Elleri Muusikakool kutsub Jõulumuusika festivalile

3. detsembril algab Elleri Muusikakooli Jõulumuusika festival, mis kestab ligi kolm nädalat.

Festivali jooksul näitavad nii nooremad kui vanemad muusikakooli õpilased mitmel pool Tartus toimuvatel avalikel kontsertidel, mida nad on sügissemestril õppinud oma teekonnal meisterlikkuse poole.

Esinejate hulgas on mitmed Elleri Muusikakooli juures tegutsevad kollektiivid, teiste hulgas orkester Eller Sümfoniett ja Elleri Kontsertkoor. Festivali kaks tippsündmust ongi Eller Sümfonieti esinemine Tartu Jaani kirikus ja traditsiooniline Aastapäevakontsert Tartu Ülikooli aulas, millega sel aastal tähistame kooli 94. sünnipäeva.

Festivali 17 kontserdi hulgas on ka erinevaid intiimsemaid pillikooslusi ja muusikalisi värve, kõiki kontserte iseloomustab tõsine pühendumine muusikale kõrgtasemel õpetajate juhendamisel.

Iga kontsert loob ainuomasel moel jõulumeeleolu. Kontserdid on tasuta, festivali kavaga saab tutvuda siin.

Järgmine Tartu tantsuklubi keskendub Hiiu kandlele

Esmakordselt on Tartu tantsuklubis lava hiiu kanneldel musitseerivate rahvamuusikute päralt, kirjutab Triinu Nutt . Hiiu kanneldel

Eva Väljaots puu all hiiu kannelt harjutamas Vormsi hiiu kandle laagris 2012. aastal. Foto: Karoliina Kreintaal.
Eva Väljaots puu all hiiu kannelt harjutamas Vormsi hiiu kandle laagris 2012. aastal. Foto: Karoliina Kreintaal.

mängivad tantsuks Anni Vitsberg, Eva Väljaots, Janne Suits, Liisa Koemets, Maali Käbin, Marko Veisson ja Sänni Noormets. Nende repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ja teistelt Eesti aladelt pärit rahvatantse.
Hiiu kannel peab ikka üks hea pill olema, kuna selle instrumendi kohta on käibel väga palju erinevaid nimetusi nagu hiiu kannel, hiiurootsi kannel, rootsikannel, vibukannel, kintsuviiul, poogenlüüra, talharpa… Eestis levinuim nimetus “hiiu kannel” eksitab suisa topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga ja tagatipuks pole siiski tegemist kandlega tänapäevases tähenduses. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi peamiselt Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Arvatakse, et sel ajal, mil see instrument Eestisse jõudis, võis sõna “kannel” olla kasutusel hoopiski laiemalt keelpille tähistava sõnana. Igal juhul hiiu kandled on olemas ja nendel musitseeritakse praegugi siinmail.
Vahepeal on tantsuklubis lava teiste kohalolevate rahvamuusikute päralt ja kõlavad harjumuspärased tantsulood nii Eestist kui võõrsilt.

Järgmine Tartu tantsuklubi toimub:

4. detsembril 2013 kell 20.00–24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

hiie_vagiHomme, 23. novembril kell 13 toimub Tartus Riia 12 kaitseväe ühendatud õppeasutuste aulas Hiie Väe tunnustamise sündmus. Kuuendat korda kogunev Hiie Vägi on looduslike pühapaikade sõprade aasta tähtsündmus, mida korraldab Maavalla koda.

Sündmusel tutvustatakse hiljuti lõppenud hiite kuvavõistlust ja autasustatakse selle võitjaid. Antakse ülevaade aasta jooksul toimunud pühapaikadega seotud sündmustest ja arengutest. Tunnustatakse hiiesõbralikke ettevõtmisi ning kuulutatakse välja aasta hiie sõber.

Tervituseks võtavad sõna Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esindaja Juku-Kalle Raid, Eesti rahva muuseumi direktor Tõnis Lukas ning Soome omausuühenduse Taivannaula, Eesti rahvaluule arhiivi, Võro instituudi jt asutuste esindajad. Kõlab rahvamuusika. Müügil on järgmise aasta sirvikalender ning pühapaikade toetuseks annetatud paelad. Sündmust juhib kirjanik ja ajakirjanik Sulev Oll.

