Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.
Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.
Üritused on tasuta!
Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.
Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).
Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.
Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.
Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.
Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.
Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks.
Allikas: sotsiaalministeerium
Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.
Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid
Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/
Selle hooaja viimane regilaulutuba toimub linnuristipäeval, 3. mail kella 18-20 Tartu 19. sajandi linnakodaniku muuseumis. Päeva nimi viitab asjaolule, et rändlinnud on naasnud.
Linnuristipäeva tähistamiseks lauldakse seekord just lindudega seotud laule. Sulelistel on eriline koht eestlaste ürgses maailmapildis ja nii ka regilauludes. Loomislaulude ilmalinnu munadest on alguse saanud terve maailm ning linde peetakse sõnumitoojateks teispoolsuse ja meie maailma vahel. Kui reaalsus on karm, võivad just müstilised “sinesiiba sirgukesed” või majesteetlikud “metsaligled-metsalagled” olla need, kes võtavad kuulda tööga vaevatud nooriku, vaeslapse, soldatiks tõmmatud noormehe või kaasa kaotanud neiu muret. Kuid linnud toovad ka palju rõõmu: nende kaunitest lauludest saavad innustust inimlaulikud, kes näiteks Kihnus kuulutasid: “Luu mina võtan luikõ suusta, paari sõnu pardi suusta, viisi viie ljõnnu peasta…”. Ja
kui inimestele meeldis lauldes matkida linde, siis mitmetes lauludes matkivad linnud inimesi, näiteks tehes erinevaid põllutöid, pruulides õlut ja pidades pidugi. Säärastest lauludest on ajapikku saanud nalja- või isegi lastelaulud, kuid kunagi võis neilgi olla maagiline tähendus, mis praeguseks on vajunud unustusse nagu paljud teised lindudega seotud uskumused.
Sellegipoolest: ärgem siis unustagem hommikul välja tulles linnupetet võtta, hoidkem pöialt, et kägu kukub vallalistele vaid veidike pulmaootusaastaid ja vanematele veel palju eluaastaid, ning lootkem, et pääsukesed päevasooja ja ööbikud öösooja peagi kohale toovad. Killukese sellest soojusest saab kaasa ka regilaulutoast!
Kuidas lind, nõnda laul (Helme)
Täna alusega kell 19 saab Tartus toomkiriku varemetes kogeda väga-väga vaba ja tolerantset lava tudengipoeetidele ja -muusikutele. Tule ja viska pilk-kõrv peale, millest tudengid elavad, hingavad ja mõtlevad. Kohal nii tuntumad nimed Edvin Aedma, Siim Kera, Silvia Urgas ja Minni Saapar kui ka noored debüteerivad artistid.
Luulevabadus on Tartu tudengipäevade vaat et traditsiooniks kujunemas üritus: juba kolmandat korda toimuvale vabalavale on siseruumid väikseks jäänud ning seepärast kolitakse maagilistesse toomkiriku varemetesse.
Sauga vallavolikogu esimees Vello Tiidermann ja Alatskivi vallavanem Andu Tõrva liitusid Isamaa ja Res Publica Liiduga.
IRLi kuulub nüüd kokku 104 omavalitsusjuhti üle Eesti, teatab erakond.
Tartu ülikooli loodusmuuseumis saab veel täna uudistada vana ajaloolist ekspositsiooni, millega koos on üles kasvanud mitu põlvkonda loodushuvilisi. Pärast seda sulgeb muuseum remondiks uksed. Uue ekspositsiooni valmimine on kavandatud 2013. aasta suveks.
Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mis asutati 1802. aastal. Tänase geoloogiamuuseumi vitriinid ja ekspositsiooni ülesehitus pärinevad muuseumi algusaegadest ning zooloogiamuuseumi ekspositsioon on püsinud muutumatuna enam kui 40 aastat. Mälestus vanast ekspositsioonist talletatakse fotodele ja filmile.
