.

Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis (Nooruse 1, Tartu) korraldatakse 19. aprillil seminar “Hoonete energiatõhususe arendamise kogemused Šveitsis. Eesti hetkeseis ja väljavaated”, mis on kõigile osalejatele tasuta. Seminar viiakse läbi Euroopa Liidu Eesti-Läti Programmi projekti “Jätkusuutlike ja madala energiatarbega hoonete ja rajatiste kasutamise arendamine Lätis ja Eestis” raames. Loe edasi: Tartus tuleb hoonete energiatõhususe alane seminar

Eesti noored aserid mälestasid genotsiidiohvreid

Eesti aseri noorte ühing UGUR. Foto: erakogu

31. märts on ametlikult välja kuulutatud Aserbaidžaani Vabariigi genotsiidiohvrite mälestamise päevaks. Neljapäeval kogunesid Aserbaidžaani noorte ühingu UGUR noored üle terve Eesti, et mälestada kunagist traagilist sündmust. Mälestamiseks tuldi kokku nii Tallinnas, Tartus kui ka Kohtla-Järvel.

 

Vaatamata kõikidele löökidele on Aserbaidžaani rahvas võidelnud ja jäänud püsima. Paljud inimesed ei mäleta ja nooremad eurooplased isegi ei tea, kuidas aseri rahvas esimesena moslemi riikidest kuulutas 1918. aastal välja Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi. Ei saa ka mainimata jätta, et sooline võrdõiguslikkus kehtestati märksa varem kui mõnes Lääne riigis. Kuid saavutatud iseseisvus koos hilisema Nõukogude Liidu lagunemisega toimunud taasiseseisvusega ei jäänud vabaks traagilisest pitserist Aserbaidžaani rahvuse ajaloos nii nagu ka teistes iseseisvuse eest võistelnud riikides.

Noor Demokraatlik Aserbaidžaani Vabariik, mis esimese iseseisvuse ajal tootis ligi 50 protsenti kogu maailma naftast, ei andnud meelerahu tuleviku kommunistidele ja nende poolt loodud Armeenia natsionalistlikule ja terroristlikule organisatsioonile “Дашнакцутюн”. Armeenia bolševiku Stepan Shaumiani eestvedamisel hävitati 1918. aastal Põhja-Aserbaidžaanis ligi 25 000 aserit ja 3000 juuti, paljud neist olid naised, vanurid ja lapsed. Kui kommunistliku okupatsiooni massimõrvad ja tagakiusamised Aserbaidžaanis olid peatatud, lakkas Aserbaidžaani Vabariik 1920. aastal olemast. 

Ajalugu peab mäletama ja tähtsustama, mis ajastul me ka ei elaks. Aseri Noorte Ühingu UGUR aseri rahvusest noored liikmed tunnevad leina, mälestavad hukatuid, teadvustavad seda traagilist sündmust ning loodavad, et enam ajalugu ei kordu.

31. märts jääb meelde kui Aserbaidžaani rahva suhtes toime pandud genotsiidi mälestamise päev ja me loodame, et sellised tragöödiad ei taba ühtki teist rahvast.

Allikas: Aserbaidžaani noorte ühing UGUR

Fakte Aserbaidžaanist:

  • Vabariik taastati 30. augustil 1991
  • Pindala: 86 600 km2
  • Rahvaarv: 9 000 000
  • Pealinn: Bakuu
  • President: İlham Əliyev

Noor-Eesti Loomekeskuses on homme
ehete valmistamise õpituba

Teisipäeval, 29. märtsil toimub Noor-Eesti Loomekeskuse restaureerimistöökojas ehete valmistamise õpituba. Ehteid võib teha savist või kividest. Kui soovitakse kujundada kivist ehet, võiks võtta kaasa auguta poolvääriskivi või merekivi. Savi on koha peal olemas. Õpitoa algus kell 18. Kestus kom tundi. Õpitoa hind 7 eurot.

Noor-Eesti Loomekeskus asub Tartus Kastani tn 38.

Lisainfo ja registreerimine: merle.ambre@mail.ee või 5625 7205.

Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Hetk filmist "Happy end". Foto: worldfilm.ee
Maailmafilmi festival tõmbab täna otsad kokku filmiga „Happy End“ koos Szymon Zaleskiga, kes jookseb arstikabinetist šamaanide juurde, lootuses seljatada tõsine haigus. Festivali lõpufilm „Kurtide laste maa“ oli 2010. aastal David di Donatello auhinna nominendiks parima Itaalia dokumentaalfilmi kategoorias.