Tänavu jagatakse tunnustust neljale hiiesõbralikule ettevõtmisele:

1) Rein Maranit tunnustatakse tänavu kevadel esilinastunud dokumentaalfilmide “Hiite lummus” ja “Looduslikud pühapaigad Eestis” valmistamise eest. Eesti esimeste, üksnes pühapaikadele pühendatud filmide loomisega on Rein Maran aidanud oluliselt kaasa pühapaikadega seotud väärtuste ja murede tundmisele ja mõistmisele ühiskonnas.

2) Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajat, EELK Jüri koguduse vaimulikku ning Saku vallavolikogu esimeest Tanel Otsa tunnustatakse Saku valla Tõdva küla Animäe kui oletatava pühapaiga tutvustamise ja kaitsmise eest. 2011. aastal saavutas kohalikke elanikke esindav Tanel Ots Animäge valdava metsafirmaga AS A&P Mets kokkuleppe, mille kohaselt omanik loobus seal
puid raiumast ning lubas kinkida pühapaiga kohalikule kogukonnale.
Loe edasi: Tartus tunnustatakse homme Hiie Väge

Tervislikul neljapäeval kõneldakse gripist

21. novembril kell 17.20 on kõik oodatud Eesti Õdede Liidu ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisetubade sarja Tervislik neljapäev novembrikuisesse tervisetuppa, kus seekord räägitakse gripist.

Kohapeal saab mängida teadusmängu „Vaktsineerida või mitte, selles on küsimus!“. Mängus osalejatel on võimalik avaldada arvamust ja arutada vaktsineerimisega seotud ohtude ja kasulikkuse üle. Samuti saab osaleda kahes vestlusringis: „Minu laps – jälle haige!“ ja „Kas gripp tuleb ka sel aastal?“.

Lisaks terviseteemalistele vestlusringidele toimub ka tervisenäitajate mõõtmine ja individuaalne tervisenõustamine: mõõdetakse vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassi indeksit, vingugaasi hulka väljahingatavas õhus, määratakse veregruppi ja hinnatakse nikotiinisõltuvuse tugevust. Kohapeal tegutseb lastehoiutuba koos erinevate tegevustega. Vestlusringides osalemine ja tervisenäitajate testimine on kõikidele tasuta.

Kohapeal on võimalik laste ka ennast vaktsineerida ning tutvuda erinevate tervisetoodetega ja neid ka endale soetada.

27. septembril, Teadlaste Ööl avastardi saanud sari Tervislik Neljapäev toimub igakuiselt: kord kuus neljapäeviti kõneldakse Nooruse 5 õppehoones terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Oktoobrikuine tervistuba keskendus vaimsele tervisele.

Vanemuise teater teeb mängukavas muudatusi

Vanemuise teater vähendab uuslavastuste arvu ja loobub muusikali “Cats” lavale toomisest.

Vanemuise teatri repertuaaris on hetkel kuus muusikali – “Cabaret”, “Grease”, “Helisev muusika”, “Mary Poppins”, “Detektiiv Lotte” ja “Evita” ning neid mängitakse jätkuva publikumenuga. Juba praegu käivad teatris ka tuleval sügisel esietenduva muusikalide absoluutse tipu – “Ooperifantoomi” – ettevalmistustööd.

Sellest lähtuvalt langetas Vanemuine otsuse loobuda “Catsi” lavaletoomisest 3. mail 2014. aastal.

Teatrijuht Toomas Petersoni sõnul on tegemist väga ratsionaalse käiguga, mis annab võimaluse keskenduda Vanemuise teatri seni kõige mastaapsema lavastuse ettevalmistamisele – teadaoleva põhjal tõotab Vanemuise “Ooperifantoom” tulla oma tehniliste lahenduste poolest enneolematu. Lisaks pakub “Catsist” loobumise otsus publikule võimaluse kiirustamata osa saada senise repertuaari etendustest nii Tartus kui Tallinnas.

“Catsi” esietendus pidanuks toimuma tuleva aasta 3. mail ning etenduma 15 korda nii Tartus kui Tallinnas. Teater ostab “Catsi” piletid tagasi või vahetab need mõnele teisele meelepärasele Vanemuise etendusele.

Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

Totu_kuul_150Vanemuise väikeses majas esietendub sel laupäeval, 16. novembril uuslavastus lastele – „Totu kuul“, mis viib noorema teatripubliku lavategelaste seltsis lustakale reisile Kuu peale.

