Sillaotsa muuseumi töötegijate eestvedamisel saab reedel, 1. veebruaril kell 14-17 Märjamaa kogudusemaja õuel näha, kuidas küünlaid tehakse ning iga soovija saab endale küünla ka ise valmistada. Küünalde valmistamiseks vajalik on kohapeal olemas.
Sündmus on kõigile tasuta.
Huvilised, pange end soojalt riidesse ja tulge osalema!
Ilmunud on Raplamaa Ühistöö poolt koostatud fotoalbum “Raplamaa pildis ja pildil 2012” Album sisaldab pilte 100 erineva sündmuse kohta, mis leidsid aset möödunud aastal Raplamaal.
Album saab alla laadida: www.raplayhis.eu, album on netis vaatamiseks üleval issuu.com/piirp.
Teist aastat korraldab Eesti Punase Risti Raplamaa Selts Raplamaa koolieelikutele esmaabikoolitust. Õnnetused paraku ei hüüa tulles ning seepärast tuleb nende saabumiseks valmis olla.
Õnnetuse korral on esmaabi andmise oskus sageli otsustava tähtsusega. Koolilastel tuleb peale kooli sageli pikalt üksi olla ja hädaolukordades üksi hakkama saada. Seepärast olemegi oma koolituse just koolieelikutele suunanud, et nende esimesed sammud iseseisvumisel oleksid võimalikult kerged.
Teemad vastavalt vanusele
Koolitusel käsitleme esmaabi lihtsalt ja praktiliselt, et lapsel oleks lihtsam infot vastu võtta ja seda ise vajadusel kasutada. Koolitus on lasteaedadele tasuta ja kestab ligikaudu 60 minutit. Lastele õpetakse kuidas hakkama saada kõige sagedamini ette tulevates ohuolukordades – ninaverejooks, haava puhastamine ja sidumine, võõrkeha kurgus, põletuse esmaabi ning kuidas kutsuda vajadusel abi.
Vastavalt laste küsimustele ja soovidele jõuame rääkida veel mitmestki teistest ohuolukordadest – külmumine, putukahammustused, peapõrutus jm. Selleks, et teooria kuulamine raskeks ei läheks, harjutame esmaabi ka praktiliselt. Kõik lapsed saavad ise panna plaastrit haavale ning siduda sidemega käsi ja pead. Otse loomulikult on praktiline osa laste lemmik. Praktilisi ülesandeid asutakse tegema väga õhinal ning sageli on neil sidumine tehtud veel enne kui jõuan õpetussõnad öelda. Paljud lastest on saanud vajalikud teadmised juba eelnevalt kas lasteaias õpetajatelt või oma vanematelt. Kuna kordamine on tarkuse ema, siis tasub alati üle korrata ja oma teadmisi kontrollida. Loe edasi: Raplamaal õpivad koolieelikud esmaabi
Maanteeameti põhja regioon pakub koolidele tasuta liikluskoolitust, et propageerida gümnaasiumi- noorte seas enesesäästlikku ja teistega arvestavat liiklemist. Projekti käigus näidatakse tõestisündinud loo põhjal valminud filmi ning sellele järgneb kommentaar filmi autorilt, tuntud tele-ja raadioajakirjanik Märt Treierilt.
10 aastat tagasi, vaid 17-aastasena sattus oma kodukohas halva kuulsuse omandanud Järvamaa noormees Kaspar autoavariisse, mis viis ta nädalateks koomasse. Sõbrad olid tarvitatud alkoholi ning koos mindi autoga sõitma. Kaspar teab, et ta ei olnud selles õnnetuses otseselt süüdi, kuna istus kõrvalistmel, kuid õnnetuse asjaolud jäid lõpuni uurimata. Aga tema on nüüd aheldatud ratastooli. Tema pooleldi halvatud keha ei kuula enam kuigi hästi sõna ning halvimal juhul jääb ratastool teda eluteel igavesti saatma.
