Tartu linn

Tartumaa kultuuripärandi aasta algas pulmalaadaga

Laupäeval, 9.veebruaril sai Tartus Tasku keskuse aatriumis teoks Tartumaa kultuuripärandiaasta avaüritus pulmalaat.

Üritus oli korraldatud Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi poolt ning kandis pealkirja “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni”. Oma müügilaudade ja infoväljapanekutega olid kohale tulnud Tartumaa kultuuri- ja käsitööseltside esindused, kes pakkusid müügiks oma näputööd ning jagasid infot seltsitegevuse kohta. Tartumaa valdade kultuuriseltsid etendasid nelja tunni jooksul pulmamängu, mis tõi publikuni pulmakombeid läbi erinevate aegade. Päevajuhtidena vedasid pulmalaata Astrid Hallik ja Ants Johanson, avasõnad lausus Tartu maavanem Reno Laidre.

Päevale tegid jooksupolkaga hoogsa alguse Treffneri gümnaasiumi rahvatantsijad. Polka- ja valsilugudega lõid meeleolu rahvamuusikaringi Kaval Käsi väikesed kandlemängijad Eva Väljaotsa juhendamisel. Nime kaotamise kombestikust andis ülevaate Luunja Aidateater. Reola kultuurimaja etteaste rääkis loo saaja (ehk siis peiu) sissesõidust ja väraval laulmisest, Vilde teater aga etendas mõrsja otsimise, väljatoomise ja mõistatamise loo. Võnnu kultuurimaja tõi pulmakombestikust vaatajate ette tanutamise ja põlletamise rituaali.

Laeva kultuurimaja oli kohale toimetanud peiupoisi rammukatsumise ülesande jaoks suured puupakud, et anda vabatahtlikele võimalus kogeda pakulõhkumises peiupoisi saatust. Kambja Püünelinnu teatri eestvedamisel prooviti pruutpaari valmisolekut pere loomiseks titemähkimise teel. Oma kogemustepagasit jagasid publikuga hinnatud pulmaisad Kaarel Tuvike ja Anti Einpaul.

Pulmalaadalisi kutsusid tantsu lööma Väägvere külakapell ja rahvamuusika ansambel Siller, kuid publikust “pulmarahvas” eelistas jääda kuulajaks.

II Tartu Teatemaratoni esikoht võeti kindla eduga

Tiheda lumesaju saatel toimunud 2. Tartu Teatemaratonil ületas finišijoone esimesena AIROK Team meeskondliku ajaga 2:39:27. Eelmise aasta võidumeeskond SK Biathlon/Squeezy Team pidi seekord leppima teise kohaga ajaga 2:46:24. Kolmandale positsioonile sõitis meeskond CFC Spordiklubi ajaga 2:51:16.

„Väga hea tunne on!“ ütles võitja meeskonna ankrumees Avo Sambla vahetult pärast finišit. „Teised mehed tegid põhitöö ära, minule jäi ainult võidu fikseerimine,“ sõnas Sambla. Sambla sõnul tuli meeskond starti võidumõtetega ning suurimaks konkurendiks peeti eelmise aasta esikoha meeskonda SK Biathloni.

Sellel aastal teiseks tulnud SK Biathlon/Squeezy Team tuli starti küll võitu kaitsma, kuid teise koha tulemuse pärast pettumust ei tuntud. „Andsime endast maksimumi. Lõpus oleks tahtnud koos konkurendiga finišijoonel olla, aga andsin endast maksimumi,“ rääkis meeskonna ankrumees Martten Kaldvee. Teatemaratoni kohta sõnab Kaldvee: „Teatemaraton on tore kollektiivne üritus ja loob hea kambavaimu. Kui saab sõpradega koos metsa vahele tulla, on mõnus, mida veel siis pühapäeval teha,“ lisas Kaldvee.

Kolmanda koha ankrumees Alvar Andres Virkus CFC Spordiklubist sõnas, et meeskonna plaan oli täna kindlasti esikolmikusse sõita. „Selle eesmärgi me ka täitsime ja tunne on hea! Meeskonnatöö oli täna väga hea, kõik suutsid mõnuga sõita,“ rääkis Virkus finišijärgselt.

AIROK Team: Morten Priks, Eeri Vahtra, Janari Rajas, Avo Sambla.
SK Biathlon/ Squeezy Team: Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee.
CFC Spordiklubi: Karli Veelain, Siim Vinter, Kaspar Vaher, Alvar Andres Virkus.