Nikolai Nossovi samanimelise raamatu põhjal valminud „Totu kuul“ on fantaasiarikas, lustakas, seikluslik ja samas ka mõtlemapanev ulmemuinasjutt, mis saab alguse sellest, et marakann Totu ja teised Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Ulmelist rännakut Kuule saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused, mis tekivad enamasti Lillelinna marakannide ja Kuu elanike erineva elukorralduse tõttu.

Lavastaja Kaili Viidas: „”Totu Kuul” kuulub minu lapsepõlve lemmikute hulka. Lugesin korduvalt juba isa poolt kapsaks loetud raamatut. Mind võlusid Totu lugude illustratsioonid ja seikluslikkus. Paljude jaoks võrdub “Totu Kuul” raamat kapitalistliku ja sotsialistliku maailmasüsteemide kriitilise kõrvutamisena. Mina ei pööranud sellele tähelepanu ei lapsepõlves ega tee seda ka praegu. Keskmes on igihaljad ja inimlikud teemad nagu sõprus, teineteise mõistmine, andestamine, empaatilisus. Oluline on lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele meelde tuletada, et iga inimene on võimeline suurteks tegudeks. Maailma vastu tuleb tunda huvi, tuleb olla uudishimulik ja just see on asi, mida peaksime õppima “Totu Kuul” marakannidelt.“ Loe edasi: Vanemuises etendub lastelavastus „Totu kuul“

AHHAA kutsub isadepäeva meisterdamismöllule

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Teaduskeskus AHHAA kõiki lapsi koos oma isade ja vanaisadega Tartusse AHHAA keskusesse suurele AHHAA meisterdamismöllule, kus saab ehitada asju hambaharjarobotist elektrimootorini.

„Me tahame oma isadepäeva erisündmusega saada isad kätte töölt ja lapsed virtuaalmaailmast ning panna nad koos midagi vahvat meisterdama. Kutsun kõiki isasid ja vanaisasid AHHAAsse – tulge ja nautige koos tegemise rõõmu,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

Kunagi varem pole AHHAAs ühe päeva jooksul nii palju meisterdada saanud. Selleks tuleb AHHAAle appi Teadusbussi meeskond, kelle eestvedamisel on üle maja korraga üles seatud kümmekond meisterdamispunkti.

Koos isade ja vanaisadega saab muuta mündid kuldseks ning ehitada laavalampe, õhupallikitarri ja linnumaju. Lisaks kasvatame kemikaalidega vesikasvusid ning paneme vikerkaare piima sisse. Etendusi annab AHHAA teadusteater ning usinamaid peresid premeeritakse isevalmistatud limonaadiga.

Päeva juhivad ning peredele korraldavad võistlusi Rakett 69 kohtunikud Aigar Vaigu ja Juhan Koppel.

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal".
Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.
Olavi Hiiemäe võistlusfoto sokuga.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Tartu Keskkonnahariduse keskus ootab homme lapsi külla

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-7-aastaste lastega laupäeval, 26. oktoobril kell 11.00 Tartu Loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Näitleja Maarja Jakobson tutvustab oma pere keskkonnahoidlikke valikuid, arutleme keskkonnateemadel ning puhume veidi ka teatrijuttu. Loovate ja lõbusate tegevuste teel õpime lastega tundma õuna eluringi ning valmistame maitsvaid õunapulgakomme. Kõigile osalejatele on kaetud suupistelaud.

Sündmuse orienteeriv kestus on 1,5 tundi. Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot pere kohta. Kohtade arv on piiratud.

Tartu Keskkonnahariduse Keskus alustas käesoleva aasta septembrist lapsevanemate keskkonnaklubi sarja, mis kutsub vanemaid arutlema keskkonnateemadel. Samal ajal pakume 3-7-aastastele lastele harivaid keskkonnahoidlikke tegevusi.

Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest.  Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Tartu Sügispäevad 2013 täidavad linna tudengipärimusega

Täna saab avapaugu tudengite sügisene vaimupuhkus Tartu Sügispäevad 2013, mis kuni 20. oktoobrini pakub meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritusi.

Festivali seekordseks läbivaks teemaks on tudengipärimus, mis käesolevast kultuuripärandi aastast ajendatuna kutsub seiklema tudengikultuuri ning -pärimuse radadel. Uurime, millised olid tudengid kunagi ja millised on praegu ning kuidas saame meie, praegune põlvkond ennast tudengikultuuri ajalukku kirjutada.

Traditsioone hoides on tudengipäevade kavas tagasi kunagine menuüritus Bambus, mis on vaatemänguline iseehitatud sõidukite demonstratsioon ning jõuproov. Pühapäeval pannakse Vanemuise taksopargi ja Kaubamaja vahelisel alal rattad veerema. Festivali keskse teema auks toimub neljapäeval Tartu Üliõpilasmaja etno-folgi teemapidu ning Viljandi folgigrupi Curly Stringsi kontsert.

Kavast ei puudu ka traditsioonilised Tudengibänd ja Tudengifilm, millest viimases valitakse seekord parimad filmid kahes kategoorias – filmitudengid ja filmientusiastid ehk harrastajatest filmitegijad. Samuti on taas programmis Tudengiteater, Sügisaeroobika, mille raames tudengite aeroobikakuninganna valimine, loengusari Akadeemiline pikapäevarühm, vabalava Luulevabadus ning palju muud harivat, sportlikku ning meelelahutuslikku.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning kaaskorraldajate koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Tudengipäevade ametlikult koduleheküljelt.

Tartus tähistatakse eakate päeva

Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.

Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut. 

Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver

Hõimurahvaste tantsud Tartu tantsuklubis

Röntyskä esinemas Eesti ingerisoomlaste XIX laulu- ja tantsupeol Jõhvis 14.06.2009. Foto: Röntyskä arhiiv.
Röntyskä esinemas Eesti ingerisoomlaste XIX laulu- ja tantsupeol Jõhvis 14.06.2009. Foto: Röntyskä arhiiv.

9. oktoobril kell 20.00-24.00 on Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) hõimurahvaste tantsude õhtu. Eestis on tavaks saanud oktoobrikuus tähistada hõimupäevi, mida seekord peetakse 25. korda. Seoses sellega on järgmise Tartu tantsuklubi sisu tavapärasest rohkem soome-ugri aladelt pärit rahvatantsude päralt. Huvilistel on võimalus õppida tantsurühma Röntyskä liikmete juhendamisel ingerlaste ja teiste hõimurahvaste seas levinud rahvatantse. Seekord keskendutakse kadrillidele ja paaristantsudele, mida tavatseti tantsida Ingerimaal, Karjalas, Soomes ja Vepsa aladel.

Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks. Lisaks on nad aastatega omandanud oskuse süvitsi käsitleda tantsupärimust ja meelsasti jagatakse oma tantsuoskusi teistega. Loomulikult ei puudu tantsuklubist ka tuttavlikud eesti rahvatantsud.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest. Foto: Eesti Unemeditsiini Selts
Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest. Foto: Eesti Unemeditsiini Selts
Üleriigilise teavituskampaania „Ära istu unisena autorooli!“ raames peatub Unebuss 7.-11. oktoobril viies suuremas Eesti linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Kampaania keskmes on sõidukijuhtide unisus ja väsimus, sellega seonduvad haigused ja riskid ning väsimuse mõju ulatus liiklusohutusele.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.

Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

sleeping-in-car1-300x1994. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis  Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Foto: Vikipedia

Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Urmas Tartese fotonäitus „Loodus lähivaates“.

Väljapanek on mõeldud saatma kuni 2014. aasta jaanuarini avatud suurnäitust „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“.

Urmas Tartes (sünd. 1963), bioloog ja loodusfotograaf, on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina ja Eesti Maaülikooli professorina, aastast 2010 aga tegutsenud vabakutselise loodusmehena. Tartes on tuntud eelkõige mikrofotograafina, sagemini kuuluvad tema modellide hulka putukad ja mutukad, kes on ka käesoleva näituse peategelased. Tartes on öelnud: “Enamik meie looduse elurikkusest ja huvitavatest vormidest on tillukesed olendid, kelle suurust mõõdame sentimeetritega ja millimeetritega. Samuti on nautimist väärt suuremate organismide peenemad detailid. Tilluke maailm on valmis pakkuma avastamisrõõmu ka seal, kus maastikufotograafid oma kaamerad kotti pakivad.” Loe edasi: Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab lastemängude kogumise võistluse

Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.

Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.

Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.

Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.

Maanteemuuseum tutvustab Motoshow’l unikaalset kabrioletti

27.-29. oktoobril Tartus toimuval Motoshow’l on kõigil huvilistel võimalus näha täies hiilguses 1956. aasta kabrioletti ZIS-110B. Hiljemalt novembriks kolib väärikas suveauto Eesti Maanteemuuseumisse, kus teda kuni kevadeni kõigile külastajatele vaatamiseks eksponeeritakse.