Ekspositsiooni uuendamisega luuakse tänapäevased tingimused loodus- ja keskkonnahariduses täiend- ja huvihariduse pakkumiseks. Viimastel aastatel on loodusmuuseumi ekspositsiooni ja haridusprogramme külastanud aastas ligi 19 000 inimest. Uuendusprojekti eesmärk on suurendada muuseumi pakutava keskkonnahariduse kvaliteeti ja kättesaadavust.
Uuendamise ajal jätkab muuseum nii õpilastele, õpetajatele kui loodushuvilistele suunatud haridustegevust varasemas mahus, keskendudes ekskursioonidele, õuesõppele, õppelaagritele, külalisesinemistele, haridusprogrammidele, ringitööle ajutises õppeklassis ning tellimisel koolides. Osa praegusel püsinäitusel olevaid kogusid eksponeeritakse ajutiselt koostööpartnerite juures. Näiteks saab imetajate luustikke näha varsti AHHAA keskuses. Samuti jätkub muuseumi teadus- ja arendustegevus. Loe edasi: Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sulgeb remondiks uksed
Laupäeval, 28. aprillil toimub Tartus uus kevadine rahvaspordisündmus – Tartu Parkmetsa jooks, distantsiga 7 km.
Kavas ka Mr Pritt lastejooksud ja Parkmetsa tervisekõnd.
Soodusregistreerimine jooksule kestab 27. aprillini.
Eelregistreeruda on võimalik ka Lõunakeskuse Salomoni spordipoes.
Täpsem infowww.treenitus.eu. Kohtume jooksul!
24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.
Kuna Tartu Jooksumaraton tähistab sellel aastal oma 30. sünnipäeva, siis toimus ühistreening retrostiilis. Retrohõngu lõid nii aegumatu viisi taustal tehtud soojendusvõimlemine, legendaarne Tartu Maratoni rada kui ka kõik vahvate kostüümidega inimesed. Ühtlasi tegi eile maratonidebüüdi Tartu Kevadpäevade maskott Villem, kes läbis vapralt 10 km pikkuse distantsi.
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu tänab kõiki osalejaid ning innustab kõiki ka maratonile tulema: „Mul on hea meel, et nii paljud maratonisõbrad tulid hoolimata väikesest vihmasajust Tartust kohale, see näitab, et tegemist on tõeliste rahvasportlastega, kes ei karda ei tuult ega vihma. Esimesed sammud oma tervise heaks on nüüd tehtud, maratonirajaga tutvust tehtud ning nüüd ei olegi muud kui jooksumaratonil kohtume!“.
Ühistreeningul osalenud rahvasportlane Maarja Pilipenko julgustab samuti teisigi jooksumaratonil osalema: „Vabas looduses jooksmine on nii mõnus! See annab tohutu energia ning mis oleks veel parem kui tunne, et sa teed enda jaoks midagi head. Maraton on tõepoolest rõõm!“
Eilne ühistreening näitas, et vaatamata mõnedele natuke märjematele kohtadele on rada võrreldes eelmise aasta sama ajaga palju paremini kuivanud ning rajameistril on võimalik pehmemad kohad 13. mail toimuvaks jooksumaratoniks hakkepuiduga katta. Loe edasi: Jooksumaraton korraldas retrostiilis ühistreeningu
Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar.
Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru.
Tasuta!
Info tel: 5331 0902
Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja eesmärk on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui ka suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng ning selle sidusus eesti akadeemilise kultuuriga. Idee järgi toetavad kultuuri arendamist kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja sihtasutused.
Kultuurikoja peamised tegevussuunad on kultuurialane infovahetus, valdkondadeülene koostöö, osalus kultuuripoliitika arengukavade väljatöötamisel ja kultuurisündmuste jäädvustamine kirjasõnas.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Asutamiskoosolekule on oodatud kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Osavõtust palutakse teatada, kasutades selleks võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee. Lisainformatsioon telefonil 522 6248, Margit Reinkubjas, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, juhatuse liige
Lisalugemist kultuurikoja loomisloo kohta: www.traks.ee/kultuurikoda
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla kodanikuühiskonna sihtkapital, rahastades projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.
