Rubriik: Tartu linn

Üle 300 õpilase veedab muuseumiõppepäeva ERMis

Reedel, 2. septembril toimub ERMis suur koolipäev. Üle 300 õpilase Tartu Forseliuse Gümnaasiumist osaleb muuseumiõppe programmis. 2.–5. klass omandab mänguliste tegevuste käigus teadmisi Raadi ajaloost, samuti tutvustatakse neile põnevaid esemeid ERMi kogudest. 6.–12. klass tutvub ERMi näitustega giidide saatel, saades teada, kes on eestlane, millised toitumistavad on üheksas Euroopa riigis, lisaks ka lühiülevaade postiajaloost.

„See on põnev väljakutse nii muuseumile kui ka koolile,“ ütles ERMi giid-metoodik Virve Tuubel, kes loodab, et toimuv inspireerib ka teisi koole viima oma õppepäevi muuseumisse. Lisaks erinevatele teadmistele, mida on võimalik omandada näitusekülastuste kaudu, pakutakse õpilastele võimalust ka ise käed külge lüüa ja meisterdada endale meene. Vanemale koolieale näidatakse ka filme rahvakultuurist. Nooremad koolilapsed saavad teadmisi mänguliste tegevuste kaudu.

Lisainfo: Virve Tuubel, giid-metoodik, telefonil +372 735 0425 või e-posti aadressil virve.tuubel@erm.ee

SEB Tartu Rattamaraton kogub populaarsust

Foto: Kaimo Puniste

Rahva – ja tervisespordi jätkuvast populaarsusest annavad märku ka Tartu Rattamaratoni registreerimisnumbrid. Esimese vooru lõpuks oli end spordipeole kirja pannud 4463 inimest 11 riigist, mis tähendab pea 10-protsendilist kasvu võrreldes eelmise aastaga. Viimane päev end maratonirajale üles anda on 17. september.

Eelmisel aastal panid end esimeses voorus kirja 4103 ratturit. Kõikide aastate lõikes oli aga enim registreerunuid 2009. aastal, mil esialgne registreerimisvoor tõi maratonile üle 4200 osaleja. „Tänavune aktiivne registreerimine esimeses voorus purustas kõikide seniste  maratoniaastate rekordid,“ ütleb Indrek Kelk, SEB 14. Tartu Rattamaratoni võistluste direktor. „Ootame maratonirajale nii profirattureid kui ka harrastajaid. Juba praegu on maratonirada korrastatud ja tähistatud. Kõik kes soovivad, saavad sinna veel enne suurpäeva treenima minna,“ lisab ta.

Foto: Kaimo Puniste

Tartu Rattamaraton ületas 5000 osaleja piiri 2008. aastal, mil ürituse kõikidel distantsidel lõpetas kokku 5213 spordisõpra. Senine maratoni osalejaterekord pärineb aga eelmisest aastast kui finišijoone ületasid 6439 suurt ja väikest ratturit. „Kas möödunudaastane osalejatenumber saab sel korral ületatud, selgub juba vähem kui kolme nädala pärast,“ ütleb Kelk ning kinnitab, et korraldusliku poole pealt on maraton selleks valmis.

Maratoni põhisõidud distantsidega 89 km ja 40 km peetakse pühapäeval, 18. septembril stardipaigaga Otepääl Tehvandi Spordikeskuse staadionil ning finišiga Elva lähedal all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses. Päev enne, 17. septembril ootavad lapsi Tartus Tähtvere Spordipargis toimuvad TILLUsõit ja MINImaraton. Samal päeval toimub spordipargi BMX-rajal ka 10. Tartu Maastikurattasprint.

Nädal enne põhisõite, 11. septembril, korraldab Klubi Tartu Maraton sarnaselt eelnevate aastatega soovijatele rajaga tutvumiseks ühistreeningu. Maratonile saab registreerida Klubi Tartu Maratoni koduleheküljel, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Lisainfo maratoni ja ühistreeningu kohta!

Folgiklubi autoritunni külaline on Mari Kalkun

Mari Kalkun.

