Taarka Pärimusteatri noorteprojekt otsib osalejaid

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”. Projekt toimub 7.06 – 09.06 Obinitsas ja14.06 – 16.06 Värskas.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine.

Osalema on oodatud noored vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Traditsiooniliste klaashelmeste töötuba

25. mail algusega kell 13:00 saab Mooste Rahvamuusikakoolis õppida traditsiooniliste klaasist helmekeede valmistamist.
Helmekeed on olnud rahvarõivaste juures ehetena üsna lahutamatuks osaks ning tulevase Uma Peo ja Baltica valguses oleks lisaväärtus, kui kõik rahvarõivaid kandvad lõunaeesti naised saaks oma riiete juurde sobivad ja traditsioonilised keed.

Ehtemeister Anu Randmaa tuleb Moostesse, et rääkida, kuidas ja missuguseid helmekeesid kanti ja samuti saab koha peal teha oma riietele sobiva helmekee. Kursus toimub Mooste Rahvamuusikakoolis algusega kell 13.00. Osavõtust tuleb eelnevalt teada anda (e-posti katitaal@gmail.com või telefoni 58 022 858 teel). Osavõtumaks 5 eurot, sisaldab kõiki töömaterjale.

Kursust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

national geographic akenKuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Setomaa kutsub noored kokku

Setomaa kutsub noori 7. kuni 9. juunini Obinitsa ja 14. juunist 16 juunini Värskasse.

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine. Osalema ootame noori vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Rosmal kõneldi uutest haridusalgatustest

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 18. mail V kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”, kus kõneldi terve ühiskonna ja terve kooli seostest, vanemate aktiivsusest ning uutest haridusalgatustest.

Viiendat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärk oli vaadelda haridusmaastikul toimuvat optimistliku pilguga ning innustada kaasa mõtlema ja tegutsema üha rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool, neljandal terve kogukond, nüüd terve ühiskond.

Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsil osales ligi 160 inimest (95 täiskasvanut ja 61 last), kes päeva lõpus võtsid vastu teesid terve ühiskonna ja terve kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument ärgitab lapsevanemaid, ametnikke ja omavalitsusi koostööle uute haridusalgatuste loomisel ja toetamisel. “Terve ühiskond ning seda toetav terve kool algab meist endast – igast inimesest, igaühe teadlikest valikutest ja soovist panustada. Terve, hooliva ja tasakaaluka ühiskonna ning elukeskkonna loomine eeldab meie ühist teadvustatud otsust selle nimel tegutseda, samuti koostööd kõigi ühiskonnaliikmete ja institutsioonide vahel,” kirjutatakse dokumendis.

Sõna said endine haridusminister ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, õuesõppe eestvedaja ja rahvapärimuse uurija Mikk Sarv, Uue Kooli grupi ja Gaia Hariduse üks eestvedajaid Ele Koppel ning EHE kooliuuenduse ja Embassy of Education esindaja Hedvig Evert, samuti Rosma waldorfkooli ja Tartu waldorfgümnaasiumi vilistlane Kadri Kalle Eesti Maaülikoolist ning Sänna kultuurimõisa plaanitava Leiutajate Külakooli eestvedaja Hendrik Noor. Lisaks peeti vestlusring Rosma Haridusseltsi vanemate osavõtul.

Ettekannete ajal toimusid tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt oli waldorflasteaed. Rosma kooli 2.-3. klassi lapsed etendasid ka näidendi “Assisi Franciscus”. Konverentsirahvale pakkusid tervislikku toitu Seto sõsarad. Päevale pani muusikalise punkti Eesti Mandoliinide Orkester . Osalemine oli tasuta, omapoolse toetuse sai anda annetuse korras.

Täiendava info Rosma Haridusseltsi kohta leiab siit.

Räpina loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”

file64344197_6253f62d (1)
Aiamaa
Foto: Kirsi Lattu

Kolmapäeval, 22. mail algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Mis kasvas vanaema aias?”.