Tagantjärele kahetsemisest pole enam kasu ja Kaspar püüab end ise aidata nii palju kui võimalik. Küllap edeneks mõnigi asi kiiremini, kui oleks inimesi, kellega rõõme ja muresid jagada. Aga just neid ei ole kusagilt võtta. Päevad lähevad, kell tiksub, mõistlikke asjatoimetusi on vähe. Iga sündmust, mis toob ellu vaheldust, ootab Kaspar õhinal. Oleks neid kordi vaid rohkem… Nüüd tuleb lihtsalt leppida, sest kahetsemine tõesti enam ei aita.
2012. aasta sügisel Tallinnas ja Harjumaal edukalt käivitunud ning suurt huvi pälvinud projektiga on kavas jätkata veebruarist ka Rapla koolides.
Täpsem info ja koolituse tellimine: Eve-Mai Valdna eve-mai.valdna@mnt.ee
Allikas: Julged hoolida? Facebooki lehekülg
Tere, austatud, külavanemad, MTÜ eestvedajad ja tulevased MTÜ-de loojad või lihtsalt aktiivsed inimesed! Austatud omavalitsuste lehtede toimetajad ja kodulehekülgede moderaatorid, head kultuuritöötajad!
MTÜ Raplamaa Külade Liit palub Teid osalema 29. jaanuaril algusega kell 10 Rapla Maavalitsuse II korruse saalis koolitusel “KÜLAKROONIKATE KOOSTAMINE”.
Koolitus annab teadmisi nii küla-, organisatsiooni- kui perekroonika koostamiseks. Koolituse viib läbi Liikumine Kodukant Koolituskeskuse koolitaja Egon Mets. Koolitusele palun kaasa võtta 2 eurot omaosaluse tasu. Palun koolitusel osalemisest kindlasti teada anda hiljemalt 25. jaanuariks e-postiaadressil kalfanne@gmail.com või telefonidel +372 5646 5874 ja +372 5361 1901.
Registreerumine on vajalik kohvipauside ja lõunasöögi tellimiseks.
Tule palun ise ja teavita teisi.
Koolituse läbiviimist toetab Raplamaa Partnerluskogu läbi LEADER programmi.
Kohila valla kodukandi aabitsa esitlus toimub 10. jaanuril Kohila raamatukogus k. 9-15.
Kultuurinõuniku Anneliis Kõivu sõnul valmis kodukandiaabits “Linnulennul üle kodu” vallavalitsuse ja Hageri muuseumi ühise eriprojektina, et meie lapsed õpiksid lugema kodukandi legende ja pärimusi lugedes.
Aabitsa tekstid kirjutas noor kirjanik Eve Hele Sits, illustreeris noor kunstnik Roman Zuzjonok, kes mõlemad on Kohila kooli kasvandikud.
Hommikust saadik tuleb iga tunni järel raamatukokku mõni 2. klass, kellele räägitakse lugusid, tutvustatakse raamatu küljendamisprotsessi ja antakse aabits pidulikult üle. Esitlusele on oodatud ka need, kes oma kodukandi kultuuripärandi hoidmisest lugu peavad.
Aabitsa näol on tegu armsa, lihtsa ja sooja raamatuga, mida peaks jätkuma vähemalt järgneva viie aasta jooksul Kohilas kooliteed alustavatele lastele.
Aabitsa koostamiseks saadi toetust Raplamaa Partnerluskogu Kohalikust omaalgatusprgrammist ja Kultuurkapitalist.
Neljapäeval anti üle maakonna üks auväärsemaid tiitleid „Raplamaa aasta tegu 2012“ ja seitsmeteistkümne nominendi seast osutus valituks sel suvel Kohilas etendunud kogukonnamuusikal „Veterahva needus“, milles üht peaosalist, enesekindlat mustlasnaist, kehastas lauljanna Birgit Õigemeel.