Jooksvad mitteametlikud tulemused!

Kokku läks täna teatemaratoni starti 155 meeskonda, kellest enamik on praegu veel rajal. Tartu Maratoni peaproov ühes teatemaratoni, avatud raja sõitude ja Tervis Plussi 12. Tartu Maratoni Naistesõiduga kestab täie hooga.

42. Tartu Maraton toimub juba täpselt nädala pärast, 17. veebruaril.

Vikipeedias alustas Tartupeedia

Vikipeedia alustab suure Tartu teemalise artiklite kogumise aktriooniga Tartupeedia.
Kajastuse parandamiseks korraldab MTÜ Wikimedia Eesti koostöös Tartu linna ja teiste partneritega artikli- ja fotovõistlusi, talguid, koolitusi, fotojahte ja muid avalikke üritusi, kus oodatakse aktiivselt osalema nii tartlasi kui ka teisi Tartu-huvilisi. Soov on senisest enam kajastada Tartu linna ja selle ajalugu eelkõige eestikeelses, kuid ka teiskeelsetes Vikipeedia versioonides.

Aasta jooksul jagatakse laiali suur hulk mitmesuguseid auhindu Wikimedia Eestilt ja koostööpartneritelt.

Tartupeedia projekt algab vikitalgutega Tartu-teemaliste tuumikartiklite korrastamiseks.

Kuni 30. septembrini kestev suur Tartu fotovõistlus, mille raames toimub rida väiksemaid võistlusi linna elus oluliste sündmuste teemal, võistluse parimaist piltidest pannakse kokku näitus ja raamat. 2013. aastal korraldatakse koostöös paljude organisatsioonide ja asutustega avalikke konkursse ja üritusi kirjanduse, kunsti, spordi, teatri, Tartu linnaosade ja veel mitmel muul teemal.

Tulevikus on Tartupeedia projektil väljund ka linnaruumis. Põhiartiklite valmides avaneb võimalus paigaldada linna tähelepanuväärsetele objektidele infotahvlid, millel QR-koodid viitavad asjakohastele Vikipeedia artiklitele. Suurbritannia vikipedistide väljatöötatud QRpedia-nimeline mobiilirakendus võimaldab näidata artikleid iga kasutaja mobiiliseadetele vastavas keeles, mujal maailmas on niisugusi turismiprojekte tehtud Monmouthis ja Gibraltaril. Esimesed QRpedia koodid on juba üleval Eesti Spordimuuseumis.

Tartumaal tuleb homme suur pulmalaat

Tartumaa kultuuripärandi aasta avapeol “Pulmalaat: pakulõhkumisest titemähkimiseni” tutvustavad Tartumaa vallad tutvustavad alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Suur pulmapidu toimub homme Tartus Tasku keskuses kell 11 -16.

Laadale omaselt pakuvad oma kaupa Tartumaa käsitöömeistrid, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Pulmalaada vaatemängulisemaks osaks on aatriumi keskel toimuv eesti pulmakombestiku läbimäng. Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone.

Päeva juhivad Astrid Hallik ja Ants Johanson
Pulmalaat toimub Tartumaa Kultuurikoja eestvedamisel, korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.
Pulmalaadaga seotud tegevusi aitavad jäädvustada Tartumaa noored kultuurikajastajad juhendaja Tiit Helmi käe all.

Vanemuise suures ja väikeses majas esitletakse uusi näitusi

Täna avatakse Vanemuise suure maja fuajees näitus KORV-pluss. Tegemist on 1981. aastal Tartu Kunstikooli lõpetanute ühisnäitusega. Näitusel osalevad Anniki Kari, Tiina Ojaste, Piret Erikson, Kersti Kohtla, Renee Aua ja Vello Lillemets. Näitus jääb avatuks 10. aprillini.

Korv on õhku, valgust, helisid, värve ja kõike ümbritsevat enesest läbi laskev punutis. Korvi materjal on kunstikooli 1981.aastal lõpetanute elulõngadest. Korvis on koos erinevate erialade kunstnikud. See, mille nad korvi läbivast õhust, helidest, valgusest ja värvidest kinni püüavad ning kunsti loomisel kasutavad, on igaühe oma soov, valik, tunnetus…

Väikeses majas avatakse 7. veebruaril kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli kunstistuudio “Suvi” näitus. Kunstistuudio “Suvi” on stuudio inimestele, kes armastavad kunsti vaadata ja ka seda ise teha. Stuudios tegelevad maalimisega erinevas vanuses naised ja mehed, kes muidu on tööl arstide, matemaatikute, IT-spetsialistide, ärimeeste ja koduperenaistena. Kunstistuudios “Suvi” maalitakse maastikke, natüürmorte ja kompositsioone ning peetakse väga lugu Pallasliku koolkonna traditsioonidest. Stuudio juhendaja on Robert Suvi. Näitus jääb avatuks 20. märtsini.

www.vanemuine.ee

Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

Kahe aasta jooksul said põhikooli 7.-9. klassi õpilased, gümnasistid ja kutsekoolide õpilased õppida väga erilises ja ainulaadses koolis, kus juhendajateks olid Tartu Kunstikooli vanemad õpilased ja vilistlased. Kool oli tasuta, rahvast oli kõvasti. Digikunsti eelkool edendas tehnika- ja infotehnoloogiaharidust.

Lõuna-Eesti noored said tegeleda digimaali, šabloonkirja, animatsiooni, 3D-objektide loomise ja printimisega. Kord nädalas toimuv 3-tunnine õppetöö toimus 8-nädalaste õppetsüklitena kahe aasta jooksul. Lisaks toimusid erinevad õpitoad, nädalased linnalaagrid ja valminud tööde rändnäitus. Ringi töös osales korraga 12 noort. Kokku sai digikunsti eelkoolis osaleda 48 noort. Nad tutvusid kutseõppe uute erialadega ja nii mõnigi avastas endas võimeid, mida seni teadvustanud polnud.

Digikunsti eelkool toimus Tartu Kunstikoolis ja MTÜ Noor-Eesti Loomekeskuse juures. Omapärane osa projektis oli Tartu Kunstikooli viimaste kursuste õpilaste ja vilistlaste suunamine kujundusvaldkonna erialaõpetaja tööle. Ringitöö korraldajateks-abiõpetajateks koolitati välja kokku üheksa Tartu Kunstikooli lõpukursuslast ja hiljutist vilistlast, kes koos õpetajatest mentoritega ringitööd läbi viisid. Abiõpetajad olid: Anne Hirson, Kuldar Leement, Berta Vosman, Aleksander Erstu, Vladimir Brovin, Kätlin Verbu, Erich Brutus, Tarvi Raus ja Eero Tamm. Jaanuari alguses toimus digikunsti eelkooli raames kunstiõpetajate metoodikaseminar, milles osales 50 kunstiõpetajat üle Eesti.

Loe edasi: Noortele jagati 3D-oskusi ja digivõimekust

Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Juba teist hooaega on Vanemuise uuslavastuste plaanis üks kevadine esietendus tööpealkirjaga „Üks asi“. 2012. kevadel sündis sellest tööpealkirjast Uku Uusbergi autorilavastus „Karjäär“. Selle aasta kevadel on Maria Soomets otsustanud Sadamateatri lavale tuua iiri autori Enda Walshi mitmeid mainekaid auhindu pälvinud näidendi „Härrasmees“.

Näidendi sisust: Inishfree on pealtnäha vaikne ja uinunud linnake. Aga mässumeelne Thomas Magill näeb ja teab rohkem kui teised. Tema teab, kes tema naabritest on õnnetu pudelisse uppunud joodik, kelle garaažiseinal on paljaste naiste kalender, ja kes linna naistest flirdib kõige pühadust teotavamalt. Seda kõike on Thomasele näidanud Jumal ja läkitanud talle ülesande päästa see patune pesa. Aga kui linnarahvas ei kuula? Kui koerad hauguvad endiselt jõletult? Ja ingel tema kõrval käitub kõike muud kui taevalikult? Kui kaugele on pühamehel lunastuse leidmise teel lubatud minna?

„Härrasmees“ on mononäidend ja Inishfree linna kõiki tegelasi eesotsas Thomas Magilliga kehastab Robert Annus, kes on ka näidendi tõlkija. Väikesesse lavastusmeeskonda kuuluvad veel kunstnik Kristiina Põllu (Tartu Uus Teater) ja valguskunstnik Rene Liivamägi.