MTÜ Maavillane räägib kuidas valida taluaeda sobivaid liike ja sorte ning kujundada traditsioonilist taluaeda.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Rosmal Haridusselts kutsub kogupere konverentsile

Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts
Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 18. mail 2013 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale V kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”. Varem oleme rääkinud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast, nüüd siis tervest ühiskonnast. Ootame just Sind – haridushuviline kodanik – Rosmale koos perega!

Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.

Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.

Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/

MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove
Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Räpinas selguvad Eesti parimad noored aednikud

2012. aasta aedniku kutsevõistlused Räpinas.
2012. aasta aedniku kutsevõistlused Räpinas.

Homme, 9. mail toimub Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus selgitatakse välja eriala parimad noored.

„Võistlus annab noortele aianduse eriala õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna ja võrrelda teiste kutseõppuritega,” rääkis Räpina Aianduskooli projektijuht Signe Zupsmann. Sel aastal koosneb võistlus neljast osast. Võisteldakse taimede tundmises, kus võistlejal tuleb ära tunda taimed ladina keeles liigi tasandil. Lisaks näidatakse teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetamises. Meeskonnatöö oskused saab oma kooli võistkonnas panna proovile putukahotelli ehitusel.

„Samal ajal on Räpina Aianduskoolis lahtiste uste päev, kus saab tutvuda aianduskooli ja seal õpetavate erialadega ning loomulikult kaasa elada võistlusele,” rääkis Zupsmann, lisades, et külastajatel on võimalus osaleda praktilistes töötubades ning kaasa osta taimi ja istikuid.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 16 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Võistlus korraldatakse koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Täpsema info võistluse ja ajakava kohta leiate Räpina Aianduskooli kodulehelt. 2012. aasta aedniku eriala kutsevõistluse galeriiga saab tutvuda siin.

Põlvamaal on reisijad ühistranspordiga rahul

bussPõlva maakonnaliinide teenindamiseks sõlmitud 8-aastane leping AS Harjumaa Liinidega lõpeb 2014. aastal. Uue lepingu sõlmimiseks kavatseb maavalitsus käesoleva aasta teisel poolel välja kuulutada riigihanke eelteate. Bussiliikluse paremaks korraldamiseks ja reisijatelt tagaside saamiseks korraldas Põlva Maavalitsus küsitluse.

Kuu jooksul vastas küsitlusele 153 inimest, 58 vastajat täitsid ankeedi internetis ja 95 bussis. Kõige rohkem vastajaid olid Kanepi, Põlva ja Veriora vallast, kuid sealjuures olid kõik Põlvamaa vallad vastanute seas esindatud. Enamus tagasiside andnutest olid tööinimesed, pensionäre ja õpilasi oli kumbagi 25 protsenti.

Bussis küsitluslehti täitnud inimesed olid sagedased ühistranspordi kasutajad, internetis vastanute seas oli rohkem mõned korrad kuus bussiga liiklejaid. Sealjuures hindasid sagedased kasutajad busside kvaliteeti heaks ja väga heaks ning harvem ühistransporti kasutavatel vastajatel oli pretensioone rohkem. Üldjoontes pidasid vastajad busside peamisteks puudusteks asjaolu, et talvehommikutel on liini alustav buss külmavõitu. Samuti häirivad räpased ja alkoholijoobes inimesed ning lärmakad koolilapsed teisi bussikasutajaid. Peamised põhjused, miks autot ühistranspordile eelistatakse on asjaolud, et bussid sõidavad liiga harva ning sõidugraafikud või väljumisajad ei sobi.

Tehti mitmeid ettepanekuid ühistranspordivõrgu parandamiseks. Põlva maavanem Ulla Preedeni sõnul loetakse, analüüsitakse ja koondatakse kõiki arvamusi ning koostöös kohalike omavalitsustega selgitatakse välja, missugused neist on otstarbekas kasutusele võtta. Liinivõrgule seavad piirid eelkõige finantsvahendid ja üha vähenev elanikkond.