Suvine etenduses kaasalöömine on 24-aastasel naisel hästi meeles. Ta oli ainus professionaalne naislaulja, kes tükis kaasa lõi. Kaks kuud kestnud prooviperioodil sai ta kohapeal käia mustlasnaise rolli õppimas vaid pühapäeviti ja sellist mahvi kui teistel kogukonnamuusikalis osalejail, tal polnud. Ühislaulude proovides sai praegu pealinnas elav Birgit kiire elutempo juures kaasa teha vaid kolmel korral. Loe edasi: Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega
13. detsembri pidulikul Raplamaa Aasta Tegu 2012 auhinnatseremoonial Rapla Kaasaaegse Kunsti keskuses anti välja mitmeid auhindu. Kaheksa eelneva aastaga on Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse eestvedamisel välja antud 41 Raplamaa Aasta Tegu tiitlit ja eripreemiat. Sellel aastal oli esitatud nominente 17, kellest kahte esitati kolmel korral. Esitatud nominentide hulka mahtus nii suuri ja silmapaistvaid tegusid, kui ka pikemaajalist tööd mittetulundus vallas.
Aasta Tegu 2012:
Kogukonnamuusikal „Veterahva needus“ – Anneliis Kõiv ja MTÜ Raplamaa Noored. Kogukonnamuusikali ”Veterahva Needus” on taas võimalik näha juba tuleval suvel, kuid ilmselt uue lõppvaatusega.
Täna, pühapäeval, 9. detsembril kell 15 esineb Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium Eesti Eevangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder arutlusega „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.
Oma ettekannet tutvustades ütles Andres Põder, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondade- vahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Pühapäeval, 9. detsembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium peapiiskop Andres Põdra arutlus „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes Kapa stuudiumi kuulajate ette astub pigem filosoofi ja teoloogina, ütles oma ettekannet tutvustades, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua-vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Loe edasi: Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest
Selle aasta lõpuni kestab Raikküla vallavalitsuse projekt „Tervis kaardile!“, millega saab Raikküla valla tööealine elanikkond tasuta kasutada Kabala spordimaja teenuseid, peale selle ka Märjamaa ujulat ja Sadolini spordihoone jõusaali.
Kabala spordimaja juhataja Tarmo Rahuoja otsis juba mõnda aega lahendusi, kuidas pakkuda Raikküla valla elanikele nende tervisele suunatud võimalusi süsteemselt, mitte vaid üksikute ürituste kaupa. Ta mõtles välja valla tervisekaardi, mida on juba aktiivselt kasutama hakatud.
„Esimesed sada plastkaarti said ruttu otsa. Praegu on välja antud 102 kaarti. Info sellise võimaluse kohta on levinud suust suhu, mis on kõige parem reklaam,“ rääkis Rahuoja hetkeseisust.
Homme kell 11.00 avatakse Kohilas Lasteaed Männi juurdeehitus, kuhu on planeeritud kahe rühma jagu uusi ruume 42-le lapsele.
Praegusele 120-le lasteaialapsele lisandub siiski 36 kolme- kuni kuueaastast põnni, kuna liitrühmades on seaduse järgi laste piirarvuks 18. Alates uuest nädalast käib Männi lasteaia kaheksas rühmas kokku 156 last. Kohila valla neljas lasteaias ja ühes lastehoius on aga iga päev hoitud 425 last.
Lasteaia juurdeehituse kasulikku pinda on 349,7 ruutmeetrit ja alates 10. detsembrist ootavad lapsi mängu- ja magamistoad, garderoobid, sansõlmed, nõudepesuruumid ning abiruumid 2-le rühmale, aga ka uus mänguväljak ja varikatus-panipaik õuel.
Lasteaia juurdeehituse projekteerimis- ja ehitusperiood kestis kaheksa kuud, ehitus koos sisustusega läks vallale maksma ligikaudu 546 000 eurot. Kogu ehituseks vajamineva summa investeeris vald oma eelarvevahenditest. Ehituse peatöövõtja oli Vesiroos OÜ; arhitektuurse osa projekteeris Väärtnõu ja Ringo Arhitektuuribüroo.