Valmis on ka uus koduleht tartumaakultuurikoda.ee
Luke mõis kutsub pühapäeval, 29. aprillil kella 12-16 Luke mõisa kärnerimajja emale või vanaemale ise kingitust valmistama. Luke mõisas valmistatud kingitustel on oma hõng ja hing.
Töötubades tehakse siidisalle, süstikpitsis ehteid (võimalus õppida süstikpitsi tegemist), tasse ja erinevaid ehteid. Kingituste valmistamine on tasuline. Oodatud on täiskasvanuid ja suuremad lapsed. Kingituse valmistamise kõrvale saab osta maitsvat kooki ja kohvi või teed.
Vajalik kindlasti ette registreerimine: info@lukemois.ee või telefonil 508 8359.
Lisainfo www.lukemois.ee
Tartu Keskkonnahariduse Keskus esitleb teisipäeval sel hooajal viimast korda Matsalu IX loodusfilmide festivali parimaid filme. Esimeseks filmiks on “Ida-Scheldt. 
Allveeavastused, mille režissööriks on hollandlane Edward Snijders. Film on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb. Film pälvis festivali kiituskirja.
Teiseks selle õhtu filmiks on režissöör Herbert Ostwaldi “Pätt-paavianid: ahvivalve Lõuna-Aafrikas”. Film jälgib Kaplinna ahve, kes varastavad käekotte, murravad sisse autodesse ega karda inimest. Kaplinnas on asutatud lausa eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda.
Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas mullu 14. – 18. septembril. Filmid võistlesid eelmisel kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.
Selleaastane festival toimub 12.-16. septembrini.
Matsalu 9. Loodusfilmide Festivali parimad filmid: selle hooaja viimane filmiõhtu!
Ida-Scheldt allveeavastused/ East Scheldt, Discovery Underwater
Režissöör Edward Snijders (Holland, 26 minutit).
Festivali kiituskiri.
Fim on üles võetud Ida-Scheldtis, Hollandi edelaosa rannikumeres. Seal on Põhjamerre ehitatud 9 km pikkune tõke tõusuvee ja tormide vastu, mis koosneb kahest saarest ja 65-st betoonsambast, mis kannavad avanevaid väravaid. Filmis vaadeldakse, kuidas veealune elustik ennast Hollandi tehnikaimede vahel tunneb.
Pätt-paavianid – ahvivalve Lõuna-Aafrikas
Režissöör Herbert Ostwald (Saksamaa, 52 minutit).
Nad varastavad käekotte, murravad sisse autodesse, ei karda inimest. Kaplinna Lauamäe viimased paavianid on saanud tõeliseks nuhtluseks. On tulnud asutada koguni eriline paavianipolitsei, kes püüab ahve tõrjuda. Samas tehakse ka turistide hulgas selgitustööd ahve ei tohi toita .
Pilet: 2 eurot ja 1 euro (õpilased, üliõpilased, pensionärid). Tartu
Loodusmaja õpilastele tasuta.
Festivali asutajad: Lihula vald, Eestimaa Looduse Fond, Matsalu Rahvuspark, Lihula Kultuurimaja. 9. Matsalu Loodusfilmide Festival toimus Lihulas 14. – 18. septembril 2011. Filmid võistlesid eelmisel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ja “Inimene ja loodus”. Festivali eesmärk on tutvustada ning tunnustada uusi loodusfilme ja nende tegijaid, soodustada loodusfilmide levi ning tutvustada looduslähedast ja säästvat elulaadi.
Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee
Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis saab iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata festivali filme. Kuni kevadeni pakume võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse filme vaatama ei jõudnud.
Lisainfo Tartu filmiõhtute kohta: www.teec.ee, Anneli Ehlvest tel 736
1693, 53 442 160.
Karlova Selts palub karlovlaste abi, et kaardistada võimalusi kuidas muuta Karlova tänavaid paremaks ja ohutumaks kõigile ning vähendada läbivat autoliiklust Karlova elutänavatel.