Kell 10 – „Kivi, kala, jõgi“ jälgib kolme aasta jooksul väikese kasuperes kasvava tüdruku Ariana elu Itamatatiua kogukonnas.

Kell 12 – „Söepõletajad“ on film inimestest, kes valisid lihtsa elu looduse rütmis. „Jõhvikasaar“ on lugu Vene Münchhausenist, kes ehitab oma hoovi tuuleturbiini ja paneb mesitarud katusele.

Kell 14:40 – „Tubakas, tõed ja Rummikub“ toob vaatajateni neli lugu: Islami põhikooli Ababili kuuendast klassist, Rieti Rummikubi lauamänguklubist, Uli tubakapoest ja kohalikust politseinikust Ferryst.

Kell 17 – „Lo väike kuningriik” viib vaataja kaugesse Himaalaja mägismaal asuvasse külla. „Unistades Taj Mahalist“ on lugu Pakistani taksojuhist, kelle unistuseks on kordki käia Indias, et näha Taj Mahali. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil täna viimane päev

Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Kaheksas Maailmafilmi festival leiab aset 21.–27. märtsini 2011. Kutsume Teid veetma nädalat antropoloogihingega tehtud dokumentaalfilmide seltsis. Nädala jooksul näidatakse üle 40 filmi, lisaks Mark Soosaare filmide retrospektiiv.

Sõltuvalt sellest, kas portreteeritav teema on lähedane või kauge, igapäevane või ainukordne, tuleb juba kaheksandat korda toimuva Maailmafilmi festivali külalistel oma pilk teravustada kas luubi või teleskoobi kombel. Programmist leiab filme argielust maailma eri paikades, aga vaadeldakse ka globaalset mõõtu küsimusi.

Festivali külastaja leiab end erinevates kogukondades, märgates nende pidevat ja dünaamilist muutumist või avastab end koos filmitegijaga kultuuris, kus „surnud ei ole surnud“. Vaataja viiakse suurima Tamili hindu templi juurde Euroopas, kus väikelinna õhustikus tuleb eredalt esile kõrvuti eksisteerivate kultuuride kontrastsus. Loe edasi: Maailmafilmi festivalil saab näha üle 40 filmi

Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.

Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.

Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?

Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.

Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad. Loe edasi: Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!

Hummõn tulõkil näputüütarõ

Riidi, urbõkuu 18. pääväl kell 13-16 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ näputüütarõ külälises om Lillmaa Terje, kiä kõnõlõs umast vahtsõst raamatust “Obinitsa Seto Muuseumitarõ pitsiraamat. Värviline seto pits” ja oppas seto pitsi tegemist.

Üteh võttaq 0,6 – 0,7 suurusõgaq heegelnõgõl ja höste peenokõist katõkõrralist villast langa. Kotusõ päält saat ostaq nii langa ku Lillmaa Terje seto pitsi raamatut (7.-). Kõk näputüühuvilisõq ommaq oodõduq!

Keskusõ aadrõs om Lossi 38, Tarto (Vana Anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102

Tartu tantsuklubis õpitakse udmurdi tantse

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumšan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Folklooriansambel „Jumšan gur“

Folklooriansambli „Jumšan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Ansambli koosseis on pidevalt muutunud, kuna see koosneb peamiselt Tartu Ülikooli tudengitest. Samas on ka staažikamaid osalejaid, kes on ansambli koosseisus olnud algusest peale. Kõiki ansambliliikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvuskultuuri ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on 16. märtsil kella 20:00-ks oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Asukoht: Tiigi seltsimaja (Tiigi 11, Tartu)