Valla haridusnõuniku Reet Reispassi sõnul on lasteaiakohtade järjekorras veel sada kakskümmend 1,5 kuni 3aastast last, kuid tuleval sügisel saavad koha juba 91 neist, seega jätkub Kohilas hiljemalt 2 aasta pärast lasteaiakohti kõikidele soovijatele.
Vallavanem Heiki Hepner meenutas, et alates 2006. aastast on Kohila vallavalitsus rekonstrueerinud ja uuesti lasteaia rühmana töösse viinud neli uut rühma ning ehitanud juurde ruume kuuele rühmale. Lisaks on üks endine kontorihoone ümber ehitatud 25 kohaliseks laste päevahoiuks 1,5 kuni 3 aastastele lastele. Kirjeldatud lasteaiakohtade programm on vallale maksma läinud ca 2,5 miljonit eurot, millest riigilt ja projektidest on saadud 27% ehk 481 715 eurot. Selle aja jooksul on juurde saadud rühmaruumid 120nele lapsele, on valminud juurdeehitusi, uuendatud mänguväljakuid ja õuealasid.
Esmaspäeval, 29. oktoobril kell 13 avatakse vaatamata karmidele ilmaoludele pidulikult 2,7 kilomeetri pikkune Kohila-Lohu kergtee. Suve keskel alanud ehitustööd on lõpule jõudnud ning asfaltkatte saanud valgustatud kergliiklustee üle nii ratastel kui jalgsi ja nüüd ka juba tõukekelkudel
liikujatele.
Kohila alevi servalt, Tohisoo mõisapargist Lohu mõisa suunas viiva teelõigu ehitust ootas vallarahvas mitu head aaastat. Pukamäe ja Lohu küladest käib aastaringi Kohila alevisse kooli ja tööle väga palju inimesi. Pimedal ajal ja talvel oli jalakäijatel ja ratturitel seal eriti riskantne liikuda.
Kergliiklustee ehitaja AS Järva Teed jõudis töödega valmi täpselt planeeritud ajaks. Uee tee alune pind on saanud korraliku drenaaži, kindla aluskihi ja peale asfaltkatte. Tee äärde on paigaldatud istepingid ja prügikastid.
Ehitustööd läksid maksma ligi 390 tuhat eurot. Tee ehituseks sai vald toetust Siseministeeriumi regionaaltoetuste valdkonna Kergliiklustee toetussskeemist, tänu millele kaeti 80% ehituskuludest. Valla eelarvest kulus kauaoodatud kergtee ehituseks 78 tuhat eurot.
Kohila vallavanema Heiki Hepneri sõnul toob Lohu kergtee küll kergendust elanike ohutu ja mugava liiklemise tagamisel, kuid Kohila tegelik vajadus
oleks veel vähemlt kolme kergliiklustee järele, mis ühendavad Kohila-Urge-Prillimäe ning Prillimäe-Salutaguse piirkonnad, aga ka Kohila-Hageri, -Sutlema-Aespa, Kohila-Vilivere suunad Kiisa-Kohila tee trassil.
„Kuna teede ehitamise näol on tegemist väga kalli investeeringuga, oleme planeerinud uute teede ehitamise viiele aastale ja plaani teostamiseks on hädavajalik taotleda kaasrahastust kas Euroopa Liidu tõukefondidest või riigieelarvest,” selgitas Heiki Hepner.
6. novembril kell 10.00 toimub Rapla maavalitsuse suures saalis konverents, millega tähistatakse Lipstu nõmme kaitse alla võtmise 75. aastapäeva. Ettekannetega astuvad üles Eesti Looduskaitse Seltsi, Tallinna Botaanikaaia esindajad ja mitmed teisedki. Üritust modereerib keskkonnaameti looduskaitsebioloog Monika Laurits-Arro. Visuaalse poole eest hoolitseb Arne Kiini fotonäitus “Lipstu nõmme värvid ja vormid”.
Pühapäeval, 28. oktoobril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis Skype Eesti juhi Tiit Paananeni loeng „Skype- globaalsed ja lokaalsed väljakutsed“.
Skype, ametliku nimega Skype Technologies OÜ, on Eesti üks suurimaid tarkvaraarendusfirmasid ja Eesti suurim IT-teenuste eksportöör. Firmas on 400 töötajat. Alates 2011. aasta oktoobrist on Skype Microsofti divisjon. Alates 2012 aprillist juhib Skype´i Eestit Tiit Paananen.
Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Loe edasi: Skype Eesti juht Tiit Paananen esineb Kapa stuudiumis
Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.
Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.
Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.
Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.
Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.
Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>
Evelin Trink
Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht
26.10.2012 toimub Rahvusvahelise noorsoovahetuse “Man in the mirror” raames tasuta etendus Kohila Gümnaasiumis. Algus kell 17.00!
“Man in the mirror” on rahvusvaheline noorsoovahetus osalejatega Itaaliast, Rumeeniast, Portugalist, Walesist ja Eestist. Projektis osaleb 65 noort – 10 noort igast riigist ja grupijuhid. Projekt toimub 21-28. oktoober Raplamaal.
Noortevahetuse teema on “Alustamine iseendast” – osalejad vaatavad enda sisse, kasutades selleks erinevaid kunstivorme ning seejärel üritavad nad ennast muuta – paremaks inimeseks. Noorsoovahetus järgib rahvusvahelise võrgustiku Drums for Peace põhimõtteid. Eesmärgiks on jõustada noori erinevate kaasavate kunstivormidega ja muuta nooremad enesekindlamaks. Samuti soovime me jagada kogemusi, mida me oleme saanud erinevatelt Drums for Peace projektidel. Me teame, et meie noorsoovahetus on suurepärane võimalus paljude põnevate ja uute muutuste tekkimiseks.Peamisteks tegevusteks on töötoad – tants, muusika, tsirkus, nuku- ja maskiteater, kus osalejad võtavad aktiivselt osa.
Naiskodukaitse Rapla ringkond kutsub kõiki naisi koos meeste ja lastega laupäeval, 13. oktoobril, matkale Mukre rabasse. Tulge ja nautige sügist ning veetke üks vahva ja tervislik päev. Plaanis on lähemalt tutvuda raba olemusega, nautida loodust ja kõndimist, ajada juttu, rääkida Naiskodukaitsest ja uudistada kõike põnevat, mis teele juhtub. Matka lõppedes süüakse naiskodukaitsjate keedetud suppi ja jagatakse muljeid rabas kogetust.
Üritus on kõigile tasuta!
Pühapäeval, 30. septembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium üheksas semester. Avaloenguga „Soome-Ugri rahvaste geneetiline päritolu ja eestlaste koht nende hulgas“ esineb Eesti Teaduste Akadeemia president, akadeemik ja Tartu Ülikooli molekulaarbioloogia professor Richard Villems.
nimpopulatsioonide geneetikat on teadlane uurinud viimased 15 aastat. Tema sõnul võib seda nimetada ka arheogeneetikaks, mille eesmärk on tänapäeva inimeste geneetilist varieeruvust uurides taastada demograafilisi protsesse, mis toimunud viimase 150 000 aasta jooksul. Oma teadusuuringutele toetudes on professor Villems ümber lükanud mõnegi pikki aastaid valitsenud arusaama inimese põlvnemisest. Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008. aasta kevadel.
Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest. Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistel. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Kapa stuudiumis on kolme aasta jooksul esinenud, prof Marju Lauristin, akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas, Tarmo Soomere; ja Jaan Ross, demograaf, prof Kalev Katus, rakubioloog, prof Toivo Maimets, prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid , innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, bioloog Toomas Trapido, transpersonaalse psühholoogia ja valuuta ekspert Alar Tamming ning Eesti Panga endine asepresident Märten Ross, prof Voldemar Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, prof Talis Bachmann, prof Ülo Vooglaid, noor teadlane Andero Uusberg, loodusemees Fred Jüssi, akadeemik Jaan Ross, kunstiteadlane Heie Treier, semiootik Valdus Mikita, president Arnold Rüütel, sotsioloog Andrus Saare, majandusvisionär Heido Vitsur, teoloog ja tõlkija Vello Salo, ajaloolane David Vseviov, IT-visionär Enn Tõugu, akadeemik Mart Kalm, Liia Hänni, Ivar Raig jt.
Info Eeva Kumberg, tel 56637037, Reet Aro, tel 58188568
Sel suvel toimus Linnaaluste külas Kehtna vallas projekt nimega Linnaaluste Laste Lustipäevad. Projekti eesmärgiks oli hajakülas elavate ja suvitavate laste kokkuviimine, tutvumine ja uute sõprussidemete loomine, et külas oleks jätkusuutlik noor põlvkond, kes tahab külla elama jääda või tulevikus siia tagasi tulla.
Lustipäevadel mängiti, matkati, värviti, vaadati harivat filmi, külas käis noorsoopolitsei ja tehti palju muud põnevat, mille kaudu lapsed üksteist tundma õppisid. Kui alguses olid mängud vaiksemad ja tagasihoidlikumad, siis lõpuks oli küla kilkeid, naeru, rattaid ja jooksmisi täis.
Projektijuht Kaie Kensap-Kukk sõnas, et vahepeal oli üllatav, et külas suviti nii palju lapsi on. “Seda on hea teada, et igas külanurgas on talu, kust mängukaaslasi leida, et mängud lõusamad oleksid.” Ta lisab, et läbi suurema tutvusteringi on küla ka turvalisem.
Lustipäevadel käis lapsi ka Kehtnast ja Raplast, kes samuti soovisid oma päevi vabas õhus lustlikult veeta. Suur abiline oli seejuures Sten Leinasaar, kes oli tihti mängujuhiks ning mängusõja ülemaks. Sõja mängimine oli laste seas väga populaarne ja põnev ning pani meeskonnad hästi koostööd tegema.
Projekti toetasid Kehtna Vallavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.
Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.
Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.
Meenutuspäeva korraldasid MTÜ IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja
13.-14. septembril tähistab Sillaotsa talumuuseum Raplamaal oma 30. sünnipäeva koostöökonverentsi ja ringsõiduga ajaloolistel objektidel.
Neljapäeval toimuval konverentsil, mis kannab pealkirja „Ajaloopärandi säilitamine külas – Sillotsa talumuuseum 30“, räägitakse erinevatest koostöövormidest: muuseumijuhataja Kalju Idvand annab ülevaate koostööst kogukonnaga, Kaelase Kooli õpilaste õpetusest Sillaotsal teeb ettekande Neeme Ellermaa, kolme valla koostööst räägib Järvakandi vallavanem Mart Järvik. Veel tutvustab ERM-i omakultuuride osakonna tööd Külli Lupkin ja väikemuuseumide tulevikku Heiki Pärdi.
Konverentsiga tähistatakse ka Järvakandi klaasimuuseumi 10. sünnipäeva.
14. septembril toimub Märjamaa, Vigala ja Järvakandi valla ajaloomälestistega tutvumine. Ringsõidul tutvutakse kohalike giidide eestvedamisel järgmiste objektidega: Konovere sild, Kuuda seminar , Vana-Vigala mõis ja mõisapark, Hirvepark, Oese koolimaja, Vigala vallamaja, Raba koolimaja, Vigala kirik ja kalmistu, Manni kõrts, Päärdu mõis, Velise mõis, Velise Kihelkonnakool, Velise kirik ja kalmistu, Mäe talu (Ants Lauteri sünnikodu), Valgu mõis ja park, Järvakandi mõis, Järvakandi Ministeeriumikool, Järvakandi Klaasimuuseum.