Tänavad moodustavad olulise osa avalikust linnaruumist. Tänavatel liigutakse ühest kohast teise, käiakse jalutamas kahe- ja neljajalgsete sõpradega, vesteldakse naabritega, mängitakse, joostakse ja sõidetakse jalgrattaga. Kui hästi me end tänaval tunneme sõltub tänavaruumi kvaliteedist – kõnniteede laius ja siledus ning takistuste olemasolu, aga ka sõidukite liikluse hulgast ja kiirusest tänaval. Sellest sõltub müra, heitgaasid ja liiklusturvalisus tänaval. Selleks, et mootorsõidukite liiklust linnatänavatel hoida võimalikult väiksena on oluline tõsta tänavaruumi kvaliteeti kergliiklejate jaoks.
Tänavu tähistab SEB Tartu Jooksumaraton juba 30. toimumiskorda, mis tähendab, et jooksumaraton on oma ajaloo jooksul rõõmustanud mitmeid tuhandeid osavõtjaid ning teeb seda kindlasti ka edaspidi.
Esimene juubeliüritus leiab aset juba 23. aprillil, kui toimub SEB 30. Tartu Jooksumaratoni ühistreening. Neljandasse kümnendisse sisenemine on auasi ja piisav vanus meenutamaks oma nooruspõlve, mistõttu ongi SEB 30. Tartu Jooksumaratoni ühistreening retrostiilis!
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu innustab kõiki ühistreeningul osalema: „Juba 6. korda toimuv ühistreening on kujunenud aastatega jooksumaratoni programmi üheks lahutamatuks osaks. Just see ettevõtmine on paljudele jooksusõpradele esimeseks kogunemiseks kevadel – tehakse ühiselt plaanid järgmiste nädalate treeninguteks, kutsutakse kaasa ka sõbrad, kes veel kõhklemas, kas osaleda maratonil või kes pole veel treeninghooajale hoogu sisse saanud. Usun, et selle aastane juubelimaraton saab olema eriline ning kindlasti muudavad meeleolukad retrostiilis kostüümid sinise esmaspäeva jooksusõpradele vägagi värvikirevaks!“
Ühistreening on mõeldud kõikidele, kes soovivad enne 13. mail toimuvat jooksumaratoni põhipäeva rajaga tutvust teha, neile, kes pole veel otsustanud läbitava distantsi pikkust, kõigile neile, kes veel kõhklevad, kas maratonist osa võtta või mitte ja loomulikult kõigile neile, kes tunnevad jooksmisest niisama mõnu! Jooksmine on heaks võhmatreeninguks ja vormi testimiseks ka kõikidele neile, kes valmistuvad hoogsalt Tartu Rattaralliks.
Jooksumaratoni ühistreeningu start ja finiš on Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses, distantside pikkused on 10 ja 16 km. Start antakse kell 18.30 ning finiš on avatud kella 20.30ni. Jooksusõbrad viib kohale tasuta buss, mis väljub Vanemuise teatri alumisest parklast stardipaika kell 17.30 ja toob soovijad kell 20.30 Tartusse tagasi.
Ühistreeningul osalemine on tasuta ja etteregistreerimine ei ole vajalik. Rajal pakutakse spordijooki ja finišis ootab kõiki osalejaid kuum tee. Lisainfo SEB 30. Tartu Jooksumaratoni kohta leiab www.tartumaraton.ee.
Eile, 19. aprillil toimus Tartus Maamessi raames traditsiooniline erametsapäev. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe ja Erametsakeskuse juhtide vastuvõtul avaldati tänu tublidele ametnikele ja koostööpartneritele.
Tänavu anti esmakordselt üle tänukiri “Metsanduse aasta tegu 2011”. Erametsandusorganisatsioonide tunnustuse sai keskkonnaminister Keit Pentus, kes on tulemuslikult seisnud metsaomanike huve arvestava tulumaksuseaduse muudatuse eest. Erametsa sõbra tiitli pälvis Vara Saeveski – firma on oma puiduvarumispoliitikas suhtunud soosivalt väikemetsaomanike puidu turustamisse. Tubli erametsanduse tugiisik on Olavi Udam, kes lisaks metsaomanikele asjatundliku abi osutamisele suudab hästi tegeleda mitme teemavaldkonnaga. Tubli Erametsakeskuse töötaja on Mart-Ants Pavelson, keda hinnatakse kui väga usaldusväärset ja abivalmis kolleegi. Tubli ajakirjanik on “Äripäeva” toimetaja Ain Alvela, kes orienteerub väga hästi aktuaalsetes metsandusteemades ja esitab asjatundlikke küsimusi. Tubli riigiametnik on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp, keda metsaomanikud tunnustavad hea infovahetuse ja sisukate koolituste eest. Tubli majanduskoostöö edendaja on Iisaku metsaühistu spetsialist Mikk Värimäe, kes aitab väikemetsaomanikel edukalt korraldada metsa majandamist. Tugisüsteemi tubli koostööpartner on Üve Niilo. Keskühistu Eramets spetsialist on tuntud kui korrektne ja pühendunud töötaja, kes hoiab dokumendid alati korras.
Seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek toimub 24. aprillil kella 15-17 Uhti kõrtsihoones Ülenurmel Tartumaal.
Kultuurikoja visioon on luua selline Tartumaa, kus igal elanikul – nii väikesel kui suurel – on võimalus arendada oma andeid erinevates kultuurivaldkondades. Kultuurikoja huvi keskmes on kohaliku pärimus- ja rahvakultuuri areng.
Kultuurikoda on Tartumaa kultuuri kohtumispaik.
Ootame asutamiskoosolekule kõikide ühenduste esindajaid, kelle jaoks on oluline elujõuline kultuurielu Tartumaal. Palume osavõtust teatada. Selleks palun kasutage võimalusel ankeeti: http://www.doodle.com/wnfkmw9i8f9gygpy
või saatke e-kiri: margit@infokratt.ee
Lisainformatsiooni saab Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liikmelt Margit Reinkubjaselt tel 522 6248 ,
Kultuurikoja loomisele on pannud oma õla alla Kodanikuühiskonna Sihtkapital rahastades projekti ”Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”.
Metsapealinn Rakvere tutvustab Tartus maamessil oma tegevust. Metsapealinna tegemisi on Tartus toimuval Maamessil tutvustamas linnametsnik Getter Renel. Tuleval nädalal toimub Rakveres mitmekesise programmiga metsanädal, mis toob Rakverre tuntud loodusinimesed.
Maamessil loositi välja ka erinevaid auhindu, teiste seas Rakvere kui metsapealinna poolt välja pandud – metsapealinna logoga laastukorve ja linnumajakesi.
Linnumajakesed on Jeld-Wen Eesti ASilt, laastukorvid Avinurme käsitöömeistritelt.
Metsapealinna „soovikäbid“ on messilgi osutunud jätkuvalt populaarseteks metsapealinna meeneteks.
Hilje Pakkanen
Tartus avatakse täna juba 20. korda Baltimaade tunnustatuima põllumajandusnäituse Maamessi uksed.
Juubeliüritusele kohaselt on tänavune Maamess suurem kui varasematel aastatel. Messihallides ning välialal pakuvad ning demonstreerivad oma tooteid 300 eksponenti kokku 10-st riigist. Sel aastal ootab Maamess vähemalt 32 000 külastajat, seetõttu on messiala ka märgatavalt suurenenud.
Põllumehed saavad Maamessil kolme päeva jooksul teistega kogemusi vahetada ning uusimat tehnikat proovida. Mitmed ettevõtted teevad messil külastajate ees ka demonstratsioone. Lisaks saab messil näha ka metsatööks vajalikke masinaid, osta talutoitu ning erinevaid istikuid.
Messile on oodatud ka kõik linnainimesed, kellel on huvi aianduse või toidutegemise vastu. Huviliste küsimustele vastavad iga päev looma- ja taimekasvatuse konsuldandid.
Lisaks tehnika väljapanekule on messikeskuse territooriumil püsti kaks suurt telki, kus saab vaadata loomi. Traditsiooniliselt leiab aset raievõistlus Kevadkarikas 2012. Külastajate nähes panevad ennast proovile Eesti parimad tõstukijuhid. Külastajad, kes traktorirooli pole pääsenud, saavad traktoristi ametit proovida John Deere E-seeria metsatraktori simulaatoril. Loe edasi: Maamess avab täna uksed
Vaatamata sellele, et kevad on talve juba alistanud, on siiski veel viimane võimalus käised üles käärida ja üks tõeline lumesõjalahing maha pidada! Võta kaasa kolm sõpra ja pane talvele korralik punkt.
Tegemist on vaatemängulise üritusega nii osavõtjatele kui ka pealtvaatajatele – kui tihti saab lõõmava kevadpäikese paistel lumekuulidega möllata?!
Tartu Loomemajanduskeskus korraldab laupäeval, 21. aprillil kella 12-17 projekti “Local Artists for Regional Development” raames kaks seminari loomevaldkonna inimestele. Seminarid on inglise keeles ja osalejatele tasuta.
Esimene koolitus kannab pealkirja “Communication for art and artists”. Selle läbiviija, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Liene Kupca õpetab loovisikuid ja kunstnikke ennast julgemalt turundama. Tema koolituse motoks on “Kui muudame oma suhtlemise viise, muudame kogu oma maailma” ning ta aitab leida sobivaid töövahendeid meediasuhtluseks, et leida parim viis oma kliendini jõudmiseks. Koolitus toimub Tartu Loomemajanduskeskuses, Kalevi 13.
Teise koolituse “Paint your success” läbiviija Janis Zingitis on maalikunstnik, õpetaja ja Riia kunstikooli juhataja. Olles töötanud ka tõlgi ja meeskonnakoolitajana, kasutab ta oma kursustel kunstivahendeid meeskonna, organisatsiooni ja isiksuse arendamiseks. Koolitusel kasutatakse eesmärkide visualiseerimiseks, tegevusplaanide kavandamiseks ning tulu teenimiseks kunstnike töövahendeid: värve, pliiatseid, paberi ja loovat mõtlemist. Tema koolituse moto on “Have fun and make money with art!” Koolitus toimub Tartus Antoniuse õues, Lutsu 3.
Piiratud kohtade arvu tõttu palutakse hiljemalt 17. aprilliks end registreerida meiliaadressil mari-liis.nummert@lmk.ee.
“Local Artists for Regional Development” on projekt, mida toetab Eesti-Läti programm ja mille raames toimub tasuta koolitusi ning kultuurivahetusi Tartu ja Cesise linna vahel kuni 2012. aasta lõpuni
Lisainfo: Tartu Loomemajanduskeskuse praktikant Mari-Liis Nummert, tel 5192 2019, http://www.lmk.ee/koolitused
Sadat tegevusaastat tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor annab oma juubelikontsertide sarja kolmanda kontserdi laupäeval, 14. aprillil Peterburi Jaani kirikus.
Kui Tallinna, Pärnu ja Tartu kontserdisaalide jaoks valmistati ette kolmeosaline kontsert, siis Peterburi Jaani kirikus esitatakse seitsmeteistkümnest laulust koosnev üheosaline kava, mis algab Juhan Aaviku lauluga „Hoia, Jumal, Eestit“. Kavast ei puudu ka juba 1922. aastast koori repertuaaris olev Aleksander Läte laul „Pilvedele“ ja koori kauaaegse dirigendi Richard Ritsingu „Laulmata laul“, mida TAM esitas esmakordselt 1941. aastal ja mis püsib koori repertuaaris tänini. Peterburi kontserdipublikule esitatakse ka Tartu Akadeemilise Meeskoori juubeliks Alo Ritsingu kirjutatud „Päikese tõus“ ning meie koorimuusikaklassikute Konstantin Türnpu, Rudolf Tobiase, Mart Saare, Peeter Süda, aga ka Ester Mägi, Gustav Ernesaksa ja Veljo Tormise kooriloomingut ning Rubinsteini, Verdi, von Weberi ooperikoore ja Mozarti kantaat „Päikesele“. Mitmedki koorilaulud on spetsiaalselt selle kontserdi jaoks tõlgitud vene keelde. Koori juhatab Alo Ritsing ja klaveril saadab Jorma Toots.