Alates septembrist on folgisõbrad iga kuu esimesel reedel oodatud Tartu Folgiklubisse. Alustame ringmängudega suurtele ja väikestele, järgneb autoritund koos vestlusega loomingust ja pärimusest ning lõpetame traditsiooniliste tantsud elava muusika saatel (tantsud näidatakse ette).
Oodatud on igas vanuses pärimushuvilised kogu perega. Head tuju pole vaja kaasa võtta – see on meie poolt! Rahvarõivastiilis kaunistustega külalisi ootab üllatus! Asukoht: Vilde I korruse kohvik ja klubi (Vallikraavi 4). Kell 18 algab ringmängutund, kell 19 on autoritund. 2. septembril on autoritunni külaline Mari Kalkun.
Autoritega vestleb Ants Johanson.
Kordaläinud kontserte saab järelkuulata Klassikaraadios saates ”Folgialbum”.
Kell 20 on tantsupõrand elava pärimusmuusikaga (tantsud näidatakse ette), plaadiesitlused ja kontserdid.
Korraldaja: Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Astrid Hallik

Tartu loomemajanduskeskus kaardistas külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus

Homme, 26. augustil kell 11 esitletakse Tartu loomemajanduskeskuse seminariruumis uuringut „TAiR – Tartu Artist in Residence Programme“, mille koostajaks on Soome Instituudi toel Tartu loomemajanduskeskuse juures tööl olnud Julia Heikkinen. Uuring kaardistab külaliskunstnike vastuvõtmise võimalused Tartus ja pakub välja põhimõtted, kuidas külaliskunstnike vastuvõtmine võiks Tartu linnas tervikuna toimida.

Tartu Loomemajanduskeskuse juhi Raul Oreškini sõnul on loomemajanduskeskuse kontseptsiooni väljatöötamisel juba algusest peale planeeritud ühe tegevusena külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtu korraldamine, et tagada keskuse arenguks vajalike rahvusvaheliste spetsialistide, ekspertide, loomeinimeste või vabatahtlike kaasamine keskuse töösse. „Saime üpris kiiresti aru, et peaksime vaatama Tartut tervikuna ja kaardistama hetkeolukorra, et üldse aru saada, kes mida pakub, millised on organisatsioonide vajadused ja kuidas peaksime edasi liikuma,“ sõnas Oreškin. „Koostatud ühtse programmi eeliseks ja eesmärgiks on ka see, et erinevate valdkondade loojad ja potentsiaalsed residendid saavad kogu info ühest kohast kätte. Meil on tekkinud parem platvorm ühisturunduse korraldamiseks, mis on kasulik kõikidele organisatsioonidele, kes külaliseksperte Tartusse kutsuvad.“

Oreškini sõnul ei tähenda valminud programm veel seda, et asjad hakkavad iseenesest toimima. „Koostöö partneritega jätkub, tuleks leida ühised võimalused külaliskunstnike ja loovettevõtjate vastuvõtmise koordineerimiseks.“

Julia Heikkineni sõnul sai programmi koostamiseks kokku kutsutud ka teised organisatsioonid, keda välisekspertide ja -kunstnike vastuvõtmine Tartus puudutab ja huvitab. TAiR programm sai koostatud nende organisatsioonidega toimunud  aruteludele ja intervjuude põhjal. Aruteludel osalesid lisaks Tartu loomemajanduskeskusele Antoniuse Gild, Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, Noor-Eesti Loomekeskus, Tampere Maja, Tartu Muusikafestival  ja Tartu Uus Teater.

Ka Tartu Loomemajanduskeskusel on üks külaliskorter, mis asub vastrenoveeritud Kalevi 15-s ja mis on mõeldud koolitajate, spetsialistide, loomeinimeste ja vabatahtlike vastuvõtmiseks. Vt täpsemalt:  http://www.lmk.ee/korter

TAiR programmi esitlusele tulekust palutakse teada anda julia.heikkinen@lmk.ee või 5597 7156.
Esitluse leiab aadressilt: http://www.lmk.ee/uuringud

Lisainfo: Julia Heikkinen, julia.heikkinen@lmk.ee, 5597 7156, SA Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin, raul@lmk.ee, tel 5564 7803.

Tartu Rattamaratoni rada ootab treenima

18. septembril peetava SEB 14. Tartu Rattamaratoni rada on sõiduks sobivas korras ja tähistatud. Kõik rattaspordihuvilised on oodatud rajale end enne hooaja üht suurimat lõpuspurti sobivasse vormi sõitma. Sellel reedel, 26.augustil läheb lukku ka maratoni esimene ja kõige soodsam registreerimisvoor.

Maratonile saab registreerida koduleheküljel www.tartumaraton.ee, Klubi Tartu Maraton büroos (Laulupeo 25, Tartu) ning Hawaii Expressi kauplustes üle Eesti.