Haruldase ZIS-110B restaureeris Lõuna-Eesti vanatehnika klubi “Levatek” president Heino Jaanus. Kabriolett-kerega auto ülesehitamiseks kulus 12 pikka aastat. “Restaureerimiseks vajalikud detailid on kokku otsitud mitmest riigist – nii idanaabritelt kui ka näiteks Rootsist. Palju osi on valmisatud koopiana, kuna originaalosi pole lihtsalt saada,” rääkis maanteemuuseumi restauraator Einari Jaanus. “Erilist tähelepanu väärib liigendkatuse konstruktsioon, mis on restauraatori poolt järele tehtud tehase jooniste alusel.”

ZIS-110B on 1956. aastal Nõukogude Liidus ZIS autotehases toodetud kabriolett-kerega paraadauto. Hilisematel aastatel leidis sõiduk kasutust ka taksona. Tema mootori töömaht on 6,0 L ja võimsus 140 hj. Auto restaureeriti Tartu Bussipargi ruumides.

Motoshow raames toimub auto ametlik esitlus 27. septembril kell 14 Tartu Näituste messikeskuses. Restaureerimise protsessist räägib Heino Jaanus. “Talveks tuleb aga uhke masin Eesti Maanteemuuseumi masinahalli, vahetades välja kinnise ZIS-110,” rääkis restauraator Einari Jaanus, kutsudes kõiki huvilisi muuseumisse külla.

Vanemuise teatrisse koguneb infopäevale 700 õpetajat

Reedel, 27. septembril koguneb Vanemuise teatri kutsel ligemale 700 õpetajat suures majas toimuvale infopäevale. Kuuendat korda toimuva infopäeva eesmärk on tänada õpetajaid koostöö eest, jagada uudiseid ja pakkuda võimalust kolleegide seltsis ooperit nautida.

Ühtekokku 151-st koolist ja lasteaiast üle Eesti kohale tulnud õpetajatele tutvustatakse lastele ja noortele suunatud uuslavastusi, lisaks teeme ülevaate sel hooajal toimuvatest teatrikohtumistest ja teatritundidest, Kollase Kassi Suvekoolist jpm. Nagu tavaks, loosime õhtu jooksul õpetajatele teatripääsmeid meie menulavastustele ja pakume võimaluse osta teatripileteid soodushinnaga.

Infopäeva peakorraldaja, Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk: “Õpetajate infopäevast on kujunenud juba traditsiooniline noortetöö hooaja avaüritus. Ühest küljest koguneme infovahetuseks, samas on see ka meeldiv võimalus omavahel kohtuda, suhelda, vahetada mõtteid ja ideid. Koostöö õpetajatega aitab kutsuda ellu just sellised teatritunnid, mida vastastikku vajame. Vanemuise noortetöö tänavuseks tähtsündmuseks on märtsis toimuv konverents “Teater hariduses – haridus teatris”, mille kaudu tahame leida võimalusi praktiliseks täienduseks formaalharidusele. Noorsootöö kaudu saame tutvustada teatrit kui kultuurhariduse osa, mille kaudu saab pakkuda praktilist lisaväärtust mitmetele teistelegi eluvaldkondadele.”

Õpetajate infopäev algab kell 17 teatri fuajees, kus on avatud info- ja piletimüügipunktid. Vanemuise Kollased Kassid tutvustavad, mida põnevat ja harivat pakub teatri 144. hooaeg lastele ja noortele. Tund hiljem algab saalis kohtumine, kuhu on muuhulgas oodata ka üllatuskülalist, kes räägib, milline on tema meelest teatrikunsti potentsiaal täiendada noore inimese arengut, haridust ja ka haritust. Infopäeva lõpetab Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur”. Etenduse vaheajal on õpetajatele kaetud ka kohvilaud.

Lisainfo!

Vanemuise buss sõidutab koduuksest teatriukseni

Vanemuise teater sõidutab selgi hooajal teatrisõpru mugavalt ja soodsalt Tartusse teatrisse. Kuna huvi sellise teenuse vastu oli möödunud aastal suur, siis otsustasime tänavu oma areaali laiendada ning lisaks Lõuna-Eesti teatrisõpradele ka pärnakatele omalt poolt vastu tulla.