Ettevõtmiste korraldajad on Sillotsa Talumuuseum, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Vallavalitsus. Toetajad on Kohaliku Omaalgatuse Programm, Märjamaa Vallavalitsus.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas eile koos regionaalministriga konkursi “Kogukonna pärl” raames Raplamaal esile tõstetud Urve ja Valter Uusbergi perekonda Rapla vallast.
Urve ja Valter Uusbergi perekond pälvis tunnustuse tänu pikaajalisele panustamisele kogukonna kultuuriellu ning noorte innustamisele tegelema teatri ja muusikaga. Uusbergide peres on üles kasvanud kolm last, kes on kõik sarnaselt oma vanematele aktiivsed ühiskonnaliikmed. Pereema Urve on Rapla usaldustelefoni algataja, Riinimanda kooride looja, psühholoog ja muusikaõpetaja. Pereisa Valter on aastaid vedanud Rapla teatrielu. Poeg Uku on lavastaja ja näitleja, Pärt väga omanäoline helilooja ja koorijuht (kammerkoor Head Ööd Vend) ning Andero psühholoog ja õppejõud Tartu Ülikoolis.
Pere tegevus on Raplas olnud tuntav ja teatud aastakümneid ning väikese kogukonna jaoks hindamatu. Uusbergide juhendatud laulukoorides on suureks kasvanud põlvkonnajagu muusikat armastavaid ja musitseerivaid noori.
Eesti külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et konkursi “Kogukonna pärl” eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaate esitati palju ja tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.
RMK (Riigimetsakeskus) kinkis Tallinna lasteaedadele palke (24 jämedat 4m palki) õueõppeklasside istepinkide jaoks. Nüüd aga oleks kiiresti abi vaja, et homme, 25. augustil palgid Rapla lähistelt Tallinna tuua. Otsitakse ned, kes saaks transpordiga aidata, eriti hea oleks veoauto olemasolu. Ühtlasi oleks tarvis tugevaid mehi, kes oskaks mootorsaega ümber käia ja/või aitaks palke ja palgijuppe autodesse tõsta.
Tänulikud oleksid need lasteaiad, kes endile õuesõppeklasside jaoks neid palgijuppe soovisid. Kõik on dokumenteeritud ja ametlik, palgid on loetud, iga jupp peab omanikuni jõudma.
Vaja on kaasa võtta saag, bensiini, saele teritusriistad, jalga kindlasti kummikud.
Muu lisainfo (täpne asukoht) saadetakse abilistele isiklikule meilile.
Oma osalemissoovist saab teada anda Facebook’i kommuunis (https://www.facebook.com/
Katrin Väljataga, MTÜ Kodaniku Hääl
Rapla Kultuurikeskus kuulutas välja laste- ja noorte fotokonkursi „Vot selle pärast ma Rapla linna armastangi”. Konkurss korraldatakse Rapla linna 19. sünnipäeva raames ja kestab 21. augustist kuni 24. septembrini. Üldvõitja saab autasustatud 6. oktoobri õhtul Rapla linna sünnipäeva tähistamisel, linna promenaadil. Erilisemad tööd pannakse näituseks elama Rapla Kultuurikeskusesse.
Ootame osalejaid eelkooliealistest keskkooli lõpetajateni. Ootame pildistatud hetki sellest, miks on Rapla maailma parim paik, kus elada.
Kõik tööd tuleb varustada pildistaja andmetega (nimi, vanus, kool/klass või lasteaed ning kontaktandmed). Fotode/piltide saatmiseks on kolm võimalust:
1. Saata e-posti aadressile: piia.poder@raplakultuur.ee
2. Saata postiga: Rapla Kultuurikeskus, Tallinna mnt 17A, Rapla. Ümbrikule lisada märgusõna „Rapla linna sünnipäev”
3. Tuua ise Rapla Kultuurikeskusesse administraatorite ruumi, mis asub esimesel korrusel.
Piia Põder