Live broadcasting: Maddy Madness presents: Bands in Trees

Maddy Madness teeb kusagilt Tartu Toomemäe kandist 31. augustil kell 18-21 otseülekande Eestimaa kaunist loodusest ja muusikast. Otseülekannet saab jälgida veebiaadressil: www.e-motion.ee
As Estonia is definitelly a lot about music and forest we have decided to bring it all together in our next Livebroadcast from our beloved country.
Hence, this time you will find us and some friends having a little unplugged concert while sitting on a tree in a very nice location. On August 31th, at 18.00-21.00.
You can participate :

1. If you are musician, by contacting us before the event and joining on the tree
2. if you have time and the possibility to come live at the location we will post soon.
3. On our Live-Internet-TV-Channel on: www.e-motion.ee

So go to the basement, look up your guitar, Djembe, Violin or polish your voices and come to have fun!!

Otsitakse seieritega kelli

Noored kunstnikud Anna Hints, Eva Labotkin, Marja-Liisa Plats ja Toomas Thetloff avavad septembris Tartus Y -galeriis näituse “Tartust ära”, mille jaoks otsitakse seieritega kellasid. Nii ootavadki noored kunstnikud Y – galeriis ( Tartu, Küütri 2) lahkeid kellalaenajaid, kes ajanäitajad näitusele tooks. Kellad märgistatakse ja antakse omanikele tagasi näituse lõppedes.

Näitus “Tartust ära” ideekavand võitis sel kevadel Y-galerii KUKU NUNNU produktsioonistipendiumi. Kunstnikud tutvustasid oma näitust  siis nii: “Me lubame vaatajale Tartust lahkumist, kuid selle asemel sulgeme ta Tartu kesklinna keldrisse. Tuleb välja, et Tartust äraminek polegi nii kerge. Pisike kunstimaailm, pisike väikeriik, kus küünitus on iseseisva väärtusega akt, mida peab harrastama. Oleme pühendunud (ära)küünitusele, kuid oleme oma pingutusest hoolimata keldris kinni. Vaatame aknast igatsevalt teisi ning ootame järjekorras luba lahkuda”.
Näitus avatakse Tartus festivali ART IST KUKU NU UT raames 15. septembril  ja jääb avatuks kuni 30. oktoobrini.

KUKU NUNNU stipendium on mittetulundusühingu Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT algatus, et initsieerida ja toetada noorte kunstnike kunstiproduktsiooni Eestis ning esitleda regiooni noori kunstnikke rahvusvahelises kunstikontekstis.

Taasiseseisvumispäev ERMis kutsub juurte juurde

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistab taasiseseisvumispäeva muusika ja kunsti abil juuri otsides, lõunanaabrite puhkpillimuusikat kuulates ning kartulitega ilu luues. ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu) uksed on avatud kõigile, kes tahavad pidupäeva kodust väljaspool tähistada. Muuseumis saab kuulata kahte kontserti ning osaleda Kartulitrüki festivali töötoas.

Kell 12 algavas töötoas õpetab Kartulitrüki festivali eestvedaja Katri Kuusk huvilisi, kuidas kodumaise kartuli abil tavalisi asju ilusamaks teha. Kell 14.30 algava kontserdiga toob 7. Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill“ muuseumi muusikalise tervituse lõunanaabritelt. Esineb puhkpilliorkester Wind Band Sigulda Lätist.

Päeva lõpetab kell 15 algav kontsert „Juurte juurde“, kus esinevad kunstnikud ja muusikud Anna Hints, Marja-Liisa Plats, luuletaja Kristiina Ehin ja Luulur Jaan Malin. Kuulda saab regilaule, vokaalimprovisatsioone, hoolikalt sõnastatud poeesiat ja kohapeal sündivaid häälutusi. Kontsert avab ühtlasi Anna Hintsi ja Marja-Liisa Platsi ühisnäituse „Juurte juurde“, mille teemaks on põlvnemine ja identiteet. Kunstnikud kaevavad välja rahvusideoloogia ja perekonnaelu varjujäävad aspektid ning sunnivad luukeresid kapist välja kolima. Raske on vaadata otsa sellele, kes me oleme, keeruline on elada ka teadmatuses.

ERMi näitusemaja on avatud kell 11–18 ning näha saab näituseid „Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur“, „Juurte juurde“ ja „Euroopa maitsed“.

Külastajaile on avatud ka Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapark, kus on võimalik vaadata näituseid „Raadi läbi aegade“, „Meie siin maal“ ja „Kaetud kätega“.

Lisainfo: Siim Angerpikk, programmijuht, e-posti aadressil siim.angerpikk@erm.ee või telefonil +372 735 0428.

Eesti Rahva Muuseumi ala on nõukogudeaegsest reostusest puhas

Eesti Rahva Muuseum on oma uue hoone ettevalmistustööde käigus lõpetanud viimase kahe aasta kõige mahukama keskkonnaprojekti Tartumaal. Raadilt, endise nõukogude lennuvälja maa-alalt, likvideeriti kogu reostus ja ehitati pinnavete reguleerimise süsteem. Projekti rahastas 90 % ulatuses Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus ning koos muuseumipoolse omaosalusega küündis projekti maksumus 1,7 miljoni Euroni.