Kahekorruseline teatribuss toob huvilised etendusi vaatama vaid teatripileti hinnaga. Kohtade arv on piiratud – bussis on 65 kohta. Pakkumine kehtib järgmistele etendustele:

29.09.2013 „KALENDRITÜDRUKUD“ 15 € – Jõgeva-Palamuse-Luua-Tabivere-Lähte-Tartu
23.10.2013 „THRILLER“ 22 € – Pärnu-Viljandi-Puhja-Tartu
17.11.2013 „MUSTA PORI NÄKKU“ 15 € – Räpina-Mooste-Ahja-Võnnu-Tartu
22.11.2013 „THRILLER“ 22 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
26.01.2014 „PÄHKLIPUREJA“ 11 € Pala-Kallaste-Koosa-Vara-Tartu
08.02.2014 „HELISEV MUUSIKA“ 16 € – Valga-Puka-Rõngu-Elva-Tartu
02.03.2014 „CABARET“ 22 € – Võru-Kanepi-Saverna-Kambja-Tartu

Teatripaketi hinnas sisaldub teatripilet ja tasuta sõit edasi-tagasi. Teatripaketi piletitel ei kehti tavasoodustused. Infot teatripaketi tellimise ning bussi väljumiskellaaegade ja peatuste kohta saab Vanemuise teatri kassast: kassa@vanemuine.ee või telefonil 744 0165.

Allikas: Vanemuise teater

Tartu loodusmaja avab linnarahvale uksed

Reedel toimub Tartu loodusmaja pidulik avamine kutsetega külalistele. Loodusmaja pere ootab linnarahvast majaga (aadressil Lille 18) tutvuma laupäeval, 21.septembril.

„”Oleme jõudnud tagasi juurte juurde. Just sellest paigast algas 60 aastat tagasi Tartu linna loodushariduse traditsioon. Uus loodusmaja kesklinnas muudab meie tegevused nähtavamaks ja toob kokku eri põlvkondade loodushuvilised,”“ sõnas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa.

Laupäeval toimuvad ringkäigud majas, pargis ja talveaias, ülevaate saab koprapesast tehnoruumini. Avatud on looduse õpitoad, kus pressitakse üheskoos õunamahla ja veeretatakse jõhvikaid, uuritakse digiluubiga looduse pisikesi imesid ning avastatakse loodusmustrite maailma. Loodusmaja sisustamisel tekkinud mööblipakenditest valmib lastele papist mängumaa. Kaasa löövad ka „Lõpetame ökotsiidi Euroopas“ kampaania korraldajad, kes pakuvad põnevat öko-impro etendust ja paeltepunumise töötuba. Õpitubade toimumiskavasaab näha siitLoe edasi: Tartu loodusmaja avab linnarahvale uksed

Tartu Folgiklubi alustab kolmandat hooaega

folgiklubiTartu Folgiklubi kolmas hooaeg saab alguse 18. septembril kell 19:30. Uuel hooajal on Folgiklubis uus ajakava – alustatakse väikese tutvustusega uuspärimusmuusikast erinevate noorte pärimusmuusikat viljelevate ansamblitega. Sündmuse keskpunktiks olnud autoritundi alustatakse sel hooajal tund aega hiljem – 20:00.

Esimesel korral esinevad uuspärimuse pooltunnis kolm viiuldajat: Marju Varblane, Gloria Kadarpik ja Helin Pihlap! H. Elleri nim. muusikakoolis õppivad viiuldajad astuvad folgiklubis üles särtsakate eesti ja iiri viiulilugudega, pühendades need valitud palad KiReKaKu repertuaarist oma suurepärasele õpetajale.

Autoritunnis tervitatakse Indrek Kaldat koos poja Paul Kristjan Kaldaga.
Indrek on tuntud Eesti muusik, kes on aastate jooksul olnud liige Justamendis, Lindpriides, Kukerpillides, Jääääres ja teistes ansamblites. Indrek vestleb Ants Johansoniga folkmuusikast sellisena nagu seda mõistab läänemaailm. Oma pojaga mängib ta originaallugusid I. Hirve ja T. Pabuti tekstidele.

Tartu Folgiklubi toimub iga kuu kolmandal kolmapäeval Tartu Jazzklubis (Ülikooli 20) kell 19:30. Loe edasi: Tartu Folgiklubi alustab kolmandat hooaega

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

fruits-and-vegetables11. septembril korraldas Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) koostöös restoraniga Atlantis, Tartu linnavalitsusesega ning Eesti maaülikooli mahekeskusega mahetoitu tutvustava seminari toitlustusasutustele. Osalejate hulgas oli nii koolide-lasteaedade toitlustajaid kui ka Tartu restorane ja kohvikuid. EDA tähistas sellega oma 20. aastapäeva.

Eesti maaülikooli professor Anne Luik andis seminaril ülevaate mahetoidu eelistamise põhjustest, selgitades tänapäevase intensiivpõllumajandustegevuse mõju keskkonnale ja inimestele: kuidas erinevad taimekaitsevahendite jäägid toidus mõjutavad meie ja meie laste tervist.

„Tartu kui heade mõtete linn võiks ka mõelda mahetoidu kasutamisele. Helsingi on seadnud aastaks 2015 eemärgiks ülemineku
mahetoidule 50 protsendi ulatuses, oleks ju väga tore, kui Tartu seaks eesmärgiks kasvõi 20 protsendi ulatuses,“ sõnas Anne Luik. Anne Luik julgustas ka toitlustusasutusi mahetoitu proovima ja oma menüüsse võtma.

Loe edasi: Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon viis
toitlustajad kokku mahetootjatega

Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Oktoobrikuus kutsuvad kultuuripärandi aasta toimkond ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus Eesti koole üles uurima ja proovima meie hõimurahvaste kireva köögi retsepte. Et retsepte paremini tundma õppida ning need läbi katsetada, toimuvad teabepäevad projektiga liitunud koolide kokkadele ja õpetajatele:

Igal aastal tähistatakse Eestis oktoobri kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana hõimupäeva, et väärtustada soome-ugri rahvaste kultuuri. Kultuuripärandi aastal ehk tänavu on hõimupäev 19. oktoobril, ent kuna sündmusi jätkub peaaegu kõigisse oktoobripäevadesse, siis on tegu terve hõimukuuga.

Projektiga “Hõimupäev koolisööklas” on oodatud liituma kõik Eesti koolid – nii väikesed kui ka suured, nii maal kui ka linnas. Osaleda on võimalik lastel, lastevanematel, õpetajatel, koolikokkadel ja toitlustusfirmadel.

Loe edasi: Väimelas, Tartus, Tallinnas ja Pärnus tutvustatakse hõimurahvaste kirevate köökide retsepte

Joonistamise meistrivõistlused Tartus

3.-4. oktoobril 2013 toimuvad Tartus juba teist korda joonistamise meistrivõistlused. Tartu Kunstikool töötab selle nimel, et joonistusoskus ei kaoks ja käelistele oskustele pöörataks piisavalt tähelepanu.

Joonistamine on nagu sport, mis näitab aju, silma ja käe treenitust. Eelduseks on anne ja igapäevane aastatepikkune treening juhendaja käe all ning tulemuseks vaatlemisoskus, mõtlemine ja täpne käsi. Umbes nagu male ja vibulaskmine.

Koolide õppetööde korraldajatele palve, et nad võimaldaksid õpilastel osaleda ning võimalusel toetaks neid selliselt, et võistlusi arvestataks õppetööna. Tartu Kunstikool väljastab ka vajalikud tõendid ja tunnistused õpilastele.

Meistrivõistlused toimuvad Tartu Kunstikoolis Eha tn. 41.

Võisteldakse realistliku joonistamise oskuses kolmel teemal: NATÜÜRMORT, PORTREE, FIGUUR (TÄISFIGUUR, RIIETATUD).

Osalema on oodatud kõik, kes peavad lugu heast joonistamisoskusest. Võistelda võib ühel ülalmainitud teemal. Töö tuleb kodus eelnevalt valmis teha ja kohale tulles kaasa võtta. Tegemist on pikaajalise joonistusega, seega töö tegemiseks kulutatud ajaline maht peaks olema vähemalt 12 akadeemilist tundi. Töö formaat on A2 ja töö teostatakse harilike pliiatsitega.

Eelnevalt valmis tehtud töö antakse korralduskomitee kätte. Võistluspaigal joonistab iga võistleja oma töö PEAST uuesti. Selleks antakse aega orienteeruvalt 12-14 akadeemilist tundi. Töö teostatakse harilike pliiatsitega.

Loe edasi: Joonistamise meistrivõistlused Tartus