„See näidend on väga vaimukas läbilõige ühe väikese küla elanikkonnast ja mis kõige tähtsam – see on mänguline ja teatripärane materjal. Ning loomulikult on see võimas väljakutse ühele meesnäitlejale. Ma panen hea meelega õla alla, et Robert saaks teha sellise suure rolli,“ ütles lavastaja Maria Soomets. Loe edasi: Maria Soomets lavastab mononäidendi „Härrasmees“

Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Tartumaa Kultuurikoda ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts kutsuvad Tartusse Tasku keskusesse tutvuma 2013. aasta Tartumaa tähtsamate kultuurisündmuste ja tegijatega. Samal ajal, kui laadal kaubeldakse omakandi käsitööga, rullub külastajate ees lahti eesti pulmatraditsioon – ikka laulu ja tantsuga!

9. veebruaril kell 11.00 – 16.00 tutvustavad Tartumaa vallad Tasku keskuse aatriumis toimuval pulmalaadal alanud aasta olulisemaid sündmusi, põnevaid kohti ja inimesi. Laadale omaselt esitlevad oma kaupa Tartumaa käsitöölised, põllu- ja muidumehed. Pakutakse rahvuslikus stiilis riideid ja kodutarbeid, puidust käsitööd ja omapäraseid aksessuaare.

Kell 12.00 algab ühtseks lavastuseks koondatud pulmamäng, kus Tartumaa vallad tutvustavad pulmakombestiku erinevaid osi, kõrvutades oma piirkonna vanu ja praeguseid traditsioone. Kuulda saab ka selle peo tarbeks kogutud rahvapärimust kohalike pulmatavade kohta Tartumaal, mille kannavad ette päevajuhid Astrid Hallik ja Ants Johanson.

Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi projektijuhi Marju Varblase sõnul on pulmalaat ergutanud Tartumaa omavalitsusi loovalt koostööd tegema ning oodata on üllatusi täis päeva. “Kõige enam soovin, et iga pulmalaada külastaja viiks endaga kaasa mõne Tartumaa kultuuripärlitest, olgu selleks siis kindapaar, eriline emotsioon või tarkusetera.” Ilmselt ei jää pulmamäng pelgalt etenduseks, mida laadakülastaja eemalt jälgib, ning nii mõnigi möödakäija võib end ootamatult leida peiupoisi, pruuttüdruku või isegi peategelaste rollist. Loe edasi: Tartumaa kutsub kultuuripärandi aasta avapeole

Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Eile, 30. jaanuaril algasid Eesti Maanteemuuseumis suured ehitustööd – kohale tulid ligi 60 Tartu Kunstikooli õpilast ning lumelabidate tuhinas alustati muuseumi siseõuel lumelinna ehitamist. Kerkimas on uued lustlikud talvised eksponaadid, mis tervitavad muuseumikülastajaid juba alates veebruarist.

Kui reeglina seostub maanteemuuseumiga eeskätt suveperioodil hulgaliselt võimalusi pakkuv vabaõhukeskkond Teeaeg, siis esmakordselt ajaloolisse Varbuse hobupostijaama sisehoovi rajatav lumelinn annab maanteemuuseumile võimaluse pakkuda aktiivset tegevust ka talvisel hooajal. Rajatava lumelinna näol on tegemist talvise liikluslinnaga, kus sõiduvahenditeks on kelgud ja teised liulaskmiseks sobivad vahendid.

Lumelinna planeeritavate ehitiste esialgsed kavandid vormisid kunstikooli õpilased savisse. Noored kunstnikud katsetasid kõikvõimalikel teemadel, valikust ei puudunud ka muuseumile omased suured teehooldusmasinad ja käänulised liiklusrajad. Savist koopia sai ka muuseumi auväärne esimene motoriseeritud teehöövel Bitvargen.
Loe edasi: Maanteemuuseumisse kerkib talvine liikluslinn

Küünlapäeval toimub Tartus rahvarõivapäev ja -kirbukas

2. veebruaril peetakse Tartus Tiigi seltsimajas III rahvarõivapäeva koos küünlamaarjapäeva rahvarõivakirbukaga. Üritus kestab kella 12-14.

Rahvarõivapäev on kohtumispaik rahvarõivavalmistajatele, käsitöömeistritele, vöökudujatele, ehte-, kübar- ja kingseppadele
ning folkloori- ja pärimuskultuuri huvilistele ja pidulistele – rahvarõivaste kandjatele. Kohal on nõustamas ja soovitusi jagamas Eesti rahva muuseumi konsulent.

Keskpäevast kella kaheni kestval rahvarõivahuviliste kokkusaamisele oodatakse ostma, müüma ja vahetama, kinkima ja ära andma uute ja poolpiduste etnograafiliste rahvarõivaste hamesid, särke ja käiseid, pükse, seelikuid ja põllesid, veste, liistikuid, kampsuneid, pikk-kuubesid ja suurrätte, vöid ja sukapaelu, tanusid, kaapkübaraid ja murumütse, sõlgi, preese ja helmekeesid jms. Korraldajad pakuvad piiratud hulgal laudu, toole, nagisid.

Rõivaste kihelkondlikku kuuluvust aitab määratleda ja soovitusi jagab Eesti rahva muuseumi tekstiilikogu hoidja Age Raudsepp.

Sissepääs on kõigile prii!

Tartus toimub sporditarvete taaskasutuslaat ja heategevuslik oksjon

Laupäeval, 26. jaanuaril kl 11 algab A. Le Coq spordimajas sporditarvete taaskasutuslaat, kus toimuval heategevusoksjonil müüakse Eveli Saue, Jaak Mae ja mitme teise tuntud sportlase varustust. Kohapeal pakutakse professionaalset suusahooldust ja saab soodsalt eelolevale Tartu maratonile registreeruda.

“Kõik huvilised on oodatud sporditarbeid müüma-ostma või vahetama, eeskätt ootame talispordivahenditega kauplejaid. Kindlasti on maratonile minejailgi laadal hea võimalus oma varustust täiendada,“ ütles SA Tartu Sport juhataja Eve Lill.

Kell 12 algab heategevuslik oksjon, kus lähevad müüki Eveli Saue Vancouveri olümpiasärk koos autogrammiga ja Jaak Mae Oslo MMi võistlusriiete komplekt. Oksjoni tarbeks annetasid oma spordivarustust ka Aleksander Tammert, Allan Oras ja Ain-Alar Juhanson. Oksjoni tulu läheb SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile kõnniroboti juurde kuuluvate rakmete ostmiseks.

Seekordsel spordikaupade laadal on väljas ka klubi Tartu Maraton, kes pakub kohapeal võimalust soodusregistreerimiseks 42. Tartu maratonile, ja Suusahullude klubi, kelle boksis saab laadalt ostetud või kaasa võetud suuskadele lasta teha professionaalse hoolduse.

Taaskasutuslaat kestab kl 11-14 A. Le Coq spordimajas, Ihaste tee 7.

Järgmises Tartu tantsuklubis domineerivad rahvakandled

Järgmises Tartu tantsuklubis 30. jaanuaril kella 20-24 domineerivad rahvakandled ja erinevate põlvkondade rahvakandelmängijad. Kõiki neid ühendab sügav huvi rahvamuusika ja kandlemängu vastu.

Rahvakanneldel musitseerivad Aivar Arak, Annabel Kaasik, Eva Väljaots, Kadri Lepasson, Kaisa Nõges, Katre Uibo, Liina Kask,
Martin Arak ja Martin Teppo. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja lauldakse lorilaule.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Tantsuklubi korraldatakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal Tiigi seltsimajas: 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Klubiüritused algavad iga kord kell 20 ja lõppevad südaööl.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Tartu liiklusruum sai omale ambitsioonika eestkostevõrgustiku – eile õhtul peeti Tartus kodanikualgatuse Tartu Liiklejate Koda esimene avalik koosolek.

Vastse võrgustiku liikmeteks on tartlased või Tartuga seotud inimesed, kes tunnevad, et meie linnas on autoga liiklejate vajadusi ületähtsustatud teiste liiklejate vajaduste ja avaliku ruumi arvelt. Soovime üheskoos – ja mõistagi koostöös Tartu linnavõimudega – seda olukorda parandada.

Meie jaoks on olulised ka avalikku ruumi puudutavad küsimused kõige üldisemalt. Näiteks Tartu avaturu võimaliku teisaldamise küsimuses oleme seisukohal, et ärihuvid ei tohi üle sõita avalikest huvidest ning juba sisse töötatud, toimivat sotsiaalset keskkonda ei ole mõtet lõhkuda.

Millised on meie laiemad eesmärgid? Kompaktne, elava ja huvitava südalinna ja toimivate linnaosakeskustega Tartu; paremad tingimused liiklemiseks eelkõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele (lapsed, vanurid, liikumispuuetega inimesed, vaegnägijad); mugavam, ohutum ja meeldivam liikluskeskkond jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga liiklejatele; säästlik transport.