Ligi kaks aastat kestnud tööde käigus kõrvaldati Raadi mõisapargi naabruskonnast ja tulevase Eesti Rahva Muuseumi uue hoone alalt üle 200 tonni olmejäätmeid. Nii palju prügi suudaksid päevaga tekitada 160 000 inimest. Piirkonnast eemaldati koos autobaasil lammutatud hoonetega ca 15000 m3 ehitusjäätmeid. See kogus on mahult võrreldav kaheksa miljoni telliskiviga. Kui laduda üksteise otsa kõik utiliseerimisele viidud autorehvid, siis saaksime kaheksakümne meetri kõrguse torni, mis oleks Tartu kesklinnas asuva Tigutorni kõrgune.

Käesoleva aasta alguses kaevati Raadi järve kõrval olevast tiigist välja ja utiliseeriti 1500 m3 polüklooritud bifenüülidega (PCB) reostunud pinnast ja muda. PCB-d on kantserogeensed ning seetõttu ohtlikud inimese tervisele. 1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. Endise sõjaväe autobaasi alalt veeti ära 12500 m3 õlireostusega pinnast. Selle kogusega saaks täita kogu Tartu Kassitoome oru.

Lennuvälja vanast kütusetorust pumbati välja 50 000 m3 veega segunenud lennukikütust. See kütus oleks ühes petrooleumlambis põlenud järjest peaaegu 100 aastat. Pinnavete reguleerimise süsteemi ehituse käigus on kaevatud 800 meetrit kraave, mis juhivad vihmavett Raadi aladelt Jaamamõisa oja kaudu Emajõkke keskmiselt üks liitrit vett sekundis. Rajati ka kaks tiiki, mis kokku on ühe korraliku jalgpalliväljaku suurused.

„Numbrid annavad aimu sellest mahukast ja Eestile nii vajalikust tööst, mis tehti Tartu linna ja Tartu valla Raadi aladel viimase kahe aasta jooksul. Rõõm on näha vana hüljatud ja räämas ala avanemas kõigile eestimaalastele just vabariigi taasiseseisvumise kahekümnendaks aastapäevaks. Tänan kogu südamest kõiki tööde teostajaid, rahastajaid ja toetajaid,“ ütles Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru.

Lisainfo: Krista Aru, direktor, e-posti aadressil krista.aru@erm.ee või telefonil +372 735 0403.

Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Sel nädalavahetusel toimuval Emajõe festivalil saab kuulda kalamehejutte ja meenutusi eluolust jõel nüüd ja aegu tagasi. Juttude vahele jätkub tegevust nii vaatajatele kui ka osalejatele, millele annab hoogu juurde puhkpillimuusika.

Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo arvates on jõel jutustada meile nii mõndagi. “Emajõgi on Tartu sümbol ja elu jõe peal muutub iga aastaga aina elavamaks, kuid festivali ajal soovime tuua külastajateni lugusid ja meenutusi, kuidas elu Emajõel kulgeb, “ selgitas Parmsoo. Kalamehejutud ja meenutused toimuvad mõlemal festivalipäeval.

Festival algab reedel kell 17.00 avavee ujumisvõistlusega teisele Emajõe karikale, millele järgneb IX Sildade Jooks. Festivali ametlik avatseremoonia algab kell 20.00. Avatseremooniale eelneb rongkäik. Festivali avamisel on korraldajatel soov jõe veeseisu tõsta ning selleks on kõik ka väga appi oodatud.

Laupäeval toimub kalapüügivõistlus, jõeparaad ja palju muud põnevat. Kahel päeval kutsub lodi Jõmmu seiklema nahkhiire- ja tähevaatlusretkedele.

Esmakordselt toimub meeleolukas heategevusüritus Palliralli, mille käigus lastakse kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi pesapallisuurusega palle 100-meetrise distantsi läbimiseks. Saadud tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks. Pallirallile järgneb heategevusoksjon. Loe edasi: Emajõgi jutustab festivalil oma lugu

Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Terhi Anttila Uniküla lasketiirus kõmmutamas

Nädalavahetusel külastasid Naiskodukaitse Tartu ja Viru ringkonda Vantaa reservväelased. Traditsioonisel augustikuisel külaskäigul tutvuti Eesti riigikaitsesüsteemiga ja korraldati traditsioonilised laskveõistlused naiskodukaitsjate ja Vantaa reservväelaste liidu liikmete vahel, mille võit tuli viimaks naiskodukaitsjatele.