Tartus algab festival MAAjaILM

Reedel ja laupäeval peetakse Eesti Pärimusmuusika Keskuse eestvedamisel Tartus mailmamuusika festivali MAAjaILM. Kümnendat korda toimuva festivali peaesineja on norra hallingtantsu lipulaev, maailmakuulus trupp Frikar, kelle esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetk. Laupäeva õhtul astub Frikar Vanemuise kontserdimajas vaatajate ette norra pärimusest ja akrobaatikast pakatava lavastusega “Mjølk.
Algselt festivali reedeses kavas olnud Anu Tauli ja Andre Maakeri kontsert jääb lauljanna haigestumise tõttu ära ning on asendatud multiandekate muusikute Jaak Tuksami ning Andre Maakeri ühisesinemisega. Genialistide klubis kõlavad nii autorilood, rahvalaulud kui ka instrumentaalid. Sellele kontserdile eelmüügist pääsme ostnutel on soovi korral võimalik enne kontserdi algust kohapeal oma pilet korraldajale tagasi müüa.
Avapäeva võtab Genialistide klubis kokku Põhjamaade tantsumaja, mille esimeses pooles on huvilised oodatud Frikari tantsijate poolt läbiviidavasse tantsude õpituppa. Peo teises pooles mängib Soome, Taani ja Inglismaa muusikuid ühendav ansambel Baltic Crossing.
Laupäeval astuvad publiku ette Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored, kes on oma muusikalistes otsingutes koondunud nimetuse Nuumen
alla. Samuti saab näha regilaule, koraale ja elektroonilist muusikat segavat ansamblit Suurõ’ pilvõ’ ning Põhja-Aafrika muusikasensatsiooniks
tituleeritud DuOud`i.

Festivali programm: http://www.folk.ee/et/MAAjaILMjaFRIKAR

Anne Noortekeskus ja Noorteraadio esitlevad: Koguperesündmus NAISED & VASTLAD

Teisipäeval, 8. märtsil kell 14.00 on taas aeg kelk kaenlasse ja naine käevangu võtta ning tulla Tartu Kassitoome orgu vastla- ja naistepäeva tähistama.

Toimub suur “Pimp my kelk” võistlus, kuhu ootame kõikvõimalikke isevalmistatud või tuunitud lumeliikureid – olgu see siis uues kuues salvokelk või lumel libisev kosmoselaev. Parimatele auhinnad!

Lisaks toimub moodne kahevõistlus, selgitame välja pikima vastlaliu ning õpime paberlilli valmistama.

Muidugi ei puudu vastlapäevale omased hernesupp ja vahukoorekuklid ning neidudele ja naistele vahvad üllatused. Tuju ja meeleolu hoiab üleval Mr Big ja Noorteraadio.

Mõnusat perepäeva toetab Tartu linn.

Saastekvoodi müügituluga renoveeritakse haridus- ja sotsiaalvaldkonna hooneid

Valitsus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi müügi Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation kogumahus 0,5 miljonit AAU’d. Müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Tartus määrati toetus kokku 18ne hoone renoveerimiseks.

Tegemist on neljanda peamiselt kohalike omavalitsuste hoonetele suunatud paketiga. Objektide valikul eelistati hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim. Selliselt tagatakse maksimaalne tulemus CO2 kokkuhoius ja võimalikult paljusid inimesi mõjutav avaliku teenuse kvaliteedi tõusus.

Kokku rahastatakse 18 Tartu linnale kuuluva hoone renoveerimist.

Lähemalt loe Tartu linna koduleheküljelt.

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”. 

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe. 

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.


Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Avastusrännak kindamustrite maailma

Kinnaste ja foto autor Kristi Jõeste.

Näitus on avatud Eesti rahva muuseumi näitusemaja fuajees 26. veebruarist kuni 20. märtsini.

Kristi Jõeste kindanäitusel „Kirjatud teekond“ on väljas autori viimase seitsme aasta jooksul kootud rahvuslikud sõrmkindad ning fotod kinnastest, mis on selle aja jooksul leidnud uued omanikud. Kuna inspiratsiooni on suures osas saadud ERMi kindakogust, siis kujutab „Kirjatud teekond“ päriselt aset leidnud avastusrännakut kindamustrite maailmas.

Olugugi, et 150 aastat tagasi oli kinnastel lisaks suurele tarbeväärtusele ka kindel koht erinevates rahvapärastes rituaalides, pole autori ambitsiooniks taaselustada neid endisaegseid mustrites ja värvides peituvaid sõnumeid, vaid juhtida tähelepanu ning panna kaasaegseid märkama eesti kinnastega seonduvaid põliseid ilukaanoneid.

Vaata ka autori käsitööblogi: kristijoeste.blogspot.com

Lisainfo: Kristi Jõeste, Viljandi käsitöömeister, kristi.joeste@gmail.co, tel 520 0340

Reimo Rehkli

Täna on Baeri päev

Eesti maaülikooli Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus ja Eesti looduseuurijate selts kutsuvad osa võtma Baeri päevast tänasel teadlase sünniaastapäeval, 28. veebruaril Tartus.

Esimene Baeri päev sai teoks 1877. aastal, pärast K. E. von Baeri surma. Traditsioon kestis kuni 1920. aastateni ning taastati 1976. aastal, kui Baeri maja taas uksed avas.

Kell 14.30 kogunetakse Toomemäele, et asetada lilled K. E. von Baeri mälestussamba juurde. Kell 15 jätkub üritus Baeri majas Veski tn 4. Kavas on venekeelsed ettekanded “Tartu ülikooli õpetlased Venemaa loodusuurijate ja arstide kongressidel 1860-1910” (Marina Loskuto va) ja “Saksa jälg vene evolutsionismis 19. sajandil” (Eduard Koltšinski, Anastassija Fedotova).

Osale toidupatareide valmistamise töötoas

Eesti Rahva Muuseum ja teaduskeskus AHHAA kutsuvad huvilisi toidupatareide valmistamise töötuppa. Töötoas ehitatakse kartulitest patareisid, mille energiast piisab LED-pirni süütamiseks.

Selleks tehakse toidupatareidest füüsikast tuntud vooluahelaid, et muuta voolutugevust ja pinget. Töötuba aitab eksperimentide kaudu avastada ja tutvustada füüsika baasteadmisi.

Elektrit on võimalik tekitada ka algselt muuks otstarbeks kasutatavatest ainetest ning töötuba pakubki osalejatele võimaluse eksperimenteerida orgaaniliste toiduainete erinevate kasutusvõimalustega.

Töötoad toimuvad Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9):
3. märts kell 13.00 ja 15.00
31. märts kell 13.00 ja 15.00
28. aprill kell 14.00 ja 16.00

Osalemine eelregistreerimisega: giidid@erm.ee, tel 7350445. Grupi suurus kuni 25 inimest, töötoa hinnaks on 1 euro.

Lisainfo: Jaanika Jaanits, programmijuht, e-postil jaanika.jaanits[at]erm.ee või telefonil 7350428

Tulekul maailmamuusikafestival MAAjaILM

Tänavune maailmamuusikafestival MAAjaILM leiab aset 11. ja 12. märtsil Tartus Genialistide klubis ning Vanemuise kontserdimajas, festivali peaesinejaks on maailmakuulus norralaste tantsutrupp FRIKAR.

Norra hallingtantsu lipulaeva, maailmakuulsa tantsutrupi FRIKAR esinemisest kujunes mulluse Viljandi pärimusmuusika festivali üks vaieldamatuid tipphetki. Kuna kõik huvilised ei mahtunud etendusele, võttis Eesti Pärimusmuusika Keskus enesele südameasjaks Frikar lavastusega “Mjølk” taas siinse publiku ette tuua.

Festivali ajakava ja esinejate lühitutvustused leiab siit.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Foto: Tartu tantsuklubi
Taas on Juha-Matti Aroneni ja tantsurühma Röntyskä juhendamisel huvilistel võimalus õppida tantse, tantsulaule ja laulumänge Ingerimaalt. Esimene kogunemine toimub 2. märtsil kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Ajalooline Ingerimaa sai geograafiliselt alguse Narvast ja jätkus Peterburi ümbruse külade kaudu Soome. Ka tantsudes on palju sarnast eesti, vene ja soome tantsudele. Tantsuklubis on seekord varasemast rohkem vanamõõdulisi (regivärsilisi) tantsulaule. Aga muidugi eelmiste aastate kombel ka palju röntyskäid (tantsulaule Põhja-Ingerist), kontratantse ja eesti vanadele seltskonnatantsudele sarnaseid paaristantse.

Üldiselt on ingeri traditsiooniline laul, tants, mäng ja muusika väga tihedalt omavahel põimunud – vahest on võimatu öelda, kas laul on tantsu saateks või hoopis vastupidi – liikumine laulule toeks. Tantsuklubi jaoks tasub siis soojendada sama palju jalgu kui häälepaelu. Pikad refräänid ja lähedase sugulaskeele laulusõnad teevad kaasa laulmise kergeks ja sõnadest, tantsust, laulust – liikumisest ja hingamisest saab üks tervik. Loe edasi: Tartu tantsuklubis saab tantsida ingeri tantse

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.