Rubriik: Tartumaa

41. Tartu Maratoni lastesõitudel osales 1646 last

Täna, 18. veebruaril peeti Tartus Tähtvere Spordipargis 41. Tartu Maratoni lastesõidud, kus osales kokku 1646 noort suusasõpra.
TILLUsõitudest, mis on mõeldud kõige pisematele, võttis osa 1067 väikest suusatajat. MINImaratoni sõitudel osales 579 noort suusasõpra.
Päev enne 41. Tartu Maratoni põhidistantse toimuval traditsioonilisel laste suusaüritusel olid kohal väiksemad ja suuremad lapsed koos perede ja sõpradega ning rajal lustiti koos vahvate maskottidega. Lõbusad maskotid võtsid Maratonijänkudega suusarajal mõõtu ning näitasid lastele suusatehnikat.
Kõigile lõpetajatele kingiti finišis lasteürituse medal ja diplom ning lisaks kuldne Kalevi šokolaadimedal. Kõikide osavõtjate vahel loositi välja auhinnad 41. Tartu Maratoni koostööpartneritelt.
41. Tartu Maratoni lastesõidud on Tartu MINI Neliküritus 2012 avasõitudeks. Neliküritus on ideaalne andmaks lastele spordipisikut!
Terve nädalavahetuse jooksul, 18.-19. veebruaril, toimuvad Tartus lastele mitmed põnevad üritused, et kinkida peredele üks tore nädalavahetus! Lõunakeskuse uisuväli ootab kõiki lapsi medali alusel uisutama, Aura veekeskus kutsub lapsi ujuma, AHHAA Teaduskeskuses saab iga tubli väike medaliomanik soodushinnaga ringi vaadata, lisaks saavad tublid suusasõbrad minna kinno, kus Cinamoni poolt antakse igale medaliomanikust kinokülastajale tasuta popkorn ning Mänguasjamuuseumis on väikestel suusasõpradel nädalavahetusel medali ettenäitamisel võimalik tasuta osa võtta muuseumi meisterdamisringist.
Juba homme, 19. veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton!
Greete Kempel
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Fotod: Kaimo Puniste

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Eesti akadeemilise ajakirjanduse selts esitab aastaraamatut

Trükist on tulnud Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamat 2010/2011.

Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 16 toimub Tartus Lossi tn 36 auditooriumis nr 205 aastaraamatu esitlus. Kavas on tegijatepoolsed lühitutvustused ja analüütiline kommentaar Tiit Hennostelt.

Aastaraamatu sisust lähemalt vt: http://aki.ut.ee/webpage/id/105

Aastaraamatut hinnaga 7 eurot on võimalik osta esitlusel ja ka seltsi järgmistel ettekandekoosolekutel. Raamat tuleb müüki suurematesse raamatupoodidesse, kuid seda saab osta ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kantseleist Katrin Lendokilt (Lossi 36-228).

Kõik huvilised on aastaraamatu esitlusele oodatud!
Peeter Vihalemm

Kunstnik Ellen Polli õpilased austavad õpetajat näitusega

Õpilase E. Mäeotsa joonistus (1958), juhendaja Ellen Polli.
Laupäeval, 18. veebruaril tähistab Tartu linn kultuuriaasta möödumist vastuvõtuga, kus avalikustatakse aunimetuse Kultuurikandja loomingulised kooslused. Sel puhul avati Tartu Kunstikooli trepihallis maalikunstniku Ellen Polli (1927-2011) õpilaste tööde näitus, mis on korraldatud austusavaldusena Ellen Polli õpetajatööle tema õpilastelt.

Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.

“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).

Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.

Allikas: Piret Paluteder

Lille Maja kutsub noori Tartusse foorumteatri õpituppa

Piret Soosaar
Lille Maja kutsub noori ja noortega töötavaid inimesi foorumteatri õpituppa, mis toimub 21.-24. märtsil Tartus Lille majas. Nelja päeva jooksul õpitakse foorumloo jaoks materjali koguma ning seda analüüsima ja töötlema.

Kogenud juhendaja Piret Soosaare käe all valmib mitu foorumlugu, millest vähemalt üht on soovijatel võimalik katsetada Tartu Näitemängude Päevade 2012 publikuga.

Foorumteater on osalusteatri vorm, mille brasiillane Augusto Boal töötas välja 1960. aastatel. Mõiste „foorum“ on pärit Vanast-Roomast, kus see märkis poliitilise ja kultuurielu keskust (rahvakoosolekuväljak, õiguse mõistmise koht, tähtsaimate templite asukoht), kus arutati ühiskonnaelu küsimusi. Foorumteater võimaldabki teatrivahendeid kasutades arutleda tänapäeval oluliste sotsiaalsete probleemide üle.