Hoolimata reisijate vähenemisest on Põlvamaa liinimahud viimastel aastatel võrreldes teiste maakondadega kõige rohkem suurenenud. Praegune maakonnaliinide maht on ca 2 miljonit liinikilomeetrit ja ühistransporti kasutab aastas ligi miljon reisijat. 2012. aastal kattis riigi toetus 68,6 protsenti Põlvamaa ühistranspordi kuludest.

Põlva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõuniku Mikk Mehilase sõnul on ühistransport valdkond, mis vajab stabiilsust ja head planeerimist, sest näiteks mõne inimese ettepanekul algatatud muudatused liinide sõiduaegades mõjutavad paljusid teisi ning seetõttu tuleb kõiki otsuseid põhjalikult kaaluda ja kasutajatelt tagasidet küsida.

Põlvamaa praeguse liinivõrguga on ühistranspordi kasutajatele tagatud paremad tingimused kui riiklikud liinivõrgu normid ette näevad. Samuti on Põlvamaal üha enam kasutajaid nõudeliinidel, mis tagavad regulaarliinidega katmata piirkondades ja kellaaegadel paindlikuma ühistranspordi kasutamise võimaluse. 2012. aastal kasutas Põlvamaal nõudebussiteenust juba üle 1 100 reisija. Tõenäoliselt suureneb nõudeliinide osakaal lähiaastatel veelgi.

Rohkem infot nõudebussideteenuse kohta siit.

Maanteemuuseum õpetab noortele ohutut jalgrattasõitu

Täna, 7. mail toimub Eesti Maanteemuuseumis traditsiooniline ohutu liiklemise päev, mis keskendub ohutule ja turvalisele jalgrattasõidu temaatikale. Seekordne päev on mõeldud 4.-6. klasside õpilastele, kellele vajalikke teadmisi lisaks muuseumile jagavad G4S, Eesti Punane Rist ja jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

4.-6. klasside õpilased paistavad liikluses silma eelkõige jalgratastega liikudes ja see on ka vanus, kus enamus tegelevad jalgratturite juhilubade taotlemisega. “Õpilased küll läbivad edukalt jalgratturi juhiloa saamiseks eksamid, kuid siiski minnakse uljalt tänavale rattaga sõitma, mõtlemata liiklusohutusele,” rääkis muuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu. “Kevad on aeg, kus kaherattalised ilmuvad ootamatult tänavapilti ja seega on igati päevakohane noorematele liiklejatele tutvustada vajalikke liiklustõdesid,” lisas Õispuu.

Liiklusohutusalased tegevused toimuvad erinevates keskustes. G4S juhendab jalgrattureid, kuidas turvaliselt rattaid hoidlasse, puu või posti külge kinnitada. Muuseumi liikluslinnas kontrollitakse, kas ratastel on kõik ohutuks liiklemiseks vajalikud helkurid olemas ja õigesti paigaldatud. Räägitakse, kuidas õigesti kiivrit pähe panna ning mis juhtub siis, kui seda mitte teha. “1. Juulist 2011 hakkas küll kehtima seadus, mis ütleb, et kõigil alla 16. eluaastastel jalgratturitel on kiivri kandmine kohustuslik. Siiski pole lapsed ega ka lapsevanemad aru saanud, et ostes jalgratta, siis tuleb sinna kindlasti juurde osta ka kiiver,” nentis Õispuu.

Lisaks saavad õpilased oma oskusi katsetada erinevatel sõiduvahenditel. Eesti Punase Risti Võrumaa Selts räägib aga esmaabist õnnetuste puhul, kui liigne hulljulgus või tähelepanematus on alt vedanud. Noored saavad end ka praktiliselt proovile panna. Praktilisi nippe jagab jalgrattaspordi treener Karmen Reinpõld.

Muuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Maanteemuuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Põlvamaal Varbusel asuv Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Eesti Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu-näitusekeskkond kannab nime Teeaeg.

Lisainfo: Triinu Õispuu, Eesti Maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog, tel 7970 790, 5854 5636, e-post triinu.oispuu@mnt.ee

Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm
Peapreemia võitja duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu laval. Foto: Sigrid Semm

Sel nädalavahetusel Põlvamaal Mooste mõisakompleksis toimunud meeleoluka XIV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali peapreemia läks duole Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

Eesti rahvamuusikatöötluste festival algas reedel TeateTantsu ja Päikese looja laulmisega Uma Pido kooride saatel ning jätkus väga meeleoluka ja rahvarohke simmaniga lõõtsamängijate ja Mooste Rahvamuusikakooli muusikute, Põlva Tantsib tantsijate, festivali ansamblite ja külaliste seltsis. Kahepäevane festivali tõi Moostesse kokku üle 100 muusiku, umbes sama palju lauljaid ning üle 200 tantsija.

Parima kohustusliku loo töötluse preemia pälvis Harjumaa ansambel Rüüt, noortepreemia Wigla Tallinnast ning tulevikulootuse nimelise preemia Viljandi neidudest koosnev trio Midrid. Sel aastal oli kohustuslikuks lauluks Põlva kihelkonnast pärit laul “Õtak tulõ”.

Konkursi väliselt pälvis eripreemia ersade ja mokšade pärimuskultuuri traditsioonide hoidmise ja tutvustamise eest Mordvast pärit külaliskollektiiv Merema. Loe edasi: Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu võitsid peapreemia

Pokukoda avab taas uksed


21_PokumaaPokukoda avab uksed 28. aprillil kell 11.00.

Avapäeval pakume kõigile Pokukoja külastajatele tassi taimeteed ja võimalust endale poku koju kaasa meisterdada.

Igal täistunnil vahvad pokumängud.

Soovijatele Pokukoja lähem tutvustus!

Kell 17.00 astub üles Taisto Uuslail looduselauludega 

Kell 17.30 tulevad meile külla looduseinimesed Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste.
 Mikk räägib oma raamatust „Sõna jõud“ja Kristel õuemängude raamatust. Märgime maha Pokumaa allikatee ja kuuleme palju põnevat teiste Eestimaa allikate kohta.
Padasoomäel saab pannkooki!

Piletiinfo: Pokumaa täispilet 3,5€, lastele, pensionäridele 2,5€, perepilet 9€

Moisekatsi Elohelül saadetakse päev
Uma Pido lauludega metsa taha

umapido

Moisekatsi Elohelül lauldakse 26. aprillil õhtul alates kella 20 koos päikseloojanguga päev metsa taha ning avatakse XIV eesti rahvamuusikatöötluste festival.

“On saanud traditsiooniks, et nendel aastatel, mil toimub võrukeelne laulu- ja rahvapidu, teevad Moisekatsi Elohelü ja Uma Pido koostööd. Nii kogunevadki reedel Moostesse III Uma Pido konnakoorid ligi 50 lauljaga, et võtta eest ja kutsuda rahvast ühes laulma kolme rahvalaulu III Uma Pido repertuaarist,” sõnas Uma Pido vedaja Ursula Zimmermann. “Neist kaks, Räpina ja Põlva kihelkondade rahvalaulud, tulevad esitusele konnakooride eestvõtmisel Kubija mändide all ka 1. juunil, tund aega enne õhtust peakontserti.”

“Kari kodo!” lauldakse peakontserdi repertuaaris koorilaulude vahele. Regilaulude programmi kaasamisega loodavad korraldajad ärgitada kõiki, sh pealtvaatajaid, tagasi rohkem meie oma iidse laulutraditsiooni juurde.