Kuidas me oma eesmärkide suunas liigume? Saame regulaarselt kokku, vaagime linnaruumi olukorda, valime välja
valupunkte, analüüsime, kujundame seisukohti ja vahendame neid linnale ja avalikkusele. Lisaks valvekoera rollile loodame esitada värskeid, sisulisi ettepanekuid liikluskorralduse ja linnaruumi edendamiseks ning otsime koostööpartnereid nende teostamiseks. Soovime olla ideede kasvulava, kus saab kodanikkonna hulgast võrsunud veidi metsikuid aga elujõulisi mõtteid enne avalikkusele esitamist veidi pookida ja tagasi lõigata, et neid siis paljulubavasse kasvukeskkonda istutada.
Loe edasi: Tartus asutati kodanikualgatus Tartu Liiklejate Koda

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Ülikooli ajaloo muuseumis saab näha spikripintsakut

Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.

„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.

Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.

Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.

Jaan Söödi autoritund ja prantsuse folkduo kontsert

Saabuval kolmapäeval, 16. jaanuaril esinevad Tartu Folgiklubis Jaan Sööt (laul, kitarr, klaver) ja prantsuse folkduo Sophie Cavez / Baltazar Montanaro (lõõts ja viiul). Klubiõhtu algab kell 19 Tartu klubis Jazz (Ülikooli 20). Tartu Folgiklubis autoritunnis esineb Jaan Sööt, keda küsitleb Ants Johanson, jutu sekka kõlab muusikat. Jaan Sööt on Jääääre liige, lisaks mängib Lindpriides ning teeb muusika ja teatri piiril olevaid projekte koos Rain Simmuliga. Jämmima on klubiõhtule oodata ka Söödi sõpru.

Sophie ja Baltazar alustasid oma muusikalist seiklust aastal 2007. Pärast peaaegu kuut aastat ja kahte albumit on nad palju mänginud ja oma muusikaga ringi reisinud. Nad on esinenud Belgias, Portugalis, Hollandis, Itaalias, Kanadas ning Prantsusmaal. Sophie ja Baltazari muusika on inspireeritud nende erinevatest kultuurilistest taustadest. Sophie pärineb Prantsuse keelt kõnelevast Belgiast ja Baltazari juured viivad Lõuna-Prantsusmaast Ungarini.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, mis oma paljude tegevussuundade hulgas tegeleb folgikontsertide korraldamisega. Tartu Folgiklubi headeks koostööpartneriteks on Tartu Jazziklubi (Oleg Pissarenko jt) ning Noorte Moosekantide Selts (Jalmar Vabarna jt), kes kutsus Eestisse esinema prantsuse folkduo.

Loe edasi: Jaan Söödi autoritund ja prantsuse folkduo kontsert

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab jaanuari sulelistele

Nurmkana – Eesti aasta lind 2013. Foto: Wikipedia

Tartu keskkonnahariduse keskus pühendab alanud aasta esimese kuu meie tiivulistele ja sulelistele.

Juttu tehakse nii kogukamatest kui ka pisematest, kuid siiski pisut haruldasematest lindudest. Jaanuari loodusõhtutele on esinema palutud kaks tuntud linnumeest.

16. jaanuaril kell 18 toimub loodusõhtu teemal “Kotkad ja internet”. Külla tuleb Eesti tuntuim kotkauurija Urmas Sellis, kes räägib meie suurimatest ja uhkeimatest lindudest ning nende jälgimisest veebikaamerate ja saatjate abil.

23. jaanuaril kell 18 tutvustab kirglik linnuvaatleja Margus Ots uusi linnuliike Eestis. Juttu tuleb viimase aasta uutest liikidest Eestis, nende leidmislugudest ning sellest, kuidas haruldased eksikülalised üldse siia satuvad. Rohkem infot Margus Otsa kohta leiab linnuvaatleja blogist: http://www.linnuvaatleja.ee

Kõiki, kes mingil põhjusel meie jaanuarikuu üritustele ei jõua, kutsutakse siiski külastama keskkonnainfopunkti, kus on võimalik kohapeal tutvuda ning kaasa võtta ornitoloogiaalaseid materjale. Infopunkt on huvilistele avatud esmaspäevast reedeni kell 10-17 aadressil Kompanii 10.

Loodusõhtud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Tartus saab Jaapani kalligraafiat õppida

12. jaanuaril kell 12 toimub Tartu Ülikooli kunstimuuseumis Jaapani kalligraafia töötuba, mida juhendab TÜ õppejõud Eri Miyano.