Piret Soosaar on MTÜ Foorumteatri asutaja ja juhatuse liige; foorumteatri etenduste ja töötubade läbiviija ning koolitaja. Ta on osalenud üle kümne aasta VAT Teatri foorumgrupi töös ja pidevalt end täiendanud erinevate foorumteatri õpetajate, seal hulgas foorumteatri meetodi looja Augusto Boali enda juures. Piret Soosaar õpetab foorumteatri metoodikat Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.

Õpituba korraldab Lille Maja, toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Osalemine tasuline. Registreerimine: www.lille.tartu.ee/foorumteater

Lisainfo: Auli Auväärt, Lille Maja noortetöö spetsialist, tel 7361 691 või 53 088 999, e-kiri auli.auvaart@raad.tartu.ee

Täna jälle Tartu tantsuklubi

Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Näitusepileti eest kilo suhkrut

17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“. Näituse avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) ühe kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisele palavikuline osturalli kogemus.

Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?

Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.

Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.

Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda siit.

Näituse kuraatorid on Pille Runnel ja Ehti Järv. Näituse kujundasid 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Rohkem infot leiab siit, näitust tutvustava video leiab siit.

Tulekul on aasta esimene Väga Väga Vaba Turg

Selle aasta kõige esimene täiesti tasuta ja ilma rahata turg toimub 18.  veebruaril kell 12 – 16 Tartus Genialistide klubi II korruse saalis (Lai
37 taga).

Mis on Väga Väga Vaba Turg?

Väga Väga Vaba Turg (VVVT) on kõigile avatud rahatu turg, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkimise või vahetamise teel. 2004. aastal  USAst alguse saanud Really Really Free Market pakub võimalust proovida kapitalistlikule ärimudelile alternatiivi, kus raha asemel on olulised inimeste vajadused ja materiaalsete hüvede jaotumine nende põhjal.

Tartus toimub VVVT juba neljandat aastat. Samas võib vaba turu põhimõttel korraldada sarnast üritust igaüks oma kodukohas. Lisaks ebavajalike esemete äraandmisele, toob vaba turg kokku inimesi ja erinevaid teenuseid (näiteks tasuta juukselõikus või kardinapuu paigaldamine). Turul on võimalik ka demonstreerida oma oskusi ükskõik millisel alal, nii on oodatud ka kõiki muusikuid, trikitajaid, kunstnikke jt

Vabale turule võivad kõik tuua asju, riideid, raamatuid, mänguasju, nõusid, tehnikat ja muud, mida endal enam vaja ei ole. Ainuke tingimus on see, et need peavad olema puhtad ja kasutuskõlbulikud. Asjad saab jätta turule ning samal ajal leida endale midagi huvipakkuvat, tutvuda inimestega või süüa maitsvat vegan suppi, mida pakub Genklubi kohvik vaba turu puhul tasuta. Suuremate esemete nagu mööbel, kodumasinad jms jaoks on stend, kuhu võib pakkumise või soovi jätta teate kujul. Kuna korraldajatel puudub transpordi ja hoiustamise võimalus, palume kohapeale suuri asju mitte tuua.

Kõik turule toodud asjad peavad olema tasuta ära andmiseks või vahetamiseks (kokkuleppe alusel), raha jäta koju!

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Tartu otsib ettevõtlikke Daame

Tartu Aastate Daam 2011 Marju Lauristin

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta

Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.

Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.

Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes, Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.

Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.

Kandidaate saab esitada kuni 20. veebruarini meilile: mirjamkippasto@gmail.com

Esimesel Tartu Teatemaratonil on kirjas juba 100 meeskonda

Sellel aastal esmakordselt sõidetava Tartu Teatemaratoni vastu on huvi olnud elav – 10. veebruari keskpäeva seisuga on end üles andnud 100 meeskonda. Registreerimine veel kestab ja kõikidel huvilistel on võimalik ka enda meeskond kirja panna.

Mitmed kollektiivid on välja tulnud rohkem kui ühe võistkonnaga. Kahe võistkonnaga on esindatud näiteks Valio, kelle esimese meeskonna viimast vahetust sõidab Valio tegevdirektor Maido Solovjov ning kahe meeskonnaga näitab eeskuju ka Elva linnavalitsus.

„Olen siiralt õnnelik, et Tartu Teatemaraton on suusasõprade seas juba esimesel toimumiskorral üle ootuste suurt huvi tekitanud. See on märk sellest, et inimestele meeldib asju koos teha ning üheskoos eesmärgi nimel pingutada,“ märkis võistluste direktor Indrek Kelk. Kelk peab positiivseks ka seda, et ettevõtete juhid ise on oma meeskondadega liitunud ning näitavad seeläbi head eeskuju ka kõikidele teistele töötajatele.