Oma külaskäiku Eestisse alustasid soomlased Tartu malevast, kus Janar Saarniit andis külalistele loengu “Ülevaade täpsuslaskuri ja snaipri väljaõppest ja relvastusest”, peale mida suunduti KVÜÕA simulastioonikeskusesse. Pärastlõunal toimusid Unikülas traditsioonilised laskevõistlused Vantaa reservväelaste liidu liikmete ja naiskodukaitsjate vahel, mille võit sedakorda tuli eestlastele.

Võistlus toimus automaadist AK4. Võistkonna moodustasid kolm naiskodukaitsjat ja kolm kaitseliitlast. Soome esinduse moodustasid Vantaa reservväelaste liidu kolm mees- ja naisliiget. Naiskodukaitsjaid esindasid Eva Nessler, Ulvi Karu ja Kristel Kitsing. Kaitseliitlastest läks arvestusse Ain Ehari, Aivo Näki ja Kalev Koppeli tulemused.

Individuaalarvestuses oli naistest parim Eva Nessler, teiseks tuli Terhi Anttila ja kolmanda koha võiltes välja Ulvi Karu. Meestest oli parim Ain Ehari, teise koha saavutas Aivo Näkk ja kolmandaks tuli Juha Ylinen. Loe edasi: Naiskodukaitsjad võitsid kauaoodatud laskekarika

Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tänasest on www.tartumaraton.ee leheküljel avatud registreerimine laupäeval toimuvatele Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudele. Internetis saab end kirja panna reede õhtul kella 17ni. Üritusele saab registreeruda ka vahetult enne TILLUsõitu ja MINImaratoni rulluisumaratoni võistluskeskuses.

SEB 5. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud toimuvad laupäeval, 13.augustil. Koolieelikuid oodatakse 500 m pikkuse TILLUsõidu starti kell 16 ning kooliealisi lapsi 3,4 km pika MINImaratoni rajale kell 16.30. Lasteüritustel võitjaid ei selgitata, lõpetajaid ootavad finišis diplom ja medal. Lisaks saavad kõik lõpetajad toreda võimaluse südasuvel ka jääle uisutama minna – lastesõitude medali omanikku ootavad tasuta jääpilet ja uisud liuglemiseks Lõunakeskuse liuväljal 13. või 14. augustil!

Vahetult enne lastesõite toimub maratoni võistluskeskuses ka Hawaii Expressi rulluisukool. Uisutamisalaseid näpunäiteid jagab treener Tõnis Tali. Koolitus on tasuta, registreerimiseks tuleb saata e-meil koos osaleja nime ja vanusega aadressile tartumaraton@tartumaraton.ee. Möödunud nädalavahetusel käis maratonieelses rulluisukoolis Tartus ja Tallinnas ligi poolsada last. Uisukoole läbi viinud Tali sõnul oli suur rõõm taaskord näha väikeseid entusiastlikke spordisõpru rullidel veeremas. “Aktiivset huvi rulluisutamise vastu ei näidanud üles vaid lapsed – ka mitmed kaasas olnud vanemad osalesid koolitunnis vägagi pühendunult,“ rõhutas Tali. Loe edasi: Algas registreerimine Rulluisumaratoni lastesõitudele

Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Festivali avab L. von Trieri "Melanhoolia".
Esmaspäeval, 8. augustil algab Tartus armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub taas Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri Cannes’i festivalil režissööri sõnavõttude tõttu skandaali tekitanud katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, kanada wunderkindi Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus”, legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokk Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus” jt.

Filmiklassikast tuuakse tartlaste ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias” ja festivali lõpetav 1966. a Eesti film „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant Aarne Ükskülaga peaosas. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi tõsielusündmustel põhinev sõjadraama ja tugeva naise lugu „Nagu mind polekski” iirlannast režissöör Juanita Wilson. Loe edasi: Tartus algab armastusfilmide festival tARTuFF

Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga

8. augustil algab Tartus järjekordne armastusfilmide festival tARTuFF, mille süda asub endiselt Tartu Raekoja platsil, kus kuuel õhtul ja ööl näidatakse kokku 12 mängu- ja dokumentaalfilmi.

1600 istekohaga Eesti suurimasse vabaõhukinno on paigaldatud kinoekraan suuruses 20 x 15 meetrit, kust saab näha nii värskeid filme, aga ka kinoklassikaks kujunenud teoseid kogu maailmast.

Festival avatakse kuulsa taani filmimehe Lars von Trieri katastroof-armastusfilmiga „Melanhoolia”, mille peaosaline Kirsten Dunst pälvis samas parima naispeaosalise preemia.

Festivali Raekoja platsi põhiprogrammis näeb publik teiste hulgas ka tunnustatud hiina filmirežissööri Zhang Yimou tänapäevastatud Romeo ja Julia lugu „Viirpuu all”, Kanada imelapseks pärjatud Xavier Dolani stiilset retrofilmi „Kujuteldav armastus” ja legendaarse saksa lavastaja Werner Herzogi poeetilist dokumentaalfilmi Antarktikast „Ootamatud kohtumised maailma lõpus”.

Filmiklassikast tuuakse vaatajate ette 1971. aastal valminud Luchino Visconti suursugune „Surm Veneetsias”. Festivali lõpetab 1966. a valminud Eesti filmi „Ühe suve akvarellid” restaureeritud variant, kus peaosa mängib Aarne Üksküla. Filmikülalistest väisab seekord tARTuFFi iirlanna Juanita Wilson, kes on tõsielusündmustel põhineva sõjadraama ja tugeva naise loo „Nagu mind polekski” režissöör. Loe edasi: Kuues tARTuFF avatakse skandaalse filmiga

Algab projekt Käsitööga tööle 2

 Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada  potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta. 

 Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Vanemuise sümfooniaorkester annab täna tasuta suvekontserdi Kassitoome orus

Dirigent Mihkel Kütson.

Täna kell 20 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Kassitoome kontserdiga soovib Vanemuise teater taastada suvekontsertide traditsiooni. 20. sajandi esimesel veerandil korraldati suvel, teatrihooaja vaheajal Vanemuise Sümfooniaorkestri kontserte aiakontsertide nime all.

Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi ametit pidanud Mihkel Kütsonile jääb pühapäevane kontsert selles ametis viimaseks. 1. septembril 2011 asub Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi kohale maestro Paul Mägi.

Allikas: Vanemuise pressiteade

Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Sellel pühapäeval, 31. juulil kell 20.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester Tartus Kassitoome orus tasuta suvekontserdi.

Ettekandele tulevad – Rossini „Sevilla habemeajaja“- Avamäng; Paganini „La Campanella“; Gershwin „Cuban Ouverture“; Falla „Danza ritual del fuego“ (El Amor Brujo); Ravel „Mustlased“; José Pablo Moncayo „Huapango“; Massenet – Meditatsioon ooperist „Thais“; Arturo Márquez „Danzon No. 2“.

Dirigent on Mihkel Kütson, soleerib paljude rahvusvaheliste konkursside võitja ning rahvusvaheliselt tunnustatud solist, viiulivirtuoos Denis Goldfeld Saksamaalt. Goldfeld on esinenud paljudes kuulsates kontserdisaalides. Solistina on ta üles astunud mitmete tuntud orkestritega, sealhulgas näiteks Moskva Filharmoonikutega, Peterburi ja Singapuri sümfooniaorkestritega. Ta on andnud soolokontserte erinevates Euroopa riikides, USA-s (Carnegie Weil Recital Hall) ja Iisraelis.

Kontserti konfereerib Vanemuise näitleja Hannes Kaljujärv, kes tutvustab vahetekstides Tartu Toomemäe lindude liigirikkust ja ka muud põnevat, mis kohalikku keskkonda puudutab.

Vanemuise teatri juhi Paavo Nõgese sõnul on Kassitoome org looduslikult väga huvitav paik, kus talle teadaolevalt ei ole kunagi esinenud täiskoosseisus sümfooniaorkester. “Soovime selle kontserdiga tänada kõiki, kes hoolivad Vanemuise teatrist ja külastavad meie etendusi ning kontserte,“ ütles teatri juht Paavo Nõgene.  Loe edasi: Vanemuise Sümfooniaorkester annab tasuta suvekontserdi

Täna õhtul ja edaspidi Tartus pargijooga

Täna õhtul, 26. juulil kell 18-19.30 saab Tartus Karlova linnaosas Tähe tänavas (TÜ füüsikahoone kõrval, Villa Margaretha vastas) joogatunnis osaleda.

Joogatunnid toimuvad igal teisipäeval kell 18-19.30. Vihma korral toimub tund siseruumis.
Oma matt kaasa, jaheda ilma korral võta kaasa soojad riided. Sobib ka algajatele.

Lisainfo tel 5567 7613, reelika.rohtmaa@gmail.com.

Algas palliralli piletite müük

Emajõe festivali raames toimub 20. augustil kell 16 Tartus Emajõel Atlantise ees Eestis esimest korda heategevuslik Palliralli, mille tulu annetatakse Tartu Kristliku Noortekodu ja Tartu linna mänguväljakute atraktsioonidega täiendamiseks.

Palliralli on heategevuslik üritus, mille algne idee pärineb üle maailma järjest populaarsemaks muutuvast pardirallist (duck race). Palliralli käigus lastakse kaarsillalt vette tuhanded värvilised pesapallisuurused pallid. Kaks esimesena 100 m järel finišisse jõudnud palli omanikku saavad auhinnad, milleks on Jõmmu Lodjareis 35 inimesele ja vahva sõit saunaparvel „Jõehobu“.

Peale selle toimub Palliralli ürituse raames heategevusoksjon, mille käigus loositakse välja veel auhindu ning meeleolu tõstab noortebänd.

Tänasest alates saab pileteid (ühe palli hind on 2 eurot) soetada lokaalides Dedi ja Shakespeare, pubidest Ristiisa ja Big Ben, laupäeviti Kirbuturult ning Kaubamaja Piletilevist.

Pallirallit korraldavad JCI Toomemäe ja LC Tartu Tamme koostöös Tartu linnaga.

Lisainfot leiab siit.

Facebooki ametlik koduleht asub siin.

Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Kert Keskpaik (ees keskel) finišeerimas Danila Ruusu ja Indrek Tobrelutsu (stardi nr 2) ees SEB 4. Tartu Rulluisumaratonil augustis 2010. Foto: Kaimo Puniste
Tartu Rulluisumaraton üllatab sel aastal spordisõpru tõelise maratoni rajaga. Pühapäeval, 14. augustil peetavatel põhisõitudel saavad osalejad valida 42 km pikkuse maratoni ja 21 km pikkuse poolmaratoni vahel.

Võrreldes eelnevate maratoniaastatega on mõlemad distantsid 6 km pikemad. Selline uuendus tõstab Tartu Rulluisumaratoni teiste maailmas toimuvate analoogsete ürituste kõrvale. “Pikemat rada on mõnusam sõita ning samas on maraton nüüd võrreldav teiste omataolistega,“ on uuendusega rahul kõigil eelnevatel maratonidel rajal olnud ning eelmise aasta võitja Kert Keskpaik. „Proffidele ongi meele järgi pikem rada. Samas harrastajad, kes kord-kaks nädalas rullid alla panevad, saavad poolmaratoniga kenasti hakkama,“ on Keskpaik kindel ning lisab, et Tartu Rulluisumaraton sobib absoluutselt kõigile, kes vähegi rulluiskudega sinapeal.

Tööd Tartu Rulluisumaratoni raja uuenemise nimel on käinud juba aastaid ning jätkuvad ka pärast seekordse võistluse toimumist. “Tegutseme selle nimel, et võtta kasutusele maratoni põhirada Jõgevalt Tartusse ning poolmaratoni rada Tabiverest Tartusse,” selgitab rajauuenduste tagamaid võistluste direktor Kunnar Karu. “Jõgeva-Tartu maantee on võistluseks väga sobilik. Tasased lõigud vahelduvad tõusude ja langustega, hindamatud on ka sealse looduse lummavad vaatepildid,” põhjendab ta. Võistluseks vajaliku maanteelõigu tööd on tänaseks niikaugel, et järgmisel aastal toimub maraton Jõgeva – Tartu maanteel. Loe edasi: Tartu Rulluisumaratoni rajauuendused peagi valmis

Tartus käib Euroopa suurim folkloorifestival Europeade

Tantsijad Europeade avaõhtul Raekoja platsil
Europeade avaõhtu

Tartus toimub sel nädalal Euroopa suurim rahvakultuurifestival Europeade. Tartus on ligi 3000 muusikut ja lauljat üle Euroopa. Nelja päeva jooksul esitavad oma kultuuri ja traditsioone 140 gruppi 27 erinevast riigist.

Täna kell 19 algab Tartu Lauluväljakul Europeade avakontsert “Flamenkost Kaerajaanini” esitlevad oma kultuuri Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Hollandi, Poola, Portugali, Saksamaa, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Sloveenia, Austria, Prantsusmaa ja Leedu rahvatantsijad ja -muusikud. Kell 21 toimub Raekoja platsil osalejate ja külaliste ühine pidu, pärast seda alustavad tegevust aga Europeade klubid erinevates paikades.

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toob suvisesse Tartusse kokku ligi 3000 osalejat üle kogu Euroopa. Lisaks Tartule jõuab pidu erinevatesse Eestimaa paikadesse, sest Europeadel osalevad grupid sõidavad välja Pisieuropeadedele, mis leiavad aset maakondades üle kogu Eesti. Kokku külastatakse üle 50 paiga ning kõige kaugemaks sihtkohaks on Muhumaa.