„Uue aasta alguses on Jaapanis komme panna kirja heaendeline luulerida, juhtsõna või kirjamärk uueks aastaks. Tulge tutvuma Jaapani kalligraafia algtõdedega ja ühtlasi oma kätt proovima. Osalejatel on võimalus valida oma sõna või fraas ning selle kirjutamist harjutada“ tutvustab Miyano.

Kirjakunstiga teevad Jaapani lapsed tutvust juba algkoolis, kuid selles meisterlikkuse saavutamiseks võib kuluda aastakümneid. Jaapani kalligraafiat on õigusega nimetatud ka kunstiliigiks, kuna see sarnaneb rohkem maalimisele kui kirjutamisele. Pintsli ja tušiga valgele paberile kirjamärkide kandmine nõuab keskendumist, iga liigutus peab olema kaalutletud ning kindlas järjekorras. Töötuba toimub TÜ kunstimuuseumis, kus näitus „Puuse lõigatud pildid. Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika“ aitab kalligraafiaga kohtumiseks vajalikule meeleolule kindlasti kaasa.

Kuna töötuppa mahub 15 osalejat, siis on vajalik eelregistreerimine telefonil 7375 384 või e-posti aadressil kunstimuuseum@ut.ee. Töötuba on osalejatele tasuta ning oodatud on huvilised igas vanuses.

Lisainfo: kunstimuuseum.ut.ee

Vanemuine annab kuus muusikalikontserti „Memory“

Vanemuise teater annab 10.-19. jaanuarini Tartus, Viljandis, Jõhvis ja Tallinnas kokku kuus traditsioonilist muusikalikontserti.

Muusikalikontsertidel astuvad lavale Uku Suviste, Getter Jaani, Gerli Padar, Tanja Mihhailova, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Vanemuise Sümfooniaorkester ning bänd koosseisus Riho Lilje (kitarr), Jürmo Eespere (klahvpillid), Alari Piispea (basskitarr) ja Tiit Kevad (trummid). Taustalauljatena osalevad Katrin Kapinus, Siiri Koodres, Germąn Javier Gholami ja Simo Breede. Dirigendi ja konferansjee kohustustes astub üles Tarmo Leinatamm.

Seekordsel „Memory’l“ on paremate paladega esindatud muusikalid „West Side Story“, „Cats“, „Minu veetlev leedi“, „Evita“, „Grease“, „Cabaret“ jt. Samuti kuuleb laule Vanemuise lavastusest „Moonlight Express“.

„Memory 2013“ toimub 10. ja 11. jaanuaril kell 19 Vanemuise suures majas, 12. jaanuaril kell 14 ja kell 19 Viljandi Ugalas, 18. jaanuaril kell 19 Jõhvi Kontserdimajas ja 19. jaanuaril kell 19 Estonia Kontserdisaalis. Tartu kontserdid on välja müüdud, samuti Viljandi päevane etendus. Pääsmeid on saada veel Viljandi õhtusele, Jõhvi ja Tallinna kontsertidele.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Tartu Memento kutsub mälestusüritusele Tähtvere parki

Tartus Tähtvere pargis Vabadussõja monumendi juures toimub 14. jaanuaril kell 13.00 mälestusüritus. Jaanuaris 1919 algas Eesti vägede suurpealetung Vabadussõja lõunarindel. 14.jaanuaril 1919 vabastati Tartu. Otsustav lähing peeti Tähtvere väljadel, vastaseks ka okupantide käsilased läti punased kütid.

Soomusrongide üldjuht oli kapten Karl Parts, soomusrongi nr.1 ülem oli kapten Irv, soomusrongi nr.3 ülem oli kapten Luiga, Kuperjanovi partisanide ülem oli leitnant Julius Kuperjanov. Soomusrongid nr.1 ka nr.3 ning Kuperjanovi partisanid vabastasid Tartu 14.januaril 1919. See oli võit, mis innustas Eesti vägesid ja lõpetas tapatalgud Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas oli esimene Eesti aposteliku õigeusu piiskop püha Platon, preestrid Bežanotski ja Bleive ning kirikuõpetajad professor Hahn ning Schwarz.

Võidu mälestuseks Tähtvere väljadel avati mälestusmärk 3.juulil 1932. aastal mille kommunistid hävitasid 1940. aastal. Enn Tarto pöördus kui linnavolinik ja Tartu Memento esimees Tartu Linnavolikogu poole aprillis 2004. aastal ettepanekuga taastada mälestusmärk. Volikogu toetas üksmeelselt seda ettepanekut ja Tartu Linnavalitsus korraldas mälestusmärgi taastamise samas paigas ja endisel kujul. Mälestusmärk avati 2.juulil 2006. aastal.

Allikas: Tartu Memento juhatus

Ingeri tantsud uue aasta alguses Tartu tantsuklubis

Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.

Vanemuise draamatrupp jagas kolleegipreemiaid

Robert Annus lavastuses "Karjäär". Foto: Madis Katz, vanemuine.ee — Robert Annus lavastuses “Karjäär”. Foto: Madis Katz, vanemuine.ee

Vanemuise draamatrupp valis oma jõulupeol kolleegipreemiate laureaadid lõppeva aasta tööde põhjal. Kuna pea- ja kõrvalosade jaotus osutus keeruliseks, tunnustati kahte mees- ja kahte naisnäitlejat sõltumata rollide mahukusest. Naisnäitlejatest pälvisid kolleegide tunnustuse Külliki Saldre rollide eest lavastustes “Remondimees”, “Oblomov” ja “Kalendritüdrukud” ning Maria Soomets osatäitmiste eest lavastustes “Remondimees”, “Tappa laulurästast” ja “Kunksmoorimäng”.

Meesnäitlejate kategoorias hääletasid kolleegid 2012. aasta parimateks Andres Mähari rollid lavastustes “Musta pori näkku” ja “Tappa laulurästast” ning Robert Annuse osatäitmised lavastustes “Karjäär”, “Cabaret” ja “Kosmonaut Lotte”. Vanemuise parimaks lavastuseks aastal 2012 hääletasid trupiliikmed Uku Uusbergi autoritöö “Karjäär”.

Vanemuise loomenõukogu jagas tunnustust

Vanemuise teatris anti täna välja loomenõukogu aastaauhinnad kolmele loomingulisele, ühele tehnilisele ja ühele administratiivtöötajale. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia.

Amservi draama aastaauhinna sai Aivar Tommingas. Aivar Tommingas lõpetas 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder 8. lennu ning on Vanemuise teatris töötanud sellest ajast alates. Praegu saab teda näha Vanemuise lavastustes “Karjäär”, “Kosmonaut Lotte”, Moonlight Express” ja “Cabaret”.

Dunkri balleti aastaauhinna sai Vanemuise balleti kontsertmeister Olga Kadajane ning EMT muusika aastaauhinna kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp.

Kinema tehnilise töötaja aastaauhinna sai kunstnik-rekvisiitor Ave Liivamägi ning administratiivtöötaja kategoorias pälvis tunnustuse Vanemuise raamatukogu juhataja Ragne Saul.

Vanemuises tuleb aastalõpu Piletisadu!

Vanemuise teater korraldab 27. – 30. detsembrini soodusmüügi kõigile oma etendustele kuni hooaja lõpuni.

Piletisaju käigus saab teatripääsmeid hankida täishinnast oluliselt soodsamalt. “Vanemuise Piletisajul kehtib loogika, et mida pikemalt sa oma teatriskäiku ette planeerid, seda soodsam pilet sulle on,” ütles Vanemuise reklaami- ja müügiosakonna juht Ave Svarts pressiteates.

Igal Piletisaju päeval on Vanemuise teatri suure maja kassas erinev ja eriti soodne päevapakkumine. Suure maja kassas ootab piletiostjaid ka loosiratas.

Vanemuise etenduste soodushinnad kehtivad nii Tartus Vanemuise teatrimajades, Tallinnas Nokia Kontserdimajas kui ka mujal Eestis toimuvate Vanemuise külalisetenduste puhul. Piletisaju raames broneerimist ei toimu ning Piletisaju soodustused ei laiene varem tehtud piletibroneeringutele. Piletisaju ajal kehtivad ka muud soodustused (pensionärid, õpilased, ISIC- ja ITIC-kaardi omanikud), mis on arvestatud täishinnast.

Soodushinnaga pileteid saab osta Vanemuise teatri suure maja kassast, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (Nokia Kontserdimaja etendustele) müügikohtadest üle Eesti. Soodushinnad kehtivad ka kõigi kolme piletimüügisüsteemi internetikeskkonnas. Internetis algab Piletisadu ööl vastu neljapäeva kell 00.01 ning lõpeb pühapäeva hilisõhtul kell 23.59. Netipileti ostjatel palutakse jälgida hinna valikul kindlasti rida “Piletisadu”, mitte “Tavahind”.