Samal nädalavahetusel leiavad endale meelepärase distantsi aga ka kõik teised, kes meeskondlikku teatemaratoni sõita ei saa – toimuvad Avatud Raja 63, 31 ja 16 km sõidud ning ainult Naistele mõeldud Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit.

12. veebruaril toimuvale üritustele saab end kirja panna veel täna Klubi Tartu Maraton büroos Tartus, Laulupeo pst. 25 või  interneti teel kodulehel www.tartumaraton.ee ning stardipaikades tund enne starti.

Tartus tutvustatakse sajanditagust uisutamist

Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.

Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.

Tartu tantsuklubis õpitakse seekord prantsuse tantse

Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard.

Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com

Karakatitsa toimub taas

SIBULATEE MARTS 2011 12 300x200 Karakatitsa 2012Laupäeval, 25. veebruaril toimub Kallaste linnas Peipsiveere talvine tähtsündmus “Karakatitsa 2012″.
Esmakordselt on võimalus osaleda karakatitsa ja kaunilt restaureeritud soome kelgu oksjonil.

Toimub talvelaat, põnev kontserdiprogramm Kallaste kultuurimajas, pakutakse kuuma suppi ja on võimalus osaleda pannkoogi küpsetamise võistlusel! Õhtul 80ndate tantsuõhtu! Võta sõbrad kaasa toredat talvepäeva veetma Kallastele!

Kell 11 Talvelaada algus
Kell 11-12 karakatitsate kogunemine Sõpruse ristmikul
Kell 12 paraadi algus
Kell 12.15 Karakatitsa 2012 avamine
Pannkookide küpsetamise võistlus
Soomekelgu ja karakatitsa oksjon
12.30-14.30 kontsertprogramm
14.30 autasustamine
15.00 esineb Sergei Maasin
18.00 80ndate tantsuõhtu kutsekooli sööklas

Üritus on tasuta!

Üritust korraldab Kallaste linn.

Läheneb kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012

Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kutsub kõiki kalapüügihuvilisi laupäeval, 11. veebruaril Limnoloogiakeskuse juurde Võrtsjärve jääle võistu kala püüdma – toimub kalapüügivõistlus Võrtsjärve Karikas 2012.

Korraldajate teatel on tegemist juba neljandat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on populariseerida kalastamist kui virgestavat tegevust värskes õhus ning soodustada kalastajatevahelist suhtlemist. Tänu heale koostööle Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskusega on sel üritusel ka hariv eesmärk: võistlusjärgselt on võimalik tutvuda järvemuuseumi ekspositsiooniga ning samas toimub ka kalateadlase Teet Krause loeng Eesti väikejärvede kalastiku olukorrast.

Kalapüügivõistluse reglemendi järgi võisteldakse kolmes individuaalklassis: noorte ehk kuni 16-aastaste; naiste ja meeste arvestuses. Kõigil võistlejatel on võimalus koonduda ka kuni neljaliikmelisteks võistkondadeks, kes siis samuti omavahel mõõtu võtavad. Registreerimine kohapeal algab kell 9.30 ning püügiaeg on kella 11–14.

Võistluspüük toimub selleks ettenähtud akvatooriumis. Püügivahendiks on taliõng, mis võib olla varustatud kas kirptirguga või tirgu ehk siis talipüügiks mõeldud landiga. Kalameeste keeles on esimene niinimetatud marmõssiõng ja teine sikuõng, öeldakse pressiteates. Söötadena võib kasutada traditsioonilisi talikalastamisel kasutatavaid naturaalseid söötasid: usse, tõuke, vastseid.

Võitjad selgitatakse välja saakide kaalumise teel ning autasustatakse karikate või medalitega ja meenetega. Lisaks loositakse kõigi osalejate vahel välja rohkesti loosiauhindu.

Arusaamatuste vältimiseks paluvad korraldajad enne võistlust kindlasti tutvuda täieliku võistlusjuhendiga Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi kodulehel www.kalastusinfo.ee.

Kõik osalejad võivad teha ka ühe pisikese heateo Elistvere loomapargi heaks, kui annetavad oma päevasaagi loomapargi asukate toidulaua rikastamiseks. Kalastusklubi liikmed koguvad püütud kalad kokku ning toimetavad loomadele-lindudele maiustamiseks.

Sellel pühapäeval saab alguse uus Tartu Maratoni traditsioon

Pühapäeval, 12. veebruaril antakse Otepääl kell 9 stardipauk uuele Klubi Tartu Maraton loodud võistkondlikule suusasõidule – 1. Tartu Teatemaratonile.