Mooste järve ääres ettekandele tuleva viie koorilaulu seas on ka “Võromaa laulu'” ja “Võro kiil”, mis kõlavad ka 1. juunil Kubija laulukaare all. Mooste järve ääres laulavad Mooste segakoor, Tilsi segakoor ja Põlvast segakoor “Kevadised hetked”. Koore juhatavad Jaanus Prükk, Saidi Tammeorg, ja Kalev Lindal, kes on ka kõik III Uma Pido peodirigendid, ning Andres Määr, kes on samuti III Uma Pidoga mitmeti seotud.

Uma Pido on võrukeelne laulu- ja rahvapidu, mille eesmärgiks on levitada rõõmu võrukeseks olemisest ja võru keele ning kultuuri tundmisest. I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.

Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee
Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee

1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.

Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.

Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.

Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus
Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus
Reedel, 26.aprillil kell 17.30 alustab oma teekonda Põlva kesklinnast Moostesse võrokeste lipp.

Koos TeateTantsu tantsijatega liigub lipp 15 kilomeetrit tantsu ja muusika saatel, jõudes kell 20 Mooste Viinavabriku õuele, kus toimub XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avamine.

Põlva Tantsib tantsupäeva raames tantsib end reedel Moostesse üle 200 tantsija ning koos Mooste Rahvamuusikakooli muusikutega pannakse keerlema ka selle kevade esimene Kägara.

117 Uma Pido koorilauljat ja 58 konnakoorilauljat koos festivali külalistega annavad Mooste järve ääres kontserdi loojuvale päikesele.

Põlvamaa pärandiaasta tulehoidja Tiiu Ojasaare ja piduliste rongkäigu saatel jõuab võrokeste lipp peale päikeseloojangut Mooste Folgikotta, jäädes sinna aukohale kuni festivali lõpuni. Festivali laupäevane programm kulmineerub kell 18 võistluskontserdiga, kus 18 kollektiivi 107 muusikuga asuvad omavahel mõõtu võtma rahvamuusika töötlemises. Loe edasi: Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

UP_näopilt_Valavad1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.

„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.

„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

kodukohvik TilluKui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.

Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.

Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.

Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa

Kliki kaardil, et näha suuremalt!

1. juunil aset leidev III Uma Pido toimub esmakordselt võrukeste vastvalitud lipu all. Luuletajal ja jooksumehel Contral on selle tähistamiseks plaanis üks kena ekstreemsus ette võtta – lipujooks, mis läbib kaheksat ajaloolist Vana-Võrumaa kihelkonda, kokku 340 kilomeetrit. Jooks algab 26. mail Võrust ja peab lõpule jõudma 1. juunil, Uma Pido päeval, Võrus toimuva Keriguplatsi laadamelu keskel.

Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Kuid mitte ainult. Igaüks, kes elab-tegutseb jooksutrassi ligiduses, nii külaseltsid kui muidu kenad inimesed, on lahkesti oodatud jooksjatele söögipoolist pakkuma, sest toitumine on jooksus väga tähtis. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks. Aga plaanis ei ole korraldada tavalist spordivõistluste toitlustamist, vaid kõik peaks olema Võrumaal kasvatatu-valmistatu.

Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist, sellekohane link tuleb jooksu eel nii Uma Pido koduleheküljele ( www.umapido.ee), Uma Pido blogisse (umapido.wordpress.com) kui ka Facebooki Uma Pido ja Contra kontode alla. Samuti saab vastavatelt lehekülgedelt täpsemat infot jooksu marsruudist.

Loe edasi: Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.
Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

image002Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Jäätmeklass Põlvamaa keskkonnamajas. Foto: Mari Kala

Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.

Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid. Loe edasi: Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Selgus Kagu-Eesti parim teatrigrupp

Mooste Veskiteater
Mooste Veskiteater

Laupäeval, 13. aprillil selgus Kagu-Eesti parim teatritrupp. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse kogunes üheksa näitetruppi (viis Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt) kokku ligi 100 osalejaga. Nendeks olid Kanepi Harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla Külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa Näitemängu Seltsing, Vastse-Kuuste Kultuurimaja näitering, Tõrva Kultuurimaja näitering, Kungla Muusikalitrupp, Tsooru Külateater ja Krabi Külateater.

Lavastusi jagus igale maitsele – komöödiast draamani. Žürii otsuste tegemise ajal sai nautida Bonzo kontserti. Kõiki truppe hindas asjatundlik ja erapooletu žürii – näitlejanna Ene Järvis, Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, Tartu Kroonuaia Kooli näiteringi juhendaja, Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguseltsi juhendaja – Katrin Luts ning Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, teatri- ja sõnakunsti õpetaja, kõnetehnika treener ja lavastaja – Virko Annus.

Žürii üksmeelsel otsusel valiti välja parimad etteasted ja osatäitmised:
parim trupp – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”;
parim meesosatäitja – Ain Juurikas Mihkli osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naisosatäitja – Tuulike Mölder Ingridi osa eest lavastuses “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
parimad lavastaja – Siiri Põldsaar ja Reet Laanoja, lavastus “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim meeskõrvalosatäitja – Mati Oja Andrese osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naiskõrvalosatäitja – Kaie Koser tedrekana osa eest lavastuses “Moisekatsi lugu”, Mooste Veskiteater.

Lisaks eripreemiad:
parim häälekasutus, lavakõne – Sirli Pippar Anastasia osa eest lavastuses “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim kostüümilahendus – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”
aktuaalse külajandi kirjutamise ja lavastamise eest – Marje Mürk, Krabi Külateater;
julguse eest käsitleda üldinimlikke probleeme – lavastus “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
vaimuka tegelaskuju loomise eest lavasutuses “Massu masmise mass”, Krabi Külateater – Aare Loorits

Kagu-Eesti teatripäev sai teoks tänu headele toetajatele, kelledeks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus. Teatripäeva korraldas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.

Toimus Põlvamaa esimese noormeeste tervisefoorum

IMG_9914
Aide autokooli esindaja mootorratturi ohutusvesti tööpõhimõtet demonstreerimas. Foto autor: Maret Reinumägi

11. aprillil  toimus Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses esimene Põlvamaa noormeeste tervisefoorum, millest võttis osa rohkem kui 140 noormeest vanuses 15-19 eluaastat.

Foorumil räägiti meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Ettekannetega astusid üles meestearst Kristo Ausmees, suusataja Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti Põlva politseijaoskonna vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Tervisefoorumi avas Põlva maavanem Ulla Preeden.

Oma sõnavõtus julgustas Preeden noormehi juba praegu oma tervisele teadlikult tähelepanu pöörama. Meestearst Kristo Ausmees tõi oma ettekandes välja meeste tervise kriitilised näitajad ja nende põhjused. Jaak Mae õhutas noori sportima ja jagas praktilisi nõuandeid oma kogemusest. Eesti Kaitseväe esindaja rääkis noormeestele ajateenistusest kui võimalustest mitte kohustusest. Järgnes kohaliku vanemkomissari sügav ja eluline ettekanne alkoholist põhjustatud liiklusõnnetustest ning esinejate rea lõpetas Kertu Jukkum, kes rääkis, kuidas tervisesport ja tervislik eluviis on tema elulaadi muutnud.

Lisaks esinemistele oli kultuurikeskuse fuajees minimess ja töötoad, kus sai tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

Päev oli sisutihe ja kindlasti leidis iga noor enda jaoks infot, mida kõrva taha panna.

Tervisefoorumi eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule. Tervisefoorumi korraldajateks on projekt Mehed Liikuma ja Põlvamaa Maavalitsus. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Lisainfo: Irena Viitamees, Terviseedenduse spetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 7998 932, e-post irena.viitamees@polvamaa.ee