Eesti Europeade Komitee juhatuse liikme Valdo Rebase sõnul on Pisieuropeadede ehk Maapäevade eesmärgiks olla sillaks südamest südamesse: „Poolsada gruppi sõidavad erinevatesse Eestimaa paikadesse, kus neile tutvustatakse omakandi elu-olu, tehakse matku Eesti rikkalikus looduses ja korraldatakse kohtumisi kohalike elanikega,“ ütles Rebane. Ta lisas, et välisgrupid esitavad omakorda tantsu või muusikaprogrammi. Valdo Rebase sõnul on need meeldejäävad päevad ja mälestustena parimad kingid. „Jääb vaid loota, et niimoodi kasvavad välja pikemad omavahelised kontaktid ja vastastikused külaskäimised,” sõnas Rebane.

Festivali lõppkontsert „Tarantellast masurkani” on pühapäeval kell 19.  Esinevad Belgia, Eesti, Saksamaa, Rootsi, Küprose, Leedu, Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa), Venemaa, Norra, Soome, Šveitsi, Hispaania, Taani, Läti, Türgi ja Tšehhi muusikud ja tantsijad. Lõppkontserdil annab Tartu Europeade 2012 korraldamisõiguse üle Padova (Itaalia) linnale.

Europeade ava- ja lõppkontserdid on jälgitavad reaalajas aadressil http://veeb.tv/

Europeade 2011 ja Tantsivad Tartu hansapäevad toimuvad 20.-24. juulil, mil Tartusse saabuvad rahvatantsijad, lauljad ja pillimängijad üle kogu Euroopa. Ees ootab viis päeva laulu, tantsu ja pillilugusid linna platsidel, parkides ja laululaval.

Tartus saab tänasest laenutada rattaid

Täna avatakse Tartu kesklinnas Küüni tänaval (Küüni 7) tõuke- ja jalgrataste laenutus.

MTÜ Eesti Tõukespordi Liit koostöös SA Tartumaa Turismi, Tartu Külastuskeskuse, OÜ Rattaringi ja Ylim OÜ-ga on alustanud Tartu linnas tõuke- ja jalgrataste laenutusega. Eesmärk on pakkuda nii turistidele kui ka linnakodanikele täiendavaid võimalusi tervislikuks ja säästlikumaks liikumiseks ning luua külalistele uus võimalus linnaga tutvumiseks. Tänaseni selline võimalus Tartu kesklinnas puudus.

Laenutatakse ka tõukerattaid. Tegemist on nii täiskasvanutele kui ka lastele mõeldud suurte kaasaegsete tõukeratastega.
Rattalaenutus on avatud iga päev kl 11-20. Rattaid saab laenutada dokumendi alusel. Ühe tunni rattarendi hind on 4 eurot, ühe päeva rendimaksumus on 12 eurot.

Postimuuseumis avab uksed „TEATE ? JAAM”

22.-24. juulini toimuvate Tartu Hansapäevade raames ootab Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum (Rüütli 15, Tartu)  osa võtma „TEATE ? JAAM“ töötubadest. Kolmel päeval on võimalik alates kella 11st kuni 18ni omandada uusi teadmisi postimaailmast juhendajate käe all.

Töötubades saab valmistada  postkaarte, kirjutada skriptooriumis kalligraafilise kirjaga kaardile, märgistada kaart Hansapäevade templiga, pitseerida ümbrik vahaga ja saata kiri tulevikku. Kiri tulevikku läheb teele aasta pärast, selle võib saata iseendale, sõbrale või jõuluvanale.

Töötubades osalemine on tasuta!

Tartu Hansapäevade täpsema kavaga saab tutvuda siin.

Saadaval viimased kohad linnalaagrisse

Tartus asuv Anne noortekeskus kutsub juuli viimasel nädalal linna jäänud 10-14 aastaseid noori linnalaagrisse. Eesmärgiks on harjutada meeskonnatööd ja õppida tundma erinevaid meelelahutusvõimalusi Tartu linnas.

Laagrilised külastavad paberimuuseumi ja Tartu linna suvist noortekeskust Supilinna rannas. Lisaks osaletakse filmikoolitusel, käiakse kinos, külastatakse batuudikeskust ja harjutatakse meeskonnatööd megazone’s, õpitakse žongleerima ja žongleerimise palle meisterdama ja palju muud põnevat.

Linnalaagrit toetab Tartu linn ja 35 eurose osalustasu sisse kuulub üks söögikord päevas ja kõik programmis olevad tegevused. Laagrisse on jäänud veel viimased vabad kohad. Laagri kava ja lisainfo leiate Anne Noortekeskuse kodulehelt: http://annenk.tartu.ee/