Teatemaratoni näol on tegemist Eestis esmakordselt korraldatava neljaliikmeliste võistkondade suusasõiduga, kus igal  meeskonnaliikmel tuleb läbida üks etapp 63 km pikkusest kogudistantsist. Analoogselt Tartu Maratoni põhisõiduga kulgeb ka  teatevõistluse rada marsruudil Otepää-Matu-Ande-Kuutse-Palu-Hellenurme-Elva. Kõik neli etappi on erinevate raskusastmetega ning pikkusega vahemikus 12-20 km.

Üks võistluse ellukutsujatest, Madis Lepajõe, kes on osalenud 2004. aastal 1. Vasaloppeti Teatemaratonil, sõnab, et ühise seltskonnaga rajale minnes saab kogeda tugevat meeskonnavaimu ning positiivset emotsionaalset laengut: „Teatevõistlus on võimalus teha midagi vahvat ja meeleolukat ning tegemist ei pea ilmtingimata olema võistlusega, maraton on siiski rõõm.“41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk on kindel, et antud üritusest saab traditsioon, mis iga-aastase Tartu Maratoniga kaasas hakkab käima. “Teatemaraton on vahva võimalus kõikidele kollektiividele, sõpruskondadele ning peredele ühiselt suusad alla panna ning meeskondlikult suusavõistlusel osaleda. Öeldakse, et jagatud rõõm on topelt rõõm, Tartu Teatemaraton on selle tõestuseks.“

7. veebruari seisuga on 1. Tartu Teatemaratoni starti tulemas üle 60 vahva meeskonna. Interneti teel registreerimine kestab kuni 10.02.2012 kell 17.00, Klubi Tartu Maraton büroos kuni 11.02.2012 kell 17.00.

Maratonirõõmu ning elamusi saab koguda ka veel samal päeval toimuval Avatud Raja sõidul, Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõidul ning täpselt nädal hiljem, 19. veebruaril Tartu Maratoni põhipäeval. Päev enne, 18. veebruaril toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis 41. Tartu Maratoni tasuta lastesõidud.

19. veebruaril on ka kõikidel tubastel maratonifännidel võimalus suusatajatele kaasa elada – kell 8.30 algab ETV-s maratoni  otseülekanne ja õhtul kell 19.45 võetakse 41. Tartu Maraton kokku ETV2 erisaates. Rohkem infot Teatemaratoni ning teiste Tartu Maratoni ürituste kohta leiab aadressilt http://www.tartumaraton.ee.

Küsimused 12.02 päeva kohta palume saata e-postile press@tartumaraton.ee.

Tantsuõhtu Luunjas

Sel laupäeval, 11. veebruaril 2012 algusega kell 19 on kõik tantsuhuvilised oodatud Luunja Kultuurimajja tantsima.

Toimub:
XXXVI Emajõe Talimängude 2012 Luunja Spordipidu
Esineb: Nancy
Vaheaegadel tantsumuusika ja rahvalikud seltskonnatantsud!
DJ Oma Poiss (Eesti disko)

Pilet:
Talimängudel osalenutele TASUTA
Täispilet 4 €
Üliõplased ja pensionärid 2 €

Info tel 515 2776 ja 5331 0902
http://www.kultuurimaja.luunja.ee/

Võrokesed, setod, kihnlased ja mulgid tunnustavad ühiselt oma keele ja meele hoidjaid

Võrukeelne aabits

Alates käesolevast aastast annavad Võru Instituut, Seto Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut ja Kihnu Kultuuriruum koos Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Pärnu maavalitsustega omakultuuri hoidmise auhinda. Sellega tunnustatakse oma piirkonna haridus- ja kultuuriasutusi ning -seltse, kes hoiavad paigapealset põlist keelt ja kultuuri au sees.

Võromaal, Setomaal ja Kihnus kuulutatakse auhinna saajad välja ja auhinnad antakse üle emakeelepäeval, 14. märtsil paikkondlikel pidulikel ettevõtmistel. Mulgid teevad konkursi tingimused teatavaks märtsis ja auhind antakse üle 09. juunil Tõrvas, teisel mulkide laulu- ja tantsupeol.
Auhinnaks on tänukiri ja meene, mida iseloomustavad vastava kultuuriruumi ilu ja omapära. Vanal Võromaal kannab see auhind nime Hindätiidmise Avvuhind, Setomaal Kimmäs Seto, Mulgimaal ”Mulgimaa uhkus” ja Kihnus on see Theodor Saare nimeline pärimuspreemia.
Auhinna väljaandmisel vaetakse nii kirjalike esildiste kui paigapealse külastuse käigus, kuidas ühe või teise kultuurikillu identiteeti ja enesest lugupidamist välja näidatakse; kuidas identiteedi ja enesest lugupidamisega väljaspool kodu silma jäädakse ja kuidas identiteeti ja enesest lugupidamist noortele edasi antakse.
Auhinna kandidaate võivad esitada nii eraisikud kui asutused-organisatsioonid. Auhinna soovija võib ka ise ennast välja pakkuda. Vormikohane kirjalik ettepanek tuleb saata vastava kultuuriinstitustiooni (Võru, Seto ja Kihnu Kultuuriruum) aadressile 20. veebruariks. Mulgi Kultuuri Instituut ootab kandidaatide ettepanekuid 30. aprillini.

Teadus- ja arendusasutus Võru Instituut loodi 1995. aastal, MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut 1996. aastal,  SA Kihnu Kultuuriruum alustas tööd 2002. aastal ja SA Seto Instituut 2009. aastal. Kõigi nende asutuste eesmärk on oma põlise ja ainulaadse keele ning kultuuri hoidmine ning arendamine tulevaste põlvede heaks.

Sõbrapäeva saab pidada ka räätsadel

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab pühapäev keskpäeval Vellavere metsades sõbrapäevamatka räätsadega.

Korraldajad lubavad mõnusat sõbraseltskonda,  kuuma teed talvise lõkke ääres,  veidi seiklust ja mängulusti, killuke salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot

Täiskasvanutel eja suurematele lastele mõeldud räätsadega toetab matka Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Osalemiseks palutakse saata meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359.

 

Suurperedel on võimalus Tartu Maratonil tasuta kaasa lüüa

Klubi Tartu Maraton pakub suurperedele võimalust osaleda 41. Tartu Maratonil tasuta. Maratoni põhidistantsid sõidetakse 19. veebruaril ning distantside pikkused on 63 ja 31 kilomeetrit. Et peredel suusavarustuste puudumise tõttu osalemata ei jääks, tuleb appi Eesti Suusaliidu Suusabuss, kes pakub võimalust tasuta suuski laenutada.

“Kahjuks ei ole meie võimuses pakkuda suurperedele tasuta transporti oma kodust maratonile ja tagasi,” selgitas  MTÜ Klubi Tartu Maraton turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Greete Kempel. “Transpordi osas on ainuke, millega meie saame aidata, Tartust Otepääle starti ja finišist tagasi Tartusse või Otepääle sõitev spetsiaalne maratonibuss, mille piletikulu võtab Klubi Tartu Maraton enda kanda.”

Siinkohal kutsub MTÜ Klubi Tartu Maraton üles ka kohalikke omavalitsusi, leidmaks võimalus oma piirkonna suurperede transpordi korraldamiseks. Kuna Suusabussi suusakomplektide varud on piiratud, siis palutakse huvilistel suusasoovist juba varakult teada anda, kuidmitte hiljem kui 10. veebruaril 2012.

Maratonile tasuta registreerimise viimane kuupäev on 13.02.2012, ühtlasi palutakse ära märkida transpordisoov maratonibussiga suunal Tartu-Otepää-Tartu.

Suurpere all mõistetakse siinkohal peret, kus on kasvamas vähemalt kuus alaealist last.

Täpsem info: www.tartumaraton.ee

Tartumaal saab osaleda Vana aja suusamatkal

Foto: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA
4. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu 2012. aasta matkasarja avamatk ehk Vana aja suusamatk.

Piisavate lumeolude korral suusatame Vitipalu matkaradadel Teeme ise suusarajad – sõidame mööda ettevalmistamata radu vaatame, mis jälgi looduses veel leidub Matka lõpus võimalik proovida räätsasid Väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus. Palume osavõtust registreerida triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172.

Kogunemine 10.45 Tartumaa Tervisespordikeskuse esimeses parklas. Tartumaa Tervisespordikeskus asub Rõngu vallas Elva lähedal Tartumaal, seal, kus lõpeb Tartu Maraton. Info www.vvvs.ee. Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Tartu tantsuklubis saavad kokku karmoškamängijad

Ruti Kirikmäe Tartu lõõtspillifestivalil 2009. aastal. Foto: Siiri Mägi
Seekordses Tartu tantsuklubis 1. veebruaril algusega kell 20.00 (Tiigi 11) saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Avatud on selle aasta linnu koduleht ja algab mälumängusari

Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.

Aasta jooksul toimub üheksa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid.  Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.

Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud

 

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas  eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja  raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid